4 Valitsus saatis maksukorralduse seaduse muudatused riigikogusse. 5 Uus saneerimismenetlus võimaldab säilitada makseraskustes ettevõtet

Transcription

1 SISUKORD Oktoober 2008 ÕIGUSAKTID 4 Valitsus saatis maksukorralduse seaduse muudatused riigikogusse 5 Uus saneerimismenetlus võimaldab säilitada makseraskustes ettevõtet UUDISED 9 Balti börsidel on võimalik kaubelda investeerimisfondide osakutega 10 Majandus vajab täiendavat tööjõudu MAJANDUS 15 Kurss eurole Lev Golub JUHTIMISARVESTUS 20 Kulude juhtimise efektiivsus ehk kuidas muuta kulud tuludeks ja kasumiks? Sander Karu 24 Kliendirentaablus ja relevantsed kulud Jaan Alver RAAMATUPIDAMINE 27 Materiaalne põhivara raamatupidamises Stella Zdobnõh 32 Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid: IASB tööplaan Lehte Alver PRAKTIKUM 36 Autoliising kui põhivaratehing Marina Lillo

2 SISUKORD MAKSUD 39 Kas töötamine teises riigis toob kaasa topeltmaksustamise? Merje Roomet 44 Maksuvõlgade tasumise ajatamine 47 Maksukalender 2008 TÖÖSUHTED 52 Töötaja vastutus Heino Siigur PSÜHHOLOOG SOOVITAB 55 Muinasjutt printsessist-raamatupidajast Viktoria Vader 57 Mis on inimisiksus SEE ON HUVITAV 58 Tulevikustsenaarium: virtuaalne reaalsus ja kosmos VARIA 60 Anekdoote ja nalju 61 Astroloogiline äriprognoos Valentina Tomson Väljaandja: Litau Büroo OÜ Rävala pst. 8 - C1005 Tallinn Tel: E-post: rup@rup.ee Peatoimetaja: Viktoria Jürmann tel Toimetaja-sekretär: Tiina Veevo tel Reklaamijuht: Dmitri Litau tel Trükk: EVG Print Levi: Eesti Post, Kirilind Ajakirja tellimine: Litau Büroo OÜ, Eesti Post, Kirilind Ajakiri ilmub 8 korda aastas (4 numbri kaupa veebruarist juunini ja septembrist detsembrini) Tellimuse hind 592 krooni Toimetus võib laekunud artikleid toime tada. Laekunud kaastöid ja fotosid ei tagastata, v.a. eelnevalt kokkulepitud juhtudel. Reklaami sisu ja sõnakasutuse eest toimetus ei vastuta. Ajakirjas avaldatud artiklid on koostatud informatiivsel eesmärgil. Toimetus ei vastuta võimalike otseste ega kaudsete kahjude eest, mis tulenevad ajakirja alusel tegemisest. Ajakirjas RU avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused on kaitstud.

3 Austatud lugejad! Kuulutasime välja ajakirja tellimuse aastaks. Ajakirja põhitemaatikaks on endiselt maksustamise ja raamatupida mise valdkonna uudised. Kuid saabuval aastal kavatseme pöörata suuremat tähelepanu ettevõtte juhtimise ja finantseerimise probleemidele, uutele tendentsidele meie vabariigi majanduselus Euroopa ja kogu maailmamajanduse kontekstis. Seepärast on meie auto rite kollektiiv täienenud uute nimedega. Peale selle saavad ajakirja tellijad võimaluse kasutada piiratud juurdepääsuga teavet meie saidil Meie alalised lugejad, s.o tellijad saavad koos ajakirja käesoleva numbri ga ettepaneku pikendada tellimust järgmiseks aastaks. Ajakirja ostjad võivad vormistada tellimuse meie saidil või Eesti Posti ja Kirilinnu jaoskondades. Ühtlasi pöörame teie tähelepanu sellele, et mainitud tellimishind kehtib ainult 1. jaanuarini Teile on muidugi teada, et valitsus on pakkunud riigieelarve täitmiseks eri variante, sealhulgas perioodika käibemaksu tõstmist. Kui Riigikogu toetab valitsuse ettepanekuid, tõuseb vastavalt ka tellimishind. Nende vahel, kes on vormistanud aastatellimuse enne 1. novembrit, loositakse välja kolm eksemplari järgmise aasta tellimust ja mobiiltelefon Nokia E66 Toimetus 3

4 ÕIGUSAKTID VALITSUS SAATIS MAKSUKORRALDUSE SEADUSE MUUDATUSED RIIGIKOGUSSE Valitsus kiitis 4. septembril heaks maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja saatis selle riigikogusse. Maksukorralduse seaduse eelnõu kohaselt võetakse senise ligi 100 erinevat tüüpi viitenumbri asemel kasutusele maksumaksjapõhine üks nn ettemaksukonto, millelt toimub arveldamine kõigi selle isiku maksude, intresside ja trahvidega. Lihtsustatud süsteem võimaldab paljusid seadusest tulenevaid rahalisi nõudeid ja kohustusi täita vaid ühe maksega (pangaülekandega). Sel moel muutub asjaajamine oluliselt mugavamaks ja lihtsamaks nii maksumaksjale kui ka riigile. Eelnõu eesmärk Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) muutmise eesmärgiks on äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga reguleerimata jäänud muudatused sisse viia maksukorralduse seadusesse, äriseadustikku, kogumispensionide seadusesse, loovisikute ja loomeliitude seadusesse, ravikindlustuse seadusesse, sotsiaalmaksuseadusesse ja tulumaksuseadusesse. Eelnõuga täiendatakse eespool nimetatud seadusi vajalike regulatsioonidega, mis on seotud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) peetavas maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjate registreerimise koondamisega äriregistrisse. Eelnõuga reguleeritakse üksikasjalikumalt rahvusvahelise ametiabi andmise regulatsiooni. Eelnõu sätestab võimaluse täitetoimingu sooritamiseks pärast maksumenetluse alustamist. Nimetatud säte on vajalik juhtudel, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et maksuotsuse või vastutusotsuse tegemise järgselt ei ole maksuhalduril võimalust maksuvõlga sisse nõuda, sest isikul puudub vara (isik on vara ära kantinud jms). Teatud juhtudel võib esineda oht, kus maksukohustuslane võib menetluse kestel muutuda varatuks ja n-ö eelarvest maandaks seda riski. Säte võimaldab rakendada korraga ühte täitetoimingut, kas käsutamise keelumärkide kandmist kinnistusraamatusse, ehitisregistrisse, sõiduvahendeid puudutavasse registrisse või laevakinnistusraamatusse. Samas võib keelumärke panna mitmele objektile korraga. Seaduse mõjud Maksu- ja Tolliameti peetavas maksukohustuslaste registris registreeritud füüsilisest isikutest ettevõtjate koondamine äriregistrisse võimaldab saada ühtse ülevaate kõikide registrisse kantud ettevõtjate ja nende tegevusalade kohta. Selle eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust, äriseadustikku, kogumispensionide seadust, loovisikute ja loomeliitude seadust, ravikindlustuse seadust, sotsiaalmaksuseadust, tulumaksuseadust. Jõustumine Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2009 ning kogumispensionide seaduse muudatused 1. jaanua ril

5 UUS SANEERIMISMENETLUS VÕIMALDAB SÄILITADA MAKSE RASKUSTES ETTEVÕTET Valitsus kiitis 11. septembril heaks seaduseelnõu, millega luuakse makseraskustesse sattunud firmade jaoks saneerimismenetlus. See on alternatiiviks senisele pankrotimenetlusele. Justiitsministeeriumi nõuniku Indrek Nikluse sõnul oli eesmärgiks luua likvideeriva pankrotimenetluse kõrvale alternatiivne menetlus, mis võimaldaks ettevõtet säilitada ka firma ajutise makseraskuse korral. Justiitsministeeriumis aastal välja töötatud ettevõtja õiguse tegevuskavas toodi muu hulgas välja, et oma majanduse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks vajab Eesti maksejõuetusõigus pankrotimenetluse kõrvale alternatiivi, selgitas Niklus. Uue saneerimismenetluse abil peaks olema võimalik vähendada raskustesse sattunud ettevõtete likvideerimist ning jätkata nende tegevust, mis omakorda aitab rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses ning säilitada töökohti. Kindlasti on see praeguses majanduse olukorras igati aktuaalne, ütles Niklus. Niklus möönis, et ka praeguse pankrotimenetluse raames on võimalik sõlmida kompromiss, kuid tegelikkuses õnnestub makseraskustesse sattunud firma säilitamine väga harva. Näiteks nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal sõlmiti pankrotimenetluses kompromiss vaid viielkuuel korral aastas, tõdes Niklus. Seaduse sisu Saneerimisseaduse eelnõu eesmärk on reguleerida Eesti õiguskorra jaoks uudse menetluse, saneerimismenetluse läbiviimist. Saneerimismenetlus on kujundatud hagita menetluse alaliigina, mis saab alguse isiku, kes soovib endale kuuluvat ettevõtet saneerida, avaldusest. Kohus algatab esitatud avalduse alusel saneerimismenetluse, kui on alust arvata, et saneerimise läbiviimine võimaldab ettevõtte muuta taas kasumlikuks. Algatamisel määrab kohus saneerimisnõustaja, kelle põhiülesanne on saneeritava isiku nõustamine ja tema tege vuse kontrollimine. Saneerimismenetluse alga tamisel määrab kohus ka tähtaja, mille jooksul tuleb esitada kohtule kinnitamiseks saneerimiskava. Saneerimiskavas nähakse ette, milliseid abinõusid tuleb tarvitusele võtta makseraskuste üle tamiseks ja kui pika tähtaja jooksul rahuldatakse võlausaldajate nõuded. Kohus saab kinnitada võlausaldajate poolt hääletamisel vastu võetud või vastuvõtmata saneerimiskava. Võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava suhtes laseb kohus läbi viia saneerimiskava majandusliku analüüsi. Kinnitatud saneerimiskava hakkab kehtima üksnes nende võlausaldajate suhtes, kelle nõudeid saneerimis kavaga ümber kujundatakse ning kes on saneerimiskava vastuvõtmisel hääletanud. Saneerimiskava kinnitamise järel hakatakse kava täitma. Täitmist kontrollib saneerimisnõustaja. Sa neerimismenetlus lõpeb, kui kava on kohaselt täidetud. Eelnõu annab saneerimismenetluse alustamiseks avalduse esitamise õiguse ainult ettevõtjale, realiseerides n-ö ettevõtja aktiivse juhtimise ja osalemise printsiibi. Saneerimismenetluse elluviimine ilma ettevõtja enda aktiivse osaluse ja soovita on võimatu. Kui võlausaldajad soovivad võlgniku ettevõtte suhtes ümberkorraldusi läbi viia, siis on neil selleks endiselt võimalus pankrotimenetluse raames läbiviidava kompromissi kaudu. 5

6 ÕIGUSAKTID Ainult avalduse alusel Sisulised eeldused saneerimismenetluse algatamiseks on: ettevõtja tulevikus tekkiv püsiv maksejõuetus; ettevõtte saneerimisvajadus; prognoos, et tulevikus saab ettevõtet kasumlikult majandada. Isikute ringi määramisel, kelle suhtes eelnõu rakendub, on kriteeriumiks ettevõtte ehk majandusüksuse olemasolu. Isikuteks, kellele käesolev seadus rakendub, on kindlasti kõik äriühingud (sh advokaadibüroo, vandetõlgi büroo, patendivoliniku äriühing, audiitor ühing), tulundusühistu (sealhulgas hooneühistu), Euroopa äriühing, Euroopa ühistu, Euroopa majandus huviühing, sihtasutused. Eelnõu kohaselt ei ole saneerimismenetlus lubatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes näiteks Teaduste Akadeemia, Kultuurkapital, Rahvusringhääling, Arengufond, Rahvusraamatu kogu, Notarite Koda, Advokatuur, Audiitor kogu, Hüvitusfond, Töötukassa, Kaitseliit, Rahvusooper, aga ka kohalikud omavalitsused, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, Kaitse liit. Seda põhjusel, et paljude avalik-õiguslike isikute eesmärgiks ei ole tegutsemine kasumi saavutamise eesmärgil ning lisaks erinevad nende finantseerimisallikad n-ö tavaliste turumajanduse osaliste finantseerimisallikatest. Teisisõnu paljud avalik-õiguslikud juriidilised isikud saavad eraldisi riigieelarvest või seaduse alusel tehtavatest muudest maksetest ja ei pea oma sissetulekut teenima teenuse või kaupade müügist. Seetõttu ei ole õigustatud ka nende suhtes erirežiimi sisseseadmine. Eelnõus ettevõtja kohta sätestatut kohaldatakse ka muude isikute kohta, kes legaaldefinitsiooni kohaselt ettevõtjad ei ole. Nii ei saa ettevõtjateks nimetada näiteks mittetulundusühingut, kuid temale kuuluva ettevõtte saneerimine on siiski lubatud. Seaduse eesmärk aasta veebruaris avaldatud tegevuskavas ettevõtlusalase õiguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks asuti seisukohale, et Eesti maksejõuetusõigus vajab alternatiivi likvideerivale pankrotimenetlusele. Selle abil peaks olema võimalik vähendada ettevõtte likvideerimist pankrotimenetluse raames, jätka ta ettevõtte tegevust ja seeläbi rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses, säilitada töökohti jpm, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutise makseraskuse korral. Kehtivas õiguses saab isiku makseraskuse korral temale kuuluva ettevõtte säilitamine toimuda: kohtuväliselt, mis seisneb üldjuhul makseraskustesse sattunud isiku ja võlausal dajate vahelise kokkuleppe sõlmimisel. Sellise kokku leppe kohta ei ole õiguskorras spetsiifilisi ettekirjutusi ja pooled on lepinguvabaduse põhimõtte alusel vabad kujundama sõlmitavat lepingut oma vajadustele vastavalt, pankrotimenetluse raames. Maksejõuetu isiku suhtes välja kuulutatud pankroti käigus müüb pankrotihaldur võlausaldajate nõuete katteks võlgnikule kuuluva vara. Kui isikule kuulub ettevõte, siis on turusituatsiooni arvestades võimalik, et pankrotihaldur müüb ettevõtte tervikuna (seda nimetatakse ka ülekandvaks saneerimiseks). Lisaks on võimalik läbi viia pankrotiseaduse 12. peatükis sätestatud kompromissi sõlmimise menetlus, mis oma olemuselt on väga universaalne õigusinsti tuut, mille alusel on samuti võimalik tegu tsev majandusüksus säilitada ja selle edasimajandamise kaudu tasuda võlausaldajate nõuded. Tegelikkuses õnnestub makseraskustesse sattu- 6

7 nud isikule kuuluva ettevõtte säilitamine väga harvadel juhtudel. Näiteks aastal sõlmiti kompromiss pankrotimenetluse raames viiel korral. Aastal 2007 jäi see arv samale tasemele. Praktikas on maksejõuetuks muutunud isiku ettevõtte säilitamine keerukas eelkõige seetõttu, et ettevõttesse kuuluvad esemed realiseerivad võlausaldajad tagatisõiguste alusel või on maksejõutu isik raskes majanduslikus olukorras sunnitud ettevõtte edasimajandamise jaoks olulisi üksikesemeid müüma, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Nagu eelnevalt nimetatud, on kehtiva pankrotimenetluse raames olemas õiguslikud võimalused maksejõuetu isiku ettevõtte säilitamiseks ja edasiseks majandamiseks. Seetõttu on loodava seaduse eesmärgiks valitud kujundada õigusnormid, mille alusel oleks võimalik isikul, keda on tabanud või tabamas makseraskused, mille ületamine majanduslike abinõude rakendamisel on tõenäoline, saada kaitset võlausaldajate nõuete eest ja seeläbi säilitada oma ettevõtte majanduslik terviklikkus ja toimimine. Arvestades Eestiga võrreldavate õiguskordadega riikide kogemusi, võiks seaduse jõustumisele järgneva kolme esimese aasta jooksul olla aastas keskmiselt viis kuni kümme saneerimisjuhtumit, hiljem võiks see arv olla vahemikus kümme kuni kakskümmend juhtumit aastas. Seaduse mõjud Seaduse võimalike mõjude analüüsimiseks telliti uuring Tartu Ülikoolilt. Uuringu Saneerimismenetluse majanduslikud mõjud ja nende hindamine Eestis viis ellu Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant O. Lukasson. Uuring koosnes kahest osast: analüüsist, kui palju võiks olla Eestis saneeritavaid ettevõtteid; intervjuudest kuue erineva isikuga, kes avaldasid arvamust nii saneerimise vajalikkuse kui ka muude saneerimisega seotud aspektide kohta. Uurimistöö käigus peamiselt tõstatatud küsimuste vastused oleksid: Ettevõtete pankrottide arv Eestis lähiaastatel kasvab, seega muutub saneerimismenetlus kindlasti aktuaalseks. Statistilised andmed viitavad sellele, et Eesti oludes on saneerimismenetlust otstarbekas rakendada märkimisväärselt suuremal sihtrühmal, kui seda maailmapraktika põhjal on tehtud, kuid ilmselgelt ei osutu kõik positiivse omakapitali alusel sihtrühma valitud ettevõtted sobilikuks. Samas saab vastavasse sihtrühma tuua ka negatiivse omakapitaliga ettevõtteid, millest osa on kindlasti saneerimiskõlblikud. Konservatiivselt prognoosides ei arvestaks autor rohkema kui 10% ettevõtetega, kelle suhtes on pankrotimenetlus algatatud. Saneerimisprotsessiga nõustumine on kinni nii kreeditoride kui ka omanike tahtes ning selle prognoosimine pole võimalik pigem peab aluseks võtma saneerimise maailmapraktika ning järeldama, et see väljendabki erinevate osapoolte ühist tahet. Eesti keskmine saneerimiskõlblik ettevõte on väikeettevõte, millel on mõned töötajad ning nii bilansimaht kui ka müügitulu jäävad mõne miljoni krooni piiresse. Kuna Eestis domineerivad statistilises profiilis väikeettevõtted, siis vastab see tulemus igati ka statistilistele seaduspärasustele. Saneerimismenetluse rakendamisega on mineviku andmete põhjal võimalik aastas säilitada kuni 800 töökohta ning riigi jaoks on positiivne peamiselt otsene majanduslik mõju kuni 70 miljonit krooni aastas. Lisanduvad erinevad kaudsed mõjud, nagu kohtute töökoormuse vähenemine, töökohtade säilitamine maapiirkondades, erinevate abiraha- 7

8 ÕIGUSAKTID süsteemide koormatuse vältimine jms, mida on keeruline rahaliselt mõõta. Konservatiivse kalkulatsiooni kohaselt ei ole riigi aastane otsene võit vähem kui 20 miljonit krooni ning kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et paljude saneeritud ettevõtete puhul saab laekuvate maksutuludega arvestada ka järgnevatel aastatel ning seepärast on nii konservatiivne kui ka optimistlik võit ajas pidevalt suurenev. Lisaks riigile avaldab saneerimismenetlus mõju nii kreeditoridele, klientidele, konkurentidele kui ka muudele osapooltele, kuid samas ei pruugi mõju olla alati positiivne, mida on töö eelnevates osades täpsemalt kirjeldatud. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumise kuupäevaks on planeeritud 1. juuli Sõltuvalt menetluse kestusest Riigikogus ja arvestades muudatuste mahtu, võib osutuda vajalikuks selle tähtaja edasilükkamine, sest soovitavaks tuleb pidada seadusena vastuvõtmise ja jõustumise vahele mõnekuulise ettevalmistusaja jätmist. Allikas: Justiitsministeerium KREDIIDIINFO HOIATAB Pankrotiuuringu kohaselt on pankrotistunud ettevõte Eestis kõige tõenäolisemalt Ida-Virumaal tegutsev töötleva tööstusega tegelev osaühing, kelle müügitulu on 1 10 mln krooni. Iga aasta kevadel viib Krediidiinfo läbi põhjaliku uuringu Eesti ettevõtete pankrottidest. Uuring annab lugejale võimaluse tundma õppida pankrotistunud ettevõtetele iseloomulikke näitajaid pankrotiohtlike firmade õigeaegne äratundmine teie klientide või partnerite seas võib teid säästa nii mõnestki ebameeldivusest aasta pankrotiuuring põhineb aastal pankrotistunud 140 ettevõtte andmetel. Töö esimene osa on pühendatud aastate pankrotistatistikale: pankrotiettevõtete arvu dünaamika, nende paiknemine maakonniti ning jagunemine tegevusalade lõikes. Lühidalt on käsitletud pankrotte mujal Euroopas ja pankrottide ning Krediidiinfo reitingu vahelist seost. Uuringu teises osas analüüsitakse pankrotistunud ettevõtete finantsolukorda ning selgitatakse välja põhilised näitajad, mis kõige sagedamini iseloomustavad ettevõtte pankrotieelset seisundit. Paneeluuringu lisad sisaldavad aastal pankrotistunud ettevõtete ning uuringu valimi nimekirja. Kaasas olev CD-ROM sisaldab paneeluuringus kasutatud 140 pankrotiettevõtte ning tegutseva ettevõtte bilansse, rahandussuhtarve ning kasumiaruandeid, mis võimaldab soovi korral teha individuaalseid analüüse lähtuvalt teie firma vajadustest ja spetsiifikast. 8

