Tööturuinfo teejuht nõuandeid karjäärispetsialistile tööturuinfo mõistmiseks

Transcription

1 Tööturuinfo teejuht nõuandeid karjäärispetsialistile tööturuinfo mõistmiseks Tallinn 2010 Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove

2 Autorid: Janne Järva, Kutsekoda Kadri Lühiste, Eesti Töötukassa Mario Lambing, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Moonika Mällo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tiia Randma, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Koostanud: SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus: Anne-Liise Verpson, Kadri Eensalu Kommenteerinud: SA Innove: Aili Kõiv, Lea Orro, Margit Rammo Sisuline toimetaja ja ekspert: Janno Järve, Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR Trükise valmimisele on kaasa aidanud: Eesti Konjunktuuriinstituut, Eesti Noorsootöö Keskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Statistikaamet, Tallinna Keskraamatukogu, Tööandjate keskliit. Trükis on välja antud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskuse poolt ESF programmis Karjääriteenuste süsteemi arendamine. Trükise elektrooniline versioon asub portaalis Rajaleidja: Trükiseid saab küsida ka kohalikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest: Kommentaarid ja küsimused on teretulnud aadressile Kaanefoto: Kaarel Mikkin, headpead.com Banana Republic Küljendanud/ kujundanud: Baltic Print & Banners

3 Hea lugeja! Tööturu osapooltel on karjäärispetsialistile palju ootusi. Ettevõtjad ootavad, et tulevased töötajad suunataks õppima just nendele erialadele, mida tööandjal täna kõige rohkem vaja on. Majanduspoliitika kujundajad loodavad, et inimesed suunatakse erialadele, mis toodavad kõrget lisandväärtust nii täna kui tulevikus. Õppurid ootavad... võibolla nad väga hästi veel ei teagi, mida nad ootavad. Tõenäoliselt seda, et õpitav eriala oleks huvitav, tulevane töökoht väljakutseid pakkuv ja miks mitte ka hästi tasustatud. Tänased töötud sooviksid uut tööd. Kõiki soove ei jõuagi üles lugeda, kuid üks on kindel neid on võimalik täita teie, karjäärispetsialistide, toel. Nagu näha, on ootusi palju. Lisaks sellele on need vägagi ambitsioonikad, sest see, mida teilt esmapilgul oodatakse, ei ole midagi vähemat kui võime ennustada tulevikku täpsemalt küll võime aidata seda teistel teha. Kuidas muidu tõlgendada soovi palun öelge mulle, millist eriala ma peaksin õppima, et olla nii täna kui tulevikus tööturul edukas? Nagu me kõik teame, on sellele küsimusele väga raske vastata. Õnneks ei ole teie peamiseks ülesandeks tuleviku ennustamine, vaid kaasa aitamine sellele, et inimene oleks huvitatud õppimisest ning, teadmata täpselt seda, mida tulevik toob, valmis siiski positiivse eluhoiaku ja kustumatu uudishimuga vastu astuma uuele ja tundmatule. Kuigi tulevik on meie jaoks üks suur müsteerium, tuleb tunnistada, et paljude inimeste jaoks, kes oma karjääriotsuseid teevad, on samavõrd tundmatu ka majanduses toimuva olevik ja minevik. Eestis on viimastel aastatel kogunenud päris palju statistilist materjali, mis võimaldab tänasel hetkel meie ümber toimuvast küllaltki adekvaatse pildi saada. Kui me soovime, et inimeste karjäärivalikud oleksid edukad, siis ei tohiks need põhineda pettekujutelmadel. Näiteks ei ole selles midagi halba, kui inimene valib ajalooliselt vähetasustatud elukutse selle pärast, et see eriala teda lummab. Oluliselt traagilisem on olukord siis, kui ta valib sellise eriala teadmatusest, eeldades, et see tagab hea äraelamise. Karjäärivalikud peavad nii palju kui võimalik olema teadlikud otsused mida paremat ettekujutust me oma valikuga kaasnevast omame, seda suurem on tõenäosus, et oleme sellega hiljem rahul. Selle teadmise kliendini viimine ei ole just kerge ülesanne; kõigi ootusi vaevalt et täita õnnestubki, kuid proovima peab. Käesolev infomaterjal on loodud eesmärgiga seda ülesannet veidi lihtsamaks muuta. See ei paku valmis lahendusi, nii nagu ka teie ei paku valmis lahendusi tänastele ja tulevastele nõustatavatele. Küll aga annab see kätte niidiotsa, kust juba ise edasi harutada. Loodame, et sellest materjalist saab teile väärtuslik abimees. Janno Järve majandusanalüütik

4 4 Sisukord Sissejuhatus Kuidas on inimesed seotud majandusega? Tööturg ja seda mõjutavad tegurid Rahvaarv Haridussüsteem ning tööjõu teadmised ja oskused Erinevate piirkondade areng ja inimeste mobiilsus Väikeriigi majanduse eripärad Eesti elanikkonna ettevõtlusvalmidus Uued töökohad ja kutsestandardid Oskuste vajadus muutub kuidas aidata noort? Valmisolek muutusteks ja uued oskused Mida soovitada? Tööturuinfo allikad Nõuandeid tööturuinfo mõistmiseks Valdkonna terminoloogia Kasutatud materjalid

5 5 Sissejuhatus Tänapäeval oodatakse karjäärispetsialistilt oskuslikku kliendi juhendamist infootsingu sooritamisel tegevuseks vajalike vahendite ja mooduste pakkumist ning tulemuse asjatundlikku hindamist. Oluline on mõista tööturuinfo rolli karjääriplaneerimise protsessis. Selle asemel, et olla otsene infoedastaja, peaks spetsialist oskama klienti suunata õige infoallikani ja abistama teda isiklike otsuste aluseks olevate asjakohaste seoste ning järelduste tegemisel. Käesolev trükis sisaldab ülevaadet põhimõistetest, majandust mõjutavatest teguritest ja seaduspärasustest ning tööturuinfo allikatest. Näitematerjali abil saab lugeja näpunäiteid jooniste/ tabelite tõlgendamiseks, et infokülluses edukalt toime tulla. Tööturuinfo sisaldab endas andmeid tööhõivest, vabadest töökohtadest, kvalifikatsioonidest ja töötingimustest. Tööturuinfo abil saab teha järeldusi, millist tüüpi tööd on võimalik leida erinevates valdkondades, konkreetses kohas ja konkreetsel ajahetkel. Tegemaks põhjendatud karjäärivalikuid, on vaja usaldusväärset infot tulevikuvõimalustest. Võimalused on seotud rahvaarvu, tööjõu teadmiste ja oskuste tasemega, piirkondade ja majandusharude arenguga jms. Karjääriplaneerija oskus uurida, analüüsida ja õigeid küsimusi esitada on efektiivsete karjäärivalikute seisukohalt asendamatud. Siin ulatab abikäe karjäärispetsialist, aidates oskuslikult olemasolevad tööturu ja hariduse valdkonna andmed muuta karjääriplaneerijatele hõlpsalt kasutatavaks karjääriinfoks. Karjääriinfo on info õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Soodustades tööjõu liikumist turunõudlusele vastavas suunas, toetab karjääriinfo vahendamine üldist produktiivsust, konkurentsivõimet ja majanduskasvu, vähendades samal ajal sotsiaalset ebavõrdsust. Hea ja usaldusväärne karjääriinfo toetab tööturu nõudluse ja tööjõu pakkumise sobitumist. See parendab otsuste tegemise protsessi ning aitab hoida kulusid kokku nii ettevõtetele kui ka tööotsijatele, aidates töötajatel efektiivsemalt töökohti leida ja toetades tööjõuliikuvust. Seega muutub tööotsimise ja töötuks olemise periood lühemaks ning suureneb oskuste vastavus ametikoha nõudmistele. haridussüsteemi tootlikkust. Pakkudes põhjalikumat infot õppimisvõimaluste kohta, suureneb teadlikke valikuid teinud õppurite hulk. Karjääriinfo abil saavad haridusasutused pakkuda erinevaid koolitusi tööturul vajaminevate oskuste arendamiseks nii õppu-

