Kohila valla aasta küla 2015 on nooruslik ja aktiivne Sutlema

Transcription

1 KOHILA Kohila valla ajaleht 9. detsember Nr 21(199) Detsembrikuu sündmused 9. detsember CEV Volleyball Challenge CUP Kohila VK Kohila spordikompleksis jõulukingituste valmistamise keraamikakursus Kohila koolituskeskuses. Õpetab Merike Hallik, hind 36 eurot, lisainfo Kohila valla MÄLUMÄNG Hageri rahvamajas. Osalema on oodatud Kohila valla teadmishimulised inimesed. Võistkond peaks olema kolmeliikmeline. Kui mõni võistkonnaliige ei saa mõnel korral osaleda, siis võib tal olla asendaja. 11. detsember kontsert Päris jõulud Männi lasteaias. 12. detsember JÕULULAAT Hageri rahvamajas. Käsitöö, talukaup jpm. Laval meeleolukas programm Kohila koolituskeskuse muusikakooli õpilaste kontsert Hageri kirikus detsember Kohila valla meistrivõistlused korvpallis Kohila spordikompleksis 13. detsember eakate jõulupidu Hageri rahvamajas. Advendikontsert (Pille Lill (sopran), Andrei Bogatš (tenor), Piia Paemurru (klaver). Lisaks mängud, tantsud, üllatusetteasted kontsert Päris jõulud Hageri kirikus. 14. detsember jõulukingituste valmistamise keraamikakursus Kohila koolituskeskuses. Õpetab Merike Hallik, hind 36 eurot, lisainfo detsember jõulukontsert Kohila koolituskeskuses, esinevad muusikakooli õpilased. 18. detsember 9.30 Tallinna verekeskuse doonoripäev Kohila spordikompleksis jõulurahu väljakuulutamine mälestussamba juures jõulukontsert Kohila mõisakoolis. Esinevad Helin-Mari Arder, Katri Kaasik ja Kaido Kodumäe. Esitamisele tulevad jõuluja talveteemalised romantilised laulud. Sissepääs tasuta Eesti meistrivõistlused korvpallis I liiga Kohila/Eesti Telekom/Webware vs. Paide Viking Window Kohila spordikompleksis. Sissepääs 1 euro; lapsed, õpilased ja pensionärid tasuta. Vaheaegadel jooksuvõistlus lastele ja keskjoone viskevõistlus. 19. detsember Eesti meistrivõistlused saalijalgpallis II liiga JK Kohila SJM Tartu Ravens Kohila spordikompleksis. Kohila valla aasta küla 2015 on nooruslik ja aktiivne Sutlema Kohila valla aasta küla 2015 on Sutlema küla ja sädeinimene Sutlema külavanem Alar Haabma. Rändauhind Hobune anti üle külade tänupeol 27. novembril Hageri rahvamajas. lugu jätkub lk 3 Sutlema küla esindus, kelle hoole alla hobune selleks aastaks kappab. Avatud südamega tee kingitus oma kogukonna liikmetele! Kas oled mõelnud viimase paari-kolme aasta jooksul oma naabri peale ja näiteks küsinud, kuidas tal läheb? MTÜ Gaudeo algatusel ellu kutsutud ettevõtmine Avatud südamega kutsub üles märkama oma kogukonna inimesi, kes võib-olla vajaksid abi ja tuge. Kuidas läheb sinu naabritel, sinuga ühes trepikojas elavatel inimestel, sinuga ühes külas elavatel inimestel? Võib-olla on nende seas keegi, kes vajab väga abi. Ehk saad just sina olla see haldjas, kes annab oma salajase panuse. Ma olen mõelnud, et me ei saa küll öelda päris nii, et me ei hooli, aga tihtipeale ei ole meil lihtsalt aega, tegeleme aina oma asjadega, rääkis heategevusettevõtmise algataja Kairis Kontus. Ta lisas, et me kõik võiksime võtta aega, et panna tähele, kuidas elavad meid ümbritsevad inimesed. Märgakem neid, kel on raske. Ükskõik, kas tegu on lastega perega või eakate inimesega. Ka üksi elaval keskealisel inimesel on aegu, mil on raske toime tulla ja ta vajaks abi. Mida saab abistamiseks teha? Kui tead mõnda peret või inimest, kes abi vajab, siis anna palun teada meiliaadressil kairis.kontus@gmail.com. Soovin, et inimesed vaataksid enda ümber ja märkaksid neid, kes abi vajavad. Kõik ei lähe valda toetust küsima ja ikka püütakse ise hakkama saada. Kui inimesed saavad abiks kasvõi pesupulbrit või pesemisvahendeid, siis jääb perele rohkem raha muu hädavajaliku ostmiseks. Alates 10. detsembrist on Kohila kauplustes vabatahtlikud abilised, kelle juures olevasse kasti võib panna poest ostetud tooted. Need võiksid olla -koolitarbed, -majapidamistarbed, -pesemisvahendid, -kuivained, -mänguasjad jms. Tõsi ta ju on, et kui on rahaliselt raske, siis hoitakse kokku eelkõige selliste asjade pealt, sest peaasi, et oleks midagi toidulauale panna. Heategevusettevõtmine ei jää ainult detsembrikuusse, kui kõigil on südamed rohkem avatud ja kinkimistahe suurem. Avatud südamega projekt kestab pikemat aega, sest abi ei vajata mitte ainult jõulude ajal, vaid aasta läbi. Terve ühiskonna näitaja on kodanikualgatusel on tekkinud heategevus, kus kogukond aitab oma liikmeid, kel on hetkel raske. Teiste peale mõeldes ei aita me ainult saajat, vaid see teeb head meile endile. Andmisrõõm on ikka kõige suurem rõõm. Kaks sädeinimest Inna Laanmets ja Alar Haabma. Keskel volikogu esimees Jüri Vallsalu. Fotod 2x Jaanus Kõrv Heategevus annab inimesesse hea tunde. Kohila on nii väike, et me võiksime üksteist rohkem märgata ja teineteisest hoolida, lisas Kairis. Me oleme ju siin nagu üks suur perekond ja oma peres ei jäeta ju kedagi hätta, ikka aidatakse. Võiksime oma naabrit, meie kogukonnaliikmeid näha just õdede-vendade ja tädide-onudena. Minul on kõik vanavanemad surnud ja näiteks minu jaoks ongi vanemad inimesed tihti vanaema ja vanaisa eest. Soovime, et siin elavad inimesed tunneksid, et Kohila kogukond hoiab üksteist. ESNE ERNITS Tule päriselt Kohila valla elanikuks tood kaasa rohkem hoolimist ja turvalisust enda ja kogukonna jaoks!

2 2 Vallainfo Nr 21 Detsember 2015 Vallavolikogu info Vallavolikogu 24. novembri istung * Vallavanema info Eelarve täitmine oktoobri lõpu seisuga aasta eelarvest on tulude laekumine 86,8%, tulumaksu laekumine 84,8% ja kulud 96,5 %. Kohila valla elanike arv on 1. novembri seisuga 6901, töötuid on 162 ja toimetulekutoetust sai 52 leibkonda. * Kohila piirkonnakonstaabel Raido Galjaev andis ülevaate politseitööst a kümne kuu jooksul. Tänavu on Raplamaal olnud politseile 2675 väljakutset, s.o 359 kutset rohkem kui mullu. Galjaevi sõnul tuli kasv sellest, et nüüd on maakonnas rohkem patrulle ja seega jõutakse ka rohkem reageerida. Väärtegudest registreeriti Kohila vallas 9 avaliku korra rikkumist, 9 narkoväärtegu (narkootikumide tarvitamine), 60 väheväärtuslikku väärtegu (peamiselt poevargused). Galjaevi sõnul on Kohila Konsumis hea turvamees, kes tabab poevargaid väga hästi. Alaealiste väärtegusid registreeriti Kohila vallas 72, liiklusväärtegusid oli 435. Liiklusõnnetusi on tänavu meie vallas olnud 5 ning joobes juhte tabatud 37. Kuritegusid on a Kohilas registreeritud 85 (enamasti suvilavargused ja joobes juhid). Oli ka kolm narkokuritegu (narkootikumide omamine). * Otsustati määrata Rabivere külas asuvale Käbioja kinnistule sihtotstarbeks elamumaa. Rabivere külas asuv Käbioja kinnistu (suurusega 2,37 ha) asub alal, kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, sihtotstarve on praegu maatulundusmaa, õueala puudub ja seda ei soovita moodustada. Kinnistu omanik plaanib ehitada elamu, seepärast tuli ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale määrata kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve. * Otsustati määrata Hageri külas asuvale Tuulepealse kinnistule sihtotstarbeks elamumaa. Hageri külas asuv Tuulepealse kinnistu (suurusega m²) asub alal, kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, sihtotstarve on praegu maatulundusmaa. Maa omanik plaanib sinna ehitada elamu. * Otsustati taotleda Kohila valla munitsipaalomandisse Kohila alevis Haigrumäel asuv maa asendiplaani järgi, sihtotstarbeks määrati üldkasutatav maa. Kohila vallavolikogu otsusega nr 86 kehtestatud üldplaneering näeb ette Haigrumäe maa-alale pindalaga 6661 m² kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete maa sihtotstarbe. Praegu vajab vald maad Ülejõe vabaaja- ja tervisespordikeskuse suusamäe laiendamiseks, õppenõlva rajamiseks ja parkla ehitamiseks. K-Projekt AS on koostanud Ülejõe vabaaja- ja tervisespordikeskuse projekti. * Otsustati mitte lubada Aikel Grupp OÜ-l (aadress Katleri 1-69, Tallinn) omandada Kohila vallas Pahkla külas asuvat Leena kinnistut. Aikel Grupp OÜ on esitanud Rapla maavanemale taotluse Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas asuva Leena kinnistu (pindalaga 16,3 ha) omandamiseks. Esitatud tegevuskava alusel tegeleb Aikel Grupp OÜ geobioloogilise nõustamise ja koolitustega loodustunnetuse ning meid ümbritseva loodusliku energia vallas. Aikel Grupp OÜ soovib seda kinnistut omandada, leides, et tegemist on ideaalse asukohaga koolituste ja seminaride korraldamiseks. Äriregistri andmetel on aga osaühingu põhitegevusala toidukaupade, jookide ja tubakatoodete vahendamine. Volikogu jäi seisukohale, et loa andmine ei ole kooskõlas avaliku huviga, sest Aikel Grupp OÜ ei tegele põllumajandus- ja metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamisega ning neil puuduvad selleks vahendid ja ka huvi. Kinnistu ost ei ole vajalik äriregistris toodud põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. * Täiendati Kohila valla kohalike teede ja avalikuks kasutamiseks määramata erateede nimekirja. 