9 UUDISED BALTI BÖRSIDEL ON VÕIMALIK KAUBELDA INVESTEERIMIS FONDIDE OSAKUTEGA NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsid avasid Balti Fondide nimekirja, mis võimaldab investeerimisfondide osakuid noteerida ja nendega börsil kaubelda. Börsil kaubeldavad fondid (Exchange Traded Funds ETF) koondatakse ühtsesse Balti Fondide nimekirja, mille toimimiseks vajalikud reeglid, kauplemissüsteem ja veebilehekülg on valmis. Börsil noteeritud fondide kauplemismudel ja arveldamine on sarnane aktsiatega kauplemisega ning seetõttu arusaadav ja tuttav kõigile investoritele. Fondide noteerimine muudab tehingu- ja arveldustingimused ühesuguseks ning fondiosaku ostu- ja müügihinna ning sisenemis- ja väljumistasu läbipaistvaks. Loodame, et uus toode võimaldab ka väiksematel fondihalduritel jõuda paremini laiapõhjalise investorite hulgani ning konkurentsi tihenedes ja kaubeldavate fondide mahtude kasvades vähenevad fondiosakute ostu-müügiga seotud kulud lõppinvestori jaoks, ütles Pille Parikas, Tallinna Börsi tegevjuht. Fondide börsil noteerimine on kasulik nii investeerimisfondidele kui investoritele. Jaeinvestor saab börsil kaubelda nüüdsest lisaks aktsiatele ja võlakirjadele ka fondiosakutega. Balti Fondide nimekiri on kättesaadav nii kohalikele kui välisinvestoritele ning kaubelda saab maaklerite vahendusel, kes on NASDAQ OMX Balti börside liikmed. Fondivalitsejatele annab börsil kauplemine täiendava jaotuskanali. Balti Fondide nimekirja kauplemisinfo on nähtav NASDAQ OMX Balti turuinfo veebilehel; fondide ajalooline info, raportid ja korporatiivinfo on kättesaadav Balti Fondikeskuse veebilehel. Börsil kaubeldavad fondid on muutunud populaarseks just viimasel kümnendil. Näiteks NASDAQ OMX Kopenhaageni börsil tehakse rohkem kui 500 noteeritud investeerimisfondiga 6000 tehingut päevas, käive ulatub 160 miljoni euroni. Rootsis ja Soomes on võimalik kaubelda 9 börsil kaubeldava fondiga. Balti börsidel on võimalik tänase seisuga kaubelda 8 fondiga. NASDAQ OMX Group, Inc. on maailma suurim börsikontsern. Pakkudes kauplemise, börsi tehnoloogiate ja noteeritud ettevõtetega seotud teenuseid kuuel mandril, oleme üle 3900 noteeritud ettevõttega maailma väärtpaberiturgude hulgas esikohal. NASDAQ OMX Group pakub kapitali kaasamise võimalusi üle kogu maailma, sealhulgas USA reguleeritud turult; Põhjamaade turult OMX Nordic Exchange, sealhulgas alternatiivturult First North ja 144A PORTAL turult. Kaubelda on võimalik mitmesugustes varaklassides aktsiad, derivatiivid, võlakirjad, toorained, struktureeritud tooted ja börsil kaubeldavad fondid. NASDAQ OMX Group tehnoloogilised süsteemid on kasutusel enam kui 60 börsil, arveldusorganisatsioonis ja depositooriumis rohkem kui 50 riigis. OMX Nordic Exchange hõlmab NASDAQ OMX börse Helsingis, Kopenhaagenis, Stockholmis, Islandil, Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Lisainfo NASDAQ OMX koduleheküljelt 9

10 UUDISED MAJANDUS VAJAB TÄIENDAVAT TÖÖJÕUDU Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) prognoosi kohaselt ulatub hõivatute arv aastal inimeseni. See hõlmab nii Eestis kui ka välismaal töötavaid Eesti elanikke. Praegu on hinnatud välismaal töötajate arvu mõnele kümnele tuhandele ning see võib püsida samas suurusjärgus veel mitu aastat. Kuigi baasperioodiga ( ) võrreldes hõive vähesel määral kasvab, prognoositakse hõive langust, sest prognoosiperioodi viimastel aastatel hakkab mõju avaldama töötajate arvu vähenemine muutuste tõttu rahva arvus ja rahvas tiku vanuselises struktuuris. Uute töökohtade prognoosi võib tõlgendada kui majanduse vajadust ning võimet haarata täiendavat tööjõudu, et areneda teatud eeldatud kasvurajal. Tegelikkus võib kujuneda (ja suure tõenäosusega kujunebki) aga prognoositust erinevaks. Uute või täiendavate töökohtade all mõeldakse töös loodavate ning kaduvate töökohtade vahet. Seetõttu võib mõningates harudes uute töökohtadena tähistatud näitaja olla ka negatiivne. Arvestades demograafilisi arenguid, peab prognoosi täitmiseks hõive määr tõusma veelgi kõrgemale. Töötuse määr püsib ootuste kohaselt praeguse taseme lähedal. Aastate tasemega võrreldes jääb prognoosiperioodi jooksul hõivatute arv peaaegu muutumatuks. Täiendavaid töökohti luuakse teenindussektoris. Põllumajanduses ja metsanduses jätkub hõive langus, kuid aeglasemas tempos kui seni. Ka prognoositakse mõningat hõive langust tööstuses ja ehituses. Hõive langus ei tähenda automaatselt, et uute töötajate järele vajadust pole hõivest väljalangemine ning liikumine teistesse sektoritesse toob kaasa ka vajaduse uute töötajate järele. Üldiselt võib öelda, et hõive kasvab eelkõige kõrgema tööjõu tootlikkusega harudes ning väheneb neis harudes, kus lisandväärtus töötaja kohta on keskmisest madalam. Sektoritevaheline liikumine Aastate lõikes on liikumised sektorite vahel olnud küll suhteliselt sarnased, kuid on ka n-ö ebastabiilseid sektoreid (nt kaubandus, ehitus). Võib öelda, et spetsiifilist ettevalmistust vajavatesse sektoritesse on raske leida töötajaid teistelt tegevusaladelt. See kehtib eelkõige just töötleva tööstuse kohta. Liikumised on tõenäolisemad tööstussektorite vahel, kus tööjõu teadmiste ja oskuste osas on kattuvusi (näiteks metallitööstus, masinaehitus, transpordivahendite tootmine). Teenindussektor suudab seevastu suhteliselt hästi sulandada nii teistel teenindussektori tegevusaladel kui ka näiteks tööstussektoris töötavaid inimesi. Tööjõu vajadus Prognoosi kohaselt püsib hõivatute arv praktiliselt perioodi tasemel, aastas lisandub keskmiselt 0,2 tuhat täiendavat töökohta. Võttes arvesse tööjõu kadu seoses pensionile siirdumise ja suremusega, kujuneb keskmiseks tööjõu vajaduseks 14,1 tuhat inimest aastas. Arvestades, et nüüd on hõive kõrgem kui prognoosi baasperioodil, siis on ka vajadus mõnevõrra väiksem. Üldiselt vastab tööjõu vajadus uute tööturule sisenejate hulgale aasta alguse seisuga oli 15-aastasi ja vanemaid inimesi Eestis prognoositud aastasest vajadu- 10

11 sest rohkem, nooremate inimeste arv aga jäi juba vajadusele alla. Viimaste aastate sündimuse kasvu tõttu on sündimus jõudnud taas hinnatud vajadusega samasse suurusjärku. Kaks kolmandikku kogu tööjõu vajadu sest moodustab vajadus spetsialistide, oskustööliste ning masina- ja seadmeoperaatorite järele. Vähemal määral on vaja teenindus- ja müügitöötajaid, juhtide ning lihttööliste vajadus on veelgi väiksem. Haridustaseme lõikes on vajadus tööjõu järele praeguse struktuuriga võrreldes veidi suurem kolmanda taseme hariduse osas ning väiksem esimese taseme hariduse puhul. Olulist muutust hõivatute hariduslikus struktuuris ei prognoosita, kuna ka muutused ametialade struktuu ris on üsna väikesed. Nendesse hinnangutesse tuleb suhtuda siiski teatava reservatsiooniga, sest pole arvestatud ametiala sees toimuda võivate muutustega töötajatele esita tavate haridusnõuete osas. Tööjõu pakkumine Viimaste aastate kiire majandusarenguga on loodud palju uusi töökohti. Teisalt on Eesti rahva arv vähenenud, rahvastik vananemas ning suurenenud on töötajate väljavool välisriikidesse. Seetõttu on tööjõu teema muutumas järjest olulisemaks ning tööpuuduse asemel on esiplaanile tõusnud tööjõu leidmise küsimus. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab keerulisi seadmeid ja masinaid käsitlevate töötajate olemasolu, keda praegu ei ole tööjõuturul piisavalt võtta. Mitmes suure tööjõu vajadusega harus on siiski täheldatav mitte vajalike inimeste puudus, vaid harus pakutava palgataseme vähene atraktiivsus potentsiaalsete töötajate jaoks. Majanduse jahtumise tingimustes võib tööjõu nõudlus ajutiselt väheneda, kuid prognoosi perioodi jooksul hakkavad demograafi lised arengud üsna oluliselt mõjutama Eesti tööturgu. Tulevikus on oodata tööjõu pakkumise jätkuvat vähenemist, mis seab ettevõtted veelgi suurema surve alla. Rahvastikuprognooside kohaselt jätkub järgmistel aastatel Eestis aastaste elanike arvu vähenemine ja seda küllaltki olulisel määral. Tööjõuturu jaoks ei tähenda see kohe sarnaseid arenguid, kuna näiteks aastaste seas töötab vaid vähem kui iga kümnes inimene, vanemate kui 60-aastaste seas on töötajaid või aktiivseid inimesi, kes sooviks töötada, vähem kui pool selle vanusegrupi esindajatest. Kui eeldada, et hõive või aktiivsuse määrad eri vanuserühmades püsivad nii naistel kui ka meestel praegusel tasemel, siis vaatamata üldisele rahvaarvu vähenemisele võib tööturu olukorda lähema viie aasta jooksul käsitleda stabiilsena. Nii aktiivsete kui hõivatud inimeste hulk jääb tänu üsna suure hulga tööikka jõudvate inimeste sisenemisele tööturule praegusele tasemele. Pärast seda jõuab siiski kätte aeg, kus potentsiaalseid töötegijaid hakkab Eestis vahepealse madala sündimuse tõttu vähemaks jääma, kui just ei toimu suuri muudatusi immigratsiooni osas. Isegi kui sündimus tõuseb järgnevatel aastatel veelgi, ei suuda see pöörata tööturu langustrendi varem kui aasta paiku. Seega on lähitulevikus tööjõu pakkumine oluliselt vähenemas ning selleks valmistumiseks on aega vaid loetud aastad. Üks võimalus probleemi leevendada on kasutada võõrtööjõudu. Võõrtööjõu kasutamine on õigustatud näiteks ühekordsete või ajutiste suurte ülesannete täitmiseks, kus kohalikke spetsialiste pole võtta ning nende koolitamine ei pruugi olla otstarbekas, kuna töö valmimisel pole võimalik saadud oskusi Eestis enam rakendada. Ajutise tööjõu kasutamine võib kaasa aidata kitsaskohtade lahendamisele, kui sel ajal tegeldakse probleemile lahenduste otsimisega. Kui aga ajutine abinõu hakkab muutuma pika- 11

12 UUDISED ajaliseks, siis muutub küsitavaks selle kasutegur. Suures mahus võõrtööjõu kasutamine võimaldab küll rohkem toota, kuid samas tähendab see, et ka tulusid tuleb jagada suurema hulga inimeste vahel, lisaks võib see kaasa tuua sotsiaalseid probleeme kaugemas tulevikus. Praegu on Eesti tööturg avatud Euroopa Liidu (EL) liikmetele ning peamiseks takistuseks EL-i spetsialistide kasutamisel on nende küsitav hind (mõnel juhul võib tõesti olla pro b- leemiks ka vajalike oskustega töötajate leidmine). Kolmandate riikide töötajate puhul on oluliseks argumendiks (täna) madalam palgasoov, mis aitab saada teatud konkurentsieelist, kuid ka teistes riikides on üldiselt majandusarenguga koos palgad kasvamas aastal lihtsustati kolmandatest riikidest pärit töötajate palkamisega seotud asjaajamist (lühiajalise tööloa registreerimise protseduuri, töötajate otsinguperioodi pikkust). Eesmärk on kergendada välismaa kvalifitseeritud spetsialistide kaasamist, keda tõesti ei ole võimalik Eestist leida ning kes võiks täiendada, mitte asendada kohalikku tööjõudu. Vältida püütakse nn odava tööjõu kasutamist, kes võiks kunstlikult hoida all palgasurveid ja seelabi ka pärssida motivatsiooni leida paremaid lahendusi töö ümberkorraldamisel. Alternatiivina võõrtööjõule tuleb kõne alla olemasolevate inimeste parem rakendamine. Eestis on viimastel aastatel oluliselt tõusnud töötavate inimeste osatähtsus, kuid on näiteid ka veelgi kõrgemast inimeste osalemisest tööelus. Kui aastal oli Eestis aastaste inimeste tööhõives osalemise määr ligi 66% ehk kõrgem kui EL-is keskmiselt, siis Norras ületas see koguni 72%. Hõive määra tõstmine on seatud eesmärgiks ka EL-i Lissaboni strateegias. Kui vanusegruppides, kus üle poole ini mestest töötab (s.o 20 60), ei ole erinevused Eesti ja Norra vahel kuigi suured, siis noorte ning vanemate inimeste seas on Norras aktiivsuse määr oluliselt kõrgem aastas test elanikest on Eestis hõivatuid ning tööturu mõttes aktiivseid inimesi ca kümnendik, Norras on nende osakaal neli korda suurem. Ka ja aastaste seas on Norra vastavad näitajad tunduvalt kõrgemad kui Eestis, vanemate inimeste puhul kaldub kaalukauss aga Eesti poole. Pensioniea tõstmine suurendab tõenäoliselt ka Eestis aktiivsuse määra vanemate inimeste hulgas, samas on juba nüüd Eestis pensionile siirdumise keskmine vanus üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Kui Eestis oleksid nimetatud vanusegruppides hõive määrad sarnased Norra näitajatega, siis tähendaks see enam kui täiendava töötaja lisandumist tööturule. Samas tuleb silmas pidada, et töötajate suurem arv võib, aga ei pruugi leevendada puudust tööjõu järele. Kuigi Norras on hõive määrad oluliselt kõrgemad kui Eestis, moodustavad küllaltki suure osa töötajatest osalise tööajaga töötajad ning ka töötunde töötaja kohta on Eestis rohkem kui Norras ehk kokkuvõttes ei pruugi töötundides väljendatuna tööjõu kasutamine Eestis erineda oluliselt Norra omast. Eestis kasutatakse osaajaga tööjõudu sarnaselt teiste uute liikmesriikidega (ca 8% töötajatest), EL-is töötab osaajaga keskmiselt kaks korda rohkem töötajaid. Norras on osaajaga töötajaid aga koguni enam kui veerand hõivatutest. Peamise võimalusena tööjõu puudusest ülesaamisel tuleb kõne alla siiski tootlikkuse tõstmine ehk sisuliselt tuleb teha olemasoleva ressursiga rohkem ära. Suur osa Eesti kiirest majanduskasvust on tuginenud tootlikkuse kasvule. Ostujõudu arvestades on tootlikkus (lisandväärtus hõivatu kohta) Eestis ületanud 60% taseme võrreldes EL-i keskmise näitajaga, seitsme aastaga on Eesti vähendanud vahet ELiga 20 protsendipunkti võrra. 12

13 Kui aga vaadata tootlikkust tegelikes hindades, siis on Eesti mahajäämus märkimisväärselt suurem. Käibe ja lisandväärtuse näitajad töötaja kohta on Eestis mitu korda madalamad kui EL-is keskmiselt. Osaliselt on see tingitud Eesti madalamast hinnatasemest (näiteks juuksuritöö eest makstakse Eestis vähem kui lääneriikides, mistõttu ka rahalised tootlikkuse näitajad on madalamad, kuigi tööd tehakse sama palju). See ei ole aga siiski peamine põhjus, sest kaupade ja teenuste hinnaerinevused ei ole väga suured. Küsimus on pigem töö korralduses (organisatoorsed küsimused), masinate ja seadmete väiksemas kasutuses (tootmise kapitalimahukus), väiksema lisandväärtusega ehk odavamate kaupade tootmises (vajalike oskuste puudus ning vähene panustamine innovatsiooni). Eestis toodetetakse praegu rohkem kaupu, mis on lihtsamad ja odavamad ning seega ei võimalda ka suuremat tulu teenida või töötajatele rohkem palka maksta. Nii nagu toodete, nõnda ka majandusharude tasandil on Eesti majandus kaldu n-ö odava tootmise suunas. Eestis töötab suhteliselt enam inimesi valdkondades, mis põhimõtteliselt on madalama lisandväärtusega, vastupidine olukord on aga kõrgema lisandväärtusega harudes. Isegi kui Eesti ettevõtted oleksid sama tootlikud kui arenenud riikides EL-is, ei võimaldaks meie majandusstruktuur saavutada samasugust sisse tulekute taset kui läänes. Seega toimuvad ka tulevikus Eesti majandusstruktuuris muutused, kus madalama lisandväärtusega harud teevad ruumi kõrgema lisandväärtusega harudele. Selles ei ole Eesti jaoks siiski midagi uut, sest enam kui viisteist aastat on toimunud pidevalt kohanemine ning muutumine ning tõenäoline on selle protsessi jätkumine ka tulevikus. Loomulikult muutub järjest raskemaks kiirete edusammude tegemine, mida lähemale jõutakse nn tippriikidele, kelle kogemustest oli võimalik õppida. See aga tähendab, et ka tulude suurendamine muutub keerulisemaks. Kui samal ajal on pingelisest tööjõuturust tingituna kulude kasv üsna kiire, võib see kaasa tuua siseturule orienteeritud harudes hinnatõusu, ekspordist sõltuvates harudes aga probleeme konkurentsis püsimisega. Viimane omakorda hakkab kokkuvõttes mõjutama ka väliskonkurentsi eest kaitstud sektoreid. See on siiski stsenaarium juhul, kui tootlikkust ei suudeta edaspidi enam piisavalt kiiresti tõsta ning kui turult lahkuvaid ettevõtteid ja sellega seotult töötajaid hakkab olema rohkem kui on edukamaid ettevõtteid, kes on võimelised vähem efektiivsete ettevõtete töötajatele rakendust leidma. Loomulikult ei ole ka piisava nõudluse korral tööjõu liikumine ebaefektiivsetest ettevõtetest või harudest efektiivsematesse nii lihtne, takistusteks võivad kujuneda nii inimeste oskused, koolitusvõimalused, töökoha-elukoha kaugus jm tegurid. Kokkuvõttes püsib tööjõu pakkumine viie aasta jooksul praegusel tasemel, kuid pärast seda hakkab potentsiaalsete töötegijate hulk Eestis vähenema. Kuigi alternatiividena tulevad teatud tingimustel kõne alla tööjõu ressursi suurendamise võimalused, saab peamiseks edasiviivaks jõuks olla ikkagi tootlikkuse suurendamine, mille osas Eestis on veel küllaltki palju kasvuruumi. Eesti ettevõtted on teinud läbi hüppelise arengu, kuid arenenud riikidele järele jõudmiseks tuleb veel pikk tee käia. Koos tootlikkuse kasvuga on oodata muudatusi majandusstruktuuris, mis tähendab hõive vähenemist mõningates harudes ning kõrgema lisandväärtusega harude osatähtsuse suurenemist. Prognoos ja tegelikkus Tööjõu vajaduse prognoose on koostatud juba mitu aastat. Järgnevalt antakse lühike 13