6 6 ritele kui juba tööturul olevatele inimestele. Lisaks aitab karjääriinfo toetada üleminekut ühelt haridustasemelt teisele ning haridussüsteemist tööturule. Karjääriinfo toetab personalijuhte nii uute töökohtade planeerimisel kui ka olemasolevate hindamisel (nt värbamistingimused, töö normid, -tasud). tööjõu geograafilist liikuvust. Tööjõu vähest liikuvust põhjustab mõnikord ka puudulik info potentsiaalse sihtkoha töövõimaluste kohta. Karjääriinfo edendab tööalast liikuvust, pakkudes infot kohalike töövõimaluste, tööturuolukorra ning elamistingimuste kohta. Karjääriinfot jagatakse piirkondlikes noorte teavitamis- ja nõustamiskeskustes, koolides, töötukassa karjääriinfotubades, veebiportaalides, teabelehtedel jm. Karjääriinfo vahendamise tulemusena paraneb inimeste oskus karjäärivalikuks vajalikku infot tõhusalt kasutada ning oma valikuvõimalusi paremini mõista.

7 7 1. Kuidas on inimesed seotud majandusega? Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb teha valikuid ja võtta vastu otsuseid, mis on ühel või teisel moel seotud majandusega. Tehtud valikud moodustavadki suure osa majandustegevusest. Tulude teenimine ning nende jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga inimene paratamatult tegeleb. Tööturupoliitika elluviimisel ja sotsiaalse heaolu edendamisel on karjääriteenustel ja sealhulgas karjääriinfol väga oluline roll. Kuna majandus on pidevas muutumises, siis peab elus hakkama saada sooviv inimene ennast pidevalt täiendama. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) sõnul on hästitoimiv karjääriteenuste süsteem üks olulisemaid eelduseid elukestva õppe reaalseks toimimiseks. Teadlike valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majandusvaldkonna põhimõistete ja omavaheliste seoste tundmaõppimine on nagu uue keele või kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad toimuvad just nii, nagu nad toimuvad. Majanduses võhiku jaoks asjad lihtsalt juhtuvad. Igapäevaelus on raske jääda majanduses kõrvalseisjateks. Alternatiivsete käitumis- või tegutsemisvõimaluste paljusus nõuab oskust neid märgata ja hinnata. Väga suur osa valikutest on ühel või teisel moel seotud tööturuga Tööturg ja seda mõjutavad tegurid Tööturg ja muu majandussüsteem on omavahel väga tihedalt seotud. Lihtsustatud kujul esitatud majandussüsteemis on kahte tüüpi osalejad ettevõtted ja majapidamised. Majapidamised müüvad oma tööjõudu (ehk oma võimete, oskuste ja teadmiste rakendamist ettevõttele vajalikul moel) ning ostavad kaupu ja teenuseid. Samal ajal ostavad ettevõtted tööjõudu ning müüvad kaupu ja teenuseid. Tööturg on see osa majandussüsteemist, kus toimub tööjõu ostmine ja müümine ning kus kujuneb välja tööjõu hind ehk töötasu. Tööturul toimuv mõjutab olulisel määral seda, mis toimub turul, kus müüakse kaupu ja teenuseid (ehk kaubaturul) ning sama kehtib ka vastupidi. Tööturul toimuvat mõjutavad mitmed olulised tegurid nagu näiteks muutused rahvaarvus, rahvastiku struktuur, haridussüsteem ja hariduse kvaliteet, inimeste tööturukäitumist mõjutavad kirjutatud (seadused) ja kirjutamata (tavad, kombed) reeglid, inimeste valmidus ja võimalused töö leidmiseks elukohta vahetada. Lisaks see, milline on kohalike ja välismaal elavate inimeste valmidus osta Eestis toodetud kaupu ja teenuseid, kui palju on pangad nõus inimestele ja ettevõtetele raha laenama, kui aktiivselt ollakse valmis tegelema ettevõtlusega. Nagu näha, on tööturul toimuvat mõjutavaid tegureid väga palju. Alljärgnevalt peatume mõningatel neist põhjalikumalt.

8 Rahvaarv Muutused elanikkonnas mõjutavad nõudlust ja pakkumist nii kauba- kui tööturul. Nii näiteks suurendab vananev elanikkond nõudlust terviseteenuste järele, samal ajal kui väheneb nende inimeste arv, kes on valmis aktiivselt tööelus kaasa lööma. Eestis elab ca 1,34 miljonit inimest. Tööjõu hulka loetakse neist aastased 1 majanduslikult aktiivsed inimesed. Eesti elanike arv väheneb aeglaselt negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Igal aastal lahkub tööturult vanuse tõttu või muudel põhjustel hinnanguliselt töötajat. Pikemas perspektiivis kujunebki Eestis probleemiks tööturult lahkujate arvu pidev suurenemine, tööturule sisenejate arv aga väheneb ning reaalseid töötegijaid hakkab Eestis vähemaks jääma. Viimaste aastate sündivuse kasvu mõjud jõuavad tööturule alles paari aastakümne pärast. miljonit inimest 1,4 1,2 1 1,33 1,13 0,8 0,6 0,4 0, Joonis 1. Eesti rahvaarvu prognoos (Allikas: Eurostat, uuendatud ) Rahvaarv ja selle vanuseline struktuur on üks olulisemaid tööturgu mõjutavaid tegureid. Sellest sõltuvad heaoluriigi toimimiseks vajalikud turvavõrgustikud. Suur osa pensionidest, aga ka muud toetussüsteemid finantseeritakse valdavas osas täna töötavate inimeste poolt makstavatest maksudest. Kui tööealiste inimeste arv väheneb, siis tähendab see seda, et need süsteemid vajavad ümbertegemist sageli hetkel kehtivast süsteemis vähem heldemaks. Samas tuleb silmas pidada, et kõik need süsteemid omavad mõju ka tööturule näiteks võivad toetuste vähenemised suurendada inimeste valmisolekut pakkuda oma tööjõudu tööturul. Teisalt võib mõningate süsteemide (nt lastehoid) alarahastamine viia hoopis selleni, et teatud 1 Euroopa Liit loeb majanduslikult aktiivseks elanikkonnaks vanusegruppi eluaastat. Seega räägitakse Euroopa Liidule suunatud dokumentides veidi teisest vanusegrupist see võib aegajalt segadust tekitada. Toim.

