Tabel 1. Taimede oodatav õitsemisaeg pärast paiselehe õitsemise algust päevades. Paiselehe õitsemise algusest päevi

Transcription

1 Mesilaste korjemaa ja meetaimed Mesilased vajavad oma elutegevuseks taimede nektarit ja õietolmu. Aasta jooksul kulutab üks mesilaspere toiduks kg mett, sellest kg süüakse ära talvel. 1 kg vaha tootmiseks kulutavad mesilased ca 3,5 kg mett ja üha töömesilase vagla üleskasvatamiseks kulub 0,145 g õietolmu. Seega on pere aastane õietolmuvajadus kg. Taimede kasvukohta, kus mesilased endale toiduvarusid koguvad, nimetatakse korjemaaks. Mesilasperede pidamisel on tähtis nii korjemaa suurus ja taimekooslus kui ka mesilasperede tihedus 1m2 kohta. Korjemaa suuruse ja seal oleva taimekoosluse järgi saab mesinik välja arvutada kui palu peresid ta ühte koht paigutada võib. Keskmiselt on ühes mesilas peret ja mesilate vahele peaks jääma vähemalt 2 km. Mida lähemal on õitsvad taimed mesilale seda rohkem saavad mesilased nektarit tarru kanda, kuna siis kulub vähem nektarit mesilastele enda toitmiseks. Kaugemalt kui 2 km mesilased nektarit tarru ei too, sest siis kulub kogu kogutud nektar mesilasel endal ära. Meetaimede klassifikatsioon Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode meetaimed, viljapuud ja marjapõõsad ning külvatavad meetaimed. Õitsemisaja järgi eristatakse kevadisi (paiseleht, viljapuud, pajud, vahtrad), suviseid (valge ristik, pärn, päevalill) ja sügisesi meetaimi (münt, kanarbik, nõianõges). Saagi iseloomu järgi eristatakse ainult õietolmu andvaid taimi (sarapuu, magun, kibuvits, kask), mida mesilased külastavad ainult suure õietolmuvajaduse korral. Nektarit ja õietolmu andvaid taimi, milleks on enamik meetaimi ning ainult nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. Mesinik peab teadma, millal on oodata õietolmu- ja meetaimede õitsemise algust. On märgatud teatud seost muude taimede ja kevadel ühe esimesena õitseva taime paiselehe õitsemisaja vahel. Tabel 1. Taimede oodatav õitsemisaeg pärast paiselehe õitsemise algust päevades Taime nimetus Paiselehe õitsemise algusest päevi Paiseleht (Tussilago farfara) 1 Harilik sarapuu (Corylus avellana) 5 Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) 8 Harilik maajalg (Glechoma hederacca) 20 Harilik võilill (Taraxacum officinale) 21 Pajud (Salix) 21 Põld-kapsasrohi (Brassica Campestris) 26

2 Punane ristik (Trifolium sativum) 28 Kirss, pirn,ploom (Cerasus, Pyrus, Prunus) 29 Läätspuu (Caragana) 30 Valge ristik (Trifolium repens) 30 Aedõunapuu (Malus domestika) 32 Kahar kirburohi (Polygonum lapathifolium) 38 Põldrõigas (Raphanus raphanistrum) 44 Aas-kurereha (Geranium pratense) 49 Harilik vaarikas (Rubus idaeus) 50 Rukilill (Gentaurea cyanus) 50 Äiatar (Knautia arvensis) 52 Harilik esparsett (Onobrychis viciifolia) 55 Harilik lutsern (Medicago sativa) 62 Valge mesikas (Melilotus albus) 63 Ahtalehine põdrakanep (Chamaenerion angustifolium) 63 Mägi-pajulill (Eepilobium montanum) 63 Arujumikas (Centaurea jacea) 68 Salvei (Salvia) 70 Pärn (Tilia) Metsade ja parkide meetaimed Eestis on enamus metsadest segametsad. Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud, põõsaid ja lilli, mis on ka meetaimed. Vaatamata liigirikkusele ei suuda linnade ja asulate meetaimestik suhteliselt väikese pindala tõttu mesilastele tugevat korjet pakkuda. Seega peaks mesinik peakorje ajaks minema mesilastega rändele. Linnades ja asulates enim leiduvad meetaimed on harilik vaher, pajud, remmelgad, hobukastan, pihlakas, suur läätspuu, pärn, lumimari jt. Astelpaju (Hippophae rhamnoides) on kahekojaline 5-6 m kõrgune puu. õied on väikesed, pruunikad. Õitseb mais-juunis. Marjad on oranzpunased. Lehed tuntud reumaravimina. Peamiselt õietolmu andja. Nektarihulk on määramata. Ravimtaim. Robiina e. valge ebaakaatsia (Robinia pseudacacia) on kõrgune puu, teravate kuni 1,5 cm pikkuste asteldega. Lehed on cm pikad 4-10 paari ovaalsete sulglehekestega. Õied valged, lõhnavad, hõredates kobarates. Õitseb juunis juulis 20 päeva. Mett annab kg /ha. Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) on 1-3 m põõsas. Lehed munajad, teritunud tippudega. Õied suured. valged püstistes kobarates. Õitseb juunis. Hea meetaim. Nektari kogus määramata. Elulõng (Clematis) on leherootsude abil roniv kuni 3 m kõrgune liaan. Lehed paaritusulgjad. Õied neljatised, ilma kroonlehetedeta. Õite värvus liigiti erinev. Õitsevad eri aegadel juunist septembrini. Mett saadakse Harilik hobukastan (Aesculus hippocastanum) on kuni 20 m kõrgune puu. Lehed sõrmjad, 5-7 lehekesega. Õied valged, roosaka täpiga äärel püstistes pööristes. Õitseb mais-juunis. Meeproduktiivsus Ravimtaim.

3 Läikiv hõbepuu (Elaeagnus argentea, E. commutata) on 8-10 m kõrgune ilupõõsas või puu. Lehed lineaalsed, pealt hallikasrohelised, alt valgete tähtkarvadega. Õied neljatised, kellukjad, lõhnavad, seest kollakad. Õitseb juunis juulis. Meeproduktiivsus määramata. Harilik jalakas (Ulmus glabra) on kuni 30 m kõrgune puu. Lehed mõlemalt poolt karvased. Õitseb aprillis ennem lehtimist. Õied tihedates kimpudes, lühiroalised, pruunikad, tolmukad violetjad. Hea meetaim, meeproduktiivsus määramata. Kanarbik (Calluna Vulgaris) on cm kõrgune hargnev kääbuspõõsas. Lehed on redutseerunud varrele igihaljasteks soomusteks. Õis neljatine, lillakas. Õitseb juulis augustis päeva. Meeproduktiivsus 200 Mesilased külastavad kanarbikku peamiselt hommikupoolikul. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) on 2-3 m kõrgune hargnev põõsas. Saagja servaga, lehed paiknevad kimpudena.kollased õied kobarates. õitseb mais-juunis. Meekogus kuni 200 Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on 1-2 m kõrgune põõsas. Lehed hallikasrohelised, munajad, lühirootsulised, pehmekarvalised. viietine kahehuulne õis kollakasvalge. Õitseb mais-juunis 20 päeva. Meekogus kuni 184 Künnapuuu (Ulmus laevis) on jalaka sarnane puu, kõrgus kuni 20 m. Lehed on paljad, karvadeta või alt pehmekarvalised. Õied on 6-8 hõlmalised, tolmukad tumevioletsed. Õitseb aprillis enne lehtimist. Hea meetaim, meeproduktiivsus määramata. Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) on umbes 3 m kõrgune põõsas. Lehed 3 hõlmalised, pealt paljad, alt karvased. Õisik on lame kännas, milles on kellukjad õied - seesmised väiksemad, kollaka tooniga, servmised valged. Õitseb mais juunis 15 päeva. Meeproduktiivsus väike 15 Harilik lumimari (Symphoricarpos albus) on madalakasvuline põõsas. Lehed lühirootsulised, alt sinakasrohelised. Õitsvatel okstel on lehed korrapärased, mitteõitsvatel okstel lõhestunud, ebakorrapäraste hõlmadega. Õied on väiksed, kellukjad. Õitseb juulist septembrini päeva. Hea meetaim, meekogus 400 Suur läätspuu (Caragana arberescens) on kuni 5 m kõrgune põõsas. Lehed elliptiliste või munajate sulglehekestega, mille tipul on ogaots. Õied on kollased, asetsevad 1 või 2 kaupa. Õitseb juunis juulis 15 päeva. Meeproduktiivsus Eestis kasvab peale suure läätspuu ka väike läätspuu (Caragana frutex), mis on 1,5 m kõrgune tugevasti harunev põõsas. Hea meetaim. Mustikas (Vaccinium myrtillius) on kuni 30 cm kõrgune kääbuspõõsas vahelduvalt asetsevate lihtlehtedega. Õied valkjas roosakad. Õitseb mais 10 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 30 Harilik paakspuu (Frangula alnnus) on põõsas, mille teravaservalised lehed asetsevad vahelduvalt. Õied väikesed, valged. Õitseb mais-juunis 15 päeva, meeproduktiivsus kg/ ha. Türnpuu (Rhamnus cathartica), mille lehed paiknevad vastakuti ja on täkiliste servadega. Õied väikesed, kollakasrohelised. meeproduktiivsus kuni 65 Pajud (Salix) on nii puud kui ka põõsad. Eestis kasvab 21 liiki, millest sagedamased on 9 liiki. Pajud on kahekojalised taimed. Õied koosnevad ainult emakst või tolmukatest kattesoomuste kaenlas. Kroonlehed puuduvad. Õitsevad aprillis-mais 10 päeva. Keskmine meeproduktiivsus Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on kuni 10 m kõrgune puu. Lehed sulgjad, saagjaservaliste lehekestega. Õied on määrdunud valged, paiknevad paljuõielistes hargnevates kännastes. Õitseb juunis päeva. Meeproduktiivsus Pohl (Rhodococcum vitis-idea) on 8-25 cm kõrgune igihaljas kääbuspõõsas. Lehed nahkjad, läikivad. Õied roosakad, kellukjad. Õitseb mais-juunis 30 päeva. Meeproduktiivsus 20