14 UUDISED üle vaade, kuidas on viimaste aastate arengud vastanud varasematele prognoosidele ning mil lised muutused on toimunud tuleviku hinnangutes. Asja olu, et tulevikuennustused või -prognoosid kipu vad tegelikkusest erinema, on leidnud kinni tust ka tööhõive prognoosimisel. Kuigi veel ei ole käes varasemate prognooside ajahorisont, on vahepealsed arengud olnud mõnel juhul üsna erinevad prognoositud trendidest ning seetõttu on korrigeeritud ka hilisemaid prognoose. Enamalt jaolt on viimaste aastate arengud vasta nud siiski prognoosidele, mõne haru puhul on mitme aasta prognoos sisuliselt täidetud ühe aastaga. Suurimad lahkhelid prognoositu ja tegelikkuse vahel on väikestes harudes, kus valimiuuringu tulemused aastate lõikes kõiguvad ning usalduspiirid on laiad. Samuti on tegelikkus erinenud prognoositust harudes, mida MKM oma analüüsides ei kata ning mille puhul eeldatakse hõive püsimist praegusel tasemel või mudeli väliselt etteantud stabiilset muutust (näiteks riigivalitsemine). Mitme haru puhul on trendid erinenud prognoositust nii palju, et uute prognooside tegemisel on prognoose oluliselt muudetud. Samas tuleb silmas pidada, et prognoos on pikema ajalisem ning praegune seis ei pruugi jääda püsima järgmiste aastate jooksul. Eelkõige puudutab see majanduskonjunktuurist sõltuvaid harusid, näiteks ehitus, kus aktiivsuse kõrgperiood võib kiirelt asenduda langusega. Erinevate prognooside võrdlemisel tuleb arvestada, et aasta prognoosist alates on hõive arvudele lisatud ka hinnanguline välismaal töötajate arv, mistõttu on oluliselt kasvanud prognoositud hõive tase mõningates majandusharudes (kõige enam ehituses) ning majanduses kokku. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TÖÖTURU PAINDUMATUS EESTIS SUURIM PROBLEEM Peaminister Andrus Ansip ütles Äripäeva konverentsil Äriplaan 2009, et majanduse viib uuele tõusule paindlik tööturg, milleks tuleb kiiresti rakendada uus töölepingu seadus ja inimesi suunata elukestvasse õppesse. Samuti tuleb jätkata ekspordi ning teadus- ja arendustegevuste toetamist ning kindlasti tuleb jätkata range eelarvepoliitika ning lihtsa ja läbipaistva maksusüsteemiga. "Eesti suurim probleem on kvalifitseeritud tööjõu vähesus ja tööturu paindumatus," ütles valitsusjuht konverentsil kõneldes. Eesti on Doing business 2009 tööturu paindlikkuse näitaja poolest 163. kohal 181 riigi hulgas. "See hinnang on selgelt hävitav," ütles Ansip. Ka Euroopa Komisjoni hinnang on olnud ühene: "Eesti peamine väljakutse on vähendada väga kiiresti tööturu jäikust. Selleks on vaja uut töölepingu seadust." Peaministri sõnul peab Eesti majanduse uus tõus tulema ekspordist. "Eesti eksport on stabiilselt kasvanud," ütles Ansip viidates, et eksport on Eestis esimese poolaastaga kasvanud viis protsenti. Selle aasta esimese poole suuremad kaubanduspartnerid olid Eestile Rootsi (kasv 17 protsenti), Leedu (kasv 13 protsenti) ning Venemaa ja Soome (kasv 12 protsenti). Perioodil eraldati ettevõtete investeeringutoetust 613 miljonit krooni ning teised eksporditoetused olid kokku 648 miljonit krooni. Aastateks on ettevõtete investeeringutoetused tõusnud 1,84 miljardi kroonini ning teised eksporditoetused 1,88 miljardi kroonini. 14

15 MAJANDUS KURSS EUROLE Lev Golub, majandusdoktor Iseseisva riigi atribuutideks on läbi aegade olnud oma lipp, hümn ja raha. Kuid viimastel aastatel on olukord muutunud: mitmed Euroopa riigid on loobunud oma rahast ja üle läinud Euroopa ühisvääringule. Ka Eesti loodab lähiaastail üle minna eurole. Sellisest üleminekust tulenev kasu on üpris suur. Esiteks teavad need, kes Euroopas palju ringi liiguvad, kui ebamugav oli igas riigis raha vahetada ja kui keeruline oli orienteeruda hindades. Nüüd seda probleemi enam ei ole. Teiseks ei nõuta EL-i maades tehtavates äritehingutes konverteerimist rahvusvaluutadesse. Ühtse valuuta puhul on lihtsam ka lepinguid sõlmida ning palju kergem on võrrelda ühesuguste kaupade ja teenuste hinda. Kolmandaks on euro kujunenud kogu maailmas usaldusväärseks valuutaks, mille tagatiseks on Euroopa suurriikide majanduslik võimsus. Valuutaussist Maastrichti lepinguni Juba aastail tuldi ideele teha ühtset rahanduspoliitikat Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) raames. Just siis tekkis mõte luua valuutauss. Selle süsteemi olemus seisnes üksikute Euroopa valuutade kõikumiste ünkroniseerimises teiste maade valuutade suhtes, kusjuures nende vastastikused kõikumised minimeerusid. Järgmine oluline samm teel valuutaliidu poole oli Euroopa Valuutasüsteemi (EMS) loomine aastal. EMS-i raames fikseeriti valuutade vahetuskursid niinimetatud vahetuskursside mehhanismi abil. Süsteemis osalevad riigid kohustusid hoidma omavaluuta väärtust teatud piires. Kui mõne valuuta väärtus lõi tugevasti kõikuma, hakkasid EL-i riikide keskpangad agaralt kokku ostma valuutat, mida ähvardas devalveerumine, ja müüma seda, mille järele oli parasjagu suurim nõudlus. Sel perioodil võeti kasutusele ka euro prototüüp ühtne arveldusvääring eküü (ECU European Currency Unit), mis aga ei saanud eriti populaarseks. Järgmine otsustav samm teel ühisvaluuta loomisele tehti EL-i tippkohtumisel Hannoveris juunis 1988, kui rühm Euroopa keskpankade esindajaid ja sõltumatuid eksperte Jacqes Delori juhtimisel koostas valuutaliidu loomise eriplaani. Delori plaan sisaldas EL-i maade ühisvaluutale kolmeetapilise ülemineku ulatusliku programmi. Maastrichti leping määras aga kindlaks selle plaani elluviimise ajalised raamid. Esimene etapp (1. juuni detsember 1993) EL-i sisese kapitali liikumise liberaliseerimine ja majandusstandardite ühtsustamine. Seda etappi iseloomustas peamiselt see, et kaotati barjäärid, mis segasid inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumist Euroopa Ühenduse sees. Teine etapp (1. jaanuar detsember 1998) Euroopa keskpankade süsteemi ju- 15

16 MAJANDUS riidilise baasi ja protseduuride väljatöötamine ning Euroopa Valuutainstituudi (Euroopa Keskpanga eelkäija) asutamine. Sel perioodil töötati välja ühtse monetaarpoliitika põhimõtted ja riikide rahalised vahendid viidi vastavusse Maastrichti lepinguga kehtestatud nõuetega. Kolmas etapp (1. jaanuar juuni 2002) Euroopa Valuutainstituudi ümberkujundamine Euroopa Keskpangaks; ühtse valuuta kasutuselevõtt algul sularahata ja seejärel ka sularahakäibes. Euroopa Keskpanga (ECB) peakorter asub Frankfurdis Maini ääres Saksamaal. Panga ülesanne on hoida hindade stabiilsust ja ajada ühtset monetaarpoliitikat kogu eurotsoonis. Euroopa Keskpangal on kaks otsuseid langetavat juhtorganit: täitevnõukogu, kuhu kuuluvad president, asepresident ja neli liiget, ning juhtide nõukogu, mille koosseisus on täitevnõukogu kuus liiget ja eurotsooni riikide keskpankade juhid. Eurotsooni riikide keskpangad moodustavad koos ECB-ga eurosüsteemi. Selle süsteemi sõltumatus on kinnitatud seaduslikult: ECB ega ükski eurotsooni riigi keskpank ei tohi otsuste tegemisel juhinduda kolmandate poolte nõuannetest. Euroopa ajaloos on varem olnud mitu valuuta liitu, kusjuures mõned neist kehtestasid ühtse rahaühiku, aga teistel see ei õnnestunud. Näiteks aastal asutasid 18 riiki, nende hulgas Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Šveits, Ladina Valuutaliidu, kusjuures nende omavääring oli seotud kuldfrangiga aastal moodustasid Taani, Norra ja Rootsi Skandinaavia Valuutaliidu, mille aluseks oli ühine kroon. Mõlemad liidud tegutsesid Esimese maailmasõjani. Toimisid ka üksikute Euroopa riikide valuutadevahelised sidemed: näiteks Iirimaa ja Inglismaa naelsterlingi vahel vahekorras üks ühele aasta; Belgia ja Luksemburgi frangi vahel aastast (välja arvatud ajavahemik ). Kummatigi erineb eurotsooni loomine kardinaalselt kõikidest varasematest liitudest ja rahareformidest. Euro kasutuselevõtmine oli tähtis ajalooline sündmus, mis stimuleeris eurotsooni finantsturgude integratsiooni ja mõjutab lähiaastail kahtlemata jätkuvalt selle regiooni majandusstruktuuri. Euroopa valuutale ülemineku reeglid Ainuüksi soovist eurole üle minna EL-i liikmesriikidele ei piisa. Kandidaadi majandus ja rahandussüsteem peavad olema üpris kindlad ja usaldusväärsed ning vastama hulgale nõuetele. Euro hakkas kehtima erinevate rahvuslike iseärasuste, harjumuste, tavade, maailmavaate ja mentaliteediga riikides, kus pealegi oli ka majanduse arengutase üpris erinev. Need eri nevused ilmnesid juba uue valuuta kasutuselevõtu protsessis, kui Hispaania, Portugal ja Itaalia, soovides vabaneda oma paljude nullidega rahatähtedest, ilmutasid valmisolekut viivitamatult eurole üle minna, mida ei saa ütelda tugevama rahandussüsteemiga Prantsusmaa kohta, kus elanikkond jagunes euro kasutuselevõtu otsustamise protsessis umbes pooleks. Enamik inimesi ei taha meeleldi loobuda harjumuspärasest rahast. Seda enam, et nagu kogemused näitavad, kaasneb eurole üleminekuga 16

17 alati hinnatõus. Muide, see on üks majanduse probleem, mida ei ole kellelgi õnnestunud lahendada. Enamiku riikide jaoks on euro omavääringuga võrreldes suurem rahaühik, mistõttu sellele üleminekul hinnad tõusevad. Peale selle püüavad kauplejad olukorda kasutada, et hindu veelgi üles kruvida. Kuid üleminek eurole on majanduse jaoks tervikuna üpris positiivne nähtus. Tähtsaimad rahanduslikud ja majanduslikud kriteeriumid valuutaliidus osalemiseks (niinimetatud Maastrichti kriteeriumid või konvergentsikriteeriumid) on kindlaks määratud Maastrichti lepinguga. See leping, mis näeb ette etapiviisilise liikumise Euroopa Valuutaliidu poole, allkirjastati Maastrichtis (Hollandis) 1. veebruaril 1992, ratifitseeriti ja jõustus 1. novembril Selle lepingu kohaselt peavad Euroopa Valuutaliitu astuvad riigid vastama mitmele kindlale parameetrile: riigieelarve defitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg ei tohi ületada 60% SKT-st; iga-aastane hinnatõus ei tohi olla kõrgem kui 1,5% üle keskmise inflatsioonitaseme kolmes selles suhtes kõige paremas seisundis olevas EL-i riigis; keskmine pikaajaline intressimäär ei tohi olla kõrgem kui 2% üle keskmise määra samas kolmes riigis; nad peavad kinni pidama EL-is kehtestatud vastastikuste valuutakursside kõikumiste piiridest. On ette nähtud meetmed nende kriteeriumite järgimiseks ka pärast Euroopa Valuutaliidu moodustamist. Muuhulgas riik, kus on tekkinud riigieelarve liigne defitsiit (üle 3% SKT-st) peab esimesel aastal kandma deposiiti 0,2% oma SKT-st pluss 0,1 protsenti iga kehtestatud limiiti ületava defitsiidiprotsendi eest. Kui samasugune olukord püsib ka teisel aastal, makstakse ainult deposiidi lisaosa (kuid mitte üle 0,5% SKT-st). Edaspidi, kui olukord ei parane, muutub deposiit trahvideks ning läheb nende riikide käsutusse, kes kehtestatud parameetreid ei riku. Kallis valuuta mõjutab negatiivselt eksporti Konvergentsikriteeriumite põhieesmärk on tagada valuutaliidu elujõulisus eelarve- ja finantsdistsipliini kehtestamise kaudu. On ilmselge, et valuutaliidu nõrga majandusega liikmesmaad õõnestavad üleeuroopalise valuuta stabiilsust. Maastrichti kriteeriumid ei ole kaugeltki alati jõukohased kõigile EL-i riikidele aastal vastasid neile ainult Saksamaa ja Luksemburg aasta majandustulemuste põhjal saavutasid taas ainult kaks riiki Luksemburg ja Soome täieliku vastavuse Maastrichti lepingus sätestatud nõuetele. EL-i teistele riikidele said komistuskiviks eelarvedefitsiidi ja riigivõla näitajad. Euroopa majandus on kuni viimase ajani arenenud üpris edukalt ja enamik riike on seatud kriteeriumitega hästi toime tulnud. Kuigi mõnikord on olnud ka olulisi kõrvalekaldeid. Kummatigi, nii paradoksaalne kui see ka ei ole, on euro stabiilsus kujunenud suureks prob leemiks majanduse üldisele olukorrale Euroopas. Asi on selles, et eurole ülemineku esimestel etappidel oli euro ja USA dollari vahel pariteet, s.o. nende valuutade väärtus oli praktiliselt võrdne. Seejärel algas dollari langus ja euro tugevnemine. Praegu maksab euro rohkem kui poolteist dollarit. Võib tunduda, et mis halba on euro väärtuse kasvus? Kuid majanduses mõjutab see sageli negatiivselt ekspordivõimalusi. Välismaistele ostjatele on eurotsooni riikide tooted poolteist korda kallimad kui analoogilised tooted USA-st. Ameeriklastele on Euroopa-reis muutunud väga kalliks, 17

18 MAJANDUS mis on järsult vähendanud turistide arvu. Dollarikursi langus on aidanud USA majandusel üsna kaua areneda heas tempos ja pidurdanud Euroopa riikide arengut. Euro kõrge kurss dollari suhtes püsib, mis tekitab suurt muret nii eurotsooni riikide ettevõtjaile kui ka valitsustele. Üleminekuraskused Eestil on vaja võimalikult kiiremini üle minna eurole. Olukord, kus krooni stabiilsus välisturul püsib muutusteta aastast, mil kroon käibele lasti, ja Eesti valuuta ostuvõime oma riigis on enam kui kümnekordselt vähenenud, ei või kesta lõputult. Kuid selle suhte muutmisel ei ole mitte niivõrd majanduslik, kuivõrd poliitiline mõte, kuna need erakonnad, kes teevad sellise reformi, võivad kaotada oma valijad. Järelikult on kõige arukam ja loomulikum väljapääs minna üle eurole. Seejuures on väga tähtis tegur maine, mis räägib riigi finantssüsteemi ja kogu majanduse stabiilsusest, usaldusväärsusest ja efektiivsusest. See tõstab riigi imagot Euroopas ja kogu maailmas ning meelitab ligi uusi investoreid. Andrus Ansipi valitsuse suurimaks veaks oli keeldumine minna eurole üle 1. jaanuaril 2007, nagu oli eeldatud. Eesti valitsus kiitis juba aastal heaks plaani võtta Euroopa valuuta euro kasutusele aasta jaanuarist. Eesti peaminister Andrus Ansip teatas veel aasta märtsis, et ta on valmis ametist lahkuma, kui seda plaani ei realiseerita. Kuid peaministri ütluste toon muutus väga kiiresti. Peagi teatas ta riigikogus: Mina ega teised valitsuse liikmed ei ole mingil juhul nõus tooma kiire majanduskasvu ohvriks selle nimel, et määratud päeval võtta käibele euro. Tookord täitis Eesti kergesti neli kriteeriumit viiest. Ainuke, mis ei õnnestunud, oli inflatsiooni alandamine vajalikule tasemele. Kõige madalamad inflatsiooninäitajad aastal fikseeriti Soomes (1,3%), Maltal (1,4%) ja Rootsis (1,5%). See tähendab, et eurotsooni astumiseks pidanuks Eesti inflatsiooninäitaja olema kolm protsenti, kuid tegelikult oli see 4,8%. Oli vaja loobuda aktsiiside tõstmisest ja võtta mõningaid majandusmeetmeid. Valitsus arvas, et seda pole vaja teha ja laskis käest kõige soodsama võimaluse eurole üle minna. Nüüd ei ole isegi võimalust prognoosida, millal Eesti võib üle minna Euroopa ühisvaluutale aasta oktoobri lõpus võttis Eesti valitsus vastu järjekordse versiooni eurole üleminekuks. Eelmistest erinevalt ei sisaldanud see krooni vahetamise konkreetseid tähtaegu. Mõned eksperdid arvavad, et Euroopa valuutale ülemineku kõige reaalsem aeg Eestile on aastad , kui ei juhtu imet ja ei lange naftahinnad või ei kasva inflatsioon teistes EL-i riikides, mis lähendab Eestit Maastrichti nõuete täitmisele. Tõsi küll, inflatsiooniläve arvutamise metoodika eurotsooni pääsemiseks tekitab EL-i uutes liikmesriikides palju küsimusi. Näiteks aastal sattus EL-i kõige madalama inflatsiooniga riikide kolmikusse Poola. Teoreetiliselt võib sellesse kolmikusse sattuda Luksemburg, riik, mis kuulub küll eurotsooni, kuid ei avalda olulist mõju Euroopa majandusele. See kõik annab EL-i uute liikmesriikide poliitikuil ajendi arutleda selle üle, et Maastrichti kriteeriumid vajavad liberaliseerimist, kuid kõige järgi otsustades ei hakka keegi olukorda muutma. Seepärast tuleb 18