1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustik (EhS) 103 reguleerib teeregistri pidamist ja sinna kantavate andmete koosseisu. Teeregistri eesmärk on teede kohta vajalike andmete töötlemine ja avalikustamine. EhS 103 lõike 5 kohaselt koosneb teeregister muuhulgas kohalike teede andmebaasist ja avalikuks kasutamiseks määratud erateede andmebaasist. Teeregistrisse võib kanda ka avalikuks kasutamiseks määramata erateed, kuivõrd need andmed on olulised teedevõrgust tervikpildi saamiseks, muu hulgas on andmete täpsustamine vajalik ka pääste- ja kiirabisõidukitele. EhS 92 lõigete 5 ja 7 järgi on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee on tee, mille omanikuülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. Kohila vallas on registrisse kantud teede kogupikkus 416,308 km, sh avalikult kasutatavaid teid 275,714 km, millest 35,187 km moodustavad metsateed. * Otsustati lubada suurendada rahalise sissemaksena osaühingu Kohila Maja (registrikood ) osakapitali kuni euro võrra. Osaühingu ainsaks osanikuks enne osakapitali suurendamist ja ainsaks osanikuks pärast osakapitali suurendamist jääb Kohila vald. * Volikogu otsustas kinnitada avalike teede rajamiseks, omamiseks ja teehoiu korraldamiseks vajalike maade ostuhinnaks ja tähtajatute servituutide seadmise ühekordse tasu suuruseks 1 euro ruutmeetri kohta. Kohila vald hüvitab või tasub avalike teede rajamiseks vajalike maade jagamisega ja lepingute sõlmimisega seotud kulud ning hüvitab või annab asja omanikule üle kinnisasjalt raiutava puidu. * Kohila vallavolikogu hariduskomisjonist ja eelarvekomisjonist arvati välja Rando Lai. Hariduskomisjoni uueks liikmeks sai Margit Aru. ESNE ERNITS Olulised muudatused Kohila vallavolikogu määrustes Kohila vallavolikogu võttis 29. septembril aastal vastu uue jäätmehoolduseeskirja (määrus nr 17), mis näeb ette, et Kohila alevis asuvate korterelamute territooriumil tuleb jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse. Kui jäätmemaja lukustatakse, tuleb jäätmekäitluslepingu järgi kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs. Jäätmemaju on lubatud rajada ühiselt mitme korterelamu tarbeks. Kõigi Kohila alevis asuvate kortermajade jäätmemajad peavad olema rajatud 1. jaanuariks aastal. Jäätmemaja eskiis on soovitatav kooskõlastada vallavalitsusega ja näha ette ruum edaspidi vaja minevatele konteineritele. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed kogutakse alates järgmisest korraldatud jäätmeveo hankeperioodist (eeldatavasti aasta märtsist) kokku korraldatud jäätmeveo raames. Väikemajapidamistes ning vähem kui kaheksa korteriga kortermajades tekkivaid köögijäätmeid võib territooriumi haldaja oma territooriumil kompostida juhul, kui kasutatakse selleks ette nähtud ning loomade, lindude ja kahjurite eest kaitstud kompostimismahuteid (kompostreid). Jäätmemahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures jäätmete regulaarne äravedu peab toimuma järgmiselt: tiheasustusalalt vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalalt vähemalt üks kord 12 nädala jooksul; tiheasustusalalt, kus biojäätmete kompostimine on jäätmetekke kohas tagatud, võib olmejäätmeid regulaarselt ära vedada üks kord 12 nädala jooksul; korterelamute (viis ja enam korterit), asutuste ja ettevõtete juurest vähemalt üks kord kahe nädala jooksul; hajaasustusalal viie ja enama korteriga korterelamute juurest vähemalt üks kord nelja nädala jooksul; biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. Uue koerte ja kasside pidamise eeskirja kohaselt peab omanik koera märgistama mikrokiibiga ja registreerima lemmikloomaregistris või veterinaararsti juures kutsika enne kolmekuuseks saamist, omandatud täiskasvanud koera viie päeva jooksul arvates omandamise päevast ja olemasoleva koera ühe aasta jooksul määruse jõustumisest. Lemmikloomaregistrisse saab omanik looma registreerida portaali Eesti.ee kaudu. Koera ei pea mikrokiibiga märgistama ja lemmikloomaregistrisse kandma, kui loom on 1. jaanuari a seisuga seitse või enam aastat vana. Made Saadve keskkonnanõunik HELMI ROOST 92 ALIIS KALVIST 92 LEHTE RAND 91 LUDMILLA KABEL 90 HELGI-IRENE MIKSON 88 ELLEN SALONG 87 LEIDA KONGI 86 ARMEIDA VEENSALU 85 MARIA UDER 85 BORIS BELOV 84 HELJO HEINMÄE 84 VAIKI ALJOŠKINA 84 LEHTE ÜLEM 83 MAIMU SAVUŠKIN 82 HELMUT KUUSNÕMM 82 ILMAR VAARPUU 81 KOHILA Toimetus: Jaanus Kõrv Tel , ; e-post: jaanus.korv@kohila.ee Esne Ernits, tel , e-post: esne.ernits@kohila.ee Keeletoimetaja: Meeli Pajula, e-post: meeli.pajula@gmail.com Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! ILSE RANNU 80 HELMI VÕSAR 80 MILVI KASEMETS 79 HELDI MÄND 78 ILME-AADE KÄND 78 LEHTE VAHT 78 VIIVE RAUD 78 MAIMU PÕLDSAAR 78 MARE KULLERKUPP 78 VILVE TATRIK 76 NIINA NIKOLAJEVA 76 STANISLAV GANITŠEV 76 MAAJA PUKK 75 JÜRI SEPPER 75 JUTA LÄÄTS 75 VALVE ABROI 75 Õnnitleme noorimaid vallakodanikke! HANNA-LIISA HEINMÄE JETTE HANSAR Kohila valla ajaleht Väljaandja: Kohila vallavalitsus Küljendus ja trükk: Auratrükk Tiraaž: 3100 Järgmine ajaleht ilmub 21. detsembril Korraldatud jäätmevedu Vallavalitsus juhib tähelepanu sellele, et jäätmeseaduse 69 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta erandkorras vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui jäätmevaldaja on teinud teatud tähtajaks sellekohase taotluse. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldajad peavad esitama järgmise aasta 20. jaanuariks kohaliku omavalitsuse üksusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud, nii pikeneb korraldatud jäätmeveoga mitteliitumise kehtivus. Juhul kui nimetatud kuupäevaks ei ole omavalitsusele kinnituskirja laekunud, muutuvad seni kehtinud vallavalitsuse korraldused automaatselt kehtetuks ja vedaja alustab jäätmeveo teenuse osutamist alates 21. jaanuarist. Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus enne kohapeal kontrollida, et jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist. Kinnituse selle kohta, et kinnistut ei kasutata, palume saata e-posti aadressile made. saadve@kohila.ee või vallavalitsus@kohila.ee. Teemareale märkida Jäätmevedu ja kinnistu lähiaadress. Samuti võib kinnituskirja tuua vallavalitsusse aadressil Vabaduse 1. Kinnituskirja blanketi leiab vallavalitsuse kodulehelt Ühtlasi annab vallavalitsus teada, et on alustatud suuremahulist kontrolli jäätmevaldajate üle, kelle kinnistud on jäätmeveost vabastatud või kes ei ole jäätmevedajaga lepingut sõlminud. Kinnistu omanikele, kelle kinnistutel tuvastatakse elutegevus, saadab vallavalitsus märgukirjad lepingu sõlmimiseks. Kui kinnistul olevad hooned on mahajäetud või lagunenud või kinnistut kasutatakse ainult suveperioodil, siis võib kinnistu omanik esitada vallavalitsusele taotluse jäätmeveost vabastamiseks. Vallavalitsus ei vabasta korraldatud jäätmeveost kinnistuid, mis on üürile antud, sest sellisel juhul ei ole elupind kasutuseta. Korraldatud jäätmeveost vabastamise tingimused on kehtestatud Kohila valla jäätmehoolduseeskirjaga, mille leiab Kohila valla veebilehelt ja Riigi Teatajast. Selleks, et jäätmeveo arved saabuksid õigele aadressile, soovitame üle kontrollida lepingus olevad kliendiandmed. On ette tulnud, et kinnistu omanik on vahetanud elukohta ega ole seejärel enam arveid kätte saanud, mõni aeg hiljem aga saanud inkassoettevõttest võlateateid. Kliendiandmeid saab uuendada AS-i Eesti Keskkonnateenused veebilehel või e-kirjaga aadressil info@keskkonnateenused.ee. Kui soovitakse lepingut lõpetada kinnistu müügi tõttu, tuleb saata teade vallavalitsuse keskkonnanõuniku e-aadressile made.saadve@kohila.ee. Leping lõpetatakse, kui kinnistusraamatu kanne näitab uut omanikku. Rahulikku jõuluaega soovides Made Saadve keskkonnanõunik Kohila valla väärikate ja tublide tunnustamine Kohila vallavolikogu tunnustamiskomisjon ootab kodanikelt, ühendustelt, organisatsioonidelt ja ettevõtetelt ettepanekuid selle kohta, kes võiksid olla väärilised saama Kohila valla teenetemärki, vapimärki, aastapreemiat (parima ühenduse preemia, aasta eluedendaja preemia või elutöö preemia), aunimetust Kohila kuldaväärt koolmeister. Ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: kandidaadi nimi, sünniaasta/kollektiivi, ühenduse nimetus; esitamise põhjendus; ettepaneku esitaja nimi ja kontaktandmed. Tunnustusettepanekud palume saata hiljemalt 8. jaanuaril aastal aadressidel edith.maasik@kohila.edu.ee või jaanus.korv@kohila.ee või tuua Kohila vallavalitsusse aadressil Vabaduse 1 Kohila. Aumärkide, aunimetuste, preemiate kirjelduse ja omistamise korraga saab tutvuda valla kodulehel Üldinfo hulgas rubriigis Eeskirjad ja korrad.