4 Harilik pärn (Tilia cordata) on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed paljad. Õied valkjaskollased. Õitseb juunis-juulis päeva. Meeproduktiivsus Pärna meeproduktiivsus varieerub aastate lõikes. Meeproduktiivsust vähendavad põud, tugevad hoovihmad, öine jahedus. Nektari eritus väheneb siis, kui sama aasta kevadel või eelmise aasta suvel oli põud. On kindlaks tehtud seos pärna meeproduktiivsuse ja sademete hulga vahel. Pärna meeproduktiivsust saab ennustada 7-10 päeva ennem õitsemise algust. Selleks võetakse pärna 1-aastane võrse, mille lõikekoht kastetakse Lugoli lahusesse. Intensiivne värvumine ennustab rikkalikku meekorjet. Harilik vaarikas (Rubus idaeus) on 1-2 m kõrgune põõsas. Lehed on liitlehed. Hallikad õied asuvad üksikult. Õitseb juunis-juulis päeva. Meeproduktiivsus kuni 150 kg/ha Harilik vaher (Acer platanoides) on kuni 25 m kõrgune puu. Lehed 5-hõlmalised, pikalt teritunud tipuga ja tömpide sisselõigetega. Õitseb enne lehtimist aprillis-mais 7-10 päeva. Rohekaskollased õied on kahesugulised, püstistes kännastes. Meeproduktiivsus on Verev viirpuu (Crataegus sanguinea) on ilupuu või põõsas. Viirpuu on 5-12 m kõrgune heitlehine asteldega taim. Lehed on hõlmsed ja lõhised ja asetsevad vahelduvalt. Valged õied on viietised, koondunud kännastesse. Õitseb juunis 15 päeva. Meeproduktiivsus kuni 20 Haab (Polemonium coeruleum) ja pappel (Populus) m kõrgused pajuliste sugukonda kuuluvad puud. Õitsevad mais. Õied on pikkades urbades, milledest mesilased saavad õietolmu. Sarapuu (Corylus avellana) kuni 5 m kõrgune põõsas. Emasõied pungakujulised, isasõied urbadena. Annab ainult õietolmu. Lepp (Alnus incana Moench) m kõrgune puu. Õitseb aprillis. Isasõied urbadena. Annab ainult õietolmu. 2. Rohttaimed Sellesse rühma kuuluvad mitmesugused looduslikud taimed, mis kasvavad aiaäärtes, teeservades, söötidel ja teistel kasutamata maa-aladel. Võilill (Taraxacum) laialdaselt levinud umbrohi. Õitsemist alustab mai keskpaiku. Annab nii korjet kui ka rikkalikult õietolmu. Paiseleht (Tussilago farfara) on mitmeaastane korvõieline taim. Õied on kollased, üksikud, avatud siis, kui paistab päike. Hakkab õitsema aprilli keskel. Õietolm. Mets-harakputk (Anthriscus sylvestris) on cm kõrgune mitmeaastane taim. Vars on sügavalt vaoline, alumises osas kare. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, kolmnurksed. Õied valged. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on Metsmaasikas (Fragaria vesca) on roomavate ja sõlmekohtadel juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed kolmetised, õied valged, viietised. Õitseb mais-juunis 20 päeva. Meeproduktiivsus Mägi-pajulill (Epilobium montanum) on püstine kuni 80 cm kõrgune taim. Lehed kitsasmunajad, vastastikku asetsevad, kuni 8 cm pikkused, hambulise servaga. Õied paiknevad üksikult ülemiste lehtede kaenaldes, heleroosad, kuni 1 cm pikad. Õitseb juunist augustini 45 päeva. Meeproduktiivsus kuni 350 kg/ha Naat (Aegopodium podagraria) on cm kõrgune, jämeda, palja, seest õõnsa varrega umbrohi. Lehed kaheti kolmetised, laikolmnurksed. Valged õied on erinevas pikkuses kiirega liitsarikas. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus 200 Ahtalehine põdrakanep (Chamaenerion angustifolium, Epilobium angustifolium) on cm kõrgune taim. Pealt tume-, alt sinakasrohelised süstjad lehed, asetsevad vahelduvalt.