19 Eestil lähtuda tõsiasjast, et tuleb täita praegusi eeskirju. Igal juhul on üleminek eurole lähima paari aasta jooksul niisama tõenäoline kui Eesti sattumine Euroopa rikkamate riikide nimistusse. Üldiselt on nii, et inflatsioonitase on vaid üks haige majanduse tunnuseid. Raha on muidugi majanduse veri, kuid haigestuda võib ka terve vere puhul. Kõige tähtsam näitaja on vahest seotud elanike tööhõive kasvuga või töötusega. Riigi rahvamajanduse tervise olulisteks tunnusteks on samuti SKT sisemajanduse kogutoodangu ja tööviljakuse näitajad. SKT näitab, kui palju kasulikku toodangut valmistatakse ühe elaniku kohta ja kui kiiresti suureneb selle maht. Praegu on SKT kasv aeglustunud ka USA-s ja kõige suuremates EL-i riikides. Eestis on SKT kasvutempo aeglustunud ja koguni alanud selle langus, s.o tootmismahtude vähenemine eelmiste perioodidega võrreldes. Riik ei ole otsinud teid soodustamaks üleminekut teadusmahukale tootmisele, mille tulemusel ei ole töömahukale alltöövõtule seni leitud täisväärtuslikku asendust. Valitsuse enesekindlus põhineb sellel, et pärast kiiret kasvu tuleb pehme maandumine. See on eurole ülemineku perspektiivid üpris pikaks ajaks edasi lükanud. Rohkem kui aasta tagasi rääkisid paljud juhtivad majandusteadlased, kui ohtlikud on Eesti majandusele läbimõtlematud poliitilised sammud, mis võivad mõjutada niigi halbu Vene Eesti suhteid. Kõige kurvem on see, et peaminister ei ole ikkagi mõistnud, et majanduses on kõik omavahel seotud. Ta väitis, et Venemaa transiit moodustab vaid 2% riigi SKT-st. Selline vähenemine on isegi kasulik liiga kiire kasvu tingimustes. Teatavasti ei puuduta langus mitte ainult transiiti, vaid ka mitmeid teisi majandusharusid metsa- ja toiduainetööstust ning turismi. Kõigele loetletule on lisandunud ka välistegurid nafta- ja toiduainehindade järsk tõus, hüpoteegikriis. Seega on tekkinud segasalat, millel koostisosi ülearugi. Mõistagi on vaja mõista ebaõnnestumiste põhjusi, et mitte astuda taas samale rehale. Kuid palju tähtsam on teha otsuseid olukorra parandamiseks. Liberaalne majanduspoliitika on ennast Eestis juba ammendanud, on vaja võtta meetmeid taastamaks tasakaalu majanduskeskkonnas, mida valitsus kõige järgi otsustades ei kavatse esialgu teha. Valitsus ei tohi olla kõrvaline vaatleja, vaid aktiivne tegija majandusvaldkonnas. Siis tekib lootus väljuda majanduskriisist ja seejärel üle minna eurole. Euro (valuutamärk: Œ, pangakood: EUR) ena miku Euroopa Liidu liikmesriikide (tuntud kui eurotsoon ), samuti Tšernogooria ja Kosovo ametlik valuuta. Euro ühisvaluuta enam kui 300 miljonile eurooplasele, aga koos mitteametliku ringluse territooriumiga 500 miljonile inimesele. Ringluses on üle 600 miljardi euro. See on kogu maailmas ringleva sularaha kõrgeim summaar ne väärtus. Selle näitaja poolest edestab euro USA dollarit. 19

20 JUHTIMISARVESTUS KULUDE JUHTIMISE EFEKTIIVSUS EHK KUIDAS MUUTA KULUD TULUDEKS JA KASUMIKS? Sander Karu mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor, koolitaja Viies läbi finants-, strateegia ja juhtimiskoolitusi ning juurutades koostöös klien tidega vajalikke teooriaid praktikasse olen järjest enam veendunud, et põhiprobleemiks efektiivsel kulude juhtimisel ei ole mitte see, et ei osata kulusid arvestada, vaid see, et sageli ei suudeta näha tervikpilti ning oma rolli selles puzzles. Kulude juhtimise efektiivsuse aluseks on nüüdisaegne mõttelaad ja filosoofia Tänapäeval toimuvad kiired muutused nii inimeste väärtushinnangutes ja mõtlemises kui ka elu- ja majanduskeskkonnas. Kui veel mõned aastad tagasi oli piisav osata õigesti ja õiglaselt kulusid arvestada, siis tänasel päeval ei ole see sageli piisav, sest keskendudes liigselt kulude arvestusele, unustatakse peamine: miks me kulusid arvestame. Kulu tekib ressursi kasutamisel. Näiteks kui kasutame oma müüdud toodetes materjali, tekib materjalikulu ning kui kasutame tööjõudu, tekib palgakulu (tööjõukulu). Kui esialgu piirdus kulude arvestus möödunud perioodil tekkinud kulude kirjendamisega, siis koos majanduse arenguga muutus järjest olulisemaks tulevikus tekkivate ehk tuleviku kulude prognoosimine ja eelarvestamine. Kulu ei teki organisatsioonis üldjuhul iseenesest. Järjest rohkem kinnistub arusaam, et kulud ei juhtu niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste (tegevuste) tulemus. Iga ressurssi tuleb kasutada väärtuse loomiseks, vastasel juhul on ressurss raisatud. Selleks et luua suuremat väärtust, on juhtimises oluline keskenduda tulevikule ning missiooni, visiooni ja strateegiate elluviimisele. Vältimaks vigu ja leidmaks uusi võimalusi, keskendutakse kulude juhtimise alternatiivsete otsuste võimalikele mõjudele. Nii nagu juhtimine on proaktiivne ehk tulevikku suunatud tegevus, nii on ka kulude juhtimine kui üldjuhtimise osa proaktiivne tegevus ning kulusid on otstarbekas juhtida proaktiivselt. Kulusid tehakse organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja strateegiate elluviimiseks. Lähtuvalt nüüdisaegses majanduskeskkonnas toimunud muutustest, on oluline seostada kulud eesmärkide, strateegiate ja tegevustega. Enamikku lühiajalises perspektiivis püsikuludena arvestatud kulusid on võimalik pikaajalises ja strateegilises perspektiivis arvestada muutuvkuludena. Pikaajalises perspektiivis on iga strateegia nagu pikaajaline projekt, millel on kindel eesmärk ja lõpp. Kulude juhtimine on midagi enamat kui toodete ja teenuste kulude arvestamine. Kulude juhtimine on arengu ja pideva täiustamise filosoofia, sest kulude juhtimine motiveerib pidevalt otsima uusi võimalusi, et aidata organisatsioonil langetada õigeid otsuseid, loomaks erinevatele huvirühmadele (omanikud, kliendid, ühiskond, töötajad jne) suuremat väärtust madalamate kuludega. Nüüdisaegne kulude juhtimine keskendub küsimusele: kuidas suurendada, lähtuvalt omaniku püstitatud eesmärkidest, lisandväärtust kliendile, maksi meerides 20

21 kasumit, kasutades tõhusamalt ressursse ja hoides kulutused võimalikult madalad? Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja strateegiate elluviimiseks tehakse konkreetseid mõõdetud tegevusi. Kulu tekib juhtimisotsustest tehtud tegevus(t)e tulemusena. Teatud juhtudel võib olla kulu ka otsustamatuse ja tegevusetuse tulemus. Traditsiooniliselt ei käsitletud kulu kui tegevuse tulemust, vaid kui ressursi kasutamist. Nüüdisajal juurdub järjest enam arusaam, et kulu ei teki organisatsioonis iseenesest, vaid on tehtud tegevus(t)e tulemus. Kulu tekib ressursi kasutamisel organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks ja vajalike strateegiate elluviimiseks tehtavate tegevuste tulemusena. Sellest lähtuvalt kasutatakse juhtimises järjest enam tegevuspõhise juhtimise ja tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtteid. Tegevuspõhine juhtimine (activity-based management, ABM) on juhtimismeetod, mille käigus: lisatakse kliendi poolt tunnetatud väärtused igale tegevusele eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused. Lähtuvalt kasutatavatest juhtimise põhimõtetest valitakse kuluarvestuse põhimõtted. Selleks, et tegevuspõhises juhtimises tagada otsustamiseks vajalik info, on vajalik vastava kuluarvestuse tegevuspõhise kuluarvestuse kasutamine. Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) on arvestusmeetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele (toodetele, teenustele, klientidele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Nüüdisaegne kulude juhtimine on meeskonnatöö. Kulude juhtimise ja arvestusega tegelevad töötajad on aktiivsed partnerid, kes osalevad juhtimisotsuste vastuvõtmisel kogu väärtusahelas alates kliendivajaduste väljaselgitamisest ja uue toote/teenuse väljatöötamisest kuni müügi- ja müügijärgse klienditeeninduseni selleks, et luua suuremat lisandväärtust, arendada ja täiustada tooteid ja teenuseid ning vähendada kulusid. Kulude arvestus ja mõõtmine on jätkuvalt tähtis, kuid tulevikku suunatud strateegi liste otsuste tegemisel ei ole arvestuse ülim matemaatiline täpsus nii tähtis kui kulude olulisus, vastavus tegelikkusele ja õigeaegsus. Eeltoodud põhimõte ei tähenda seda, et kulusid ei pea täpselt arvestama vaid seda, et on tähtis keskenduda lõpptulemuse (eesmärkide ja kriitiliste edufaktorite) saavutamise seisukohalt olulistele kuludele ja kuluvoogudele seostatuna organisatsiooni väljunditega ning teha seda õigeaegselt ja vajaliku täpsusastmega. Kuluarvestuse süsteemide arengutaseme hinda misel on üheks oluliseks kriteeriumiks see, kas orga nisatsiooni väljundiks olevate toodete/ teenuste kulusid suudetakse arvestada või ei. Kulude juhtimine kui tulemuslikkuse juhtimise oluline komponent Kulude juhtimisel lähtutakse tulemuslikkuse juhtimisest ja juhtimine eesmärkide kaudu Eesmärgid, strateegiad ja kriitilised edufaktorid Mõõdikud Eelarved TEGEVUS Tulemuste analüüs ja tulemuslikkuse hindamine Joonis 1 Tulemusjuhtimine 21

22 JUHTIMISARVESTUS põhimõtetest. Nii kasumile suunatud kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioonid asutatakse selleks, et saavutada püstitatud eesmärgid. Enamike nüüdisajal kasutatavate juhtimispõhimõtete nurgakiviks on konkreetsed ja mõõdetud eesmärgid. Püstitatud eesmärkide saavutamiseks on olulise tähtsusega tegevuseks juhtimine ning jätkuvalt kasutatavaks juhtimismeetodiks on tulemusjuhtimine ehk juhtimine eesmärkide kaudu (management by objective) (joonis 1), mille käigus keskendutakse eesmärkidele, strateegiatele ja kriitilistele edufaktoritele. Tulemusjuhtimises keskendutakse järjest rohkem tulemuslikkuse juhtimisele ehk sellele, et saavutada eesmärgid võimalikult tulemuslikult. Tulemuslikkuse juhtimise (performance management) eesmärgiks on tagada, et organisatsioon ja selle kõik allsüsteemid (protsessid, allüksused, meeskonnad, töötajad jne) saavutaksid koostöös organisatsiooni ette püstitatud eesmärgid. Tulemuslikkuse juhtimine on oluline nii kasumile suunatud kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioonides. Esmajoones väljendub tulemuslikkus selles, kui efektiivselt (kasumlikult kasumile suunatud organisatsioonides või väiksemate kuludega kasumile mitte suunatud organisatsioonides) suudame valmistada tooteid või osutada teenuseid. Tulemuslikkuse juhtimise oluliseks komponendiks on tulemuslikkuse mõõtmine (performance measurement), mille puhul on eriti oluline jälgida, et oleks määratletud ja mõõdetud organisatsiooni väljundid (tooted, teenused). Majandusteoorias on kasumile suunatud organisatsiooni de tähtsamaid eesmärke kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimiseks on vajalik tulude suurendamine ja/või kulude vähendamine, mille saavutamisel on üheks olulisemaks tegevuseks kulude juhtimine. Kasumile mittesuunatud organisatsiooni de tähtsamaid eesmärke on põhikirjaliste eesmärkide saavutamine võimalikult väikeste kuludega ning selle saavutamisel on samuti üks olulisemaid tegevusi kulude juhtimine. Kulude juhtimise informatsiooni vajavad kõik organisatsioonid olenemata tüübist. Tähtis on teadvustada, et ei ole olulisi põhimõttelisi erinevusi kasumile suunatud ja kasumile mittesuunatud organisatsioonide kuluarvestuse meetodites ja põhimõtetes juhul, kui organisatsiooni tegevus on suunatud tulemuslikkusele. Tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja kulude juhtimise seosed on kujutatud joonisel 2. Kulude juhtimine Kasumlikkuse juhtimine Tulemuslikkuse juhtimine Joonis 2 Tulemuslikkuse, kasumlikkuse ja kulude juhtimise seosed Efektiivse kulude juhtimise seosed organisatsioonis Nüüdisaegne kulude juhtimine seostab: väärtustel põhineva juhtimise ( value based management), tasakaalus tulemuskaardi (TTK) (balanced scorecard, BSC), majandusliku lisandväärtuse ( economic value added), tervikliku kvaliteedi juhtimise ( total quality management), organisatsiooni väärtusahela (value chain), täppisajastatud süsteemi (just-in-time system, 22

23 JIT) põhimõtted, toote elutsükli ( product life-cycle), piirangute teooria ( theory of constrains, TOC), äriprotsesside radikaalse ümberkorraldamise ( reengineering), paindlikud tootmissüsteemid ( flexible manufacturing systems, FMS), tegevuspõhise kuluarvestuse (activity based costing), tegevuspõhise eelarvestamise (activity-based budgeting), tegevuspõhise juhtimise (activity-based management) ja lisandväärtuse analüüsid (value-added analyses), luues nüüdisaegsetel infotehnoloogilistel lahendustel põhineva loogilise ja selge ülevaate kulude tekkepõhjustest ning seostest organisatsiooni väljundit e (toodete, teenuste) ja väljundite valmistamiseks vajalike tegevustega. Kui efektiivseks kulude juhtimiseks vajalik nüüdisaegne mõttelaad ja filosoofia on teadvustatud, siis on sobiv jätkata kuluarvestuse süsteemi arendamist. Mõttekas on teadvustada, et viimasel aastakümnel on hägustunud piir juhtimis- ja kuluarvestuse vahel. Mõisteid kuluarvestus ( cost accounting) ja juhtimisarvestus ( management accounting) kasutatakse järjest enam sünonüümina. Näiteks Euroopa juhtivaid professoreid ja raamatute autoreid Colin Drury kasutab neid mõisteid sünonüümina oma uuemates raamatutes (Drury 2001, lk 16; Drury 2007, lk 19). Samuti on Cowthorpe esile toonud, et mõistete kuluarvestus ja juhtimisarvestus kattumine on märkimisväärne ning seetõttu kasutatakse neid samatähenduslikult (Cowthorpe 2005, lk 327). Lisaks eeltoodule on kulude juhtimisel alati soovitav meenutada kulude juhtimise kuldreeglit: 1. Tee kulusid, mida on tarvis teha. 2. Ära tee kulusid, mida ei ole tarvis teha. 3. Tegele kahe esimesega. Artiklis on kasutatud materjale Sander Karu raamatust Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa (2008, Rafiko Kirjastus) Kasutatud kirjandus: Cowthorpe, C Business accounting and Finance for non-specialists. 2nd ed. Thomson Learning Drury, C Management Accounting for Business Decisions: 2th ed. Thomson Learning Drury, C Management and Cost Accounting. 7th ed. Thomson Learning 23

24 JUHTIMISARVESTUS KLIENDIRENTAABLUS JA RELEVANTSED KULUD Jaan Alver Tallinna Tehnikaülikooli professor, OÜ Deebet juhatuse liige Ettevõte võib olla väga edukas, kui lähtuda sellistest näitajatest, nagu turuosa, klientide arv, klientide rahulolu. Kuid nende näitajate taga võivad olla väga suured kulutused. Minevikus keskendus juhtimisarvestus kasumi analüüsimisele toodete lõikes. Tänapäeval pööratakse üha suuremat tähelepanu kasumi analüüsimisele klientide (toodete ja teenuste tarbijate) lõikes. Nii näiteks võivad ettevõtted olla sunnitud toodete valiku kõrval (kas jätkata valmistamist või loobuda) langetama analoogilisi otsuseid ka klientide suhtes. Kliendirentaabluse analüüsimisel on palju abi toimingupõhisest kuluarvutlusest, mis võimaldab välja selgitada, miks mõningaid kliente on kulukam või tulusam teenindada kui teisi. Klien tidega seonduvate kulude mõjuritest annab ettekujutuse järgmine tabel: Kulukad kliendid Spetsifitseeritud toodete tellimine Väikesed tellimiskogused Tellimuste saabumine on etteaimamatu Erisaadetised Tarnenõuded muutuvad pidevalt Info käsitsitöötlus Suuremahuline müügieelne tugi (turundusalased läbirääkimised, erihindade kalkuleerimine jne) Suuremahuline müügijärgne tugi (paigaldamine, koolitamine, garantii, kohapealne teenindus) Vajadus hoida suuri varusid Arvete aeglane tasumine (ostjate debitoorne võlg on suur) Tulusad kliendid Standardtoodete tellimine Suured tellimiskogused Tellimuste saabumine on kooskõlastatud Tavatarnimine Tarnenõudeid ei muudeta Elektrooniline andmetöötlus Väikesemahuline müügieelne tugi, mis võib ka puududa (tavahinnad ja tavatellimine) Müügijärgne tugi puudub Puudub vajadus hoida suuri varusid Arvete tähtaegne tasumine 24

25 NÄIDE. Mööbli Firma tarnib oma toodangut kolmele jaemüüjale: Alfa Jae, Beeta Jae, Gamma Jae. Mööbli Firma eeloleva aasta prognoositud tulud ja kulud (eurodes) klientide lõikes on järgmised: Alfa Jae Beeta Jae Gamma Jae Kokku Müügitulu Müüdud kaupade omamaksumus Materjalide käitlemisega seotud palgakulu Materjalide käitlemisega seotud seadmete kulum Rendikulu Turunduskulud Ostutellimuste ja tarnekäsundite töötlemiskulud Üld- ja halduskulud Kulud kokku Ärikasum (23 000) Veel on teada järgmine info: 1. Materjali käitlemisega seotud palgakulu varieerub sõltuvalt klientidele tarnitud mööbliesemete arvust. 2. Mööblilaos on igale kliendile tarnitava mööbli ladustamiseks ette nähtud eraldi koht. Materjali käitlemisega seotud seadmete tööpiirkond ja kulum on seostatud iga üksiku kliendi kohta avatud kontoga. Kasutamata seadmed loetakse liigseteks. Seadmete kasulik eluiga on üks aasta ja nende utili seerimiskulu on null. 3. Mööbli Firma jaotab rendikulusid klientide lõikes, lähtudes igale kliendile tarnitavate toodete all olevast laopinnast. 4. Turunduskulud sõltuvad klientide külastamise arvust. 5. Ostutellimuste töötlemiskulud sõltuvad saadud ostutellimuste arvust. Tarnekäsundite töötlemiskulud sõltuvad klientidele tehtud tarnete arvust. 6. Mööbli Firma jaotab üld- ja halduskulusid (need on püsivkulud) klientide lõikes proportsio naalselt klientidelt teenitud müügitulule. 7. Nagu näeme, on Gamma Jae kahjumis. Mööbli Firmas arvatakse, et kahjum on tingitud Gamma Jae poolt esitatud väiksemahuliste tellimuste suurest arvust, mille tulemusena ostutellimuste ja tarnekäsundite töötlemine, materjalide käitlemine turundustegevus on töömahukas. Mööbli Firmas on kaalutud mitmeid võimalusi eesmärgiga muuta kahjumlik klient rentaabliks, sealhulgas oma 25

26 JUHTIMISARVESTUS kulude vähendamist toimimise tõhustamise kaudu, mõningatest Gamma Jaele osutatavatest teenustest loobumist, Gamma Jaele tarnitavate toodete müügihinna tõstmist ja isegi ebarentaablist kliendist loobumist. Järgnevalt vaatlemegi, millisteks kujuneksid Mööbli Firma tulemused Gamma Jaest loobumisel. Viimasele küsimusele vastamiseks tuleb kõigepealt kindlaks määrata relevantsed (olulised) kulud ja tulud. Gamma Jaest loobumisega seoses võib märkida järgmist: müüdud kaupade omamaksumuse kogusumma, materjali käitlemisega seotud palgakulu, turunduskulude, ostutellimuste ja tarnekäsundite töötlemiskulude vähenemine (need kulud kaovad koos Gamma Jae kontoga); seni Gamma Jaele määratud toodete all olnud laopinna ning materjalide käitlemisega seotud seadmete vabanemine. Vabanenud laopind ja seadmed osutuvad liigseteks; Gamma Jaest loobumine üld- ja halduskuludele, mis on püsivkulud, mõju ei avalda. Relevantsete tulude ja kulude arvutlus (eurodes) on toodud tabelis. Nimetus Mööbli Firma tulud ja kulud Inkrementaaltulu Gamma Jae säilitamisel Gamma Jaest loobumisel (inkrementaalkulu) Müügitulu ( ) Müüdud kaupade omamaksumus Materjalide käitlemisega seotud palgakulu Materjalide käitlemisega seotud seadmete kulum Rendikulu Turunduskulud Ostutellimuste ja tarnekäsundite töötlemiskulud Üld- ja halduskulud Kulud kokku Ärikasum (15 000) Nagu näeme, väheneks Mööbli Firma ärikasum Gamma Jaest loobumisel euro võrra. Seega oleks otstarbekas Gamma Jae säilitada. 26