9 9 vanuserühma kuuluvatel inimestel on väga raske hõivesse siseneda. Tulevikus tõstatub üha enam ka võõrtööjõu sissetoomise vajaduse küsimus. Elanikkonna vananemine tähendab tänaste noorte jaoks seda, et suure tõenäosusega peavad nad olema valmis töötama oluliselt kauem kui meie pragune põlvkond. Ühtlasi tuleb endale algusest peale teadvustada, et pensionieas normaalseks äraelamiseks on vaja juba tööelu algusfaasis hakata säästma päris olulisi summasid. Riiklike tugisüsteemide roll ei saa väga suure tõenäosusega muutuda selliseks, nagu see on praegu Lääne-Euroopas. Elanikkonna vanuseline struktuur on samuti oluline nõudluse kujundaja vanemate inimeste ostukorv on oluliselt teistsugune kui noorematel inimestel, mis omakorda tähendab, et teatud kaupade ja teenuste järgi (nt hoolekandeteenused) tekib oluliselt suurem nõudlus kui täna. Elanikkonna suuruse ja struktuuri kõrval on oluliseks tööturgu ja selle arengut mõjutavaks teguriks ka see, millised on need oskused ja teadmised, mida inimesed tööturul pakuvad Haridussüsteem ning tööjõu teadmised ja oskused Inimeste haridusalased valikud ning pakutava hariduse kvaliteet on sageli olulisel määral seotud nende hilisema tööalase edukusega. Kõrgema haridustasemega kaasneb sageli nii parem palk kui ka suurem tõenäosus pärast õpinguid tööd leida. Madalama haridustasemega inimesed võivad kergemini sattuda kehvemasse olukorda. 60% 50% 40% 30% 20% 10% Joonis 2. Erialase hariduseta inimeste osakaal registreeritud töötute hulgas 2. (Allikas: Eesti Töötukassa) 2 Erialase hariduseta inimeste hulka loeti töötud, kes ei olnud omandanud kutse- või kõrgharidust. Toim.

10 10 Üsna selgelt on töötus suurem madalama haridustasemega inimeste hulgas ja puudutab kõige valusamalt ilma erialase ettevalmistuseta inimesi. Näiteks on ligi pool registreeritud töötutest ilma formaalse erialase hariduseta ning see näitaja on püsinud niisugusena juba mõnda aega. Lisaks traditsioonilisele tasemeõppele muutub üha olulisemaks ka elukestev õpe. Kaasajal muutuvad töötajatele esitatavad nõudmised nii kiiresti, et ainus võimalus tööturul püsida on pidev enesetäiendamine. Haridussüsteem peaks tagama, et tööturul nõutavad oskused ja teadmiseks oleksid kooskõlas nende pakkumisega. Eestis peetakse tihti probleemiks pakutava hariduse mittevastavust tööturu vajadustele ning kõrghariduse üleproduktsiooni teatud erialadel. keskmine aastate tulumaks (kr) lõpetamise aasta Ia IIa IIIa lõpetatud valdkonnad Hum Põl Har TerHea Tee TehTooEh LooTäp SotÄriÕig Joonis / /2003 õppeaastal lõpetanute keskmine aastane tulumaksu summa pärast lõpetamist õppevaldkondade lõikes 3. (Allikas: PRAXIS) Kui vaadata välisinvestorite hinnanguid majanduskeskkonna ja kuludega seotud tegurite olulisusele Eesti turul tegutsemisel, siis on kvalifitseeritud tööjõu olemasolu olulisuselt teine tegur see tähendab pigem tunnustust Eesti tööjõu kvalifikatsioonile kui sellekohast kriitikat. Ühtlasi, kui vaadata Eestis kõrghariduse omandanute sissetulekuid lõpetamisele järgnenud aastatel, siis, vaatamata veidi aegunud andmetele, ei kinnita need numbrid väidet, et sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonna lõpetajad ei leiaks hästitasustatud tööd enamgi veel, selle valdkonna lõpetajad on 3 aastat pärast lõpetamist võrreldes teiste valdkondadega kõige paremini tasustatud. Teisisõnu tundub, et Eesti õppurid on nendele andmetele tuginedes teinud küllaltki ratsionaalseid valikud. 3 Lühendid horisontaalteljel: Hum humanitaaria ja kunstid, Põl põllumajandus, Har haridus, TerHea - Tervis ja heaolu, Tee teenindus, TehTooEh Tehnika, tootmine ja ehitus, LooTäp Loodus- ja täppisteadused, SotÄriÕigus Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus. Toim.

11 11 Lähiajal suureneb küll vajadus kõrgema haridusega töötajate järele, ent enam kui pooltel töökohtadest vajatakse siiski kutse- või keskharidusega töötajaid. Pidevalt suurenevad nõuded töötajate oskuste ja teadmiste osas, kuna tööprotsessides tuleb kasutada keerulisemaid seadmeid või suureneb vajadus tee ära asemel mõtle välja tüüpi tegevuste järele. On ka ilmne, et kui me soovime näha oma majanduse arengumootorina tugeva ekspordivõimega tööstussektorit, siis produtseerib tänane haridussüsteem liiga vähe tehnika- ja tootmise, aga ka loodus- ja täppisteaduste spetsialiste, kellele sellise majandusmudeli ülesehitus peaks tuginema. Muudatused majanduses on olnud kiired ja erisuunalised, mistõttu on pikaajaline hariduse planeerimine osutunud keeruliseks. Seetõttu ei leia Eestis pikema horisondiga tööjõuvajaduse prognoosi kui kuus aastat ning sedagi suhteliselt üldisel tasemel. Ka ettevõtjad ei suuda hariduse planeerijatele täna öelda, missugust kaadrit nad vajaksid näiteks kolme või viie aasta pärast. Seetõttu on hariduse pikaajaline planeerimine väga keeruline tegevus ja konkreetseid vastuseid, mis ka tulevikus paika peavad, saab selles valdkonnas harva Erinevate piirkondade areng ja inimeste mobiilsus Eesti elanikkond paikneb geograafiliselt hajali ning eestlaste valmidus töö leidmiseks elukohta vahetada ei ole väga suur. Vähene tööjõumobiilsus tähendab aga paratamatult seda, et ka tööpuudus kujuneb piirkonniti väga erinevaks. Piirkondades, kus töötus on pikka aega kõrgel tasemel, võivad tekkida täiendavad probleemid inimestega, kes on kaotanud tööharjumuse. 25% 20% 0,201 15% 0,138 10% 5% 0% Jõgeva mk Ida-Viru mk Valga mk Lääne-Viru mk Võru mk Lääne mk Rapla mk Kogu Eesti Harju mk Põlva mk Järva mk Tartu mk Viljandi mk Hiiu mk Pärnu mk Saa Joonis 4. Tööpuuduse määr Eesti maakondades aastal, vanusegrupis (Allikas: Eesti Statistikaamet).

