Raha kasutamine. Jumal soovib, et meil oleks usku annetada ohvrimeelselt. Isemajandavad kogudused kasvavad kiiremini kui ülalpeetavad.

Transcription

1 HEA MAJAPIDAMINE Raha kasutamine 2.ÕPPETUND! Õppetunni eesmärk Tunnis õpitakse, kuidas ohvrimeelne annetamine ja isemajandavad kogudused saavad kaasa aidata koguduste rajamise protsessis.! Oluline Jumal soovib, et meil oleks usku annetada ohvrimeelselt. Isemajandavad kogudused kasvavad kiiremini kui ülalpeetavad.! Oodatavad tulemused Kui selle õppetunni materjal on omandatud, peaks iga osavõtja Mõistma, kuidas isemajandamine aitab kogudusel kasvada ja vaimulikult küpseda. Osalema ise suuremal määral annetamises ning õpetama seda ka teistele.! Õpetajale Ürita selles tunnis vältida tuliseid vaidlusi kümnise teemal. Selle tunni peateema pole kümnis, vaid põhimõte, et me peame annetama ja kasutama oma raha Jumala austuseks. Seda teemat tuleb rõhutada, sõltumata sellest, milline on kellegi seisukoht kümnise suhtes. Ole tähelepanelik. Kui kellelgi on häid vaimulikke kogemusi oma rahakasutusel, siis luba tal sellest teistele jagada. I. PIIBEL JA ÕPETUS RAHAST Piiblis räägitakse rahast ja raha kasutamisest palju. Oleme välja valinud mõned iseloomulikud kirjakohad. A. Kümnis Vanas Testamendis Iisraeli rahal oli kohustus anda kümnist ehk 10% oma sissetulekust Jumala koja ja teenistuse tarbeks (3Ms 27:30 32; 4Ms 18:23 24). Peale kümnise oli muid annetusi, ohvreid ja makse. Vanatestamentlik tõsiusklik, kes üritas kogu Moosese seadust hoolega täita annetas Jumalale tõenäoliselt umbes 28% oma sissetulekust peamiselt põllusaagist ja karjast. Jättes kõrvale kümnise tehnilised üksikasjad võime siiski öelda, et Vana Testamendi usklikule oli kümnis tõsine isiklik vaimulik distsipliin, mille pidajaile oli Jumal ka tasu tõotanud. Kümnisest hoidumist tõlgendas Jumal röövimisena, kuna isiklikuks kasutamiseks võeti see, mis tegelikult kuulus Jumalale. Jumal kutsus israeliite üles teda kümnisega proovile panema, tõotades avada õnnistuse taevaluugid neile, kes kogu kümnise Jumalale toovad. B. Vabatahtlikud annetused seadusetelgi tarbeks Kümnis ei olnud ainus Jumala töö rahastamise vahend Vana Testamendi ajal. Kõrberännaku ajal käskis Jumal Moosesel korjata vabatahtlikke annetusi kogudusetelgi ehitamiseks (2Ms 25:1 8). Inimesed tõid ohvreid oma rahast, varandusest ja pakkusidkaomatööjõudu (3Ms 35:4 29). Neid ei sunnitud annetama, nad tegid seda vabatahtlikult. Tegelikult andsid nad veel rohkem, kui oli vaja viimaks pidi Mooses paluma, et annetamine lõpetataks (3Ms 36:4 7)! C. Taaveti eeskuju annetajana templi ehitusel Taavet mõistis ohvrimeelse annetamise tähtsust hästi. Ta ei pidanud mingiks annetuseks seda, mis ei läinud talle midagi maksma (1Aj 21:24). Kuningas Taavet

2 andis oma varandusest vä

3 kristlane saab anda, ükskõik kui vaeseks ta end ka peab. Vaesus ei ole kunagi ettekäändega ega vabanduseks mitte anda. Selle juurde käib ka teine idee: kui Jumala rahvas annab usus kõik, mida nad anda saavad, siis sellest piisab. Jumal kasutab neid ande, isegi kui need näivad tühistena, ning paljundab neid imelisel viisil. Suurepärased näited sellest on Sarepta lesknaine (1Kn 17:7 16) ja 5000 inimese toitmine (Mk 6:30 44). Kummalgi juhul polnud annetajal just palju, mida anda, ent see oli