3 Nr 21 Detsember Naabrivalve on kõige odavam ja tõhusam 1 eurot maksev kindlustuspoliis Marek Väljar. 23. novembril kirjutasid MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari, Rapla politseijaoskonna juht Janno Ruus, Nõela-Niidi-Nööbi piirkonna vanem Sven-Jörgen Teesaar ning vallavanem Heiki Hepner alla lepingule, millega loodi Aespasse Nõela-Niidi-Nööbi naabrivalvesektor. Aespa Puraviku juba tegutseb. Kohila vallas on kokku neli naabrivalvepiirkonda 160 majapidamisega, peale eelnimetatute veel Angerja-Pahkla ning Mälivere 1. Marek Väljari sõnul on see üsna suur arv, kui võrrelda seda Raplamaal registreeritud 31 naabrivalvepiirkonnaga, kuhu kuulub kokku 602 majapidamist. Hooli, märka, reageeri Naabrivalvepiirkonna liikmete tegevusloogika võib kokku võtta kolme märksõnaga: hooli, märka ja reageeri. See tähendab, et inimesed ei peaks käima n-ö patrullimas, vaid piirkonna turvalisust tuleb tõsta tähelepaneliku käitumisega. Mis on CPTED programm? Naabrivalve osales a detsembris käivitunud ja selle aasta detsembris lõppenud PPA juhitud projektis CPTED (Crime Prevention Through Environmental Design). Peale PPA osalevad projektis ka justiitsministeerium, siseministeerium, sisekaitseakadeemia, Eesti naabrivalve, linnade liit, Harju maavalitsus, Soome, Läti ja Leedu politsei. Euroopa komisjoni rahastatud projekti peamine eesmärk oli arendada tänapäevaseid linna- ja elukeskkonna planeerimise meetodeid ning seeläbi ennetada ja vähendada kuritegevust. Projekti nägi ette, et kujuneks ühtne süsteem ja töövõtted, kuidas linnaplaneerimise kaudu turvalisust suurendada. Samuti annab projekt osalejariikidele selles valdkonnas hea rahvusvahelise koostöö kogemuse. Põhimõtted, mille järgi elurajoone ehitama hakatakse, on kohila valla ajaleht ka Lääne-Euroopas uus mudel ja pärinevad aastatest. See tähendab, et ei tekitata slumme, kus põgenikud elaksid kõik ühes kohas koos, vaid pigem nad hajutatakse, et tekiks sotsialiseerumise protsess. Avaliku ruumi vaates on CPTED mõte selles, et piirkonnas toimuks ööpäev läbi kogu aeg mingi tegevus, nt majandustegevus, mis toimib päeval ja võib õhtuti kohvikute-baaride näol võimalikult palju liikumist tekitada. CPTED on õpetus, mille abil saame keskkonna kaudu oma elukoha turvalisemaks muuta, selgitab Väljari. Kihutamise piiramiseks on meil kasutusel nn lamavad politseinikud, teekünnised. Auto jääb nende ees küll korraks peaaegu seisma, kuid pärast seda kiirendab juht peaaegu kahekordselt. Peale silmailu riivavate teekünniste on kasu ohutuse seisukohalt üsnagi minimaalne. Soomes on CPTED programmi raames mindud teist teed. Koolide ja lasteaedade juures on autotee tehtud hästi kitsaks, see tekitab ohutunde ja teadmise, et tuleb sõita aeglaselt. Ka ülekäigurajad on tehtud kõrgemad, kuid need pole rajatud mitte künnistega, vaid ülekäigukoht ongi n-ö kiviparketiga kõrgemaks ehitatud ja teist värvi. Autojuht võtab ülekäigu rajani jõudes tahes-tahtmata hoo maha Kohila valla aasta küla 2015 on nooruslik ja aktiivne Sutlema <- algus esilehel Sutlema küla on olnud läbi aastate üks igati tegus ja aktiivne küla. Seal korraldatakse spordivõistlusi ja lastele meisterdamispäevi. Tänavu tähistas Sutlema suursuguselt küla 590. aastapäeva, kus oli hulgaliselt tegevusi lastele, sai vaadata mitmeid näitemänge, katsuda jõudu spordivõistlustel ja muidugi ka uhke lõkke ääres tantsu vihtuda aasta sädeinimene, Sutlema külavanem Alar Haabma on kodukandi elu vedanud juba 15 aastat. Rääkisime Alariga külajuttu mõni päev enne Kohila valla külade aasta suursündmust. Algul, kui tegutsema hakkasime, olid meie ettevõtmised suunatud peamiselt noortele. Täiskasvanud jõuavad minna ja käia seal, kus ise tahavad, räägib Alar. Aga vaat, noor istub pigem arvutis, kui tuleb kuhugi üritusele. Vahel mõtlen, et see noor inimene võiks võtta ema-isa või vanavanemad kaasa ja tulla näiteks koristuspäevale, teeksime koos koduküla korda. Põhjus, miks suunatakse tegevusi just noortele, on see, et neile jääks kodukohast vahvad meenutused ning samas tekiks tahe hoida ja hoolida, et hiljem saaks oma lastele rääkida, et vaata, mida me Sutlemas kõik ära tegime. Aga kahjuks nüüd on kasvamas selline põlvkond, kes ei osale üritustel ja eelistab arvutis mängida. Ajad muutuvad... ohkab külavanem. Veel tagasi mõeldes, staadioni tegemine oli meil küll õige asi. On näha, et noored spordivad. Jalkat tullakse mängima nii Aespast, Hagerist kui ka Kohilast. Kostan Alarile, et Sutlemas on veel ju ka külamaja, seegi oli suur ettevõtmine. See asi sai tehtud jah. Praegu on seal laste päevahoid ja selle abil saab kulusid katta ning majas on ikka iga päev mingi tegevus sees. Aga raadiot kuulates, lehti lugedes ja teistega suheldes saad teada, et külad on tühjaks jäänud. Tehti seltsimajad, aga kellele? Külavanem käib ümber maja ja vaatab, et uksed-aknad ees on. Õnneks meil ei ole asi nii hull. Et külamajas oleks elu sees, peab olema üks inimene, kes ainult sellega tegelebki. Alar räägib, et külaürituste korraldamine on läinud aasta-aastalt aina keerulisemaks. Kõigepealt see, et rahvast on raske üldse kodust välja saada. Tänavune suvi oli vihmane ja kui augustis ilmad ilusaks läksid, sõitis rahvas Eestimaa peale laiali, et natukenegi perega koos miskit teha. Aga külapäev oli just augustis. Vahel tekib küll tunne, et kelle jaoks sa rabeled, lööb Alar käega. Tänapäeval on sponsoreid ka väga raske leida. Sa võid tuhat kirja kirjutada, aga kui üks vastab, siis on juba väga hästi. Enamasti leiab külaüritustele ettevõtete toetust vaid tuttavate kaudu. Külavanemal peavad ikka raudsed närvid olema, ütlen seepeale. Oi, seda kindlasti, aga üksinda ei tee külas mitte midagi. Sul peab olema meeskond, kes on hingega asja juures. Alar on väga tänulik abilistele Maldar Karrole ja Tiina Havakatsile, kes on praeguseks küll end aktiivsest külaelust taandanud. Aitäh ka neile, kes külaelu vankrit aitavad praegu edasi vedada Aire Havakats, Siret Svirilin, Anu Piirmets, Kaire Kivik! Kui tuumik on olemas ja ülesanded ära jaotatud, siis on asi lihtsam. Ma ütlen, et neid on väga vähe, kes tahavad tulla ja panustada oma aega külaelu heaks. Siret ja Kaire teevad lastele meisterdamispäevi, sinna ikka tullakse. Ma leian, et noortega tuleb rohkem tegeleda. Alar lisab, et Sutlemas on hea see, et elanikkond on noor ja lapsi palju. Ainus mure on see, et oleks vaid noortele peredele elamispindu, kasvõi maadki. Noor ei läheks külast ära, kui tal oleks võimalik alustada iseseisvat elu oma kodukohas. Paraku on Tallinnas tunduvalt lihtsam endale elamispinda ja töökohta leida. Veel viis aastat Ma ise olen mõtelnud, et viis aastat pean veel vastu, aga kui siis läheks kellegi juurde ja ütleks, et sina võiks nüüd hakata külavanemaks... Ma tahaks kohe näha, mis nägu siis tehakse, räägib Alar. Külavanem peab saama igaühega suheldud. Kui hakkab kedagi kiruma ja virisema, siis ei tule midagi välja. Külavanem peab kõigiga hästi läbi saama. Meil on külas olnud hea see, et ei ole eri rühmi, kes omavahel läbi ei saa. Oleme siiamaani ühiselt toimetatud saanud. Vaid meeskonnana suudame midagi ära teha. Alar muigab ja küsib, kas ma mäletan, kuidas ükskord enne riigikogu valimisi tuli Paul-Erik Rummo Kohila külavanematele valimiskampaaniat tegema. Mina ei mäleta. Tuli oma võidunud portfelliga ja ütles, et kui mina saan valituks, siis riigikogus tõstan asja üles ja teist, külavanematest, saavad ikkagi ametimehed, keda riik tunnustab. Siiamaani ei ole midagi... et külavanemale antaks mingigi riiklik staatus. Niikaua kui on neid inimesi, kes oma kodukoha heaks oma raha ja aega kulutada suudavad, senikaua midagi toimib. Kui aga selliseid inimesi ei ole, mis siis saab? Nüüd, kui vallad ühinevad, on eriti vaja külavanemat, kes teab, mis külas toimub. Riik elab praegu inimeste entusiasmi peal. Alar võrdleb külavanemate seisu jahimeestega. Riik pani jahimeestele kohustuse jahtida metssigu. Peab võtma