27 RAAMATUPIDAMINE MATERIAALNE PÕHIVARA RAAMATUPIDAMISES Stella Zdobnõh audiitor Mõtteid materiaalse põhivara klassifitseeri mise kohta raamatupidamises ja raamatu pidamisaruannete koostamisest. Kõik, mille ettevõtja soetab ettevõtluse eesmärgil, muutub varem või hiljem kuludeks. Nii on ka mis tahes materiaalse põhivaraga, olgu selleks siis ettevõtja müüdav kaup, toodangu valmistamiseks vajalikud materjalid, valmistoodang, raamatupidajale ostetud pastakas, printeri paber, printer ise või näiteks hoone, kus asub kontor või tootmisüksus. Vara soetamisega seonduvad siinkohal eelkõige järgmised küsimused: Millal ja kuidas tuleb soetatud esemete väärtus kanda ettevõtte kuludesse? Kus ja kuidas tuleb kajastada soetatud ese meid enne seda, kui need tohib kanda kuludesse? Enne kui nendele küsimustele vastata, tuleks korraks meenutada, millist materiaalset põhivara tuleb ettevõtjatel ettevõtluse eesmärgil soetada, ja saada aru, mida see põhivara raamatu pidamise ja ettevõtte majanduse seisukohast endast kujutab. Esemed Materiaalsed aktivad bilansis Kulud Käibevara Põhivara Varud Müügiootel põhivara Kinnisvarainvesteeringud Kaubad Materiaalne põhivara Tooraine ja materjalid Lõpetamata toodang Valmistoodang 27

28 RAAMATUPIDAMINE Pöördudes tagasi eespool loetletud materiaalse põhivara näidete poole, tuleb tõdeda, et kõige selgem on kauba mõiste. Laias tähenduses on kaup kõik, mis on müügi või kauplemise objektiks. Raamatupidaja jaoks, st bilansikirje Va rud mõttes, on kaubaks kõik esemed ehk asjad, mis osteti müügi eesmärgil. See tähen dab, et esemed ehk asjad osteti selleks, et müüa täpselt samal kujul kui need osteti. Seega on kõik lihtne: kui asjad osteti selleks, et need hiljem täpselt samal kujul müüa, siis on nende puhul tegemist kaubaga; kui aga osteti muul eesmärgil, siis on tegemist millegi muu kui kaubaga. Edasi. Tooraine ja materjalid. Rahvusvahelises finantsaruandluse standardis Varud ja Raamatupidamise Toimkonna juhendis Varud ei ole tooraine ja materjali mõiste defineeritud. Mõlemas on lihtsalt nimetatud, et tooraine ja materjal on mõeldud tarvitamiseks tootmisprotsessis või teenuste osutamisel (2.6(с) ja RTJ 4.6(c)). Kuna kumbki mõiste ei ole defineeritud rahvusvahelistes standardites ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites, tuleb nende mõistmisel lähtuda üldkasutatavatest tähendustest. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu kohaselt on materjal miski, mis on vajalik millegi tootmiseks, valmistamiseks või ehitamiseks. Tooraine on töötlemiseks kasutatav hankiva tööstuse või põllumajanduse toode. Seega tarvitatakse tooraine ja materjal tootmisprotsessis täielikult ära. Kuna need tarvitatakse ära täielikult, tuleb ka nende maksumus lülitada valmistatava toodangu koosseisu täies ulatuses. Sel juhul tuleb materjalide ja tooraine maksumus kanda kuludesse sel hetkel, mil toodang müüdi, ja mitte siis, mil materjal ja tooraine ära tarvitati. Materjalide ja tooraine maksumus tuleb kanda kuludesse just siis, kui saadi tulu valmistoodangu müügist ning seega ka materjalidest ja toorainest, mis tarvitati ära toodangu valmistamisel. Näiteks pastakad, laualambid, ämbrid, toolid, mobiiltelefonid ja muu selline vara ei kuulu materjalide hulka. Pastakaid ja laualampe ning ämbreid saab kasutada kaua, isegi väga kaua, kuid mitte mingil juhul ei saa öelda, et need tarvitatakse täielikult ära tootmisprotsessis. Vaatamata sellele on niisugused esemed suhteliselt tihti materjalide loeteludes või mater jalide inventuuriaktides. Veel kord: need ei ole materjalid, ükskõik mis, aga mitte mater jalid. Seetõttu ei olegi näiteks ämbreid ja mobiiltelefone vaja raamatupidamises pidada materjalideks. Selline väga jäme sisuline viga (mis samas ei pruugi summaarses väljenduses olla kuigi oluline) annab tunnistust, et raamatu pidamise eest vastutav inimene ei taha või ei suuda aru saada toimuvate sündmuste sisust. Raamatupidamine on äris toimuva keel. See kajastab ettevõtluses toimuvaid sündmusi ja nähtusi. Seega on loomulik, et kajastamaks midagi õigesti, tuleb alustuseks sellest millestki aru saada. Praegusel juhul on selleks millekski materjalid. Asjaolu, et näiteks mobiiltelefon loetakse mater jalide hulka kuuluvaks, annab tunnistust, et need kaks nähtust (materjalid ja mobiiltelefon) tunduvad raamatupidajale samased. Raamatupidaja ei näe nende vahel mingit erinevust ja järelikult ei saa aru mõistest materjalid ning ei üritagi lugeda Raamatupidamise Toimkonna juhendeid või rahvusvahelisi standardeid. 28

29 Järgmiseks kehaliste esemete liigiks, mille üle raamatupidajal tuleb pidada arvestust, on lõpetamata toodang. Või lõpetamata tootmine. Mingit põhimõttelist erinevust nende kahe mõiste vahel ei ole, mis tähendab, et kasutada võib seda, mis mingil põhjusel meeldib rohkem. Mõiste sisu seisneb selles, et materjalid on kas tootmisprotsessi käigus juba ära tarvitatud või tarvitatakse veel ära, kuid valmistoodangu loomise protsess ei ole veel lõpule jõudnud toodang ei ole veel läbinud kõiki valmistamise etappe. Värskelt loodud valmistoodang ei ole veel tekkinud. Materjalide ja lõpetamata toodangu sisuline vahe seisneb selles, et olles muutunud lõpetamata toodanguks, on materjalid ettevõtja töötajate kaasabil teisenenud. Selle saavutamiseks tuli muu hulgas maksta palka ja kanda ka muid kulutusi, näiteks tasuda elektriarve. See kõik viitab sellele, et lõpetamata toodangu maksumus peab olema kõrgem selle valmistamisel tarvitatud materjalide hinnast. Edasi valmistoodang. See on vastloodud objekt, mis on mõeldud müügiks ettevõtja tavapärase majandustegevuse käigus. Valmistoodang kajastub raamatupidamises (ja bilansis) kuni selle müügini. Alles pärast müüki võib ja tegelikult peabki kandma valmistoodangu omahinna kuludesse. Kaubad, tooraine ja materjalid, lõpetamata toodang ning valmistoodang on sellise bilansikirje nagu Varud põhikomponentideks (IAS 2.6, 8 ja RTJ 4.6, 7). Varusid kajastatakse bilansis käibevara hulgas. Vaatamata sellele ei pea need olema tingimata müüdud lähima aasta jooksul. Kõik sõltub varude liigist, nende valmistamise protsessi kestusest ja tavalise ettevõtlustsükli kestusest (mõeldud on nii tootmis- kui ka turustamistsüklit). On olemas toodang, mis valmib ja müüb kiiresti. Samas on olemas ka toodang, mille valmistamiseks ja müümiseks kulub pikem ajavahemik. Viimase näiteks võib olla elamuehitus. Kui ettevõtja tegeleb korterelamute ehitamisega valmivate korterite müügi eesmärgil, siis tuleb nii maa, millel ehitatav maja paikneb, kui ka maja ise kajastada varudena. Seda vaatamata sellele, et ehituse algusest kuni viimase korteri müümiseni võib mööduda paar-kolm aastat kui mitte rohkem. Siiski kuulub müügi eesmärgil ehitatav maja kajastamisele varude hulgas, sest see ehitatakse (luuakse) müügi eesmärgil ettevõtja tavapärase tegevuse käigus. Käsitlegem nüüd teist laadi materiaalse põhivara objekte: selliseid, mis ei olnudki mõeldud müügiks ja mida ei tarvitata täielikult ära toodangu valmistamisel. Need on objektid, mida kasutatakse kaua ja mis säilitavad kogu eluea jooksul sama vormi. Sellisteks on näiteks pastakad, laualambid, ämbrid, toolid, mobiiltelefonid, arvutid, autod, hooned jne. Kõiki nimetatud asju saab kasutada teatud ajavahemiku jooksul. Mõnikord on see lühem (näiteks kontoritehniku puhul), mõnikord pikem (näiteks kontorihoone puhul). Neid ei tarvitata täielikult ära tootmise käigus ega kanta korraga maha seoses müügiga. Neid kasutatakse tulu ja kasumi saamiseks kogu nende kasutusea jooksul. Järelikult tuleb nende maksumust kanda pidevalt kogu nende kasutusea jooksul kuludesse. Kuna asju kasutatakse kaua ja nende maksumus kantakse kuludesse samuti pika ajavahemiku jooksul, kajastatakse neid bilansis põhivarana ja nende maksumus 29

30 RAAMATUPIDAMINE kantakse kuludesse amortisatsiooni arvestamise kaudu. Sellised asjad on materiaalseks põhivaraks. Kuid... Kuigi pastakat saab võib-olla kasutada märksa kauem kui ühe aasta, maksab see kõigest 15 krooni. Kanda viisteist krooni kuludesse kolme aasta jooksul (oletades, et just nii kaua keegi seda pastakat kasutas), tundub veidi imelik. Siinkohal tulebki mängu selline põhimõte nagu olulisus. Informatsioon loetakse oluliseks, kui selle väljajätmine või moonutamine võib mõjutada informatsiooni kasutajate otsuseid. On täiesti kindel, et 15-kroonise pastaka puudumine bilansist ei mõjuta aruande kasutaja otsust. Pigem võib oletada isegi vastupidist. 15-kroonise pastaka olemasolu bilansis võib mõjutada kompetentsest juhist kasutaja otsust. Põhjus on lihtne: tal võib tekkida ülitugev soov loobuda raamatupidajast, kes kulutab oma aega ja ettevõtja raha selliste ettevõtluse seisukohast ebaoluliste pisiasjade kajastamisele. Seega pole vähimatki kahtlust, et 15-kroonine asi on ettevõtjale ebaoluline. Niisuguste objektide üle võib arvestust pidada lihtsustatud korras, kandes kohe soetamise momendil kogu summa (15 krooni) ettevõtja kuludesse. Kuid mis juhtub siis, kui asja maksumus on 1500 või 5000 või krooni? Kehtestada alampiir (ja mitte suvaline, vaid konkreetse ettevõtja ja tegevusala jaoks õige alampiir), mil lest kõrgema väärtusega vara võetakse arvele materiaalse põhivarana, on iga ettevõtja enda mure (IAS 16.9 ja RTJ 5.12). Kui selline piir on raamatupidamise sise-ees kirjades kehtestatud, siis ei saa seda mingil juhul eirata. Mõnikord tuleb kokku puutuda olukorraga, kus sise-eeskirjade kohaselt tuleb arvele võtta vara maksumusega üle krooni, kuid põhivara hulgas on kajastatud mõni arvuti maksumusega 9000 krooni või tolmuimeja hinnaga 6000 krooni. Küsimuse, miks on see või teine asi võetud arvele, vastuseks kuuleb tavaliselt midagi sellist: Et vaadake, kui kallis see asi tegelikult on ja pealegi saab seda kasutada mitu head aastat, kas see tuleb siis kohe kuludesse kanda? Loomulikult tuleb. Kuidas siis teisiti? Kui seejuures tekib aga mulje, et selline teguviis pole ehk päris õige, siis kahelda tuleks hoopis ettevõtja poolt materiaalse põhivara jaoks valitud olulisuse astmes. Võimalik, et eksimus leidis aset just valiku tegemise käigus. Kui ühel ajal soetatakse mitu varaobjekti, millest iga objekti maksumus eraldi on ebaoluline, kuid kogumaksumus märkimisväärne, võib toimida ka teisiti. IAS 16.9 lubab ühendada ebaolulise maksumusega objekte ning rakendada valitud olulisuse astet nende kogumaksumuse suhtes. Näiteks võib mõni õppeasutus soetada oma auditooriumide jaoks korraga 200 tooli maksumusega 600 krooni tükk. Kuigi ühe tooli maksumus on ebaoluline, võib kahe sajale toolile kulutatud krooni osutuda konkreetse õppeasutuse jaoks küllaltki oluliseks summaks. Sel juhul saab materiaalse põhivarana arvele võtta kahesajast toolist koosneva toolide komplekti maksumusega krooni. Siin kohal 30

31 tuleb loomulikult meeles pidada, et säärased otsused võivad tuua raamatu pidajale kaasa täiendava koormuse tulevikus. Vara arvestamine komplektidena ei vabasta kedagi selle komplekti iga üksiku komponendi arvestamisest. Alati peab olemas olema informatsioon üksikute koostisosade maksumuse kohta. Komplektid ei pea sugugi koosnema samaliigilistest esemetest. Näiteks on võimalik võtta arvele hotellinumbri mööblikomplekt, arvutitehnika komplekt jne, st komplekt, millesse kuuluvad eri liiki esemed. Siinkohal tuleb taas kord rõhutada, et unustada ei tohi ka informatsiooni üksikute koostisosade maksumuse kohta. See võib olla vajalik näiteks juhul, kui tulevikus mõni koostisosa hävib ja tuleb asendada. Seega tuleb pika elueaga väheväärtusliku vara maksumus kanda soetamise momendil kuludesse või võtta see vara arvele vastavalt IAS 16.9-s toodud võimalustele varakomplekti koostisosana. Siinkohal ei tohi unustada, et kõik vastavad reeglid peavad sisalduma nii raamatupidamise sise-eeskirjades kui ka raamatupidamise aastaaruande vastavas lisas, kus on avalikustatud informatsioon raamatupidamise aastaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete kohta. Muid võimalusi väheväärtusliku vara kajastamiseks raamatupidamises ei ole praktiliselt olemas. Ei Raamatupidamise Toimkonna juhendid ega rahvusvahelised standardid võimalda väheväärtusliku vara eraldi kajastamist varude hulgas (nii nagu seda tehti Nõukogude ajal ja nagu paljud üritavad teha ka praegu). Täielikult eraldiseisvaks põhivara liigiks on kinnisvarainvesteeringud. Eeldatavasti on kõik erialainimesed palju kordi kuulnud ja lugenud, mida kinnisvarainvesteeringud endast kujutavad. Kinnisvarainvesteeringuks on kinnisvara, mille selle omanik on soeta nud kas renditulu teenimiseks või kasumi saamiseks selle väärtuse kasvu kaudu või mõlema nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Kasu kinnis varainvesteeringutest ja nendest tulenevad rahavood ei ole praktikas enamasti kuidagi seotud ettevõtja muude varadega. Just sel põhjusel kujutavad kinnisvarainvesteeringud endast põhivara eraldi liiki. Bilansis on olemas veel üks materiaalse vara kategooria müügiootel põhivara. See suhteliselt uus aktiva kirje ilmus bilanssi alles aasta raamatupidamise aruannete koostamisel. Selle vara kajastamist reguleerib eraldi rahvusvaheline standard IFRS 5 ja RTJ Juba kirje nimetusest on selge, et jutt käib varaobjektidest, mis konkreetse ettevõtja jaoks olid põhivaraks, kuid mille ettevõtja on nüüd otsustanud müüa. Siinkohal tuleb nimetada, et kajastamaks põhivara bilansis müügiootel põhivarana, peab otsus vastavate varaobjektide müümise kohta olema vastu võetud aruandeaasta jooksul ja mitte järgmisel aastal. Korrektne arusaam, mida kujutavad endast ettevõtja poolt ettevõtluse käigus soetatavad asjad, toob nende asjade korrektse klassifitseerimise raamatupidamises, korrektse esmase kajastamise ja võimaldab hakata otsima vastuseid käesoleva artikli alguses esitatud küsimustele: millal ja kuidas tuleb soetatud esemete väärtus kanda ettevõtte kuludesse; kus ja kuidas tuleb kajastada soetatud esemeid enne, kui need tohib kanda kuludesse? Loodan siiralt, et ajakirja järgmistes numbrites tekib võimalus käsitleda ka neid küsimusi. 31

32 RAAMATUPIDAMINE RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSE STANDARDID: IASB TÖÖPLAAN Lehte Alver Tallinna Tehnikaülikooli professor OÜ Deebet juhatuse liige Viimastel aastatel on rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid koostavas ja väljaandvas organisatsioonis toimunud olulised muudatused. Uus põhikiri võeti vastu aasta mais ning see hakkas kehtima aasta jaanuarist. Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (IASC) struktureeriti ümber ning 1. aprillist 2001 hakkas tegutsema Rahvusvaheline Arvestuss tandardite Nõukogu (IASB). Viimasesse kuuluvad kaheksa riigi (Austraalia ja Uus-Mere maa, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapani, Suurbritannia, USA) arvestusstandardeid koostavad organisatsioonid. Eesmärgiks on rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite väljatöötamine, avalikustamine ja levitamine. IASB tööplaanist IASB on oma koduleheküljel esitanud tööplaani ajavahemikuks , mis hõlmab järgmist: ühise mõju all olevad tehingud; konsolideerimine; kajastamise lõpetamine; emiteerimisskeemid; reaalväärtuse mõõtmine; riiklikud toetused; tulumaks; kindlustuslepingud; rendiarvestus; kohustised; finantsinstrumendid; juhtkonnapoolsed kommentaarid; töötajale pakutavad soodustused pärast töölepingu lõppemist; tulude kajastamine. Kavas on täiustada aastaks standardeid IAS 24, IAS 33, IFRS 1, IFRS 2, IFRS 5. Muudest projektidest on tähtsal kohal Kontsep tu - aalne raamistik, mis valmib ühisprojektina IASB/FASB töörühma egiidi all. Kavas on kaheksa etappi: etapp A Eesmärgid ja kvalitatiivsed karakteristikud ; etapp B Elemendid, kajastamine ; etapp C Mõõtmine ; etapp D Aruandeüksus ; etapp E Avalikustamine ja esitus ; etapp F Eesmärk ja staatus etapp G Kasumit mittetaotlevad ettevõtted ; etapp H Muud küsimused. IASB tegevus on olnud avalik: võimalik on jälgida koosolekute toimumist, järjekindlalt on avalikustatud koosolekute protokolle kuukirjas IASB UPDATE. Käesolevas artiklis on antud ülevaade IASB suurematest projektidest: Finantsaruannete raamistik, IFRS SME-dele, Reaalväärtuse mõõtmine (Fair Value Measurement). 32