12 12 Samuti on täheldatav kõrgema haridustasemega majanduslikult aktiivse rahvastiku kontsentreerumine pealinna piirkonda. Lisaks sellele kipuvad ka investeeringud koonduma pealinna, seda peamiselt sellel tõttu, et väljaspool Tallinna on raske leida kvalifitseeritud tööjõudu. Ka on inimeste osalemine elukestvas õppes pealinnaregioonis oluliselt suurem kui mujal. See ei pruugi tähendada seda, et inimesed ei sooviks ka mujal ennast täiendada erinevused võivad tuleneda ka sellest, et pealinnaregiooni ettevõtetel on rohkem vahendeid inimeste täiendkoolitusse panustamiseks. Kokkuvõttes võib seeläbi tekkida nõiaring, millest vähemarenenud piirkondadel on raske välja murda. Tööotsijat nõustades on oluline silmas pidada, et esmatähtis on nõustatava heaolu. See tähendab seda, et olukorras, kus inimese elukohas puuduvad võimalused töö leidmiseks, tuleb teda julgustada olema mobiilne ja leidma tööd sealt, kus seda on. Vaatamata sellele, et regionaalpoliitiliselt on väga oluline tagada, et äärealad ei jookseks tõmbekeskustesse tühjaks, tuleb see saavutada teistsuguste vahenditega Väikeriigi majanduse eripärad Eesti majandusstruktuur on suuresti mõjutatud ekspordist. See tähendab, et muutused lähinaabrite majanduses (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) mõjutavad ka Eesti majandust märkimisväärselt. Näiteks avaldab nõudluse kasv Soomes ja Rootsis otsest mõju Eesti ekspordile ning seeläbi ka meie majandusele tervikuna. Kuna vajadus tööjõu järele tuleneb vajadusest kaupade-teenuste järele, siis sõltuvad ka muutused tööjõuturul sellest, kuidas läheb meie peamistel kaubanduspartneritel. Lisaks eeltoodule on oluline silmas pidada, et majandus jaguneb omakorda tööstusharudeks ning ka kiire kasvu ajal võib olla sektoreid, milles läheb halvasti ja vastupidi. Seega tuleb veidi täpsemalt teada, kes meie ettevõtete poolt pakutavaid teenuseid ostavad kas konkreetsed tööstusharud või lõpptarbijad. 16% 14% 12% 10% 8% 6% 4% 2% 0% EL (27) Eesti Joonis 5. Tööpuuduse määr Eestis võrrelduna Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisega (Allikas: Eurostat).

13 13 Eesti majandus on väike, avatud ja liberaalne see tähendab, et valdav osa meie majandussektoritest on algusest peale pidanud leidma oma koha konkurentsivõitluses ilma riigi olulise toetuseta 4. See on kindlasti kaasa aidanud meie majanduse kui terviku kohanemisvõimele. Samas tähendab see aga seda, et mujal maailmas alguse saavad suured kriisid jõuavad meile kiiresti kohale ning on vähemalt ajutiselt väga tugeva mõjuga. Näiteks vähenes meie tööpuudus soodsa majanduskliima tingimustes oluliselt kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt; sama kehtib aga ka ümberpööratult majanduskriisi tingimustes kasvas meie tööpuudus kordades kiiremini kui Euroopa Liidus tervikuna. Vaadates veelkord majandusharu tasandit, on pilt kirju mõningates tööstusharudes püsib läbi aasta suhteliselt stabiilne hõive, samal ajal on mõningates märgata tugevat sesoonsust (nt ehitussektor on talveperioodil vähemaktiivne kui ülejäänud aastaaegadel). Karjäärivalikuid tehes peaks inimesed ka selliseid kõikumisi silmas pidama. Väikeriikide majandused on sageli muutlikumate arengutega, mis tähendab seda, et me ei saa endale lubada teadmatust mujal maailmas aset leidvatest sündmustest olulisemad kriisid mõjutavad paratamatult ka meie majandust Eesti elanikkonna ettevõtlusvalmidus Ühiskond kestab ja areneb tänu inimestele, kes julgevad unistada ja suudavad oma ideid tegelikkuseks muuta. Selleks on vaja loovust, uuenduslikkust ja riskijulgust, aga ka teadmisi ja oskusi, kuidas oma eesmärke saavutada ning selleks tegevusi ja ressursse kavandada. Rasketel aegadel on ettevõtlikud inimesed eriti hinnas just sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui kogukonna elu korraldamisega; nende eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus. Uurimustulemused 5 on näidanud, et eestlaste soov olla endale tööandjaks on väiksem kui Euroopa riikides keskmiselt, s.t alla poolte inimestest on valmis olema iseendale tööandjaks. Samuti torkavad Eestis ettevõtlust takistavate teguritena silma äriidee puudumine, kehvad finantseerimisvõimalused ning teadmiste ja oskuste nappus aastal oli Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal Eestis kokku ettevõtet 6. Nendest ca 12% käive oli null. Suurema osa ettevõtetest moodustavad mikro- ja väikeettevõtted (need moodustavad üle 60% ettevõtetest). Mikroettevõtteid oli a ja väikeettevõtteid Enam tegutseb ettevõtteid Tallinnas ja Harjumaal (nt a oli Harju maakonnas ettevõtteid ). Eksportivaid ettevõtteid oli a Eelpool öeldu kehtib peamiselt siiski enne Euroopa Liitu astumist loodud ja kasvanud ettevõtete kohta. Tänaseks on Eesti kasutusele võtnud terve hulga toetusmeetmeid (eriti põllumajanduses), mistõttu mõjutab riik majandust küllaltki olulisel määral. Samas on oluline silmas pidada, et see on riigi arenguga kaasas käiv paratamatu nähtus. Toim. 5 European Commission, Entrepreneurship Survey of the EU (25 members), United States, Iceland and Norway, 2007, 6 Registreeritud ettevõtete tegevusalade ja piirkondade kohta saab üldise ülevaate Äriregistrist:

14 Uued töökohad ja kutsestandardid Tänast ühiskonda iseloomustavad kiired tehnoloogilised muutused. Globaliseerumine on saanud reaalsuseks ja eluaegsed töökohad on minevik. Inimesed peavad arvestama sellega, et elu jooksul tuleb mitu korda karjääri vahetada. Selleks, et pidevalt muutuvas töömaailmas orienteeruda, on juba enne õppima asumist oluline mõista, mida üks või teine amet endast kujutab. Siin tulevad appi kutsestandardid, mis kirjeldavad konkreetset tööd ning selle töö tegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kutsestandardid on loodud selleks, et nii kool, õppur kui tööandja suudaksid teineteist paremini mõista. Kutsestandardis loetletakse esmalt enamlevinud ametinimetused, mis sellele standardile vastavad, seejärel töö eesmärk ja sisu. Toodud on olulisemad tööülesanded, töökeskkonna eripära, töövahendid, töö tegemiseks eelduslikud võimed (nt ruumiline mõtlemine) ning see, kus nimetatud eriala õppida saab. Kutsestandardi üks tähtsamaid osasid on kompetentside loetelu, kus iga olulisema tegevuse kohta on ära toodud oskused ja teadmised, mille töötaja peab omandama oma tööga hakkama saamiseks. Infot leiab ka selle kohta, millist töökogemust, haridustaset ja muude nõudmiste täitmist inimeselt eeldatakse, et talle oleks võimalik omistada vastav kutse. Kutsestandardite koostamist ja kutseeksamite tegemist koordineerib Kutsekoda. Kutsekoja tegevusala laiemalt on kutsesüsteemi kui hariduse ja töömaailma liidese arendamine ning selle toimimise tagamine. (Vt lisaks rubriiki Nõuded kutseoskustele lk 23). Kutsestandardid töötatakse välja töörühmades, kuhu kuuluvad nii koolide, töötajate kui tööandjate esindajad, mis on taganud selle, et kutsestandardid on leidnud kasutust nii hariduskui töömaailmas. Haridussüsteemis kasutatakse kutsestandardeid õppekavade alusena. Ettevõtetes ja asutustes on kutsestandardid eelkõige personalijuhtide ja -spetsialistide tööriist, toetades personali värbamise, arendamise ja hindamise protseduure. Kutsestandardeid ei ole koostatud kõikidele kutsetele, samuti ei ole kõigil töötajatel kohustust sooritada kutseeksamit ja saada kutsetunnistus. Sellele vaatamata on kutsestandard väga tänuväärne instrument, mis võimaldab tööturu osapooltel teineteisest paremini aru saada ja tänaseks on kutsetunnistuse omandanud juba ligi töötajat.

15 15 2. Oskuste vajadus muutub kuidas aidata noort? Karjäärispetsialistid annavad oma klientidele nõu oskuste ja hoiakute kohta, mis on vajalikud edukaks toimetulekuks tööturul olenemata sellest, millised ametikohad säilivad ja millised tekivad juurde 7. Karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine muutub üha tähtsamaks. Nõustamine ja info kättesaadavus ning selle oskuslik tõlgendamine nii hariduses kui tööturul on ülioluline, kui soovime parandada juurdepääsu õppimisvõimalustele, tõsta elanikkonna haridustaset, suurendada riiklikku oskustevaru, tagada nende paindlik kasutus nii siseriiklikul kui üleeuroopalisel tasandil, vähendada töötust ning tõhustada üksikisiku tööalast konkurentsivõimet oma karjääri oskusliku juhtimise kaudu. Seetõttu on oluline, et praktikud oskavad anda klientidele väärt nõu vajalike oskuste ja teadmiste arendamiseks. Tänases majanduslikus olukorras muutub üha olulisemaks töötaja valmisolek ja oskus muutustega kaasa minna. Edukale muutustega kohanemisele aitavad kaasa lisaks töötaja ametialastele teadmistele ja oskustele ka lisaoskused ja teadmised teistest valdkondadest. Näiteks vajavad teadlased raamatupidamise algteadmisi, ehitusinseneridelt oodatakse disainiteemalise tarkvara tundmist, automehaanikud peavad suutma käsitseda erinevaid diagnostikaprogramme jne. Seetõttu on töötajate paindlikkuse tõstmiseks vajalik adekvaatse info kättesaadavus nõutavatest oskustest ja teadmistest ning sellest, kus ja kuidas neid arendada saab Valmisolek muutusteks ja uued oskused Vananeva rahvastiku taustal on tulevikus iga töötaja üha rohkem hinnas, kuna vajadus toodete ja teenuste järjele püsib, nende pakkujaid on aga üha vähem. Millised on need tööturu arengud, mis tulevikus meie elu mõjutama hakkavad? Alljärgnev loetelu ei ole kindlasti lõplik, kuid annab edasi olulisemad arengusuunad, millest täna Euroopa Liidus räägitakse ning püüab neid siduda tulevikus vajalike oskuste ja teadmistega. Majanduse hõivestruktuuris jätkuvad ümberkohanemised teenustesektori kasuks, seda peamiselt primaarsektori ja mõningate üksikute sekundaarsektori tegevusalade arvelt (vt lisaks Valdkonna terminoloogia lk 29). Ametialade struktuur muutub teadmis- ja oskusintensiivsete ametite kasuks suureneb juhtide, kesk- ja tippspetsialistide hulk, samal ajal kui vähenevad madalamat oskusteavet nõudvad ametikohad. Formaalharidusega seotud oskustest kasvab nõudlus nende oskuste järele, mille omandamise eelduseks on kutseharidus või kõrgharidus. 7 Ülevaadet potentsiaalsetest tulevikuerialadest saab lugeja oskuste vajaduse prognoosidest, nt Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020, New Skills for New Jobs.

16 16 Lisaks eeltoodule mängivad olulist rolli ka uued tehnoloogiad. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on tänaseks oma rolli majanduses leidnud, järgnevatel aastatel süveneb see veelgi. Horisondil on terve hulk uusi tehnoloogiaid, nt bio- ja nanotehnoloogia 8, mis tõenäoliselt omavad mõnevõrra sarnast mõju info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga nende mõjusus ei peitu mitte konkreetse sektori kiires arengus, vaid selles, et need põimuvad paljude teiste valdkondadega ja saavad igapäevaelu osaks. Kuidas see täpselt toimuma hakkab on täna veel ebaselge. Oluline märksõna on nn roheline majandus. Roheline mõtteviis mõjutab tööturgu uute töökohtade loomise, olemasolevatele töökohtadele uue sisu andmise ning paljude töökohtade iganenuks tunnistamisega. Roheline majandus puudutab nii energia valdkonda (nt taastuvad energiaallikad, biokütused) kui ka majandust laiemalt (nt keskkonnakaitse, tarbimise vähendamine, energia ja loodusvarade efektiivsem kasutamine, tarbijate eelistuste muutumine). Kuna paljud eelpool mainitud nähtused integreeruvad meie igapäevategevustega, ei tähenda nende ilmnemine sageli uute ametinimetuste teket. Katusepanija jääb ikkagi katusepanijaks, kuid lisaks traditsioonilistele oskustele (nt materjalide tundmine laast, plekk, kivi jne) tuleb üha enam kasuks disaini- ja projekteerimisprogrammide kasutamisoskus, uute tehnoloogiate kasutamine katusel (nt päikesepaneelid) ja iseseisva ettevõtjana teenuse pakkumiseks vajalikud oskused (nt äriplaani koostamine). Seega on tööturul edukaks hakkamasaamiseks üha enam vaja erialade vahelisi sidusoskusi. Kasvab ka sotsiaalsete oskuste tähtsus. Nii täna kui tulevikus on väga olulised näiteks suhtlemis- ja meeskonnatööoskus ning ettevõtlikkus. Üleilmastumine lisab sellele kõigele üha süveneva konkurentsivõitluse võistlus investeeringute ja tellimuste pärast muutub üha teravamaks. Eeltoodud loetelu sisaldab vaid mõningaid märksõnu selle kohta, mis meie elus lähimatel aastakümnetel muutma hakkab. Järeldus on aga üks toimetulekuks on tulevikus üha enam vaja väga head kohanemisvõimet kord koolis õpitu ei taga konkurentsivõimet kogu eluks. Vaja on valmis olla pidevaks enesetäiendamiseks; uute kompetentside omandamine peab saama elustiiliks Mida soovitada? Karjäärispetsialistid võiksid süstida oma klientidesse tahtmist kasvada ja areneda. Töö olemus on pidevas muutumises ning sellega kaasas käimiseks peab inimene säilitama ja kasvatama endas õpihimu. Selle eesmärgi saavutamine on tõenäoliselt karjäärispetsialisti kõige keerulisem ülesanne. Kindlasti ei saa karjäärispetsialist pakkuda kliendile valmis lahendusi näiteks kujul: Sinule on kõige sobivam töö kinnisvaramaakler või insener. 8 Nanotehnoloogia käsitleb tehnoloogiaid, kus mõõtühikuks on nanomeeter (10 astmes -9) ehk 1 miljardik meetrit. Allikas:

17 17 Edukas abi on klienti suunav ning aitab tal endal valikuid langetada. Et oleks, mille vahel valida, on aga vaja valmisolekut pidevalt õppida ja ennast täiendada. Karjääriinfo spetsialistide võimuses on selgitada tööturul toimuvaid muutusi, õpetada tööturuinfos orienteerumist teadlike karjäärivalikute tegemiseks. Nagu eelpool mainitud, muutuvad ühe kindla töörolliga ametid kiiresti ja võivad isegi kaduda; valdkonnad seevastu on stabiilsemad. Seega oleks otstarbekas vaadelda ühe ameti jaoks vajalikke oskusi, kõrvutades neid sama valdkonna teiste ametite oskusnõuetega. Soovitused karjääriplaneerimise toetuseks Tee nimekiri ametitest ja tegevusaladest, mis sulle huvi ja väljakutset pakuvad. Alusta olemasolevast/ konkreetsest ametist ja liigu edasi valdkonnaga seotud ametiteni (vt nt ametikirjelduste andmebaas: Uuri märgitud ametite kohta nende väljavaateid tööturul (tööjõu/ oskuste vajaduste prognoosid). Mõtle sellele, kuidas kord omandatud oskusi rakendada enda kasuks uues töösituatsioonis. Kogu eelnevatest õpi- ja töökogemustest näiteid oma tugevustest nii suurendad enda läbilöögivõimet tööturul pärast uuele ametikohale spetsiifiliste oskuste omandamist. Ära unusta ka mitteformaalse õppimise ja vabatahtliku töö käigus saadud kogemusi. Küsi endalt Kas hetkeolukord säilib ka tulevikus? Millised prognoosid on usaldusväärsed? Kas konkreetsel alal töötab juba palju inimesi? Kas ja kui palju vajatakse sellel alal tulevikus töötajaid? Kuidas ja millist mõju omab tehnoloogia sellele valdkonnale? Milline on sarnaseim amet, kuhu ma saan edasi liikuda? Kas see amet võimaldab mul liikuda oma riigi piires/ väljaspool riigipiire? Kas oleksid valmis hakkama iseendale tööandjaks? Kas ja kuidas mõjutab üldine tarbijakäitumine minu võimalusi tööturul? Töömaailmaga seotud mõttearendustes on abiks karjääriplaneerimist toetav portaal Rajaleidja.ee, kuhu on koondatud palju temaatilist infot.

18 18 3. Tööturuinfo allikad Tööturuinfo allikate paljusus võib muuta karjääriotsuste tegemise keeruliseks oluline on info tõlgendamise oskus. Selles peatükis antakse kasulikke näpunäiteid tööturuinfo leidmise ja selle oskusliku kasutamise kohta. Tööturuinfo allikad on koondatud järgmiste teemade alla statistika ja tööturu prognoosid, esindusorganisatsioonid, info vabadest töökohtadest, nõuded kutseoskustele, töösuhted ning täiendavad võimalused. Statistika ja tööturu prognooside puhul on vajadusel märgitud ka nende ilmumissagedus, andmaks info otsijale märku sellest, millise sagedusega konkreetseid andmeid uuendatakse. Tabelit lugedes on soovitatav arvesse võtta alajaotustes esitatud info tervikuna. Enne konkreetsete viidete juurde minemist on toodud kaks üldist vahendit, millele tähelepanu suunata ja ilma milleta jääb kaasaegses maailmas palju infot kätte saamata. Need on Otsingumootorid info leidmine internetis toimub peamiselt otsingusüsteemide abil. Neist kõige levinum on Kui on soovi keskenduda teadusmaailmas rohkem aktsepteeritud kirjandusele, siis tasub kasutada ka Google i teadusversiooni Wikipedia See on vaba internetientsüklopeedia, milles sisalduv ei ole läbinud nii põhjalikku kontrolli kui tavaline entsüklopeedia, kuid kust siiski saab valdavale osale küsimustest ammendava vastuse. Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Ilmumissagedus Kust/kuidas infot saan? STATISTIKA JA TÖÖTURU PROGNOOSID Eesti Pank (EP) Majanduskommentaarid Majandusprognoos Majandusuuringud Eesti majandusnäitajate koondtabel aastate lõikes al 1994 a. (SKP, hinnaindeksid, tööturg ja palk) Finantsküsimused Kuude, kvartalite, aastate lõikes (al 1994.a) > Press > majanduskommentaarid w > Eesti Panga majanduskommentaar > Eesti majandus > viimased majandusülevaated > Eesti Panga olemus ja roll > Uuringud > Uurimisvaldkonnad/ plaan, käsilolevad uurimused > Statistika > Majandusnäitajate koondtabel > Küsi või Korduvad küsimused

19 19 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Ilmumissagedus Kust/kuidas infot saan? Ekspertide hinnangud majanduse üldolukorrale Kvartaalselt > pressiteated Ettevõtete hinnangud majanduse olukorrale erinevates majandussektorites Iga kuu > baromeetrid Tarbijate hinnangud oma majanduslikule seisule, kindlustundele Iga kuu > baromeetrid Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) Tarbija- ja toidukauba sortimendiuuringud Hinnauuringud Info Eesti sotsiaalmajandusliku olukorra ja majanduse lühiajaliste arenguprognooside, maailmamajanduse ning konkreetsete turgude kohta. Põllumajandussaaduste ja toiduturu ülevaated Kord aastas Olenevalt tootest ja hinnatasemest kas iganädalaselt, igakuiselt või kvartaalselt Kvartaalselt Osad kvartaalselt, osad 2 korda aastas, osad korra aastas > valminud tööd > hinnainfo - andmebaas; väljaanne Hinnainfo Väljaanne Konjunktuur > valminud tööd Muud avaliku sektori tellitud ja EKI poolt koostatud uuringud > pressiteated Eurostat Statistiline info Euroopa riikide, aga ka USA ja Jaapani keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu kohta. > Statistics Database