vereproovid, viima need analüüsimisele. Aga jahipidamine on minu hobi. Kuidas saab riik minu hobi suunata ja käskida ütelda, et nii ja sõidab aeglaselt üle, sest ka pärast ülekäigurada peab ta selle serva pealt ettevaatlikult alla sõitma. Ülekäigurajad on omakorda tehtud nii, et vaid auto laius sealt läbi mahubki. Soomes eelistatakse pikki ja sirgeid tänavalõike, nii et ma näen kaugele ja mul on julge minna. Hollandlastel on natuke teistmoodi, nemad on teinud tänavalõigud suhteliselt lühikesed ja selle mõttega, et kui inimene näeb tänaval mingit õigusrikkumist, siis saab ta võimalikult palju rikkuja tundemärke tuvastada, räägib Väljari. Hea mõte pole ka kõrgete hekkide-aedade rajamine. Heki puhul piisaks, kui kasvatada see põlvekõrguseks, et keegi seal taga end varjata ei saaks. Kõrghaljastuse puhul tuleks aga puud 180 cm kõrguselt okstest puhastada, et vaateväli saaks avaram. Aknad võiksid ulatuda üsna madalale, nii et kui keegi õhtul mööda jalutab, siis ta näeb, et inimesed on toas suhtlevad ja liiguvad ning tal tekib julge tunne. Kui on abi vaja, siis on see peaaegu kohe olemas. Toas olles on meil ikka komme kardinad ette tõmmata, et keegi sisse ei näeks. Euroopas seda enam väga näha ei ole, et keegi end kardinate taha ära peidaks. Just avatus ja silmside aitavad turvatunnet luua. Turvatunne on peab tegema? Sama on külavanematega. Riik tahab, et külavanem teeks seda või teist. Ma olen vabatahtlik ja mul ei ole alati selleks resurssi. Miks ma peaksin oma pere ja aja arvel tegelema külaasjadega? See on minu entusiasm, et suudan oma pere kõrvalt külaasjadega tegeleda. Riik ei tohiks panna mingeid kohustusi enne, kui ta on külavanemat tunnustanud ja annab talle ka tööks vajalikud vahendid. Hiljuti käidi välja mõte, et külavanem võiks hakata abipolitseinikuks. Riik koondab konstaablid ja samas tahab külavanematest teha abipolitseinikud. Kes siis külavanem on? Ta on koristaja, kultuurikorraldaja, abipolitseinik... Küsin vast tunnustatud sädeinimeselt, kas külavanem ikka peaks külas korraldama igasuguseid üritusi. Vaat, siin on see asi, et kui tahad, et külarahvas natukenegi teineteist tunneks ja omavahel suhtleks, siis tuleb üritusi teha. Ühistel ettevõtmistel on võimalus teineteisega tuttavaks saada ja suhelda. Ütleme ausalt, Kohila vallas on ses mõttes kehvasti. Me ei tea, kus midagi tehakse. Alar peab silmas, et võiks olla rohkem valla külade ühisüritusi mänge või ühiseid väljasõite. Kas leidub sellist aktiivset inimest, kes neid sündmusi korraldaks ja leiaks neile ka rahalise toe? Me eraldume ära, iga küla teeb oma nurgas midagi, aga ühist suhtlust ja läbikäimist ei ole, lisab ta. Lõpetuseks küsin, et kui Sutlemat tuleks võhivõõrastele kolme sõnaga tutvustada, siis kuidas seda peaks tegema. Alar: Nooruslik, aktiivne, korras. Rohkem ma ei tookski midagi esile. Kui inimestel on tahe oma koduümbrus korras hoida, siis see ongi küla, kuhu sa tahad minna. ESNE ERNITS ka meil praegu hästi tähtsal kohal meie siseturvalisuse arengukavas aastateks , mis on koostatud siseministeeriumi juhtimisel, põhjendab Väljari. Naabrivalvesektorite loomisel on inimesed ise aktiivsed Kolm aastat, mil ma olen naabrivalvet juhtinud, pole ma mitte üheski kohas käinud varrukast kinni võtmas, et tee ära. Ma käin ohutuspäevadel, mida on aastas umbes 50. Me kajastame päris palju naabrivalve teemasid oma kodulehel, Facebookis ja kohalikes ajalehtedes, hindab Väljari inimeste aktviisust. Ta lisab, et tahtmine ja soov peab tulema ikka inimestelt endilt. Kui kampaania korras tehtud sektorid vahel ei osutugi väga elujõulisteks, paneb naabrivalve plakat piirkonnas pahategija mõtlema, kas ikka maksab. Psühholoogiast lähtudes on vargad loomult üsna arad ja kui on valida, siis valitakse enamasti selline piirkond, kus vahelejäämise tõenäosus on väiksem. Naabrivalveplakatit nähes ei tea ta kunagi, kus akna taga keelatud tegevust jälgida võidakse. Probleemsed on hajaasustusega külad Muret teevad hajaasustusega külad, kus suitsud pole silmaulatuses, sest see annab vargale võimaluse ka inimeste endi lohakust ära kasutada palju asju jäetakse hooletult vedelema. Pärnumaal oli juhus, kus talumees peitis traktorikütuse varud risuhunniku alla, olles kindel, et ega sealt neid ikka keegi leida oska. Kuid Läti-Leedu kurikaelad tulid metalli otsima ja said pealekauba ka talumehe kütusevarud kätte. Kõigepealt tuleb oma vara panna silma alt ära, nt kuuri luku taha. Kuigi varast ei pea ükski lukk, kulub selle lahtimurdmiseks aega, pealegi äratab müra kogukonnas naabrite tähelepanu. Hajaasustusega piirkondades pole paljudes majapidamiste territoorium ka aiaga piiratud ja nii ongi vargal väga lihtne asjadega välja jalutada. Naabrivalve on kõige odavam viis oma turvalisust tõsta. Naabrivalvega liitumine maksab 1 euro ja edaspidi on ka aastamaks 1 euro majapidamise kohta. Tihtipeale küsitakse, mida selle 1 euro eest aastas saab. Küsimus peaks aga olema vastupidine mida ma ise nüüd pean tegema hakkama? Naabrivalve eesmärk on tõsta piirkondlikku turvalisust kogukonna toel, ütleb Väljari lõpetuseks. Tekst ja foto Jaanus Kõrv

4 4 Kohila valla ajaleht Nr 21 Detsember 2015 Väike ja lapsesõbralik Linnupoja päevahoid Kohila vallas tegutseb teist aastat Linnupoja päevahoid. Me asume Sutlema külas. Aespa on meist 4 km kaugusel, Hagerini on 2 km ja Vilivereni 7 km. Meie kasutuses on ilusad heledad ja avarad ruumid Sutlema seltsimajas. Maja kõrval on aiaga piiratud väikelaste mänguväljak. Linnupoja päevahoius tegutseb kolm energilist noort naist, kellel kõigil on lapsehoidja kutsetunnistus. Meie lapsehoidjaid iseloomustab kõige paremini tähelepanelikkus, hoolivus ja suur kirg laste vastu. Linnupoja päevahoiu tugevus ja eripära on väike kollektiiv. Väikesel lapsel on kergem kohaneda uue keskkonna ja uute kaaslastega. Seega sobib meie hoid eriti hästi päris pisikestele, st alla 3-aastastele põnnidele, ning ka neile lastele, kes ei tunne end suures kollektiivis mugavalt. Selleks, et üleminek kodust suurde lasteaeda ei oleks lapse jaoks liiga traumeeriv, on lastehoid hea vahelüli. Lastehoiu peamine eesmärk on pakkuda turvalist hoiuteenust. Ka meie jaoks on kõige olulisem, et lapsel oleks meie juures hea olla ja seda on väga lihtne ellu viia. Me pöörame tähelepanu väikestele asjadele et õues ei oleks kõrv mütsi alt väljas, et ninaalune ei oleks nohust märg. Kui uni ei taha tulla, siis silitame pead, lubame alati lastel oma sülle ronida ja muidugi me mängime nendega hästi palju. Igal hommikul on meil hoius muusikaring, kus me laulame, loeme liisusalme, vahel ka tantsime. Kaks korda nädalas toimub kunstiring, kus lapsed saavad katsetada käelist tegevust ja mitmesuguseid tehnikaid me joonistame, värvime, liimine, rebime, lõigume jne. Mängu kaudu tutvume tasapisi meid ümbritseva maailmaga. Näiteks on meil kevaditi periood, kui vaatleme linde ja kuulame nende häälitsusi ning meisterdame linde ka ise. Korra kuus on vahva traditsioon külastada lastele mõeldud teatrietendusi meie vahetus läheduses Linnupesa lasteaias. Oma tugevuseks peame ka seda, et me jälgime hoolega, mida lapsed meie juures söövad. Me pakume lastele iga päev värsket puu- või juurvilja, meie pudrumoosid on valminud oma kasvatatud marjadest-õuntest, eelistame alati värsket ja kodumaist toorainet. Linnupoja päevahoidu saab lapse tuua peale tema esimese eluaasta täitumist. Tähtis on, et laps ise kõnnib. Muid oskusi, nagu potil käimist ja iseseisvat söömist-joomist, me ei eelda, sest need võivad areneda tasapisi meie kaasabil. Meie juurde saab lapse tuua ka mõneks tunniks või üksikuteks päevadeks. Linnupoja päevahoiu poole võivad pöörduda kõik, kel on vaja abi lapse hoidmisel. Oleme avatud aasta ringi tööpäeviti kell Kutsume kõiki huvilisi julgesti meiega tutvuma. Kristi Sarapuu Linnupoja päevahoiu omanik ja lapsehoidja Lastehoius me mängime palju. Tegevust jätkub ka õuealal. Kris Taimre edukas aasta Türgi kabe