kõik, mis tal oli ning sellest piisas Jumalale. Jumala riigi tööks annetamine peaks olema iga kristlase regulaarne praktika. Enamus kristlasi nõustuvad sellega, et nad peaksid andma, ent eriarvamusel ollakse selles, kui palju tuleks anda. Kas kümnis on kohustuslik ka praegu? Kui ei, siis kui palju peaks andma? Mõned kristlased on arvamusel, et kümnis oli Moosese seaduse kohustus, nagu ka mitmed ohvritoomise ja rituaalide kohustused, mis tänapäeval ei ole kristlastele enam kohustuslikud (Rm 10:4; Gl 3:25). Teised on arvamusel, et kuna kümnis kehtis juba enne Moosese seadust (1Ms 14:19 20) ning Jeesus kinnitas seda praktikat (Mt 23:23), tuues seejuures esile uue motivatsiooni, tuleks seda kristlastel järgidakatänapäeval. Enamus kristlasi, kes on Uut Testamenti uurinud, leiavad, et kümnis oleks uustestamentliku annetamise juures hea lähtekoht, miinimum. Kui 10% oli nõutud Vana Testamendi usklikelt, siis need, kes on Jumala armust veel suuremal määral osa saanud, annetavad ka rohkem. Sõltumata sellest, millist protsenti keegi kohaseks peab, on oluline see, et kõne all ei ole üksnes rahas mõõdetav sissetulek. Kõik, mis meil on, kuulub Jumalale ja sellest sobib temale annetada. Kui kellelgi on väga väike rahaline sissetulek, siis millestki ta ju ometi elab seda tuleks siis ka annetamise juures arvesse võtta. Kristlased peaksid annetamise juures tähele panema järgmisi põhimõtteid: Iga kristlane peab Jumala riigi tööd toetama annetustega. Meie annetused peaksid olema proportsioonis meie sissetulekutega, olgu rahaliselt mõõdetavatega või mitterahalistega. Kujuta ette, mis siis saaks, kui Jumal teeks sinu sissetuleku sõltuvaks sinu annetusest? Me saame annetada ka siis, kui oleme vaesed. Annetamine olgu siiras ja vabatahtlik, mitte seepärast, et oleme sunnitud. Annetamisega ei püüa memuljetjätta inimestele, vaid teeme seda nagu Jumalale. Me peaksime andma üle oma võimete (usus Jumalasse, kes annab rohkem, kui me ise vajame). Meie rahalised annetused näitavad meie südamehoiakut ja pühendumust Jumala teenistusse. Jumal tasub annetajatele. Ta on tõotanud täita meie vajadused ülikülluslikult, kui meie usaldame teda annetamises. Malakia raamatus on Jumala tõotus, milles ta lubab avada õnnistuse taevaluugid, kui Jumala rahvas toob kümnist. Täna kehtib seesama õnnistuse tõotus. Hea majapidamine tähendab, et meie kätte on usaldatud Jumala varad. Kui me oleme ustavad ning anname Jumala riigi käsutusse sinna kuuluva osa, siis Jumal õnnistab meid, täites meie vajadused. Kui me unustame, kellele kuuluvad kõik varad ning oleme kirsid andjad, siis me ei saa osa ka Jumala õnnistusest, mis võiksid meile kuuluda. Jumala õnnistused ei pruugi olla rahalised, kuid need on täiesti olemas, tulevad õigel viisil ja omal ajal. III. KOHALIKU KOGUDUSE RAHAASJAD Kohaliku koguduse ülesanne on Jumala rahva kümnist, ohvreid ja annetusi heaperemehelikult kasutada. A. Isemajandavad kogudused Kümnis võimaldas Vana Testamendi templiteenistusel ja hiljem ka sünagoogidel toimida. Kui iga perekond annetas 10%, siis isegi üsna väikese osaduse puhul oli sellega võimalik üleval pidada vaimulikku töötegijat. Selle põhimõtte järgi toimisid ka juudid, kes rajasid sünagoogi igasse asulasse, kus oli vähemalt 10 juudi peret. Mida iganes kristlased ka annetuse määra ja protsendi kohta tõeseks peavad, jääb kehtima põhimõte, et Uue testamendi õpetusel rajanev kogudus peaks suutma end ise majandada. Näide Jeruusalemma koguduse toetamisest näljahäda ajal on erand,