33 Finantsaruannete raamistik Tegemist on IASB/FASB ühisprojektiga Kontseptuaalne raamistik. Kui USA-s moodustavad kontseptuaalse raamistiku 6 dokumenti (Concepts Statements), siis ühisprojekti raames kavatsetakse välja töötada üks dokument, mis keskendub erasektorisse kuuluvatele ettevõtetele. Kavas on tegelda järgmiste valdkondadega: finantsaruannete eesmärgid; finantsaruannetes oleva info kvalitatiivsed karakteristikud; finantsaruannete elementide definitsioonid; arvestusühik; finantsaruannete elementide kajastamine ja kajastamise lõpetamine; finantsaruannete elementide esialgne ja järgnev kajastamine. Finantsaruannete raamistik on kõikide standardite kontseptuaalne ühisosa. Kuna viimasel ajal on rahvusvahelisi standardeid väga palju muudetud ja ka uusi standardeid vastu võetud, siis on praegu käsil IASB/FASB ühisprojekti Kontseptuaalne raamistik etapp B: Elemendid, kajastamine ja mõõtmine. Selle raames on muu hulgas eesmärgiks välja töötada uued varaobjekti ja kohustise definitsioonid. Praeguseks on välja töötatud esialgsed definitsioonid. Varaobjekti esialgse definitsiooni väljatöötamisel arvestati IASB-i ja FASB-i raamistikes olevaid definitsioone, aga ka teiste riikide poolt hiljuti kasutusele võetuid. Eesmärgiks oli varaobjekti definitsiooni muutmine selgemaks, mitte varaobjekti olemuse ümbersõnastamine. Toodi välja, et majandusüksuse varaobjektil on kolm olulist tunnust: 1) eksisteerib majanduslik ressurss; 2) majandusüksusel on õigus või muu privilegeeritud juurdepääsuvõimalus sellele majanduslikule ressursile; 3) finantsaruande koostamise kuupäevaks eksisteerivad õigused või muud privilegeeritud juurdepääsuvõimalused majanduslikule ressursile. Kohustise kohta on märgitud, et see on majandusüksuse kehtiv majanduslik kohustus, mille tunnused on järgmised: majandusüksusel on kohustus tegutseda teatud viisil; finantsaruande kuupäevaks on olemas kohustus; kohustus on majanduslik, s.o majandusüksuse kohustus anda oma ressursse teistele või olla valmis seda tegema. IASB aasta juulikoosolekul tehti kokkuvõte IASB/FASB ühisprojekti Kontseptuaalne raamistik etapist B: Elemendid, kajastamine ja mõõtmine. Nõukogu kiitis heaks esialgselt toodud definitsioonide täiustamise. Tähelepanu soovitati pöörata järgmistele asjaoludele: selgitada täpsemini erinevust majandusliku ressursi ja õiguse vahel; selgitada, et majandusressurss eksisteerib, kui tõenäosus raha laekumiseks või raha väljamineku vähenemiseks on nullist erinev; võtta arvesse, millal on mõttekam kasutada majandusliku kasu (economic benefit) mõistet majandusliku ressursi mõiste asemel; tuua varaobjektide näiteid, et illustreerida esialgse definitsiooni olemust; näidata, miks uus definitsioon on parem kehtivast definitsioonist. Nii kui ka aastal on peaaegu igal koosolekul käsitlust leidnud finantsaruannete raamistiku projekt. Kui aastal arutati temaatikat, mis puudutas varem loetle tud etappe A D, siis aastal valmisid 2 dokumenti, millele oodatakse kommentaare 29. septembriks Neist esimene (Preliminary 33

34 RAAMATUPIDAMINE Views on an improved Conceptual Framework for Financial Reporting) käsitleb raamistikku üldiselt ja teine (An improved Conceptual Framework for Financial Reporting: Chapter 1: The Objektive of Financial Reporting; Chapter 2: Qualitative Characteristics and Constraints of Secision-useful Financial Reporting Information) juba konkreetsemalt finantsaruannete eesmärke ja kvalitatiivseid karakteristikuid. Rahvusvaheline standard väikestele ja keskmise suurusega majandusüksustele Välja on töötatud rahvusvahelise standardi eelnõu väikestele ja keskmise suurusega majandu s- üksustele ehk SME-dele (small and mediumsized entities SMEs). SME-d defineeritakse kui majandusüksust, mis on majanduslikult tähtis selle koduriigis ja ei ole automaatselt noteeritud börsil. SME-na on Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu mõistnud kuni 50 töötajaga ettevõtet. Nõukogu on otsustanud, et need standardid IFRS-ide täiskogust (n-ö suurest IFRS-ist ), kus käsitletakse tehinguid, sündmusi või tingimusi, mis on iseloomulikud ka SME-dele, peaksid olema lülitatud SME standardisse ( väikesesse IFRS-i ). Need tehingud, sündmused ja tingimused, millega SME-d kokku ei puutu, ei peaks olema ka standardi osa. Eesmärgiks on vältida olukorda, kus SME-d peaksid kasutama suurt IFRS-i. Väike IFRS koosneb 40 temaatilisest osast. On rõhutatud, et kasutada tuleb üldmõistetavat inglise keelt (plain English). Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu on arvamusel, et suur IFRS sobib nendele majandusüksustele, kelle aktsiad on avalikult kaubeldavad. Riigid, kus ollakse seisukohal, et väike IFRS sobib ka väikestele börsiettevõtetele, võivad kasutada väikest IFRS-i kui väikestele börsiettevõtetele mõeldud kohalikku standardit. Sel juhul tuleb finantsaruannetes avalikustada, et aruanded on vastavuses kohaliku tavaga (st mitte väikese IFRS-iga ). Nõukogu on arvamusel, et väike IFRS on eraldiseisev dokument, kuid võib esineda olukordi, kus väike IFRS nõuab teiste IFRS-ide järgimist. Näiteks kuna IFRS-ides on võimalik valida arvestuspoliitikat, otsustas Nõukogu, et ka SME-del peaks selline õigus olema. Kuna väike IFRS on võrreldes suure IFRS-iga oluliselt lihtsustatud, sisaldades tavaliselt ainult ühte (lihtsaimat) varianti, siis võivad need SME-d, kes soovivad kasutada muid ( suures IFRS-is aktsepteeritud) valikuvõimalusi, seda teha; kui IFRS SME-del väike IFRS on välja jäänud mõned valdkonnad, kuna Nõukogu arvas, et SME-del pole seda tarvis. Juhul kui läheb tarvis, peaks SME leidma selle mõnest muust IFRS-ist. Reaalväärtuse mõõtmine (Fair value measurement) Tähtsaks projektiks on Reaalväärtuse mõõtmine (Fair value measurement ehk FVM). Selle eesmärgiks on defineerida reaalväärtus (FV) selgemini ja anda juhtnööre selle mõõtmiseks, kui selle kasutamist nõuab mõni muu standard. Projektiga ei kavatseta nõuda FV täiendavat mõõtmist või suurendada FV kasutamist IFRS-ides. FVM projekt oli lisatud Nõukogu päevakorda juba aasta septembris. Samal ajal selgus, et ka FASB-il on käsil analoogiline projekt. Protsessi kiirendamiseks otsustati kasutada FASB-i kinnitatud aruannet IASB eelnõu mustandina. FV mõõtmise aluspõhimõtted on järgmised: a) FV mõõtmise eesmärk on määratleda hind, mi da saadaks varaobjekti eest või maks taks kohustise likvideerimisel turul mõõt mispäeval; b) FV definitsiooni ja mõõtmise eesmärki peaks 34

35 järjepidevalt rakendama kõigi FV mõõtmiste puhul, mis on ette nähtud IFRS-ides; c) FV mõõtmine peaks kajastama turuarvamusi vara ja kohustiste nende tunnuste kohta, mida mõõdetakse ning ei peaks sisaldama majandusüksuse arvamusi, mis erinevad turu ootustest; d) FV mõõtmisel peaks arvesse võtma mõõdetava varaobjekti või kohustise kasulikkust, st varaobjekti või kohustise asukohta ja seisundit mõõtmispäeval aasta juulis märgiti FV projekti kohta, et esimene etapp on lõppenud. Uuriti kõiki standardeid, otsides neid, mis nõuavad või lubavad FV kasutamist. Teisel etapil on kavas FV käsitlevate standardite süvaanalüüs. Kokkuvõte Kuigi IASB deklareeris aastal, et lähiajal suuri muudatusi enam ei tule, tuleb siiski märkida, et tööplaani elluviimine toob raamatupidamise arengusse uue nägemuse: muutuvad põhimõisted ja finantsaruanded. Kavandatavad muudatused nõuavad ka uute aluste formuleerimist finantsarvestuse kõikidel tasemetel, samuti uute õpikute ja metoodiliste vahendite (käsiraamatute) väljaandmist ning õppejõudude ümberõpet. Sisuliselt on tegemist nn uue mõtlemise kujundamisega, üleminekuga täieliku majandusüksuse kontseptsioonile. Kasutatud kirjandus IASB Update. January 2006 July MAJANDUSANALÜÜS, MAJANDUSARVESTUS, MAKSUNDUS JA AUDITEERIMINE november 2008, Tallinn Tallinna Tehnikaülikooli majandusarvestuse instituut korraldab 6. ja 7. novembril hotellis Uniquestay Tallinn rahvusvahelise konverentsi Majandusanalüüs, majandusarvestus, maksundus ja auditeerimine. Konverents on pühendatud Tallinna Tehnikaülikooli 90. aastapäevale. Ühtlasi tähistame akadeemik Uno Mereste ja professor Vello Voldi 80. juubelisün nipäeva ning Eesti ennesõjaaegse raamatupidamiskorüfee Karl Inno 100. sünniaastapäeva. Akadeemik Uno Mereste oli aastail Tallinna Tehnikaülikooli (tollal Tallinna Polütehniline Instituut) statistika ja raamatupidamise kateedri juhataja. Professor Vello Volt juhatas raamatupidamise kateedrit aastail Karl Inno oli Tartu Ülikooli õppejõud ning tema sulest on ilmunud raamatupidamisalaseid raamatuid enne II maailmasõda ja ka sõja ajal. Pärast Eestist lahkumist aastal töötas Inno pikka aega USA-s audiitorina. Konverentsi eripäraks on akadeemilise ja praktilise külje ühendamine. Konverentsile oodatakse esinema oma ala juhtivaid praktikuid ja õppejõude. 7. novembril toimub konverentsi eestikeelne sessioon. Konverentsi esinejate hulgas on TTÜ õppejõudude (professorid Jaan Alver ja Lehte Alver, dotsendid Evi Kitvel, Eedo Kalle jt) kõrval mitmed tuntud praktikud (Margus Tinits, Marko Saag, Anne Nuut, Ilmar Tälli jt). Info ja registreerimine: TTÜ majandusarvestuse instituut Tel: ; e-post: 35

36 PRAKTIKUM AUTOLIISING KUI PÕHIVARATEHING Suvepuhkuste aeg on möödas. Loodan, et puhkasite hästi, varusite energiat ja tervist. Aeg len dab raamatupidajail kiiresti aruandest aruandeni. Ei jõua ringi vaadatagi, kui on taas jõulud, uus aasta ja siis pole mägede taga ka aastaaruanne. Marina Lillo audiitor Peatun oma artiklis põhivaratehingute näidetel, kuna just selles valdkonnas tekib üpris sageli küsimusi. Näide 1. Ettevõte sõlmis autoliisingu lepingu 5 aastaks. Lepingu kehtivusaeg on septembril aastal otsustas ettevõtte juhtkond lepingu lõpetada ja auto tagastada. Raamatupidamise andmed aasta 1. septembri seisuga: Soetusmaksumus kr Akumuleeritud kulum kr Võlgnevus liisingulepingu põhjal kr Põhivara mahakandmise kirjendused: D kulum K põhivara kr D võlg liisingulepingu põhjal K põhivara kr Või: D kulum kr D liisingulepingu võlg kr D põhivara mahakandmise kahjum kr K põhivara kr Näide 2. Ettevõte sõlmis autoliisingu lepingu 5 aastaks. Lepingu kehtivusaeg on septembril aastal otsustas ettevõtte juhtkond lepingu lõpetada ja auto tagastada. Ettevõte ise leidis autole ostja. Kuna ettevõte ei ole auto omanik, ei saa ta seda müüa. Ettevõte võib olla ainult vahendaja auto müümisel. Auto müügihind on kr pluss käibemaks. Raamatupidamise andmed auto kohta aasta 1. septembri seisuga: Soetusmaksumus kr Akumuleeritud kulum kr Võlgnevus liisingulepingu põhjal kr 36

37 Põhivara mahakandmise kirjendamised: D kulum K põhivara kr D võlgnevus liisingulepingu põhjal K põhivara kr D võlgnevus liisingulepingu põhjal K kasum põhivara mahakandmisest 3000 ( ) Kuna auto müügihind ületab liisingulepingu võlgnevuse krooni võrra, peab ettevõte selle vahe kohta esitama liisingufirmale arve. D nõue liisingufirmale K tulu ( ) D nõue liisingufirmale K käibemaks 3600, kus kr on auto müügihind (käibemaksuta); kr on liisingufirma võlgnevus lepingu katkestamise ja auto üleandmise hetkel. Või: D kulum kr D võlg liisingulepingu põhjal kr K kasum põhivara mahakandmisest kr K põhivara kr D nõue liisingufirmale kr K tulu kr K käibemaks kr Kui klient otsustab tagastatud auto asemele võtta uue, juhtub sageli nii, et liisingufirma ei maksa kliendile hinnavahet, vaid pakub teha vastastikust arveldust uue lepingu esimese arve põhjal. Näide 3. Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel inventari alates 1. juulist Maksegraafik: Kuupäev Maksmata summa Korraline makse Intress Tasu lepingu eest Käibemaks Kokku , ,64 0, , , , , ,28 827,47 0,00 291, , , ,67 792,05 0,00 292, , , ,09 783,29 0,00 293, , Kokku , , , , ,31 Vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 9 Rendiarvestus punktile 36 kajastatakse kasutusrendi maksed kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, millal maksed tegelikult tehakse. Kasutusrendi lepingud sätestavad tavaliselt esi mese rendimakse suuremas sum- 37

38 PRAKTIKUM mas kui järgmised maksed, samuti tasu lepingu sõlmimise eest. Raamatupidajad kajastavad sageli esimest rendimakset ja tasu lepingu eest ettevõtte kuludes sellel kuul, kui arve laekus. Kuid selliselt võib kajastada makseid ainult juhul, kui see kajastamine raamatupidamises ei ole ettevõtte finantstulemusele oluline. Näiteks kui ettevõtte kasum on 5 miljonit krooni, ei ole krooni (esimene rendimakse ja tasu lepingu eest) oluline. Kui aga esimene rendimakse on ettevõttele oluline, tuleb seda kajastada järgmiselt: Kõik kasutusrendimaksed tuleb kajastada ühel arvel ning kanda igas kuus kuludesse üks ja sama summa. 1. Saabus esimese rendimakse arve D tulevaste perioodide kulud K muud võlad ,64 kr D tulevaste perioodide kulud K muud võlad 3000 kr D käibemaks K muud võlad 6681,36 kr 2. Arve tasumine D muud võlad K raha kr 3. Rendimakse kajastamine juulikuu kuludes D rendikulu K tulevaste perioodide kulud ,18 kr , , = ,88 kokku ettevõtte inventari rendikulud 5 aasta jooksul, kus ,58 5 aasta korraliste maksete summa (vt tabel); ,30 intresside summa; 3000 tasu lepingu koostamise eest ,88 : 60 kuuga = 3044,18 kr ühe kuu rendikulu. 4. Saabus teise rendimakse arve (vt. graafikut): D tulevaste perioodide kulud K muud võlad 1617,28 kr D tulevaste perioodide kulud K muud võlad 827,47 kr D käibemaks K muud võlad 291,12 kr 5. Rendimakse kajastamine augustikuu kuludes D rendikulu K tulevaste perioodide kulud 3044,18 kr Analoogilisi kirjeid tehakse rendiperioodi lõpuni. 38

39 MAKSUD KAS TÖÖTAMINE TEISES RIIGIS TOOB KAASA TOPELTMAKSUSTAMISE? Merje Roomet Otseste maksude talituse peaspetsialist Eesti Maksu- ja Tolliamet Kui Eesti elanik töötab välisriigis, sõltub tema palgatulu maksustamine nii elu- kui ka töökoha riigi seadustest. Lisaks mõjutavad maksustamist riikide vahel sõlmitud tulumaksu ga topeltmaksustamise vältimise lepingud. Üldiselt rahvusvahelisest maksustamisest Palgatulu maksustatakse nii riigis, kus tulu teenitakse, kui ka riigis, kelle elanik töötaja on. Topeltmaksustamist õnnestub siiski vältida, selleks on ette nähtud võimalused riikide maksuseadustes ja riikide vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingutes. Enne välisriigis tööleasumist on oluline uurida, kuidas toimub maksude tasumine, sealhulgas: Millised maksud tuleb palgalt tasuda vä lisriigis. Kas on kohustus registreerida töötaja maksumaksjana teises riigis. Kas tööandja maksab palgalt maksud või see on töötaja enda kohustus. Kas ja millal on tööandjal ning töötajal välisriigis kohustus esitada tuludeklaratsioon. Kas maksuresidentsus muutub (nii töötamise kui koduriigis), kuidas see mõjutab palgatulu maksustamist. Kuidas toimub maksustamine, kui tööandja on ühes, töötaja aga teises riigis. Kas Eesti on sõlminud riigiga, kus töö toimub, tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (maksuleping) ning kuidas see palgatulu maksustamist mõjutab. Välisriigist saadud tulu ja sellelt tasutud maksude deklareerimiseks on vajalik tõend, millel on tööandja või välisriigi maksuhalduri kinnitus. Residendi mõiste Rahvusvahelise maksustamise tava kohaselt maksustatakse residente kogu maailmas teenitud tulult ning mitteresidente ainult sellest riigist saadud tulult. Residendi mõiste leiame Eesti tulumaksuseaduse -ist 6. Maksustamise mõttes on isiku kodakondsusest olulisem, kus ta tegelikult elab ja millise riigiga ta on eluliselt rohkem seotud. Maksuresidentsust ei muuda ajutine elukohast eemalviibimine, kui elulised huvid on endiselt seotud Eestiga, isegi juhul, kui isik on kodust ära üle poole aasta. Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendi füüsilise isiku residentsuse määramise kohta, mis on avaldatud ameti veebilehel Eesti residendist füüsiline isik deklareerib Eestis kogu maailmas teenitud tulu, sealhulgas välisriigist saadud tulu isegi juhul, kui see on välisriigis juba maksustatud. Kahes riigis tulude deklareerimine ei tähenda veel topeltmaksustamist. Topeltmaksustamise vältimine toimub residendiriigis. Eestis 39

40 MAKSUD kas vähendatakse välisriigis teenitud tulult arvutatud tulumaksu välisriigis juba tasutud tulumaksu võrra või seaduses sätestatud tingimustel hoopis vabastatakse välisriigis juba maksustatud tulud maksustamisest Eestis. Sellest edaspidi täpsemalt. Eesti resident aga on kohustatud Eestis deklareerima ka välisriigis teenitud tulu. Palgatulu maksustamisest välisriigis Eesti resident, kes töötab välisriigis, peab arvestama võimalusega, et nimetatud välisriigi seaduste kohaselt maksustatakse teenitud tulu selles välisriigis, isegi juhul, kui saajaks on Eesti resident. Olenevalt konkreetse riigi seadusest võib füüsiline isik ise olla kohustatud välisriigis saadud tulu välisriigi maksuhaldurile deklareerima, kuigi tavaliselt on tööandjad need, kes palgasaajate maksukohustused vähemalt esialgselt täidavad (maksud deklareerivad ja välisriigi maksuhaldurile tasuvad). Seega on Eesti residendil alati enne välisriiki tööle asumist kasulik tutvuda just selle rii gi maksustamise sätetega, mis ei pruugi olla Eesti omadega väga sarnased. Lisaks tulumaksule võidakse palgalt välisriigis koguda muid makse, näit sotsiaalkindlustuse maksud või makse vm. Kui töö toimub välisriigis, võidakse palgatulu maksustada välisriigis olenemata sellest, et tööandja on Eestist ning Eestis on palgalt maksud juba kinni peetud ja makstud. Topeltmaksustamise vältimine on residendiriigi kohustus ning kui Eestis on maksu tasutud ettenähtust enam, tagastatakse enammakse Eestis. Kui tööandja on maksukohustused välja maksetelt täitmata jätnud, nõutakse töötaja maksuvõlad üldjuhul saajalt välja. Erinevate riikide maksuhaldurid teevad koostööd maksuvõlgade sissenõudmisel välisriigist. Välisriigi maksukohustuste kohta usaldusväärseimat infot saab välisriigi maksuhaldurilt. Üldist infot leiab ka internetist, näiteks infot maksustamise kohta Põhjamaades saab veebilehelt Euroopa Liidu liikmesriikides andmebaasist Maksud Euroopas (Taxes in Europe) eu/taxation_customs/taxation/gen_info/info_ docs/tax_inventory/index_en.htm Palgatulu maksustamisel on oluline teada, kas välisriigis ollakse töölähetuses Eestist, millega kaasneb maksuvabastus välislähetuse päevarahalt. Kui Eesti elanikud vormistatakse välislähetusse, kuid tegelikult toimub töö vaid välisriigis ning sisuliselt on tööandja välisriigist, ei ole lähetusega seotud maksuvabastused õigustatud. Kui selgub, et lähetus on vormistatud maksudest kõrvalehoidumiseks, lähtutakse maksustamisel sisust. Palgatulu saajale on maksustamisel oluline tema enda residentsus, riik, kus töö toimub, töö kestvus ning kes on tegelik tööandja, kas Eesti resident või välisriigi resident. Maksulepingu kohaldamine Eesti on paljude riikidega sõlminud kahepoolse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping, nimekirja kehtivatest maksulepingutest koos tekstidega leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt emta.ee/?id=1518), millega lepinguosalised riigid jagavad maksustamise õigused omavahel eesmärgiga vältida lepinguosaliste riikide residentide topeltmaksustamist nendes riikides. Kui lepinguosalise riigi maksuseaduses sätestatu on vastuolus maksulepingus sätestatuga, kohaldatakse maksulepingu maksusoodustust või -vabastust. Erinevates riikides on maksulepingu kohaldamiseks erinev kord, võimalik et maksuvabastuse saamiseks on vaja välisriigis 40