20 20 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Ilmumissagedus Kust/kuidas infot saan? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Tööjõuvajaduse prognoos töövajadus tulevikus; keskpikas perspektiivis Prognoosi uuendatakse kord aastas. Prognoos ilmub igal aastal septembris. > tegevus> uuringud> tööjõuprognoosid > tööjõuvajaduse prognoos aastani 2016 Rahandusministeerium Majandusülevaated Majandusprognoosid > tegevusvaldkonnad > majandus > majandusülevaated > tegevusvaldkonnad > majandus Analüütilised artiklid päevakajalistel teemadel Kvartaalselt Eesti Statistika kvartalikiri ee/valjaanded Valmistabelid Kvartaalselt > statistika > tooted > valmistabelid > sotsiaalelu > tööturg Statistikaamet (SA) Olulisim statistiline info Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaal- ja majanduselu kohta. Igal aastal (juulis) Eesti Statistika aastaraamat Kõik väljaanded ka elektrooniliselt tasuta kättesaadavad veebilehel Teabekeskused üle Eesti (Tallinnas Endla 15) Raamatukogu elektrooniline kataloog: Teabenõude esitamise võimalus Palgauuring Kvartaalselt Statistika > Valdkonnad > Majandus > Palk ja tööjõukulu andmebaas Muu statistiline informatsioon Elektrooniline statistika andmebaas:

21 21 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Kust/kuidas infot saan? ESINDUSORGANISATSIOONID Kaubandus- Tööstuskoda Ettevõtjate huvide kaitsmine hariduspoliitika, majanduspoliitika ja väliskaubanduse vallas; erinevad teenused ettevõtetele; ettevõtluskeskkonda mõjutav õigusloome; infopäringud Eesti ettevõtete ja teiste riikide ettevõtluskeskkonna alal. Iga-aastane trükis Konkurentsivõime edetabel ülevaade Eesti edukamatest ettevõtetest. > majanduspoliitika > hariduspoliitika > väljaanded > konkurentsivõime edetabel > ettevõtete konkurentsivõime edetabel Raadiosaade Majandusruum KUKU-s Telesaate Ametilood videokassetid (koostöös ETVga) Kvartaalsed majandusülevaated > kuula saateid > majandusruum > väljaanded > ametilood > pressile > seisukohad > majandusbaromeeter Tööandjate Keskliit Kutse- ja erialaliidud Ametiühingute Keskliit (EAKL) Majandusuudised Töötamise võimalusi tutvustav trükiste sari Valdkonnapõhine info Ametiühingute teemaline üldinfo Töölepinguseadus > kompetentsikeskus > uudised > kirjutised Keskliidu infokiri Vabrik: > liikmele > vabrik > tooturg Kutse- ja erialaliite leiad siit: > Riik ja Ühiskond > Mittetulundusühingud > ametiühing > TLS

22 22 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Kust/kuidas infot saan? Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) Ettevõtlus, innovatsiooniprojektid, teadus- ja arendusetegevus Eestis Ettevõtlusest algavale/ tegutsevale ettevõttele Tegevusvaldkondade kirjeldused Juhtimisalane info > uudised ja sündmused > trükised Loomemajandus Eestis: jagatud kogemus (pdf) Ajalehe Postimees EASi vaheleht Uuenduste tuules (pdf) > alustavale ettevõttele // tegutsevale ettevõttele > alustavale ettevõttele > tegevusalade ABC Õpik Eesti majandus. Lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis INFO VABADEST TÖÖKOHTADEST Tööportaalid Töö- ja praktikapakkumised Kandideerimiseks vajalik Kutsealane eelkoolitus Noorte ettevõtlus Testid Elektroonilised tööportaalid: Noore tööotsija teejuht: Töötukassa Tööturuteenuste osutamine tööotsijatele ja tööandjatele Tööpakkumised Töövahenduskonsultandid ja Juhtumikorraldajad Esmane info pakutavatest võimalustest maakondlike osakondade infolaudadest > tööpakkumised Töötuskindlustus > töötuskindlustus

23 23 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Kust/kuidas infot saan? NÕUDED KUTSEOSKUSTELE Kutsekoda TÖÖSUHTED Sotsiaalministeerium (SoM) Europassi Keskus (CV, keelepass, õpirände tunnistus, diplomi- ja kutsetunnistuselisa) Kutsestandardid Kutsesüsteem/ kutse andmine/ kutsetunnistused Hüvitised ja toetused Prioriteetse suuna Pikk ja kvaliteetne tööelu tegevused Publikatsioonid Sotsiaal-, tervise- ja tööturuvaldkonna uuringud Statistiline ülevaade Eesti tervisest, töösuhetest ning sotsiaalelust uuring: tervis, töö ja sotsiaalelu 2007 Töölepinguseadus Tööturuteenused, hüvitised, toetused, töö leidmise võimalused, töö välismaal, tähtsad kontaktid Noorsootööalane seadusandlus täpsem info spetsiaalses portaalis: europass.cedefop.eu.int/ > kutsestandardid > näita kõiki standardeid > kutsesüsteem > kutse andmine > tegevus > hüvitised ja toetused www2.sm.ee/esf2007/ > meie > väljaanded > meie > väljaanded > tegevus > uus töölepingu seadus > sinule > tööotsijale > noortevaldkonna õigusaktid Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) Noorsootöö suunamise ja korraldamisega seonduv. Erinoorsootöö, noorte huviharidus ja huvitegevus, noorte teavitamine, nõustamine, noorsootööalane koolitus, noorte tervistav ja arendav puhkus (noortelaagrite tegevus), noorte töökasvatus, rahvusvaheline noorsootöö, noorte osalus > noorsootöö korraldus

24 24 Asutus Info edastamise vorm; uuringu tüüp/nimetus Kust/kuidas infot saan? TÄIENDAVAD VÕIMALUSED Maksu- ja Tolliamet Info noortele maksumaksja õiguste ja kohustuste teemadel > erakliendile > noortele Keskraamatukogu Tööteemalised väljaanded Kuidas leida internetis tööportaale või vormistada CV-d ja teisi dokumente Tallinna Keskraamatukogus ja haruraamatukogudes paigutusindeksid: 331: Tööjõud. Tööhõive 349.2: Tööõigus Keskraamatukogu lugemissaalis asub infomapp Karjääri kujundamise dokumendid