4 mis kinnitab reeglit: kogudused olid majanduslikult iseseisvad. See ei välista üksteise aitamist eriliste vajaduste puhul. Paulus õpetas galaatlastele, et nad peaks oma töötegijaid ülal pidama (Gl 6:6). Ta kirjutas Timoteosele, et too õpetaks kogudusele vaeste ja leskede eest hoolitsemist (1Tm 5:3 10) ning maksaks palka Jumala sõna õpetajatele (1Tm 5:18). Uurimised näitavad, et kogudused, mis on majanduslikult iseseisvad, kasvavad ja paljunevad reeglina kiiremini. Majanduslikul sõltumatusel on mitmeid tugevaid külgi: 1. Majanduslik iseseisvus soodustab vaimulikku küpsemist Kui kogudus sõltub majanduslikult kogudusevälistest ilmalikest allikatest (näiteks riigi rahastamine), siis unustatakse kergesti Jumalast sõltumine ja Jumala tahte otsimine. Kui aga koguduse töö ja eesmärgid sõltuvad sellest, mida Jumala rahvas usus ette võtab ja kuidas ta annetab, siis kogudus lihtsalt peab kogu aeg Jumala palet otsima ja vaimulikult edasi minema. 2. Majanduslik iseseisvus kasvatab vastutustunnet Kui koguduse töötegija saab palga või toetuse väljastpoolt kogudust (mõnelt kristlikult sponsorilt või lihtsalt tavaliselt ilmalikult töökohalt), siis ta vastutab ka oma tööandja ees. Oma koguduse jaoks jääb tal lihtsalt ülejääv aeg ja energia. Kogudus ei saa oma töötegijalt midagi nõuda ega eeldada, kui nad temale palka ei maksa. Ta teeb niipalju kui saab ja kogudus peab rahul olema. Mõnikord viib see surnud ringi, sest ka koguduseliikmed on leppinud olukorraga, kus nende töötegija saab oma palga mujalt, ega õpi kunagi andma. Inimeste süda läheb kuigipalju sellega kaasa, mida nad annavad (Mt 6:19 21). Inimesed hakkavad teenistuse efektiivsuse vastu rohkem huvi tundma, kui nad sellesse annetavad. 3. Majanduslik iseseisvus on usupraktika Majanduslik iseseisvus võib olla küllaltki suur väljakutse. Kõike ei pruugi sugugi kergelt minna, aga katsumustes meie usk kasvab (1Pt 1:6 7; Jk 1:3 4). Majanduslik iseseisvus on paljudele kogudustele tõeline usuproov. Nii mõnigi kord ei ole mitte-isemajandamise põhjuseks aineline puudus, vaid hoopis usupuudus. Majanduslikult iseseisvate koguduste näiteid võib leida nii rikaste kui vaeste koguduste seast, sama lugu on ka sõltuvate kogudustega. Küsimus on selles: Kas Jumal annab oma rahvale kõik vajaliku teenistuseks? Usuinimesed vastavad sellele küsimusele jaatavalt. Kui sa palvetad Jumala poole, et ta sind ja su kogudust varustaks, kas oled mõelnud, et palvevastuseks võid olla sina ise? Kui sa just ei praktiseeri usku ilma tegudeta, siis sageli see nii ongi. Ei ole midagi pahasti siis, kui sinu kogudust toetatakse väljastpoolt, ent kui te ütlete: me ei saa midagi teha, sest keegi ei anna meile raha siis on tegemist tõsise usupuuduse ja vaimuliku probleemiga. 4. Majanduslik iseseisvus on tunnistuseks väljaspool olijatele Kui kogudust toetatakse väljastpoolt, eriti välismaalt, siis on kerge tekkima eelarvamus, et kogudus kuulutab mingit välismaalaste usku. Kuitöötegija saab oma palga mingist välismaa organisatsioonist, siis võidakse teda näha kui hästimakstud müügimeest, mitte aga siirast ja oma usku kuulutavat kristlast. 