5 Õied lillakasroosad, lõhiroalised, pikas rohkeõielises hõredas tipmises kobaras. Õitseb juunist septembrini 46 päeva. Meeproduktiivsus kuni 400 Kevadine seahernes (Lathyrus vernus) on püstise varrega cm kõrgune taim. Lehed 2-4 paari sulglehekesega, köitroata. Sulglehed piklikmunajad, tipud pikalt teritunud, pehmete ogaotstega. Õied punakaslillad, roosad või sinised, pisut longus 3-8 kaupa asuvates hõredates kobarates. Õitseb mais. Meeproduktiivsus kuni 20 Harilik sealõuarohi (Scrophularia nodosa) on mitmeaastane kuni 100 cm kõrgune vastiku lõhnaga taim, mida loomad ei söö. Vars neljakandiline, lehed suured, munajad, rootsulised. Õied väikesed, punakaspruunid. Õitseb juunist septembrini. Nektar eritub tilkadena. Meeproduktiivsus kuni 600 Soopihl (Comarum palustre) on mitmeaastane poolpõõsas, pika roomava varrega. Maapealsed varred on püstised, cm kõrged. Lehed paaritusulgjad. Õied tumepunased, viietised. Õitseb juunis. Meeproduktiivsus kuni 190 valged, väikesed, uimastava lõhnaga. Õitseb mais kuni 12 päeva enamasti öökülmade ajal, mistõttu nektarit on vähe. Meeproduktiivsus 5 Siberi karuputk on cm kõrgune mitmeaastane taim. Vars kandiline, karvane. Lehed lihtsulgjad, karvased lõhestunud sulglehestega, serv ebaühtlaselt hambuline. Õied koondunud karvase kiirega liitsarikasse. Õied kollakasrohelised. Õitseb juulis-augustis 26 päeva. Meesaak Harilik kopsurohi (Pulmonaria officinalis) on cm kõrgune. Juurmised lehed on suures, südajas-munajad, pikarootsulised. Õied algul punakad, hiljem lillakad. Õitseb aprillismais 30 päeva. Meeproduktiivsus Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) on kuni 1,5 m kõrgune taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad. Kreemikasvalged õied on väikesed, asetsevad pöörisjas õisikus. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus Heinputk (Angelica sylvestris) on mitmeaastane 0,5-2,5 m kõrgune taim. Vars on jäme, vaoline. Alumised lehed on kolmelisulgjad, paljad, suure põisja tupega. Valged või roosad Harilik mailane (veronika officinalis) on mitmeaastane cm kõrgune taim. Vars on roomav, ülemises osas tõusev, karvane. Tipus on kahvatulillakas õiekobar. Õitseb juunist augustini. Meeproduktiivsus kuni 290 Põldrõigas (Raphanus raphanistrum) on üheaastane, cm kõrgune taim. Vars püstine, ülalt harunev. Õied kahvatukollased, mõnikord valged. Õitseb juunist sügiseni. Hea meetaim. Põldsinep (Sinapis arvensis) on üheaastane cm kõrgune umbrohi. Õied erekollased, pika õierao otsas. Õitseb juunist sügiseni. Meeproduktiivsus 30 Ojamõõl (Geum rivale) on mitmeaastane cm kõrgune rohttaim. Vars püstine, kare. Õied tavaliselt 2-3 kaupa, kellukjad, kahvatukollased. Kasvab niisketel niitudel, lehtmetsas, raiesmikel. Peamiselt õietolmu andja. 3. Niidu ja karjamaataimed Niidud jaotatakse taimede liigilise kooseisu järgi aru-, üleajutus-, soostunud ja võsastunud niitudeks. Neist kõige liigirikkamad on aruniidud. Looduslikel karjamaadel on meetaimestik enam-vähem sarnane niitudel leiduvaga. Kultuurkarjamaadel on liigirikkus küll väike, kuid seal on suur osa liblikõielistel taimedel kes on head meetaimed. Aedvaak (Inula helenium) on mitmeaastane cm kõrgune taim, vaolise harunenud varrega, viltjas. Lehed hallviltjad, cm pikad, kuni 20 cm laiad, hambulise servaga. Keelõied kollased, korvõisikus. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus kuni 30 Arujumikas (Centaurea jacea) on mitmeaastane cm kõrgune taim. Lehed süstjad, hambulised. Korvõisiku üldkatise lehed pruunika värvusega. Korvõisik on lillakaspunane. Õis viietine. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus

6 Harilik hiirehernes (Vicia cracca) ja põld-hiirehernes (Vicia villosa) on mitmeaastased umbrohud. Harilikul hiirehernel on vars roniv või lamav. Lehed on sulglehekestega, neid on 9-12 paari. Sinakaslillad õied on kaupa tihedates ühekülgsetes kobarates. Põldhiirehernel on 5-9 paari lineaalseid, pikki, pehmete karvakestega sulglehti. Sinakaslillad õied on kaupa kobarates. Õitsevad juunist augustini. Meeproduktiivsus kuni 70 Hiirekõrv (Capsella bursa-pastoris) on cm kõrgune umbrohi. Juurmised sulglehed kodarikuna, varrelehed nooljad. Õied väikesed, valged. Õitseb maist kuni sügiseni. Harilik härghein (Melampyrum nemorosum) on cm kõrgune üheaastane taim. Kõrglehed on sinilillad või valged. Õied viietised, erekollased, oranzi putkega. Õitseb juunist augustini päeva. Meeproduktiivsus on üle 50 Imikas (Anchusa officinalis) on kaheaastane cm kõrgune rohttaim. Lehed süstjad, karedad, kuni 10 cm pikad, 1,5 cm laiad. Viietised õied on sametjalt lillakassinised, rohkeõielistes õisikutes. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on kuni 120 Valge iminõges (Lamium album) on mitmeaastane cm kõrgune huulõieline umbrohi. Rootsulised lehed on nõgesetaolised, karvased, kuid ei kõrveta. Õied on valged, õie alahuulele laskuvad putukad. Õitseb aprillist augustini. Meeproduktiivsus Haisev jooksjarohi (Ononis arvensis) on kuni 80 cm kõrgune umbrohi. Püstised varred on näärme- ja lihtkarvased. Õied liblikjad, roosad, 2- või 3-kaupa ülemiste lehtede kaenaldes. Taim on kleepuv, ebameeldiva lõhnaga. Meeproduktiivsus määramata. Kaarkollakas (Barbarea arcuata) on cm kõrgune mitmevarreline kollakasroheline taim, millel on kanneljad, rootsulised alumised lehed ja varreümbrised ülemised lehed. Õied kollased. Õitseb maist juulini. Hea meetaim. Longus karuohakas (Carduus nutans) on cm kõrgune kaheaastane taim. Lehed sulglõhised, väga torkavad. Korvõisikud üksikult longus. Õied purpurpunased. Õitseb juulist septembrini. Teisejärguline meetaim. 4. Põllukultuurid Põllukultuuridest on head meetaimed valge mesikas, põlduba, raps, valge sinep, tatar, roosa ristik, valge ristik, lutsern. Valge mesikas (Melilotus albus Desr.) on valgete õitega kaheaastane 1,5-2 m kõrgune liblikõieline sööda- ja haljasväetistaim. Külvinormiks puhaskülvi korral kg seemet hektarile. Õitseb juulis. Meeproduktiivsus 200 Põlduba (Vicia faba L.) on üheaastane liblikõieline taim. Valged õied asetsevad lehtede kaenlas. Õitsema hakkab juuni lõpul, juuli algul. Külvinorm Meeproduktiivsus 20 Raps (Brassica napus L.) on üle meetrikõrguse varrega ristõieline õlitaim. Kollased õied on kobarataolises õisikus. Esineb kahte liiki rapsi suvi- ja taliraps. Õitseb juulis-augustis. Meesaak 50 kg/ha ja annab ka õietolmu. Tatar (Fagopyrum esculentum Moench) on üheaastane teraviljakultuur, soojusnõudlik taim, õitseb juuli keskpaigas. Mesilased saavad nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on Valge sinep (Sinapis alba L.) on üheaastane ristõieline õlikultuur, kollaseõielise õisikuga. Õitseb juuli esimesel poolel. Meeproduktiivsus 100 Valge ristik (Trifolium repens) on mitmeaastane roomavate vartega liblikõieline taim, õied on valged nuttidena. Õitseb juunist septembrini. Meeproduktiivsus on 100