MM esikolmik. Foto erakogust Hollandi väikelinnas Beilenis toimusid nädal aega noorte maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes, kus osales ligi 300 noort 19 riigist. Võisteldi neljas vanuseklassis. Poiste kuni 10-aastaste vanuseklassis mängis ka Kohila gümnaasiumi õpilane Kris Taimre. Heas vormis oli ta jälle välkkabes, kus sai 12 punktiga 5. koha. Samas peeti lahtised turniirid Türgi kabes, mida Türgi kabe reklaamis Türgi kabe maailmameistrivõistlustena. Noorimas vanuseklassis krooniti maailmameistriks Kris Taimre. Türgi on teinud kabe arendamises noorte hulgas ära suure töö ja tuleval aastal toimuvad noorte maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes Izmiris 30. oktoobrist kuni 5. novembrini. Maailmameistrivõistlustega pani Kris väärika punkti edukale kabeaastale. Tuletame meelde, et Euroopa noorte meistrivõistlusel oli Kris tavaajakontrolliga turniiril 10. ja välkkabes 6. ning Türgi kabe Euroopa meistrivõistlustel sai hõbemedali. Kui sellele lisada Eesti meistritiitel oma vanuseklassis, siis on Kris tänavu Eesti edukaim mängija noorimas vanuseklassis. Tuleval aastal on ta selles vanuseklassis viimast aastat. Heinar Jahu treener Aleksander Hammeri 39. mälestusturniir males 22. novembril toimus Kohila spordikompleksis taas Aleksander Hammeri mälestusturniir males. Mängiti kiirmalet min. Õhus oli tunda parasjagu särinat ja ootusärevust, kuid malemeestele kohaselt säilitati rahulik meel. A. Hammer oli aastatel Kohila paberivabriku direktor, kes töötajaid sportima ja maletama innustas. Suure malehuvilise ja entusiastina korraldas ta oma elu ajal mitmeid kohalikke turniire. Kohila piirkonnas on male populaarse alana püsinud aastakümneid. Mälestusturniir algatati pärast Hammeri surma aastal. Turniir annab võimaluse kohalikele mängijatele panna ennast proovile ja mängida koos kultuuritegelaste ja kirjameestega ning ka professionaalidega. Kohal oli maletajaid naabervaldadest ja pealinnast, kokku 22. I koht Tambar Simer; II koht Hendrik Olde; III koht Kaimar Puusepp; IV koht ja ühtlasi parim naismängija Margareth Olde; V koht ja ühtlasi parim veteran Raul Rebane; Parim Kohila mängija Arvo Pajuments; Turniiri vanim võistleja Hans Tomson. Järgmise aasta on rahvusvaheline maleföderatsioon kuulitanud Paul Kerese aastaks. Ootame kõiki tänavusi osalejaid, entusiaste ja noori pidama malelahinguid ka järgmisel aastal, kui A. Hammeri turniir kannab järjekorranumbrit 40. Marilin Aasoja Kohila gümnaasiumi rahvastepallitüdrukud said finaalis esikoha 27. novembril toimusid Saaremaal rahvastepalli finaalvõistlused klassi tüdrukutele ja poistele. Kohila gümnaasiumist said finaali mõlemad. Viimasel kolmel-neljal aastal on Kohila võrkpallineiud olnud rahvastepallis edukad ja tunnistanud vaid medaleid, nii oli ka seekord Kohila selge favoriit. Kõik kulges oodatult, alagrupp võideti kergelt, finaalis oli vaid ühe mänguga veidi raskem, kuid võit tuli 2 : 1 ja Kohila oligi taas rahvastepallipealinn! Võistkonnas mängisid Emma-Lota Piirmets, Melani Vahesaar, Gerda Schotter, Fiona Pärnat, Mari-Ly Talas, Helen Haljasorg, Miia-Mari Piirmets, Liisi Rump. Poisid jäid jagama kohta. Ingrid Kangur

5 kohila valla ajaleht Nr 21 Detsember Kohila noored korraldasid Nordea kontserdimajas suurejoonelise Disney filmimuusika kontserdi Juba mõned nädalad enne 25. novembrit saavad kokku 1. klasside klassijuhatajad, et mõelda, kuidas võiks sellel aastal kadripäeva tähistada. Traditsiooniliselt on sellel päeval Foto Ardo Kaljuvee Tänavu 22. novembril toimus Nordea kontserdimajas heategevuslik Disney filmimuusika kontsert, kus astusid üles paljud Eesti armastatuimad lauljad. Tegemist oli kulminatsiooniga aasta aega kestnud projektis, mille tulemusena on valminud heliplaat Seitsme maa ja mere taga ehk Disney kaunimad heliteosed Eesti artistide esituses. Projekti autorid olid Kohilast pärit noored Martin-Erich Torjus, Martin Heinla ja Linda Ling. Kogu projekti eesmärk on aidata abivajajaid inimesi läbi muusikalise tegevuse. Koostöös Apolloga annetatakse plaadimüügist saadav kasum ja MTÜ Baltic Melody korraldatud esitluskontserdist saadud kasum Eesti vähiliidule. 22. novembril toimunud kontserdil astusid üles tuntud Eesti lauljad Liis Lemsalu, Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Getter Jaani, Mihkel Raud, Maarja-Liis Ilus, Kristel Aaslaid, Birgit, Uku Suviste, Tanja Mihhailova, Dave Benton, Nele-Liis Vaiksoo, Mariita Mattiisen, Elisa Kolk, Kristjan Kasearu, Mart Müürisepp, Lea Dali Lion ja Birgit Varjun. Kõlasid pea kõik tuntumad Disney filmimuusika teosed, teiste seas Can you feel the love tonight, You will be in my heart, I ll make a man out of you, Let it go jpt. Peale plaadil kõlavate laulude tulid kontserdil esitamisele mitmed lisalood filmidest Rapuntsel, Printsess ja konn jt. Kontserti saatis suur publikuhuvi, mida ilmestas viimse kohani välja müüdud Nordea kontserdimaja saal. Täispikkuses üles võetud kontsert jõuab enne aastavahetust ka Kanal 2 ekraanile. Kadripäev Kohila gümnaasiumis Kadripäeva küpsetised kutsusid maitsma. Foto erakogust kadrilaat ja väike õpetlik sissejuhatus. Meile on õpetatud kadripäeva kombestikku, kadrimänge jne. Sellel aastal tutvustasid pisikesed kadrisandid meile regilaulu. Valminud Disney filmimuusika helikandjat Seitsme maa ja mere taga on võimalik soetada vaid Apollo poodidest üle Eesti. Plaadiostuga toetad Eesti vähiliitu. MTÜ Baltic Melody Esimeste klasside ühendlaulukoor oli eestlauljaks ja kõik saalis olevad lapsed kordasid kuuldut. Pärast väga ilusat laulu avas meie õpetaja Maris kadrilaada. Algas kauplemine. Müügiks toodi laadale kodus valmistatud küpsetisi või meisterdusi. Kõik õpilased saavad selle ürituse käigus teada midagi uut. Kuidas rahaga ümber käia ja arvutada? Kas mul jätkub ikka raha ja saan osta kõike, mida soovin? Kui mitu senti tuleb ostjale tagasi anda? Ma tahaksin veel osta, aga raha sai otsa. Kes annab laenu? Kuidas laen tagasi maksta? Need on mõned küsimused, mis sellel päeval kõlavad. Päeva lõpuks olid õnnelikud need lapsed, kes said kõik kaasa toodud kauba ära müüa. Mõnel lapsel, kellel oli hind väga krõbe, tuleb kaasas olnud kaup koju tagasi viia või lihtsalt sõprade vahel ära jagada. Ka see õpetab, milline hind on sellisel üritusel mõistlik. Aitäh kõikidele korraldajatele! Uuel kadripäeval kindlasti uuesti. Merike Tiidrus Kohila gümnaasiumi klassiõpetaja EELK Hageri Lambertuse koguduse teated Laupäev, 12. detsember, kontsert kirikus Kirikukontsert. Musitseerivad Kohila muusikakooli õpilased Pühapäev, 13. detsember, advendiaja 3. pühapäev raamatukogu kogudusemajas pühapäevakool kogudusemajas jumalateenistus, armulaud. Laulab naisansambel Meelespea kirikukontsert Päris jõulud. Jõulumõtisklused ja jõululaulud kammerkoori Lamberitus ja Kohila baptistikoguduse lauljate ja bändi esituses. Sissepääs tasuta Laupäev, 19. detsember Kirikukontsert. Musitseerivad Kernu kooli õpilased Pühapäev, 20. detsember, advendiaja 4. pühapäev kuulutusetund kirikus jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika, laulab naiskoor LU. Peale jumalateenistust toimub uue Hageri kiriku oreli CD-plaadi esitlus Neljapäev, 24. detsember, jõululaupäev jõuluõhtu jumalateenistus. Laulab kammerkoor Lambertus, mängib koguduse pasunakoor jõuluõhtu jumalateenistus. Laulab koguduse segakoor Reede, 25. detsember, 1. jõulupüha jõulupüha perejumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse lastekoor Laupäev, 26. detsember, 2. jõulupüha jõulukontsert kirikus Kohila mõisakooli eestvõttel ja toetuseks Pühapäev, 27. detsember raamatukogu kogudusemajas jumalateenistus, armulaud Neljapäev, 31. detsember. Vana-Aasta jumalateenistus, armulaud. Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell Täpsem info koguduse kodulehel Valmimas on Hageri kiriku oreli CD-plaat Tänavu jõulude eel, 20. detsembri jumalateenistuse järel kell esitletakse Hageri kirikus äsjavalminud CD-plaati orelimuusikaga, mis on salvestatud Hageri kirikus. Esmakordselt salvestati Hageri oreli kõla a (vinüülplaatide sari Eesti orelid nr 27), sellel plaadil mängis Rolf Uusväli J. S. Bachi koraalieelmänge. Aastatel läbis pill põhjaliku uuenduskuuri, see puhastati, parandati ja restaureeriti ning kõlab praegu nii, nagu orelimeister Gustav Terkmann seda ehitades oli mõelnud. Iga vileorel on unikaalne, teist täpselt samasugust ja sama kõlaga pilli pole olemas. Oreli kõla on nüüd puhtam, kõik registrid töötavad, saab kasutada erinevaid kõlavärve. Kõike seda arvesse võttes leidis Hageri kogudus, et on õige aeg jäädvustada orelihelid CD-plaadile. Salvestamine kirikus toimus 30. septembril ja 2. oktoobril sel aastal, mängijateks on neli Hageri koguduse ja oreliga tihedalt seotud organisti: Kristel Aer, Kersti Petermann, Anna Humal ja Mai Mänd. Kuuleme põhiliselt 19. saj ja 20. saj alguse saksa ja prantsuse romantilist orelimuusikat, mis toob hästi esile meie oreli kauni kõla. 20. detsembril aga olete kõik oodatud plaadiesitluskontserti kuulama ja siis on ka võimalik plaat endale soetada. Edaspidi jääb see müügile Hageri kirikusse. Mis võiks olla parem jõulukink endale, perekonnale või sõpradele kui kaunis CD Kodukiriku helid! Mai Mänd Hageri koguduse organist Tule ja vali endale sobiv jõulupuu Lisaks kuuskedele tänavu vähesel määral ka nulgusid. Istandik kõigest 1,5 km kaugusel Kohila raudteeülesõidust Hageri poole. Ootame Sind ja detsembril kell Muudel aegadel vastavalt kokkuleppele. Info telefonil Päris jõulud Kutsume teid, armsad Kohila valla elanikud, 13. detsembril Hageri kirikusse III advendi õhtut veetma. Kohila valla koguduste koostöös kõlab jõulumuusika ja kuuleme mõtisklusi peagi saabuvatest jõuludest. Mis on jõulud? Kelle sünnipäeva me siis tähistame? Miks me neid jõululaule igal aastal laulame? Soovime neile küsimustele leida vastused küünlasäras kirikus. Võimalus on laule ise kaasa laulda või siis sulgeda silmad ning kuulata koore, soliste ja bändi. Tule kindlasti ja võta sõber ka kaasa! Kontsert on tasuta. Sigrid Põld

6 6 Kohila valla ajaleht Nr 21 Detsember 2015 UUSI RAAMATUID KOHILA RAAMATUKOGUS raamatukogu soovitab: Tarmo Vahter Karuks istus vangitornis 1980 aasta, mis raputas Eestit Hea Lugu, 2015, 488 lk Dokumentaaljutustus esitab aastal Eestis aset leidnud noorterahutuste seni rääkimata loo. Sündmused algasid 22. septembril 1980, kui Kadrioru staadionil toimus Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio jalgpallimatš. Pärast mängu lõppu pidid esinema Peeter Volkonski ja ansambel Propeller, kuid see keelati ära. Staadionilt lahkuma sunnitud enamasti kooliõpilastest koosnev publik hakkas hüüdma nõukogudevastaseid hüüdlauseid ja miilits pidas kinni 24 alaealist. Seepeale levis noorte protestivaim kiiresti ja laialt edasi, ulatudes otsapidi ka Tartusse. Mati Õun, Hanno Ojalo Võitlused Läänemerel Grenader Grupp OÜ, 2015, 208 lk Raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel teise maailmasõja algusest lõpuni. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel seiklusi, samuti Nõukogude Liidu mereväebaaside rajamist Eesti territooriumile, Balti riikide mereblokaadi aasta suvel ja nende riikide annekteerimist NSV Liidu koosseisu. Edasi antakse ülevaade Eesti sõjalaevastiku likvideerimisest, mereväelaste ja sõjalaevade edasisest saatusest. Raamat lõpeb kahe imperialistliku kiskjariigi, Natsi-Saksamaa ja punaimpeeriumi kuni 22. juuni koidikuni 1941 kestnud ettevalmistustega omavaheliseks arveteklaarimiseks. Juhani Püttsepp Gibraltari laevakoerte ühing Tänapäev, 2015, 232 lk Mida teha, et saada Gibraltari laevakoerte ühingu liikmeks? Kas selleks peab olema koer või inimene? Juhani raamat viib meid ühte väiksesse linna, kolmekordsesse veidi viltuvajunud majja, sammudest kõmisevasse trepikotta, puuriitu täis õue, kus liiguvad nii sabaga kui ka sabata tegelased. See jutt polegi muinasjutt, vaid kõik need kummalised kujud on pärit meie endi hulgast, kuskilt me lähedusest, hiljutisest ajast. Kui soovite, meie oma Eestist kahe sajandi vahetusel. On ju teada, et raamatu peategelane koer Saku oli päriselt olemas. Juhani suur sõber elas 20-aastaseks ja oligi tõeline Gibraltari laevakoer.trükiversioonist välja jäänud peatükiga. Reeli Reinaus Pärdik Päär ja hauaröövlid Tänapäev, 2015, 208 lk Päär elab väikeses külas, kus tema perekonda peetakse natuke veidraks toidublogijast ema ja töö pärast kratte valmistav isa pole just kõige tavalisemad vanemad. Koolis narritakse Pääri Pärdikuks ning ehk just seepärast pole tal ka sõpru. Nii tõotab koolivaheaeg kujuneda sama igavaks kui eelmised Kuid seekord läheb kõik teisiti. Alates kohtumisest Ingliga võtavad sündmused ootamatu pöörde ning Päär satub uskumatute seikluste keerisesse. Vaid tema ja ta sõbrad saavad päästa hauaröövlite küüsist Rootsi kuninga kadunud haua, ent enne tuleb see haud üles leida. Kogu lugu võtab suisa kriminaalse pöörde. detsembrikuu näitused Kohila raamatukogus 2. november detsember 2015 näitusesaalis Piret Mildebergi näitus Eesti mütoloogia 14. detsember jaanuar 2016 näitusesaalis Ehalill Halliste gobeläänide näitus 24. november detsember 2015 fuajees Rootsi Instituudi näitus Rootsi krimikuningriik 8. detsembril 2015 kell 16 vestlusõhtu Põhjamaade kirjanduse tõlkija Kadi-Riin Haasmaga Kes on vabatahtlik päästja? Töötukassa, partner vähenenud töövõimega inimestele aastal käivitub Eestis töövõimereform, mis muudab senist töövõime hindamist ja toetuste maksmist ning, mis veelgi tähtsam, võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma töö- ja igapäevaeluga paremini toime tulla. Reformi tulemusel koonduvad töövõime hindamine, töövõimetoetuse maksmine ja vähenenud töövõimega tööealistele inimestele mõeldud teenused töötukassasse. Alates oktoobrist on meil tööl juhtumikorraldajad, kes on valmis nõustama just vähenenud töövõimega inimesi ehk neid, kellel on puue, püsiv töövõimetus, osaline või puuduv töövõime. Järgmise aasta 1. juulist korraldame töövõime hindamist ja toetuse maksmist. Töötukassasse hindamisele tuleb praegustel töövõimetuspensionäridel pöörduda alles siis, kui hakkab kätte jõudma püsiva töövõimetuse otsuses märgitud tähtaeg. Inimesi, kellele on määratud töövõimekaotuse protsent tähtajatult, ümber ei hinnata ja nad saavad edasi töövõimetuspensioni. Vähenenud töövõimega inimesi toetavad töötukassa, sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus. On inimesi, kes vajavad tuge kõigilt kolmelt, kuid kindlasti ka neid, kellele piisab üksnes töötukassa teenustest. Töötukassasse pöördumisel vaadatakse koos nõustajaga üle inimese vajadused tööelus püsimiseks või sinna naasmiseks ja tehakse kava, kuidas teda kõige tulemuslikumalt aidata. Kui keegi vajab lisaks tuge ka sotsiaalkindlustusametist või kohalikust omavalitsusest, saab ta sinna pöördumiseks töötukassast asjalikku nõu. Sobiv teenus vajaduse järgi Loomulikult on tööelus osalemiseks kõige tähtsam inimese enda Kes on see salapärane tegelane, kellest üha rohkem räägitakse ja kuuldakse, kuid samas päris täpselt tema kohta ei teata ka? Järjest rohkem kolivad inimesed maalt linna, kus on käe-jala ulatuses kõikvõimalikud mugavused, sest maalt kaovad postkontorid, pangad ja poed. Samas on õnneks palju neidki, kes eelistavad elu väiksemas piirkonnas ja kolivad just linnast maale. Maapiirkonnas elades on inimesed rohkem valmis panustama ka oma kogukonda. Kui otsida seost nende inimeste ja vabatahtlike päästjate vahel, on see selgelt olemas. Õnnetus asukohta ei küsi. Just selleks on meil Eestis üsna suur hulk heas mõttes hulle inimesi, kes panustavad kogukonna turvalisusesse või on selle täielikult enda kanda võtnud. Need kuldaväärt kodanikud läbivad kokku umbes 100 tundi koolitusi. Koolituse maht vabatahtlikule sõltub muidugi sellest, mis tegevustes ta tahab kaasa lüüa. Eestis on ligikaudu 1700 vabatahtlikku päästjat 112 komandos. Nende hulka kuulub ka palju naisi. Vabatahtlikuks päästjaks olemine ei tähenda ainult tulega võitlemist või tormikahjustuste likvideerimist. Järjest enam teevad vabatahtlikud ka ennetustööd, et õnnetusi üldse ei juhtuks. Nad käivad kodukülastustel inimesi teavitamas, korraldavad infopäevi ja juhendavad noorteringe, et kogukonna lapsed juba maast madalast turvaliselt maailmaasjadesse soov ja tahe. Töö leidmiseks või senise töö säilitamiseks vajalikke teenuseid pakub töötukassa tööotsijatele ja tööandjatele juba praegu. Kui inimene on pöördunud töötukassa maakondlikku osakonda, saame välja selgitada, milliseid teenuseid ta vajab ja leppida kokku nendes osalemine. Näiteks, kui on vaja täiendada või omandada erialaoskusi, pakume koolitust või tööpraktikat. Noorte ja pikaajaliste töötute töölevõtmisel maksame vajaduse korral tööandjale palgatoetust ja hüvitame töötaja koolituse kulu. 1. jaanuarist 2016 saame hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja töökoolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu). 