5. Majanduslik iseseisvus loob võimalused piiramatuks kasvuks Kui kogudust rahastatakse väljastpoolt, siis on koguduse töö võimalused selle rahaga piiratud. Selliste sponsorluste sagedaseks kaaslaseks on nähtus, et toetatava teenistuse märgatav pingutus kulub toetajate informeerimiseks ja küljeshoidmiseks. Ülejäänud vahenditest aga piisab ehk napilt teenistuse elushoidmiseks, mitte aga enam kasvuks la laienemiseks. Väljast tuleva toetuse najal ei söanda kogudus sageli uusi projekte ette võtta, sest see toetus võib neist sõltumatult katkeda. Kui kogudus on majanduslikult iseseisev, siis koguduse teenistuse ulatus on võrdeline liikmete arvuga, kui liikmeid tuleb teenistuse tagajärjel juurde, siis kasvab ka annetajate hulk, mis omakorda võimaldab laiendada teenistust. Selline kogudus ei karda piire. Kui sünnib liblikas, siis kulub teatav aeg, kuni ta end kookonist välja võitleb. Heatahtlik vaatleja võib soovida liblikat väljaronimisel aidata, kuid see teeb kasu asemel kahju. Vastavalt Jumala plaanile peab liblikas läbi elama teatud rasked arenguetapid, et saada selleks, kelleks Jumal on teda kavatsenud teha.

5 Sama lugu on kogudusega. Kui see ei õpi iseseisvaks oma varases arenguetapis, siis on tal seda veelgi raskem teha hiljem. B. Koguduse rahaasjade korraldamine Koguduse rahaasjade korraldamine ei pea olema mitte üksnes nagu igapäevane äriline ja administratiivne asjaajamine, vaid ka vaimulik tegevus. 1. Õpeta süstemaatiliselt annetamisest Ükskõik, kuidas te olete oma annetamise korraldanud, rõhuta annetamise rõõmu, mitte mingit käsku või seadust. Piibellik annetamine, olgu tegemist kümnisega või mitte, on usutegu ja meenutab meile iga kord, et kõik, mis meil on, kuulub tegelikult Jumalale. Kui inimesed annetavad heast meelest, siis nad annetavad ka rohkem ning on ka ise enam õnnistatud. Juhid peavad olema annetamisel eeskujuks. Meenuta, kuidas kuningas Taavet seadis end templi ehituseks raha koguduses annetamises eeskujuks kõigile Iisraeli vanematele (1Kn 29:1 20). Kui pastor või koguduse juht kardab jätta ahne inimese muljet ning väldib õpetust annetamise teemal, et tee ta sellega kellelegi head. Ta takistab inimestel teenistuses osalemast ning õnnistusi saamast ja kogudus kaotab sissetuleku allika ning võime midagi Jumala riigis korda saata. Kui koguduses ei harrastata head majapidamist, siis kannatab kogu teenistus. Kui kümme peret toovad kokku oma kümnise, siis selle raha eest saaks selline väike osadus ülal pidada vaimuliku töötegija pere samal elatustasemel, kui liikmed. Loomulikult on kogudusel ka teisi vajadusi, ent kui fookus on kõrvale pööratud olulistelt asjadelt, siis võib kogudus annetada vähem, kui nad võiksid ning misjonitöö jääb soiku, sest kunagi ei leita raha, et maksta palka rohkematele töötegijatele. Ka siis, kui kõik liikmed annetavad hästi, peavad koguduse juhid vastutustundlikult jälgima, et kogu aur ei kuluks vilele oma koguduse aina kasvavate (kui mitte nii oluliste) vajaduste täitmiseks. 