7 Roosa ristik (Trifolium hybridum) on kolmetiste lehtede ja heleroosade nuttidesse koondunud õitega, ligi 40 cm kõrgune mitmeaastane liblikõieline söödakultuur. Hakkab õitsema juuni teisel poolel ja õitseb kuu aega. Meeproduktiivsus on 120 Lutsern (Medicago sativa) mitmeaastane liblikõieline söödataim. Õied sinised. Õitseb juunist augustini. Mesilased külastavad õisi tagasihoidlikult, sest õied avanevad raskelt ega erita küllaldaselt nektarit. Meeproduktiivsus on Viljapuud ja marjapõõsad Viljapuudelt ja marjapõõsastelt ei saada mett rikkalikult, keskmiselt kg/ha, kuid nad annavad kevadise elatuskorje, soodustades seega pere tugevnemist peakorje ajaks. Õunapuu (Malus domestica) on üks paremaid meetaimi viljapuudest. Õitseb tavaliselt mai lõpus või juuni algul. Meeproduktiivsus on Pirnipuu (Pyrus communis) õitseb õunapuust paar nädalat varem. Õied on valged. Meeproduktiivsus on 8-10 Kirsipuu (Cerasus vulgaris) õitsemine algab mai keskel, üks õis õitseb 5 päeva, kogu puu 10 päeva. Meeproduktiivsus on 30 Ploomipuu (Prunus domestica) õitseb kirsipuuga samal ajal või natuke varem. Meeproduktiivsus keskmiselt 10 Karusmari (Ribes grossularia) õitseb mai keskel. Meeproduktiivsus 70 Sõstrad (Ribes) (punane, must ja valge sõstar) hakkavad õitsema mai keskel, andes nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on mustal sõstral 30 kg/ha ning punasel ja valgel sõstral 20 Aedvaarikas (Rubus idaeus) hakkab õitsema hiljem kui teised marjapõõsad juuni esimesel poolel. Õites on rikkalikult nektarit ja õietolmu. Meeproduktiivsus on Külvatavad meetaimed Mesilaste korjemaa parandamiseks ja laiendamiseks külvatakse meetaimi põldudele, viljapuude reavahedesse, niitudele, karjamaadele ja jäätmaadele. Meetaimede külviga saab korjet rikastada, pikendada, täita korjevaheaegu ja täiendada korjevaeseid perioode. Spetsiaalsed meetaimed on keerispea, moldaavia tondipea, kurgirohi, veiste-südamerohi, mesiohakas, meliss, iisop, ussikeel ja naistenõges. Keerispea (Phacelia tanacetifolia Benth.) on sulglehiste lehtede, 60 cm kõrguste karvaste vartega keerises olevate siniste õitega üheaastane taim. Seemet kulub hektarile 8-10 kg. Õitsema hakkab päeva pärast külvi ja õitseb 40 päeva. Meeproduktiivsus on 150 Moldaavia tondipea (Dracocephalum moldavicum) on üheaastane huulõieline taim, cm kõrgune, siniste harva ka valgete õitega. Õitseb juuli keskpaigast septembri lõpuni. Meesaak ca 250 Kurgirohi (Borago officinalis) on üheaastane kareleheliste sugukonda kuuluv cm kõrgune, siniste õitega taim. Lehtede lõhn meenutab värske kurgi lõhna. Külvinormiks on 30 Õitseb juulist augustini. Meeproduktiivsus Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca) on mitmeaastane huulõieliste sugukonda kuuluv ligi 1,5 m kõrgune tugevasti hargnenud püsik. Õied on kahvatulillad ja asetsevad lehevarre kaenlas tihedate kobaratena. Õitseb juulist kuni külmadeni. Meesaak kuni 200 Mesiohakas (Echinops) on mitmeaastane korvõieliste sugukonda kuuluv 0,75-1,5 m kõrgune taim. Väikesed õied asetsevad ümarates valkjashallides korvõisikuis. Õitseb juuli algusest augusti teise pooleni. Meeproduktiivsus 200