1. jaanuarist 2016 saame tööandjale hüvitada koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud vähenenud töövõimega töötaja puudest või terviseseisundist. Näiteks, kui töötaja vajab koolitusel osalemiseks viipetõlki, saame selle tööandjale hüvitada. Lisaks saame abistada vähenenud töövõimega inimesi tööintervjuul, anname neile kasutamiseks tööks vajaliku abivahendi või hüvitame tööandjale vähenenud töövõimega töötaja vajaduse järgi kohandatud töökoha kulud. Kui töötaja vajab tööülesannete omandamisel tavapärasest rohkem juhendamist või tuge, hüvitame tööandjale tugiisikuga seotud kulu. Uuest aastast jaguneb rehabilitatsioon kaheks: sotsiaalseks, mida pakub sotsiaalkindlustusamet, ja tööalaseks, mida pakub töötukassa. Töörehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kelle tegutsemine on tervise või puude tõttu takistatud, see õpetab puude või tervisehäirega toime tulema ning aitab kohaneda tööeluga. Abi vajaduse põhjal tegelevad inimesega näiteks tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kogemusnõustaja. Töötukassa nõustajaga koos vaadatakse, mis eesmärgil inimene rehabilitatsiooni vajab, seejärel saab ta ise endale teenusepakkuja valida. Töötukassa tasub rehabilitatsiooni eest vajaduse järgi aastas kuni 1800 eurot. Kui töövõime on vähenenud mõne elumuutva õnnetuse või haiguse tõttu, võib motivatsiooni leidmisel olla abi kogemusnõustamisest. Samasuguse terviseprobleemiga nõustaja aitab leida enesekindlust, et igapäevaeluga toime tulla ja tööle naasta. Vähenenud töövõimega inimestele, kes ei ole valmis kohe tavalisele töökohale asuma, pakub töötukassa uuest aastast kaitstud töö teenust. Teenuse kestus on kuni 24 kuud, selle jooksul liigutakse sisuliselt töö harjutamisest avatud tööturul töötamise toetamiseni. Kõigepealt hinnatakse, millist tööd inimene teha suudab, õpetatakse ja harjutatakse vajalikke tööoskusi. Seejärel asub inimene tööle kaitstud töö tingimustes, kus ta saab teha jõukohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja tempos koos juhendajaga. Samal ajal aidatakse tal leida sobivat püsivamat töökohta. Töötukassa pakutava kaitstud töö eesmärk on aidata inimene teenuse lõppedes iseseisvalt töötama. Jaanuaris 2016 hakkame maksma töölesõidutoetust tervisehäirega inimestele, kes ei saa kasutada tööle sõitmiseks ühissõidukit. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Kokku on toetust võimalik saada 12 kuu eest kolme suhtuksid. Seda kõike teevad nad oma vabast ajast ja tahtmata midagi vastu saada. Kas teadsite, et vabatahtlikud päästjad on näiteks Madis Milling, Jaan Tätte ja Kaido Höövelson? Ärge laske ennast nende meeste suurusest või kuulsusest häirida, sest vabatahtlik päästja ei pea olema mees nagu tõupull. Seda rolli võivad kanda kõik, olenemata soost või vanusest. Kui leidub tahtmist ja huvi, siis vabatahtlike ridades saab iga inimene anda oma panuse enda oskuste, võimaluste ja teadmiste järgi. Kas lugeja teab, kus asub tema kodule kõige lähem vabatahtlik päästekomando? Arvan, et paljud ei veel ei tea, kuid väikeses kogukonnas siiski võiks. Uurige, kus on teile lähim vabatahtlik päästekomando ja kes on need head inimesed, kes seal oma kogukonna heaks toimetavad. Teeme üheskoos Eesti turvalisemaks! Lisainfo: vabatahtlikud/ Lauri Lindoja Lääne päästekeskuse vabatahtlike koordinaator aasta jooksul. Kui aga inimene vajab ühissõidukiga tööle jõudmiseks saatjat, hüvitatakse saatja sõidukulu iga saatjaks oldud päeva eest sõidupiletite alusel, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest. Tähtis on koostöö Töövõimereformis on suur roll tööandjatel. Praeguses tööturu olukorras, kus iga kätepaar on oodatud, ei ole põhjust lasta end juhtida eelarvamustest ega hirmudest. Töötame selle nimel, et leida sobivale töökohale sobiv töötaja ja vastupidi. Nõustame tööandjaid, kuidas luua eri puudeliike arvestav töökeskkond, abistame värbamisel ja oleme valmis pakkuma tuge hiljem tekkivate probleemide lahendamisel. Julgustame tööandjaid looma paindlikke ja osaajaga ning kodus töötamise võimalusega töökohti. Töötukassa koostööpartnerite juures töötab mitmeid vähenenud töövõimega inimesi, kelle vajadustest lähtudes oleme abistanud tööandjat töökoha ümberkorraldamisel. Vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, välja arvatud töövestlusel abistamise ja kaitstud töö teenust, osutame ka töötavatele inimestele, kes vajavad vähenenud töövõime tõttu tuge töökohal püsimiseks. Oma teenuste kujundamisel oleme teinud koostööd vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega ja arvestanud nende soovitusi. Meile on oluline meie teenuste kasutajate, nii töötajate, tööotsijate kui ka tööandjate tagasiside, sest seda arvestades saame oma teenuseid vajaduse korral täiendada ja paremaks muuta. Helle Ruusing Eesti Töötukassa meedianõunik

7 kohila valla ajaleht Nr 21 Detsember Tähelepanu! Palume toetada Järvakandi muuseumile vanima eksponaadi soetamist! 1861 tiitelleht 1861 pärgamendi tõlge Soovime soetada haruldase vana dokumendi aastast 1594, millel on säilinud Järvakandi mõisniku ja Eesti mõisniku Eilhart von Tysenhuseni omakäeline allkiri ja pitser. Tegemist on haruldase ülikuga, millel on maakondlik mõõde ja üle-eestiline tähendus. Palume kanda toetus Järvakandi vallavalitsuse arvelduskontole EE Swedbankis märgusõnaga Pärgament või tuua sularaha ühte maakonna raamatukogudest, mis on kogumisaktsiooniga ühinenud. Üriku ost saab võimalikuks ainult üheskoos Raplamaa kogukonna inimeste abiga. Teist sellist võimalust ei tule. Eseme hind on 1100 eurot. Kampaania lõpeb 10. jaanuaril aastal. Täname! Millega täpsemalt tegu on Kõik see toimus 421 aastat ja kaks kuud tagasi. On aasta Mõisnikud Eesti eri paikadest lasevad saduldada hobuse või istuvad kaarikusse ning jõuavad mitmepäevase reisi peale 6. septembriks Revelisse. Nõupidamisele on sõitnud praeguse Raplamaa aladelt Alust lesknaine Wrangell, Raikkülast Fabian Fersenn, Päärdust Wilhelm Yxkull, Haimrest Dittrich Varensbegk, Tollilt Meuritz Wrangell, Inglistelt Reinolt Ahnrep, Veliselt Reinholt Yxkull ja Claus Yxkull ning maanõunik Eilhart von Tysenhusen Järvakandist. Peale nende on koosviibimisel esindatud Saksi ja Imastu mõis Virumaalt ning Saku mõis Harjumaalt. Arutluse alla võetakse Alu mõisa lesknaise kokkulepped seoses temale kuuluva mõisaga (täpsemalt lese omandiõigus Alu mõisale). Kokkulepete kirjeldamiseks koostatakse vasika- või kitsetallenahast valmistatud pärgamendile dokument, mille õigsust kinnitavad neli kohalviibijat omakäelise allkirjaga ja isikliku pitsatijäljega. Need mehed on (ürikus alt vasakult paremale) Jacob Tuue (Taube) Saksi mõisast, Eilhart von Tysenhusen Järvakandist ning mõlemad Yxkullid Velise mõisast. Miks on see ürik oluline? Esiteks, osalejate mastaapsus. Neid on Läänemaalt, Harjumaalt ja Rapla kihelkonnast, samuti Virumaalt. Seetõttu on dokumendil