2. Koosta eelarve ja järgi seda Koguduse raamatupidamises võib kasutada erinevaid süsteeme, kuid harva saavutatakse edu ilma planeerimata. Enne, kui midagi saab ette võtta, tuleb hinnata maksumust (Lk 14:28 30), see pole midagi muud, kui eelarvestamine. Kogudused võivad möödunud aegadest õppust ja kogemusi saades hinnata, kui palju maksab mingi asi ning koostada kava, kuhu pannakse kirja, kui palju raha kavatsetakse erinevatele tööharudele kulutada ning kui palju raha peab selleks sisse tulema. Kui eelarvet ei tehta, siis on kiusatus kulutada raha selle peale, mis kõige kõvemini nõuab või lihtsalt juhuslikult siia-sinna, olulised asjad aga jäävad aasta aastalt tegemata, sest neid justkui saab edasi lükata. Eelarve koostamisel tuleks arvestada koguduse möödunud aegade kogemustest seda, kui palju miski on maksma läinud (selleks tuleb loomulikult teatud perioodil kulusid lihtsalt kokku arvestada), samuti inflatsiooni ja ettenägematuid asjaolusid. Mõned näited võimalikest kulukirjetest: Administratsioon ja planeerimine Ruumide rent, küte, elekter Palgad ja palkadega seotud maksud Evangelism Misjonäride toetus Pühapäevakool ja noortetöö Uute koguduste rajamine Koolitus Ülistus ja muusikatöö Transport, tehnika Kui kogudusel on kinnisvara, siis pikaajaliste investeeringute fondid Laenude tagasimaksed Muud erikulud

6 Uued kogudused ei pea kuigi palju vaeva nägema mõningate eelarve punktidega, kuid koguduse kasvades peab hakkama arvestama ka mitmete asjadega, millest varem ei oldud teadlikudki. Oluline on aegsasti tutvuda seadustega, et mitte eksida maksukohustuste vastu. Eelarve koostamisel tuleks kaasata parimad saadaolevad kristlikud asjatundjad, kellel on vastava ala kogemusi. Eelarve tegemine on vaimulik protsess ühtaegu, ka koguduse vaimulikud juhid peavad selle juures kaasa rääkima. Ning loomulikult mõtet on eelarvel, mille kulude ja tulude pool on tasakaalus. 3. Koolita välja varahoidja ning raamatupidaja Koguduse liikmed tõmbuvad annetamises tagasi, kui nad ei ole veendunud, et kogudus kasutab nende kokkupandud raha parimal viisil. Koguduse rahaasju peavad korras hoidma asjatundlikud ning laitmatu reputatsiooniga isikud. Samuti peab koguduse raamatupidamine olema läbipaistev ning kontrollitav. Alljärgnevas tabelis (joonis 2.1) on loetletud koguduse rahade hea majapidamise põhilised omadused ja tunnused. Joonis 2.1 Kümnise ja rahaliste annetuste käsitlemise põhimõtted Korjanduste ülesvõtmine ja lugemine tuleks toimetada vähemalt kahe koguduse liikme poolt. Kõikide korjanduste ja annetuste kohta tuleb pidada üksikasjalikku arvestust. Koguduses peaks tegutsema majandustoimkond, kes koguduse rahaasjade kohta ülevaadet omab ning juhtidele vastavaid ettepanekuid teeb. Koguduses tuleb ametisse seada varahoidja, kes hoiab koguduse raha turvaliselt. Eriotstarbeks antud annetusi tohib kasutada ainult määratud otstarbel. Raha kasutamise aruanded peab tegema kättesaadavaks kõigile koguduse liikmetele. IV. KOGUDUSE RAJAMISE LIIKUMISE RAHASTAMINE Koguduste rajamise liikumine vajab raha kõigil selle erinevatel tasemetel alates koguduse rajajate toetusest kuni kõrgemate tasemete infrastruktuurideni. Inimesi on tarvis leida ja koolitada, materjale on tarvis välja anda ja levitada, juhid peavad reisima, uurimistöid on vaja teha, koguduste rajamine vajab raha. Kust see raha tuleb? Kuna evangeeliumi levitamine vajab raha, peab annetamine olema koguduste rajamise liikumisse sisse ehitatud. Koguduste rajamise liikumine toetub usuinimestele ning usuinimesed annetavad. Jeesus kirjeldas vaimulikku seaduspärasust, kui ta ütles: Kus on sinu varandus, seal on ka sinu süda. (Mt 6:21). Kui usklik inimene annetab jõudumööda ja järjekindlalt, siis ta on ka huvitatud teenistusest, mida ta toetab. See toimib samal viisil, kui keegi kogub raha, et soetada endale eluase või auto kui ta on selle nimel vaeva näinud, siis ta ka hoolib sellest. Need, kes on haaratud koguduse rajamise liikumisse, peaksid seda ka rahaliselt toetama. Kui nad seda ei tee, siis nad tegelikult liikumisest osa ei võtagi, arvaku nad ise mida tahes. Midagi väga võimsat juhtub selle liikumisega, mille liikmed mõistavad, et kui nemad ja Jumal on otsustanud midagi ette võtta, siis see ka sünnib ning nende edu või ebaedu sõltub nüüd inimestest, kelle kaudu Jumal kavatseb oma tööd teha. Koguduse rajamise liikumist võidakse toetada (algusetappidel) väljastpoolt, kuid pikas perspektiivis ei tee see liikumisele head. Rahastajad otsustavad enamasti seda, mida teha tuleb ning liikumine ei saa kunagi osalejate omaks. Kas koguduse rajamise liikumist on võimalik kohalike annetajate toel ellu viia? Vastus, nagu sa võid juba arvata, on JAH. See on võimalik. Kus on inimesi, kes südamest usuvad, et Jumal tahab evangeeliumiga täita kogu nende maa, seal on sellised liikumised alanud ja nad on julgustuseks paljudele rahvustele. Üks näide on India, mis on vaene maa enamike riikidega võrreldes. The Friends Missionary Prayer Band on hämf4 1 5(m)-2421(as)-7.7(tav)5-1374(l)6.4(i)miejn v ras ija toetn är a

7 KOKKUVÕTE Jumala plaan nii üksikisikute kui koguduste jaoks on kasvatada neid küpsuses ja ustavuses Jumalale. Teistest inimestest sõltuvaks jäämine ei aita kaasa küpsusele ega kasvata usku, jäädes sõltuvaks, ei saa me korda saata seda, milleks Jumal on meid kutsunud. Paljud kristlased ei söanda Jumalat usaldada rahaasjades, kuid Jumal kutsub meid üles oma sõnas seda siiski tegema. Jumal tõotab õnnistada neid, kes usuvad Jumalasse ka neis asjus. KÜSIMUSED Kas oleksid valmis andma üle oma võimete, nagu seda tegid makedoonlased? Mida tuleks värsketele kristlastele õpetada annetamisest? Mille põhjal arvestad oma kümnise või annetamise määra? Kuidas selgitaksid annetamise põhimõtteid mittekristlasele, kes väidab, et kirikud on huvitatud ainult külastajate rahast? Kuidas mõjutab väljast tulev toetus kohalikku kogudust? TEGEVUSPLAAN Kirjuta üles oma igakuine sissetulek (nii rahaline kui mitterahaline) ning annetuse hulk. See jääb sinu ja Jumala vahele. Arvuta välja, mitu protsenti sinu sissetulekutset läheb Jumala riigile. Jaga oma koguduse ohvriandide summa täiskasvanud liikmete (või regulaarsete külastajate) arvuga ning leia keskmine summa, mida iga annetaja kuus annetab. Korruta see summa kümnega ning leia, milline oleks iga inimese sissetulek, eeldusel, et ta maksab kümnist. Kuidas selle arvutuse kohaselt kogudus annetab? Kas kogudus vajaks selles küsimuses lisaõpetust? Kui jah, siis tee plaan, kuidas kavatsed seda õpetust edasi anda. Pea meeles, et sinu eesmärk on õpetada neid headeks majapidajateks, mitte suruda peale legalistlikke eeskirju. Jumal armastab rõõmsat andjat. ALLIKAD Pate, Larry. Starting New Churches. International Correspondence Institute. Irving, TX: Swartz, Glenn. Dependency Among Mission Established Institutions; Exploring the Issues. Lancaster, PA: World Missions Associates, 1996.