25 25 4. Nõuandeid tööturuinfo mõistmiseks Tavaliselt tuleb inimeste karjäärivajadustele erinevalt läheneda. Infootsingu õnnestumiseks on oluline teada, milliseid allikaid ja infootsingu strateegiaid kasutada. Järgnevalt esitatavad nõuanded aitavad paremini orienteeruda infotulvas ning vormida tööturuinfost hea ja usaldusväärne karjääriinfo. Nõuandeid täiendavad illustreerivad näited. Esmalt tuleb selgeks teha peamised mõisted see aitab vähendada mitmeti tõlgendatavust. Mõnedele uuringutele on lisatud eraldi peatükk mõistete sisu seletusest või on olulisemaid lühendid/mõisted lahti seletatud sissejuhatuses. Ka joonealused viited ja märkused aitavad sisu avada. Uuringust annab kõige kiirema ülevaate tavaliselt kokkuvõttev või sissejuhatav peatükk. Samas oleneb kõik loomulikult sellest, mis lugejat kõige rohkem huvitab. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) prognoosis tasub esmalt läbi lugeda peatükk Prognoos ja tegelikkus sealt saab ülevaate uuringu eeldustest, teemaderingist ja järeldustest. Tavaliselt tuuakse kokkuvõtetes kõige olulisem välja. Sisulisema poole pealt annavad kiire ülevaate joonised ja tabelid. Joonistel/graafikutel tuleb jälgida: pealkirja, legendi (mis joonisel kujutatud on mida näitavad tulbad, jooned, sektorid), arvnäitajaid (määr, maht, aasta). Tabelitel tuleb lisaks jälgida lahtrite pealkirju ja lahtrites olevate arvude/lühendite tähendust. Hea võrdleva koondülevaate tegevusalade lõikes annavad ka lisades olevad tabelid (nt MKM prognoosis). Lisades võib olla ka muid selgitavaid materjale. Ükski uuring ja prognoos ei näita absoluutset tõde ning seetõttu tuleb neisse suhtuda teatava reservatsiooniga. Majandusartiklite lugemisel tuleb tähelepanu pöörata artikli ilmumise kohale (nt võib tõenäoliselt usaldusväärsemaks pidada Postimehe kui Õhtulehe artiklit), loo autorile (eriti arvamusartikli korral), ning sellele, milliseid näiteid kasutatakse väidete tõestamiseks (millele tuginetakse uuringud, analüüsid, statistika ja nende uudsus, koostajad). Järgnevalt mõned nõuanded koos illustreerivate näidetega. Kontrolli kuupäeva. Kas tegu on ajalooliste andmete, hetkeseisu kirjelduse või prognoosiga? Kindlasti tuleb hinnata, milliseid korrektsioone võib olla kaasa toonud muutunud majandusolukord. Sageli ei ole andmed kättesaadavad just meid huvitava piirkonna, vanusegrupi, majandussektori vm kohta. Sellisel juhul tuleb põhjalikult kaaluda, kas tulemused on laiendatavad ka meid huvitavale sihtgrupile.

26 26 Näide olukorra muutusest: aasta keskmine tööpuudus aastaste inimeste seas oli 5,5%, vaid aasta hiljem juba 13,8%. Kui aastal valitsenud olukorda tööturul saab vaevalt kirjeldada kui töötajate jaoks problemaatilist, siis aasta hiljem oli olukord kardinaalselt muutunud ning tööturul valitses Eesti ajaloo üks suuremaid kriise. Süvene numbritesse. Kas tegu on absoluutarvu või protsendiga? Kui protsendiga, siis protsendiga millest? Kas on antud ka keskmine, millega seda protsenti võrrelda? Kui tegu on numbritega, siis jälgi milliste ühikutega on tegemist kas sajad, tuhanded, miljonid? Näide numbritesse mittesüvenemisest: Heaks näiteks numbritesse mittesüvenemisest on mitmete välisanalüütikute kommentaarid Balti riikide majanduse kohta, kus kõigi kolme riigi olukorda hinnati sarnaseks. Seda tehti peamiselt majanduskasvu kiire kukkumise ja tööpuuduse kasvu põhjal, jättes tähelepanuta terve hulga muid näitajaid (nt reservide olemasolu) ja eelarvepoliitilised muudatused, mis kokkuvõttes on viinud selleni, et Eesti on sisuliselt valmis eurotsooniga liituma, samal ajal kui Lätil võtab riigirahanduse stabiliseerimine veel mitmeid aastaid aega. Mis on graafiku või joonise algallikas? Kas see allikas on usaldusväärne? Kui graafikul on näha järske tõuse või langusi, siis pööra tähelepanu ajaperioodile, mille kohta antud graafik on koostatud ning ka sellele, millises kontekstis seda kasutati. See võib olla ka mõne suurema graafiku osa, mis on nö kontekstist välja võetud (ehk tegelikult on tegu väga ühtlaselt kulgeva joonega, kuid mingil põhjusel on üksik kõikumine esile toodud). Samuti on oluline vaadata skaalasid kui skaala algab mitte nullist, vaid oluliselt kõrgemalt või madalamalt, võimendab see visuaalselt näitaja kõikumist. Näide ajutise muutuse juhuslikkusest: Kui registreeritud töötute arv väheneb ühel nädalal 211 inimese võrra, sellele eelnevatel nädalatel on aga kasvanud võrreldes varasemate kuude tasemega, siis kindlasti ei saa rääkida registreeritud töötute arvu vähenemise trendist. Nädal on liiga lühike aeg ja selle aja jooksul toimuvad muutused võivad olla juhuslikud. Näites antud juhul andis oma osa registreeritud töötute arvu vähenemisse see, et kaitsevägi kutsus mingi osa noori töötuid mehi sel nädalal kaitseväeteenistusse. Seega ei ole päris korrektne teha pikaajalisi põhjapanevaid järeldusi ilma, et trendi muutus oleks veidi pikema andmerea poolt kinnitatud.

27 27 Näide muutuste visuaalsest võimendamisest: Järgneval joonisel on veelkord toodud jooniselt 2 (vt lk 9) tuttav informatsioon erialase hariduseta inimeste osakaalust registreeritud töötute hulgas. Originaalse joonise puhul järeldasime, et see näitaja on püsinud suhteliselt stabiilsena. Esitades vertikaaltelje skaala vahemikus 45%-55% (esialgse 0%-60% asemel) tundub, et see näitaja on olnud päris kõikuv, samuti paistab silma selge langev trend, seda vaatamata sellele, et reaalsuses on languse ulatuseks vaid mõned üksikud protsendipunktid. 53% 51% 49% 47% 45% Joonis 6. Erialase hariduseta inimeste osakaal registreeritud töötute hulgas (muudetud kujul joonis 2, lk 9 Toim.) Mis on numbrite taga? Mida on tegelikult võrreldud? Kas algandmed on võrreldavad? Näide võrreldamatute arvude võrdlemisest: Ajalehes ilmunud Rahvusvaheline palkade ja maksukoormuse võrdlus näitas, et Eestis on tööjõu maksukoormus suur. Eestis peab krooni teeniv inimene maksma maksudeks märksa suurema osa oma palgast kui Soomes või Norras. Välja jäeti toomata see, et Eestis krooni teeniv töötaja on kõrgepalgaline, kuid Soomes ja Norras oleks ta keskmisest madalamat palka teeniv inimene. Ka on Eesti elatustase madalam. Kui võrrelda mõlemas riigis kõrgepalgalist tööjõudu (Eestis ja Põhjamaades krooni palgaga), siis selgub, et Eestis on kõrgepalgaliste maksukoormus hoopis väike. Näide tausta olulisusest: Ida-Virumaal on registreeritud töötus Eesti keskmisest kõrgem. Kas sellest saab järeldada, et majanduskriis on Ida-Virumaa töötajaid tabanud tugevamini kui ülejäänud Eesti elanikke? Enne sellise järelduse tegemist on tegelikult vaja teada, kuidas Ida- Virumaal olid töötusega lood enne kriisi ja kuidas on pilt võrreldes teiste Eesti maakondadega kriisi ajal muutunud. Kui vaadata, mis on kriisi tulemusel töötusega juhtunud, siis selgub, et Ida-Virumaal oli registreeritud töötus Eesti keskmisest kõrgem juba enne majanduslangust ning kasvas protsentuaalselt vähem kui Eesti keskmine tööpuudus.