maakondlik mõõde praeguse Raplamaa mõistes. Pärgamendid ongi need tänuväärsed allikad, mis aitavad mõista meie vanemat ajalugu. Teiseks on tähtis tunnetada seda ajajärku, kus sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vägede vahel on lõppjärgus, maa on laastatud ning rahulepingud on sõlmitud ja aastal. Linnuste aeg hakkab ümber saama, saabub rahulikum Rootsi aeg ja mõisnikud asuvad ehitama häärbereid, nagu me neid möödunud sajandist tunneme. Vana-Liivimaa saab ja jääb kuni põhjasõjani Rootsi riigi rüppe. Seega, dokument on vana. Ka selles mõttes, et vanimad teadaolevad kirjalikud allikmaterjalid pärgamendil Eesti aladelt on ainult u 350 aastat vanemad (13. saj). Kolmandaks on dokumendil nii Järvakandi mõisniku (Eolert ka Elertka Gilhard von Tiesenhausen, Järvakandi mõisnik, maanõunik ja tulevane Paide asehaldur aastal 1601) kui ka kokkulepete tunnistaja omakäeline allkiri ja pitser. Viimane on ainus teadaolev Tysenhuseni pitserisõrmuse jäljend. See on säilinud ja terve. Neljandaks teame, et Eesti suuremates muuseumides ei ole vanu pärgamente eriti eksponeeritud neid võib vaadelda digitaalsel kujul, kuid originaalid asuvad hoidlates. Kuna maakonnamuuseumit kahjuks meil Raplamaal ei ole ja dokument on paljuski Järvakandiga seotud, siis on meie ühine soov pakkumisel olev kõnealune originaal Järvakandi klaasimuuseumile soetada ehk tuua meie ajalugu käsitlev dokument kodumaakonda tagasi* Pärgament 032 TÖÖDELDUD FOTO lõigatud ja panna see vana auväärne ürik inimestele vaatamiseks auväärsele kohale välja. Seega, viiendaks on selle üriku puhul tähtis tõsisasi, et dokumendil on peale sisu ka lugu, mis on ühele museaalile niivõrd oluline. Kui sa, hea lugeja, võtad selle loo samuti oma südameasjaks, nagu allakirjutanu on teinud, siis on sul võimalik selle üriku soetamisel oma annetusega osaleda. Osaleda võid sellisel määral, nagu sinu sisetunne lubab ja õigeks peab. Palun tee annetus ülaltoodud Swedbanki arvelduskontole ja kirjuta märgusõnaks Pärgament. Tegemist on Järvakandi vallavalitsuse kontoga ja just selle märgusõna abil on võimalik annetused paljudest teistest laekumistest eristada. Järvakandi klaasimuuseum on Järvakandi valla muuseum. Järvakandi vallavalitsuse toel ja ühisel nõul Allan Kima muuseumi juhataja * Algul hoiti dokumenti Seli mõisa kirjakogus. 19. sajandil võttis selle sealt teiste hulgast ümbertõlkimiseks vanast saksa keelest uuemasse keeleversiooni parun R. von Toll. Raamat, mis koondab aastatel koostatud dokumentide sisu, ilmus aastal ja sisaldab meil kõne all oleva üriku tervikteksti tänapäeval arusaadavas saksa keeles. Juhtus aga nii, et paljusid dokumente von Toll peale nende tõlkimist mingitel põhjustel ei tagastanud. Alles nüüd, 21. sajandil tuli see dokument Rootsi riigis päevavalgele ja jõudis läbi ettevõtliku eesti mehe kohalikult oksjonilt Eestisse. Lugeja küsib, jurist vastab Kas tööandjal on õigus töötaja selja taga uurida krediidiinfost tema maksehäirete kohta? Sain kaks päeva tööl käia, kui mulle teatati, et minuga lepingut ei sõlmita, kuna ei teatanud tööle tulles, et olen maksehäirete registri järgi võlglane. Vastab Ülle Mustkivi, tööinspektor-jurist Töölepingu seadus (edaspidi TLS) 13 näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu tööandjal puudub õigustatud huvi. Nimetatud säte juhindub TLS 11 lõikest 1, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Seega, kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks, olukorras, kus tööandja küsib töötajalt töövestlusel andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, ei ole tööandjal õigust sellel alusel hiljem töölepingut tühistada. Töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud. Tööandjal peab olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks, seega ei saa ta väita, et kuna kirjalik leping puudub, võib ta töötajat edaspidi tööle mitte lubada. TLS 95 lõike 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberil või e-kirjaga) ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Kuni tööandja ei ole teile esitanud vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega peaksite pöörduma otsekohe tööandja poole ja nõudma tööle lubamist, näiteks võite e-kirja teel teada anda, et olete tööootel. Kui korraldasin tööandjana järjekordset tervisekontrolli ettevõtte töötajatele, selgus, et üks meie töötaja oli saanud töötervishoiuarstilt otsuse, mille kohaselt tema kui töötaja terviseseisund ei vasta enam tehtavale tööle. Mida peaksin nüüd tööandjana edasi tegema? Vastab Leonid Siniavski, tööinspektor-jurist Kui tööandja saab töötervishoiuarstilt otsuse, mille järgi ettevõtte töötaja terviseseisund ei võimalda tal oma tööd teha, siis ei saa tööandja lubada töötajal enam jätkata töötamist endisel tööl. Töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatu kohaselt peab tööandja pakkuma töötajale tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel terviseseisundile vastavat tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sh korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kui töötaja terviseseisundile vastavat teist tööd pakkuda ei ole ning ka muud eespool nimetatud võimalused langevad ära, siis ütleb tööandja töötaja töölepingu üles. Töölepingu seaduse järgi võib tööandja töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Selline töötajast tulenev mõjuv põhjus on kindlasti töötervishoiuarsti tuvastatud töötaja tervislik seisund, mis ei võimalda tal edaspidi samal töökohal tööülesandeid täita. Tööandja ütleb sellisel juhul töötaja töölepingu üles töölepingu seaduse 88 lõike 1 punkti 1 alusel, viidates töötervishoiuarsti otsusele ja sellele, et tööandjal pole töötaja tervisele sobivat tööd pakkuda. Ühtlasi tuleb ülesütlemisavalduses ära tuua töölepingu ülesütlemise sisuline põhjus töötaja tervislik seisund ei vasta tehtavale tööle.

8 8 Reklaam Nr 21 Detsember 2015 kuulutused Kanarbiku talu müüb korralikke kuivi lepa, sanglepa ja kuuse küttepuid! Pikkused 30, 33, 38, 50 cm! Tel OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel , Müüa küttepuud, hinnad alates 35 eurot/ruum. Koormasse laotud. Müüa ka kütteklotsid võrgus ja kotipuu. Info tel Kohila vallas tegutsev põllumajandusettevõte soovib tegevuse laiendamiseks osta või rentida põllumajandusmaad. P.R. Maaviljeluse OÜ Priit Randpõld, tel KUUSIKU HAAGISEKESKUS PAKUB LAIAS VALIKUS RESPO ja BRENTEX HAAGISEID NING NENDE VARUOSI. Tel VAATA MEIE UUT ASUKOHTA LIIV, KILLUSTIK, MULD, SÕELUTUD PÕLLUMULD, SÕELUTUD METSAMULD, FREESASFALT kohaleveoga Kohila vallas. Tel Põhjala Catering pakub nii cateringi täisteenust kui peolaudade kojutoomist järgmistele üritustele: jõulupeod, seminarid, sünnipäevad, pulmad, grillpeod ja väliüritused. Meie köök asub Kose vallas, 15km kaugusel Kohilast. Meil on pakkuda rohkelt inventari, peomööblit ja köögivõimekust katta ka kõige suuremate ürituste toitlustusvajadused. Lisainfo tel ; Kallis Heino, jagame koos sinuga leina kalli abikaasa Avaldame kaastunnet naaber Tähele malle malle ootamatu surma puhul surma puhul Meedi, Volli, Piia, Rein Perekond Ivanov Tuul puude ladvus tasa kiigub, me vaikses leinas langetame pea Armas Maie perega! Oleme mõtetes Su kõrval, kui jätad hüvasti oma kalli tütre lailiga Lõuna 3 rahvas Meie hulgast on lahkunud Südamlik kaastunne Maiele kalli tütre LAILI kaotuse puhul. TIIT PUKK HELGI roosimägi ASTA-JOHANNA SMITT DAISY KRABI P4 ja P6 majarahvas Avaldame kaastunnet Maie Evisalule tütar laili surma puhul. Ene, Maie, Valja Ei viibet, ei naasmise lubadust, lihtsalt aeg oli minna Ometi toatäis hubasust Sinust jäi siia-sinna. Meie sügav kaastunne lähedastele MALLE TÄHE lahkumise puhul. Luule, Marge, Eve, Kalle Valge päeva on varjanud mure kivine sein, tõde valus on uskuda raske kaotuse lein. Armas Maie, me vaikses leinas langetame pea, kui jätad hüvasti oma kalli tütre lailiga Marika, Heiki, Tuuli, Viljo, Salme, Arvi, Merle, Janek, Berta ja Risto