41 tõendada saaja Eesti residentsust ja esitada tasutud või kinnipeetud tulumaksu tagastamise taotlus. Samas on riikidel olemas võimalus ka maksudest kõrvalehoidumise takistamiseks juhul, kui ühe riigi elanik töötab teises riigis. Peamised abivahendid on riikidevaheline maksustamisalane infovahetus ning koostöö kontrollimisel ja maksuvõlgade sissenõudmisel. Maksulepingu mõju Riikidevahelistes maksulepingutes on palgatulu maksustamise kohta eraldi sätted. Palgatulu maksustatakse enamasti ainult residendiriigis, kuid kui töö on toimunud teises lepinguosalises riigis, võidakse palgatulu maksulepingus märgitud tingimustel maksustada ka seal. Topeltmaksustamise väldib residendiriik. Enimtuntud on säte, mille kohaselt töötamine teises riigis üle 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul toob kaasa maksukohustuse töö tegemise riigis. Kuid maksulepingu art 15 lg 2 annab palgatulu maksustamise võimaluse töö tegeliku toimumise riigile ka juhul, kui töötaja on viibinud välisriigis lühema perioodi, tingimusel, et tööandja on nimetatud riigis resident või omab seal püsivat tegevuskohta. Nimetatud palgatulu maksustamine toimub teises lepinguosalises riigis ainult juhul, kui selle välisriigi seadused maksustamise ette näevad, sest maksuleping ei sätesta seadusest mittetulenevaid maksukohustusi. Näiteks kui Eesti elanik läheb paariks kuuks tööle Soome ehitama ja kui tööandja on Soome resident, on töötaja kohustatud palgavälja maksetelt Soome maksuhaldurile makse tasuma olenemata töötaja lühiajalisest Soomes viibimisest. Maksuleping ei vabasta Eesti residenti palgatulu maksustamisest Soomes, kui tööandjaks on Soome resident. Kui tööandja on Eesti resident, võib olla tööandjal Soomes tekkinud püsiv tegevuskoht, mistõttu on ikka Soomel õigus palgatulu maksustada. Kui tööandja on Eesti resident, kes sisuliselt annab oma töötajad Soome residendi kasutada, võidakse maksulepingu kohaldamisel lugeda, et tegelik tööandja on Soomest ning viimasel juhul samuti maksuleping ei piira Eesti residendi palgatulu maksustamist. Soomes võidakse maksustamisel palgatulu osaks lugeda ka Eestist saadud maksuvaba päevaraha. Kuna töötaja on Eestist eemal ajutiselt, siis tema maksuresidentsus Eestis ei muutu ning ta on kohustatud Soomes teenitud ja maksustatud tulu näitama ka tuludeklaratsioonis Eestis. Välisriigis tasutud tulumaksu arvessevõtmine koduriigis Välisriigis tasutud tulumaks võetakse Eestis samalt tulult tulumaksu arvutamisel arvesse, nimelt vähendatakse Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu välisriigis samalt tulult juba tasutud tulumaksu võrra. Välisriigis tulumaksu tasumise tõendamiseks peab Eesti residendist töötajal olema tööandja või välisriigi maksuhalduri tõend, kuhu on märgitud väljamaksjat ja saajat üheselt tuvastavad andmed, väljamakse suurus ja sellelt tasutud maksud liikide ja summade lõikes. Väljamakse ja maksude valuuta ja kuupäev on oluline märkida, seepärast, et saadud tulu ja makstud maksud arvutatakse Eesti kroonidesse Eesti Panga päevakursiga. Kui välisriigis tasutud tulumaksu summa on suurem Eesti seaduste alusel samalt palgatulult arvutatud tulumaksust, siis Eesti tulumaksusummat ületavat välisriigi tulumaksu osa Eestis ei tagastata. Samuti ei saa Eesti tuludekla ratsiooni märgitud mahaarvamiste (eluasemelaenu intress, koolituskulu) alusel tulumaksu tagastada, 41

42 MAKSUD kui Eestis ei ole üldse tulumaksu tasutud. Kui aga Eesti seaduste kohaselt arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, tuleb Eestis juurde tasuda vahe, mille võrra välisriigi tulumaks oli väiksem Eesti tulumaksukohustusest. Eestis tasutava summa ulatuses saab Eestis teha ka seaduses lubatud mahaarvamisi tulust. Näiteks kui Eesti resident teenib a välisriigis eurot, millelt peeti välisriigis kinni näiteks tulumaks 3000 eurot, siis deklareeritakse nimetatud summad ka Eestis a tuludeklaratsioonis. Kui see välisriigi palgatulu on näiteks aastal 2008 Eesti isiku ainus maksustatav tulu kalendriaas tas, siis arvestades, et Eestis maksuvaba summa on krooni, oleks Eestis arvutatav tulumaks välisriigi palgalt krooni = ( eurot x 15, ) x 0,21. Kuna välisriigis on juba makstud 3000 eurot ( Eesti krooni), siis tuleb Eestis juurde tasuda Eesti krooni ehk vahe ( ). Kui aga Eesti resident sai välisriigist tulu, mida seal tulumaksuga ei maksustatud, siis makstakse kogu summalt tulumaks ainult Eesti sse, arvestades Eesti seaduste alusel lubatud mahaarvamisi. Kui Eesti resident oli välisriigi seaduste või välislepingu alusel kohustatud tasuma oma palgalt sotsiaalkindlustuse makseid välisriigis, võib need maksud või maksed maha arvata Eestis maksustatavast tulust (tulumaksuseaduse 28 1 ). Töötaja viibib välisriigis kauem kui 183 päeva Kui töötaja viibib välisriigis üle poole aasta, ei keela maksulepingud Eesti residendi palgatulu maksustamist seal. Eestis on tulumaksuvabastus palgatulule, mis on saadud töötamisest välisriigis, kui selline palgatulu oli välisriigis maksustatav ning töö toimus välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Päevi ei loeta kokku mitte kalendriaastas, töötamine võib alata ja lõppeda erinevatel maksustamisperioodidel, see maksuvabastust ei muuda. Oluline on, et välisriigis viibiti töötamise eesmärgil vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja saajal on tõend selle kohta, et palk oli välisriigis maksustatav tulu. Tähele tuleb panna, et Eesti residendile on ette nähtud kohustus selline Eestis maksuvaba välisriigi palgatulu tuludeklaratsioonis näidata koos välisriigis makstud tulumaksuga. Näiteks Eesti resident on olnud üle poole aasta välisriigis tööl ja saanud kokku eurot palka, millelt Eestis arvutatult tuleks tasuda tulumaks krooni = ( eurot x 15, ) x 0,21. Oletame, et sellelt on välisriigis tasutud tulumaks 1000 EUR, mis on Eesti krooni, siis Eesti ja välisriigi tulumaksu vahe on krooni (= ). Kuna töötaja viibis välisriigis üle 183 päeva, siiski Eestis tulumaksu sellelt summalt tasuda ei tule, sest Eestis on nimetatud tulu maksuvaba. Kui töötaja oli välisriigis kohustatud tasuma sotsiaalkindlustuse makseid palgalt, mis Eestis on maksuvaba, ei saa välisriigi sotsiaalkindlustuse makseid Eesti tuludeklaratsioonis maha arvata. Kui välisriigis on palgatulu olnud maksustatav, kuid välisriigis tegelikult tasutav tulumaksu summa on null, näiteks lubatud mahaarvamiste tõttu maksustatavast tulust, siis tõendab saaja maksuvabastuse õigust Eestis kirjaliku kinnitusega välisriigi maksuhaldurilt. Kui isik lahkub Eestist kauemaks ja enam elukohta Eestis ei ole, muutub ka maksuresi- 42

43 dentsus ning Eestis ei ole enam kohustust deklareerida kogu maailmas teenitud tulu. Sotsiaalmaks Lisaks tulumaksule maksustatakse palgatulu sotsiaalkindlustuse maksudega. EL-i liikmesriikides kohaldatakse määrust 1408/71/EMÜ, mille alusel määratakse, millise EL-i liikmesriigi õigust kohaldatakse ülepiiriliste töötamiste korral. On üldine põhimõte, et ühekorraga kohaldub vaid ühe riigi seadus, seega topeltmaksustamine peaks olema välistatud. Üldjuhul allub isik töötamise riigis kehtivale sotsiaalkindlustussüsteemile, kuid on erandeid. Kui töötaja alaline elukoht on Eestis ning ta suunatakse teise riiki ajutiselt, tuleb tellida sotsiaalkindlustusametist töötajale tõend vormil E101. Nimetatud tõend annab võimaluse jätkata sotsiaalkindlustuse maksude tasumist alalise töökoha riigis ehk Eestis. Seega on eeltoodut arvestades võimalik, et töötaja, kes on saadetud Eesti residendist tööandja poolt välisriiki, palgalt tasutakse sotsiaalkindlustuse maksud ja tulumaks samalt väljamakselt erinevatesse riikidesse. Väljamakse tegija kohustused Eeltoodut peab arvestama ka Eesti residendist tööandja, kes palkab töötaja välisriiki. Eesti residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt peetakse tulumaks kinni TMS-i 41 p 1 kohaselt. Kui riigis, kus töö toimub, Eesti residendi palgatulu maksustatakse, siis topeltmaksustamine välditakse residendiriigis, Eesti residendist töötajate puhul seega Eestis. Väljamakse tegemisel topeltmaksustamise vältimiseks (TMS 40 lg 3 1 ) ei pea väljamakse tegija palgalt kinni tulumaksu, kui väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning: väljamakse tehakse residendist juriidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu osas välisriigis maksukohustuslane. Seega, kui Eesti residendist töötajate palgatulu on välisriigis tulumaksuga maksustatud, ei ole Eesti tööandja välisriigi maksuhalduri kinnitatud tõendi olemasolul kohustatud Eesti residendist töötajatele välismaal tehtud töö eest tehtud väljamaksetelt Eestis kinni pidama tulumaksu Eestis. Samuti juhul, kui Eesti tööandjal on välisriigis püsiv tegevuskoht, ning töötajatele tehakse väljamakse välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, ei ole kohustust väljamaksetelt Eestis tulumaksu kinni pidada. Sotsiaalkindlustuse maksud tasutakse Eestis, kui töötajatele on väljastatud tõend E101. Kui välisriigis täidab ülesandeid töötaja, kes on mitteresident, ei ole tema palgatulu Eestis tulumaksuga maksustatav ning väljamakse tegijal puudub tulumaksu kinnipidamise kohustus Eestis. Kokkuvõttes Välisriigis töötamise korral on tõenäoliselt maksukohustus välisriigis. Sellega võib kaasneda maksuhalduri juures registreerimise kohustus nii töötajale kui ka Eesti tööandjale, samuti deklaratsioonide esitamise kohustus seal. Seda isegi juhul, kui töötajad on välisriigis ajutiselt. Palgatulu välisriigis maksustamine seal töötamise korral ei ole erand, vaid pigem reegel, kuid see ei tähenda veel topeltmaksustamist. 43

44 MAKSUD MAKSUVÕLGADE TASUMISE AJATAMINE Varajane koostöö maksuhalduriga aitab maksuvõla probleemidele lahendust lei da aasta I poolaasta statistikast selgub, et ajavahemikul juuni 2007 kuni juuni 2008 on ajatatud maksuvõla summa kokku tõusnud 35%. Maksuvõla summa on kasvanud võrreldes aasta lõpu seisuga 14%. Võlgade suurenedes on kasvanud ajatatud võlgade maht kiiremini, mis näitab, et maksumaksjad saavad aru vajadusest teha koostööd maksuhalduriga ajatamise osas, ütles Ruth Paade, maksu- ja tolli ameti tulu de osakonna juhataja. Paade lisas, et eriti praegustes majandustingimustes on soovituslik võimalike maksevõime probleemide ilmnemisel taotleda kohe maksuvõla aja tamist. Maksuvõla ajatamise kaudu on võimalik vähendada võlalt tasutavat intressi, mis moodustab ligi 22% aastaintressi baasi, poole võrra, selgitas Ruth Paade. Kuidas taotleda maksuvõlgade tasumise ajatamist? Maksukohustuslane esitab taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks vabas vormis, samuti soovitava maksuvõla tasumise ajakava. Taotluse võib esitada ka teenindusbüroodes saadaolevatel või maksu- ja tolliameti veebilehel oleva taotluse vormil. Taotlus esitatakse lähimasse piirkondlikku maksu- ja tollikeskusesse (Põhja MTK, Lõuna MTK, Ida MTK, Lääne MTK) või teenindusbüroosse, kes edastab selle läbi vaatamiseks taotleja asukoha- või elukohajärgsesse maksu- ja tollikeskusesse. Mida peab taotluses kajastama? Üldnõuded, mida peab sisaldama maksukohustuslase esitatav maksuvõla tasumise ajatamise taotlus: põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta; selgitus, kuidas suudetakse maksuvõla tasumise ajatamise perioodil lisaks jooksvatele maksudele tasuda ajatatud maksuvõlga (mida on selleks ette võetud või ette võetakse, nt kui prognoositakse kulude kokkuhoidu, siis mille arvelt, käibe kasvu jne); ajatamise perioodi pikkus, igakuiste maksete suurus, samuti tasumise kuupäev. Taotluse esitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et arvestades tegelikku majanduslikku olukorda, taotletakse maksegraafikut võla tasumiseks võimalikult lühikeseks perioodiks (soovitavalt mitte üle 1 1,5 aasta), sest kuni põhivõla tasumiseni lisandub iga päev intressi 0,06% päevas ehk 21,9% aastas, mis on tunduvalt kallim, kui oleks pangalaenu intressi tasumine. Kasutades ajatamise kalkulaatorit, võite veenduda, kui palju lisandub täiendavalt tasumisele kuuluvaid intresse sõltuvalt ajatamisperioodi pikkusest. Eelnimetatud intress ei ole ettevõtlusega seotud kulu. Seepärast tuleb juriidilisel isikul nendelt intressidelt kui ettevõtlusega mitteseotud kulult tasuda lisaks tulumaksu (näiteks aastal on tulumaksu määraks 21/79). Milliseid materjale tuleb lisada taotluse juurde? Viimase majandusaasta aruanne, kui selle esitamise tähtaeg Äriregistrile või maksuhaldurile ei ole veel saabunud. Kui aastaaruanne on esitatud Äriregistrile ja andmed on seal 44

45 sisestatud, pole neid vaja taotlusele lisada. Kui majandusaasta aruanne koostatakse kalendriaasta lõpu seisuga ning ajatamistaotlus esitatakse uuel majandusaastal, mil on möödunud üle 3 kuu eelmise majandusaasta lõpust, tuleb lisada ka selle perioodi bilanss. Näiteks, kui taotlus maksuvõlgade tasumise ajatamiseks esitatakse aprillis, on tarvis taotlusele lisada seisuga xx majandusaasta eelbilanss ning perioodi xx xx bilanss; kui taotlus esitatakse juulis, on tarvis lisada uue majandusaasta bilanss seisuga xx. Kasumi aruanne (analoogselt nende perioodide osas nagu bilansi esitamine). Rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. Millest lähtub Maksu- ja Tolliamet taotluse rahuldamisel? MKS 112 lg 2 kohaselt võtab maksuhaldur taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksu kohustuslase varalist seisundit, majandus näitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist (tähtaegselt dekla ratsioonide esitamine ning senine maksude ja maksete tasumine), maksuvõla tasumise aja tamise otstarbe kust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust. Maksuvõla tasumise ajatamise tagatiseks võib esitada: riigi kasuks seatavat registerpanti või hüpoteeki (pakutava pandi väärtuse kindlakstegemiseks on vaja lisada eksperthinnang); deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissummat; käendust (käendajaks võib olla maksejõuline isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib). Maksuhaldur ei ajata kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvate maksude tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkinud maksuvõlga, samuti kinnipeetud tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete võlga, kaasa arvatud nende maksude ja maksete intressivõlga, sest MKS 111 lg 2 kohaselt ei kuulu ajatamisele maksu kinnipidaja maksuvõlad. Üheks positiivseks eelduseks taotluse rahuldamisel on nende võlgade eelnev tasumine või teatamine, mis kuupäevaks need võlad likvideeritakse. Millisel juhul võidakse jätta taotlus rahuldamata? Maksuhalduril on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui: taotluses puudub põhjendus maksuvõla tekkimise ja ajatamise vajaduse kohta või see ei ole piisav; maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates; maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente; maksukohustuslane ei esita nõutud tähtaja jooksul tagatist või maksuhaldur ei pea esi tatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks; maksuh aldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut analüüsides, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist; esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks (näiteks majandusaruande ja muude esitatud andmete kohaselt on maksukohustuslane tegelikult võimeline oma kohustused täitma). 45

46 MAKSUD Kuidas saab maksukohustuslane vastuse esitatud taotluse kohta? Maksuvõla tasumise ajatamise otsus koos tasumise maksegraafikuga või taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotluse esitajale kirjalikult posti teel või antakse kätte allkirja vastu. Tuleb arvestada, et: ajatamisperioodil graafikujärgsetele maksetele lisanduvad kuni põhivõla tasumiseni täiendavalt arvestatud intressid; maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest. Kui maksukohustuslane ei tasu graafikujärg seid või jooksvaid makse tähtaegselt, on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: tunnistada kehtetuks maksuvõla tasumise ajatamise otsus; tunnistada kehtetuks intressimäära vä henda mine; arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi täies määras. Maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb kogu maksuvõlg kohe tasuda. Maksuvõla kohese tasumata jätmise korral alustatakse maksuvõla sundsissenõudmist. Detailsema informatsiooni saamiseks maksuvõla tasumise ajatamise võimaluste kohta palume pöörduda Teie asukohajärgsesse maksuja tollikeskusesse või teenindusbüroosse. Maksu- ja tollikeskused asuvad: Põhja maksu- ja tollikeskus (Endla 15, Tallinn), kontaktisik Karmen Rist, tel , maksuvõlgade sissenõudmise osakond Lõuna maksu- ja tollikeskus (Sõpruse pst 4, Tartu), kontaktisik Anne Sõrmus, tel , maksuvõlgade sissenõudmise osakond Ida maksu- ja tollikeskus (Rahu 3, Jõhvi), kontaktisik Maija Kärtner, tel , maksuvõlgade sissenõudmise osakond Lääne maksu- ja tollikeskus (Õhtu põik 5, Pärnu), kontaktisik Ester Kuivas, tel , maksuvõlgade sissenõudmise osakond 46