8 Iisop (Hyssopus officinalis L.) on cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas huulõieliste sugukonnast. Õitseb juulist augustini. Meeproduktiivsus on 150 Ussikeel (Echium vulgare) on kaheaastane kareleheliste sugukonnast, cm kõrgune taim. Õied on algul roosakad, hiljem sinised. Õitseb juuni teisest poolest augusti kekspaigani. Väga hea meetaim, mett võib saada Naistenõges (Nepeta cataria) on mitmeaastane, kuni 60 cm kõrgune huulõieline taim. Õied valged, veidi roosakad. Õitseb juuli keskpaigast septembrini. Meeproduktiivsus on Meetaimede konveier Pidev korje ehk meetaimede konveier on niisugune mesilaste korjemaa kasutamise viis, kus mesilased kevadest sügiseni saavad rikkalikult nektarit ja õietolmu. On olemas looduslik, sega- ja kultuurtaimede konveier. Looduslik meetaimede konveier esineb neis paikades, kus mesilaste lennuraadiuses kasvavad ainult looduslikud meetaimed. Kuigi loosuslikud meetaimed õitsevad pidevalt kevadest sügiseni, on mõnel perioodil saak nõrk, sest meetaimi leidub väikesel pinnal või esinevad liigid eritavad vähe nektarit. Looduslike meetaimede vahel esinevaid korjevaeseid perioode täiendatakse korjega kultuurtaimedelt, seega on tegemist segakonveieriga. Meetaimede segakonveierit võib luua seal, kus heade looduslike meetaimede kõrval on võimalik kasvatada täienduseks kultuurmeetaimi. Mesilastega rännatakse siis ühelt korje objektilt teisele. Kultuurmeetaimede konveierit kasutatakse korje saamiseks külvatud või istutatud kultuurmeetaimedelt. Tolmuterade värvus on erineva varjundiga järgnevatel taimeliikidel: Kollane paju, õunapuu, sarapuu, karusmari, kibuvits, sinep, tatar, lepp, raps, mesikas. Oranž võilill, pirn, krookus. Valkjashall vaarikas, toomingas, iisop. Määrdunud hall lutsern. Pruun valge ja punane ristik, kirss, ploom. Hallikaspruun uba. Sinine keerispea, ussikeel, karuohakas. Violetne äiatar, idamagun. Punane hobukastan, virsik. Roheline vaher, pärn, pihlakas, lina, tamm, põdrakanep. Kujult on ühtede taimede õietolmuterad siledad, teistel aga nibudega, kühmukestega, süvenditega. Liblikõieliste tolmuterad on siledad, ümarad või pikergused. Mee valmistamisel satub sellesse ka õietolmu ning seda asjaolu kasutatakse mee päritolu määramiseks. Ligikaudu 80% putuktolmlevatest põllukultuuride õitest tolmeldavad mesilased ja ainult 20% teised putukad. Seega on mesilastel väga suur osa põllukultuuride tolmeldamisel ja suurte saakide saamisel. Mesilaste poolt tolmeldatud taimed annavad rohkem seemneid, seemned on suuremad ja nendest seemnetest kasvavad hiljem suuremad taimed. Mesilased toodavad tolmeldamisega mitu korda rohkem tulu kui seda saadakse mee eest. Kui tolmeldamist vajava kultuuri õied on vähese nektarisisaldusega või ei saa mesilased seda kätte, kasutatakse mesilaste lendamise suunamiseks antud kultuurile mesilaste dresseerimist. Mida rohkem mesilasi kultuure tolmeldab, seda suurem on seemnesaak ja kvaliteet. Tolmeldamise edukus sõltub seega mesilasperede õigest paigutamisest. Mesilaspered tuleb põllule paigutada nii, et kõige kaugem tolmeldatav põlluosa ei oleks üle 500 m kaugusel perest.

9