47 MAKSUKALENDER 2008 Tähtaeg Iga kuu 10. kuupäev - Iga kuu 15. kuupäev Iga kuu 20. kuupäev Füüsiline isik FIE Juriidiline isik Mitteresident Deklaratsioonide esitamine ja maksude tasumine X* X X*** Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vormi TSD esitamine, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse ülekandmine. - - X - Deklaratsioon dividendide ja muude kasumieraldiste saajate kohta vormi INF 1 esitamine. Vorm INF 1 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal väljamakseid tehti. - - X - Maksustamisele mittekuuluvate dividendide ja kasumieraldiste deklaratsiooni INF 11 esitamine. Vorm INF 11 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal maksustamisele mittekuuluvaid väljamakseid tehti. - - X - Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksete deklaratsiooni vormi INF 13 esitamine. Vorm INF 13 esitatakse ainult selle kuu kohta, millal väljamakseid tehti. - - X - Aktsiisideklaratsiooni esitamine ja aktsiisi maksmine aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja, maksuesindaja, tahkekütuse soojuse tootja, maagaasiaktsiisi maksja ja elektriaktsiisi maksja poolt. - - X Laevakütuse varustamise aruande esitamine (esitab laevavarustaja). - - X Aktsiisilao liikumise ja laoseisu arunde esitamine (esitab aktsiisilaopidaja). - X X - Käibedeklaratsiooni vormi KMD esitamine ning käibemaksu tasumine. 47

48 MAKSUD Jaanuar 15 X X X - Raskeveokimaksu tasumine. ** - - X - Pakendi aktsiisideklaratsiooni esitamine X - Kauba ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine. Veebruar 1 - X* X - Füüsilistele isikutele aastal tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu tõendi vormi TSM, TSM1 ja TM1 väljastamine isiku nõudmisel. - - X - Maksusoodustustega seonduva informatsioonikohustuse kohta deklaratsioonide vormi INF 2, INF 3, INF 4, INF 5, INF 6, INF 7 ja INF 8 esitamine. - X - - Biokütuse loa omanik esitab biokütuse aruande (andmed aruande esitamise aastale eelnenud kalendriaasta kohta). Märts 15 - X - X Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine. 31 X X - - Füüsilise isiku a tuludeklaratsiooni esitamine X Mitteresidendi Eestis asuva vara võõrandamisest saadud kasu deklareerimine vormil V1. Deklareerimise erand: kinnisasja korral esitatakse tuludeklaratsioon vormil V1 ühe kuu jooksul kasu saamisest. Tulumaksu tasumine kolme kuu jooksul alates deklaratsiooni esitamisest X Mitteresident, kes sai Eestis tulumaksuseaduse alusel maksustatavat tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud, ning maksuleping ei vabasta tulumaksust, esitab tuludeklaratsiooni (vormi A1). Tulumaksu tasumise tähtaeg 3 kuu jooksul deklaratsiooni esitamise tähtajast. 48

49 Aprill 10 - X X X**** Mitteresidendile makstud intressi deklaratsiooni (vorm INF 12) esitamine. - X* X X*** Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsiooni INF 14 esitamine. 15 X X X X Maamaksu tasumine. X X X Raskeveokimaksu tasumine.** - - X - Pakendi aktsiisideklaratsiooni esitamine. 20 X - - Kauba ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine. Juuni 15 - X - X Füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksu ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine X - Raamatupidamise majandusaasta aruande esitamine, kui majandusaasta ühtib kalendriaastaga. Juuli 1 X Füüsilise isiku tulumaksu tasumine ja tagastamine füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel. - - X - Deklaratsioonide vormi INF 9 ja INF 10 esitamine. 15 X X X X Maamaksu tasumine. X X X - Raskeveokimaksu tasumine.** - - X - Pakendi aktsiisideklaratsiooni esitamine X - Kauba ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine. September 15 - X - X Füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksu ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine. 49

50 MAKSUD Oktoober 1 X X - - Füüsilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara võõrandamisest, tulumaksu tasumine ja tagastamine. X X - - Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu tasumine ja tagastamine. 15 X X X X Maamaksu tasumine. X X X - Raskeveokimaksu tasumine.** - - X - Pakendi aktsiisideklaratsiooni esitamine X - Kauba ühendusesisese käibe aruande (VD) esitamine. Detsember 15 - X - X Füüsilisest isikust ettevõtja tulumaksu ja sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumine. 15 kalendripäeva jooksul pärast veoauto liiklusregistris registreerimist või autorongi suurima massi registrisse kandmist Kuu aja jooksul pärast kasu saamist - - X X X - Raskeveokimaksu tasumine.** X Mitteresidendi poolt kinnisasja võõrandamise deklareerimine vormil V1. Tulumaksu tasumine 3 kuu jooksul deklaratsiooni esitamisest. 50

51 Kahe kuu jooksul ettevõtluse lõpetamisest Kolme kuu jooksul deklaratsiooni vormi A1, E1 või V1 esitamisest Maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul Ühe kuu jooksul kande tegemisest X Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu esitab mitteresidendist ettevõtja tuludeklaratsiooni (vorm E1). Tulumaksu tasumise tähtaeg 3 kuu jooksul deklaratsiooni esitamise tähtajast X Mitteresidendi deklaratsiooni alusel tulumaksu tasumise tähtaeg X Mitteresident deklareerib Eestis maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu (vorm E1). Tulumaksu tasumise tähtaeg 3 kuu jooksul deklaratsiooni esitamise tähtajast. Kohtute kinnistusametid ja registriteosakonnad, tsiviilõhusõidukite registri pidaja, liiklusregistri pidaja. Vorm INF 15 välismaa isikute tehingute kohta. * Füüsilisest isikust ettevõtja esitab vormi TSD ning väljastab vormi TSM ainult juhul, kui ta on teinud vastavalt maksustatud väljamakseid. ** Raskeveokimaksu tasuvad raskeveoki omanikud, teatud juhul kasutajad või valdajad (Eesti Vabariigis ajutiselt või alaliselt elavad füüsilised isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused). *** Esitab Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või mitteresidendile maksustatavaid väljamakseid. **** Esitab mitteresident, kes omab Eestis püsivat tegevuskohta. Allikas: Eesti Maksu- ja Tolliamet. 51

52 TÖÖSUHTED TÖÖTAJATE DISTSIPLINAAR- JA VARALISEST VASTUTUSEST TLSE-S Heino Siigur TÜ emeriitprofessor, dr iur Tööõigussuhtest kui tööandja ja töötaja vahelisest kahepoolsest suhtest, milles töötaja tööprotsessis allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, tuleneb nii töötaja kui ka tööandja vastastikune vastutus. 1. Töötaja distsiplinaarvastutusest Kui töötaja ei täida endale töölepingiga võetud kohustusi või tööandja juhendeid ja korraldusi, siis on tööandjal õigus töötasu vastavalt vähendada või/ja rakendada muid abinõusid seaduses, kollektiivlepingus või sisekorra eeskirjas ette nähtud korras ja ulatuses. Äärmusliku abinõuna võib tööandja töölepingu (tööõigussuhte) ühepoolselt lõpetada seaduses ettenähtud alustel ja korras. Töötaja(te)l on omakorda õigus nõuda tööandjalt temal seaduse, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud kohustuste täitmist ning rakendada kollektiivsest tööõigussuhtest tulenevaid abinõusid. Siiani on olnud Eesti tööõigusele omane, et peale eespool kirjeldatud abinõude on tööandjal olnud õigus rakendada töötaja suhtes ka seaduses ette nähtud distsiplinaarkaristusi. (Vt distsiplinaarvastutuse seadus TDVS; RT I 1993, 26, , 102, 674). TLSE koostajad on põhjendatult leidnud, arvestades ka teiste riikide praktikat, et le pingulises suhtes nagu on tööõigussuhe, kus pooled on võrdses õiguslikus seisundis, ei ole distsiplinaarvõimu andmine ühele subjektile s.o. tööandjale õigustatud. Sellepärast ei näe ka TLSE ette tööandjale õigust distsiplinaarkaristuse määramist töötajale. TDVS tööõigussuhtes oleva töötaja suhtes rakendamisele ei tule, kuigi TLSE rakendussätetes TDVS-i ei tühistata. TLSE 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu rikkumise või töötaja töövõime vähenemise tõttu töölepingu üles ütelda üldjuhul alles siis, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hoiatust töölepingu ülesütlemise eeldusena ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel vastavalt hea usu põhimõttele oodata tööandjalt edasikestmist. Seega töötaja hoiatamine ei ole (ega ole kunagi olnud) töötaja karistamine, vaid üks meede, mida tööandja kui tööprotsessi juht on õigustatud kasutama oma juhtimisja kontrolli funktsiooni täitmiseks. TLSE 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu eespool nimetatud alustel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Eelöeldust tuleneb, et kui tööandja on töökohustus(t)e rikkumis(t)e eest hoiatanud, siis sama rikkumis(t)e eest tööandja töölepingut üles ütelda ei või, vaid vajalik on uus töötajapoolne rikkumine. Hoiatuse suhtes on TLSE-s kehtestatud nõue, et seda tuleb teha mõistliku aja jooksul, täpsemat aega ega vorminõudeid ei ole kindlaks määratud. Aja mittekindlaksmääramine TLSE-s on loogiline, sest see sõltub igal kohustuse rikkumise juhul konkreetsetest asjaoludest. Ka hoia- 52

53 TÖÖSUHTED tuse vormivabadus on üldjuhul õigustatud, kuid sellelaadse rikkumise suhtes, mis võiks olla kordumisel vallandamise ajendiks, oleks vajalik selle kirjalik vormistamine ja töötajale allkirja vastu teatavaks tegemine. Ka peaks olema ette nähtud sellise hoiatuse kustumise aeg, milleks võiks olla üks aasta hoiatuse teata vaks tegemi sest, tingimusel, et selle aja jooksul pole tuvastatud töötajapoolset uut samalaadset rikkumist. Nimetatud küsimuste lahendamine seaduse tasemel pole vajalik, sest tingimused tööandjate lõikes erinevad oluliselt. Küll aga tuleksid eelnimetatud küsimused fikseerida kollektiivlepingus või tööandja poolt kehtestavates töökorralduseeskirjades. 2. Töötaja varalisest vastutusest 2.1. Vastutus seaduse alusel Uue TLS-i kehtimahakkamisel muutuvad kehtetuks ENSV töökoodeksi paragrahvid , mis seni sätestasid töötaja varalist vastutust tööandjale tekitatud kahju eest. TLSE-s sätestavad töötajate materiaalset vastutust otse selt -d ning kaudselt ka -d 77 ja 78. Vastutuse ulatus on seatud sõltuvusse süüliselt tekitatud kahju tekitamise viisist (tahtlikult või hooletuse tõttu), samuti tööle mitteasumisest või omavolilisest lahkumisest, aga ka sõlmitud varalise vastutuse lepingust ning kolmandale isikule tekitatud kahjust. Töötaja vastutab nii tööandja tegeliku kahju kui ka saamata jäänud tulu eest Töölepingu tahtliku rikkumisega tööandjale tekitatud kahju eest, nii otsese kahju kui ka saamatajäänud tulu eest, vastutab töötaja täies ulatuses (TLSE 74 lg 1). Otsene on kahju, mis põhjustab tööandja vara vähenemise või täiendavaid kulusid. Saamatajäänud tuluks on tööandja tulu, mida ta oleks saanud, kui töötaja ei oleks oma kohustusi rikkunud Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest. Vastutuse ulatuse määramisel võetakse arvesse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist ning töötaja töötasu. Kuid samuti arvestatakse mõistlikult tööandja eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju ehk nn tootmis- või/ja majandusliku riski tagajärjel tekkinud kahju võrra (TLSE 74 lg 2) Kui töölesoovija on sõlminud töölepingu, kuid ei asu olulise põhjuseta tööle kokku lepitud tähtpäeval (tähtajal) või töötaja lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus tööleping sel põhjusel üles ütelda ja nõuda kahju hüvitamist. Neil juhtudel eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule, töölesoovija puhul aga kokku lepitud kuutöötasu suurusele. Järelikult nendel juhtudel tegeliku kahju ja saamatajäänud tulu suuruse kindlakstegemine ei ole vajalik. Töötaja ette teatamata töölt lahkumise korral on kahju katmine võimalik tasaarvestuse teel, kui töötajal on tööandjalt saada töötasu või hüvitisi. Töölesoovija tööle mitteasu misel pole tasaarvestust võimalik teha, samuti ka omavoliliselt lahkunud töötaja puhul, kellel pole tööandjalt midagi saada. Tööandja peab neil juhtudel esitama nõude kohtule 20 tööpäeva jooksul, arvates töötaja tööle mitte ilmumisest või töölt lahkumisest. (TLSE 74 lg 3) Tööandja kahjuhüvitamisnõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul (möödumisel) arvates ajast, mil tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja kahju tekitaja (kahju hüvitamiseks kohustatud isiku), kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul, arvates kahju tekkimisest (kindlakstegemisest) (TLSE 74 lg 4). 53

54 Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda VÕSi -le Kokkuleppeline vastutus Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja endale vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest, olenemata oma süüst selle vara rikkumises, riknemises, hävimises või kahjustumises (TLSE 75 lg 1) Varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimi seks on kehtestatud kindlad nõuded. Need on: kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis; kokkulepe peab olema ruumiliselt (territoriaalselt), ajaliselt (kehtivuse alguse ja lõpuaeg) ja esemeliselt (s.o esemed, mille suhtes kokkulepe kehtib) mõistlikult ja töötajale äratuntavalt piiritletud; töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal, kellele see vara on tööprotsessis kasutada antud, või kindlaksmääratud töötajate ringile; kokku peab olema lepitud vastutuse rahaline ülempiir; tööandja peab maksma töötajale mõistlikku hüvitist kokkuleppelise varalise vastutuse võtmise eest, arvestades vastutuse ülempiiri (TLSE 75 lg 1) 2.3. Töötaja vastutus kolmandale isikule tekitatud kahju eest Kui töötaja vastutab kolmandale isikule tööülesannete käigus tekitatud kahju eest, siis peab tööandja vabastama töötaja kahju hüvitamise ja vajalike kohtukulude kandmise kohustusest ning need kohustused ise täitma (TLSE 76 lg 1). Kuid tööandja võib selle kahju sisse nõuda töötaja varalise vastutuse korras TLSE 74 alusel (vt eespool p-d 2.1. ja 2.2) Kui tööandja on oma majandustegevuse käigus tekitanud kahju hüvitamise kohustuse kolmanda isiku suhtes lepinguga välistanud või oma vastutust piiranud või kui tema vastutus on välistatud või piiratud seaduse alusel, siis kehtib välistamine või piirang samas ulatuses ka tööandja töötajate suhtes, kes on kolmandat isikut tööandja majandustegevuse käigus kahjustanud (TLSE 76 lg 3). TLSE 76 lg 1 3 (alajaotus 2.3.) sätestatu ei välista ega piira töötaja vastutust kolmandale isikule tahtlikult tekitatud kahju eest Leppetrahv ja tasaarvestus töötaja vara lise vastutuse puhul TLSE 22 ja 26 kohaselt võib tööandja määrata, millise teabe osas kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus, samuti kokku leppida konkurentsi piirangus. Nende tagamiseks võivad pooled kokku leppida leppetrahvi kohaldamise ja suuruse. Ka võimaldab TLSE 74 lg 1 kehtestada kirja lik ku taasesitamist võimaldavas vormis leppetrahvi töötaja süülisel tööle asumisest keeldumisel või töölt lahkumisel töösuhte lõpetamise tahtega. Kui eespool nimetatud juhtudel on töö andjale tekitatud kahju, mis ületab leppe trahvi suuruse, siis leppetrahvi ületavas osas on tööandjal kahju sissenõudmise õigus Kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja nõudega tasa arvestada töötaja igakordsel kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõus olekul. Üldine, töötaja poolt enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine (TLSE 78 lg 1 ja 2). Töölepingu lõppemisel võib tööandja ilma töötaja nõusolekuta kinni pidada tasu välja töötamata põhipuhkuse (tööpuhkuse) eest ja töötajale tehtud ettemakseid (avansse), mille töötaja peab tööandjale tagastama. Kinnipidamisel peab tööandja arvestama täitemenetluse seadustiku -s 132 sissenõude pööramise kohta sätestatut, s.o sissenõude võimalikku ulatust ja töötajale kohustuslikult jäetava töötasu suurust. 54

55 PSÜHHOLOOG SOOVITAB MUINASJUTUKE PRINTSESSIST-RAAMATUPIDAJAST Viktoria Vader Praktik-psühholoog See muinasjutuke sündis vestluste tulemusel, mida olen pidanud inimestega, kellele annan psühholoogilist abi. Vestlustes eri vanuse ning sotsiaalse ja materiaalse seisundiga inimestega selgus mulle täiesti ootamatult, et leitmotiivina jäi kõlama see, et nüüdisaja karmides elutingimustes ei usu inimene oma unistustesse, kardab muutuda naerualuseks või kuulda süüdistusi naiivsuses. Inimesed töötavad, teevad karjääri, jättes elu hilisemaks ajaks. Aga kas see hilisem aeg saabub? Seepärast siis ka muinasjutuke. Elas kord Printsess. Kas tänapäeval või iidsetel aegadel, seda me ei tea. Kuid Printsessi oli ära nõidunud hirmus kurjategija Manipuleerija, kes kustutas tema mälu, mässis valede võrku ja imes temast välja eluenergia. Juba noorpõlves jootis Manipuleerija Printsessile Võla-nimelist nõiajooki, et ta ei teaks ega sooviks elus midagi muud peale töö. Kurikaval Manipuleerija muutis oma abilise töö kaudu kõik inimesed Ori-Robotiteks. Ja Ori-Robotid läksid iga päev tööle, jõudmata seda kunagi ära teha. Manipuleerija oli pi devalt rahulolematu ja karistas neid küll depressiooni, küll väsimuse, küll ükskõiksusega. Ja ta lubas pidevalt, et kui täidad kõik oma kohustused, vabastan sind alatiseks tööst. Kuid ei Ori-Robotid ega Printsess teadnud, et kohustustega täidetud kott oli auklik, mistõttu see töö oli lõputu. Ja nii elaski Printsess TSD-deklaratsioonist KMD-deklaratsioonini, kümnendast kahekümnenda kuupäevani, kuu algusest majandusaasta lõpuni. Aga tal ei jätkunud kõigeks jõudu ja dokumentide hunnik kasvas ning aruanded seisid teravate viivistrahvi- ja intressimõõkadena pidevalt tema silme ees. Aga Printsess ei teadnud, et ta on tegelikult Printsess jumalik naine, kes on kutsutud kandma endas armastust. Mõnikord, vaadates päikest, puud, vett või lapsi tänaval, tungis temasse mingi soojus. Kuid sellest soojusest hakkas Printsessil valus ja ta peletas endast selle soojuse, meenutades Võla sõnu: Ma pean töötama, ma pean teenima, et võlg tagasi maksta, nii ma töötan välja pensioni ja saan vabaks. Ja noor neiu ei mõistnud, et tema süda taob vastu Manipuleerija nõidusahelaid ja ei suuda neist läbi murda. Aga tema süda nutab ja kutsub armastama. Kuid ühel ilusal päeval kohtus nõiutud Printsess teel tööle väikest kuivetut eite, kel nimeks Tarkus. Ja Tarkus ütles talle: Tütreke, võta see võlupeeglike. Puhta hingega inimene vaatab sellesse ja saab enda kohta kõik teada. Printsess ei tihanud kaua aega kingitust silmitseda, ta kartis ikka veel Manipuleerijat. Aga äkki ma olen naiivne ja tegelikust elust irdunud? küsis ta endalt. Ta ei suutnud kuidagi mõista, mismoodi elada ainult armastusega, vaid enda jaoks, aga mitte töö ja perekonna heaks. Ilmselt on see mulle kiusatus selle eest, et ma hakkan mõnikord tööl unistama teistsugusest 55