KÜSITLUSE KOKKUVÕTE. Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta.

Transcription

1 KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Kokkuvõte Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi küsitlusest Uurimus nutiseadmete kasutamise ja nutiturvalisuse kohta. SISSEJUHATUS Küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste ja õpetajate valmisolek nutiseadmete kasutamiseks ja kasutusala laiendamiseks. Õpetajatele saadetud küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada pedagoogiline olukorde ja valmisolek nutisedmete kasutamiseks õppetöö läbiviimisel. Õpilastele saadetud küsitluse eesmärgiks oli välja selgitada nutiseadmete kasutamise võimalused ning valmisoleks nutiseadmete kasutamiseks õppetöös. Lapsevanemate osa on vajalik, kuna õpilased on alaealised ja oma seadmete eest ise ei vastuta. Samuti on oluline välja selgitada, millised on lapsevanemate oskused digimaailmas toimetulekuks ning milllised on nende ootused koolile. Küsitluse viisin läbi ajavahemikul 17. veebruar veebruar Uuringu läbiviimiseks kasutasin Google Forms küsitlust. Koostasin 3 küsitluse ankeeti: õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele. Õpilasi küsitleti kogu kooli ulatuses, klass, sest 1. ja 2.klassis ei kasutata nutiseadmeid koolis üldse. Lapsevanemate puhul paluti, et nad märgiksid mitme lapse puhul vanima lapse klassi numbri. Õpetajatele edastasin ankeedi lingi e-kirja kaudu. Õpilaste ankeedi lingi saatsin koos kaaskirjaga meie kooli klassijuhatajatele, kuid pean tõdema, et kõik klassijuhatajad ei edastanud küsitlust oma klassi õpilastele. Lisaks panin koolis igale korrusele teate küsitluse kohta koos QR koodiga, et õpilased saaksid selles uurimuses osaleda ning küsimustele vastata. Lapsevanemate ankeedi lingid saatsin koos kaaskirjaga samuti meie kooli klassijuhatajatele, kelle ülesandeks oli need ankeedid lapsevanematele edastada. Kahjuks pean tõdema, et kõik klassijuhatajad ei edastanud seda ankeeti oma klassi õpilaste vanematele. Küsitlusele vastas 72 õpilast, 113 lapsevanemat ja 33 õpetajat. Küsitlused olid koostatud nii, et neid saaks omavahel võrrelda. Küsitluse käigus ilmnes mõningaid tehnilisi puudusi küsitluse läbiviimisel, näiteks ei saanud küsitlust täita alati kõikide veebibrauseritega.

2 ÕPETAJATE KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Õpetajate ankeedi link Õpetajate ankeedis oli 10 küsimust. Õpetajate küsitlusele vastas 33 õpetajat 64-st. Esimese küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milliseid seadmeid saavad õpetajad kasutada. Küsitlusest selgub, et õpetajate valmisolek seadmete kasutamise poolest on meie koolis üsna suur. 19 -l õpetajal on olemas oma lauaarvuti ja 23-l on olemas sülearvuti. Nutitelefoni kasutab 22 õpetajat 33-st. Oma tahvelarvuti on olemas 13-l õpetajal. Tööl on võimalus arvutit kasutada 29-l õpetajal. Õpetajatel on olemas vajalikud seadmed, et VOSKi põhimõtet rakendada. Teise küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada õpetajate valmisoleks oma seadme kasutamiseks koolis. 42,4% (14 õpetajat 33-st) õpetajatel on võimalus oma seadet tööle kaasa võtta ning 30,3% (10 õpetajat) õpetajatest teeb seda üidevalt. See näitab seda, et õpetajatel on VOSKi läbiviimiseks valmisolek olemas. 9,1% vastanud õpetajatest võtab seadme kaasa siis, kui seda vaja on. 15,2% vastanutest pole võimalust oma seadet tööle kaasa võtta.

3 Kolmanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju õpetajad tarkvara laadimisest teavad ning kuidas nad seda teostavad. Küsitlusest selgus, et 63,6% (21 õpetajat) vastanud õpetajatest oskavad oma seadmetesse tarkvara laadida. 24,2% vastanutest (8 õpetajat) ei oska, aga tahaksid osata. See annab võimaluse koolituse läbiviimiseks koolitöötajatele. 9,1% vastanutest (3 õpetajat) ei oska ega soovigi teada saada, kuidas tarkvara seadmetesse laadida saab. Neljanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpetajadkasutavad oma seadmeid turvaliselt ning kas nad oskavad oma sedameid hooldada. Küsitluse koostaja on märganud, et kasutusel olevad seadmed on sageli turvamata kõikide sihtgruppide osas, mis tingis ka käesoleva küsimuse. 36,4% (12 õpetajat) teavad, kuidas oma seadmeid hooldada ning nende seadmed on kõik praegu korras. 12,7% õpetajatest (4 õpetajat) teavad, kuid oma seadmeid hooldada, kuid nad ei järgi soovitusi ega nõuandeid. 33,3% (11 õpetajat) ei tea seadmete hooldamisest mitte midagi, kuid nad soovivad teada. Selline olukord on hea õpetajate seas vastava koolituse läbiviimiseks, et õpetajaid teemaga rohkem kurssi viia. 18,2% (6 õpetajat) oli valinud vastuse muu, kuid ei olnud lisanud vastavat selgitust.

4 Viienda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milleks õpetajad oma seadmeid kõige rohkem kasutavad. Õpetajate ülesandeks oli valida igale tegevusele sobivaim number. 0 tähendas, et õpetaja seda üldse ei tee. 5 tähendas, et kasutab seadet selleks tegevuseks väga sageli suhtlemine pildistamine õppetöö mängimine helistamine Küsitlusest selgus, et kõige rohkem kasutavad õpetajad ona seadmeid suhtlemiseks, helistamiseks ja õppetöö läbiviimiseks. See annab lootust, et oma seadmes ette võetud õppeptosess jõuab kord ka õpilaseni. Kuuenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste oskused ja tahe õpptöös nutiseadmeid kasutada. Küsitlusest selgus, et ainult 9,1% (3 õpetajat) õpetajatest tahavad väga ning oskavad nutiseadmeid õppetöös kasutada. 42,4% õpetajatest (14 õpetajat) tahavad kasutada nutiseadmeid õppetöös ning nendel on olemas piisavad teadmised ja oskused nutiseadmete kasutamiseks õpptöö läbiviimisel. 39,4% õpetajatest (13 õpetajat) tahavad tundides nutiseadmeid kasutada, kuid ei oska. See annab võimaluse koolituse läbiviimiseks õpetajate seas. 3% õpetajatest (1 õpetaja) ei oska nutiseadmeid õppetöös kasutada ega ei soovi seda teha.

5 Seitsmenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kui sageli kasutavad õpetajad tehnilisi võimalusi meie koolis õpilastega õppetöö läbiviimisel. Välja oli toodud arvutiklassi kasutamine, klassis oleva tehnika (projketor, kõlarid) kasutamine, aula ja auditooriumi tehnika kasutamine, õpilaste nutiseadmete kasutamine ning muu tehnika (fotoaparaadid, videokaamerad jne) kasutamine. Kasutuse sagedus pidevalt piisavalt palju parasjagu võiks rohkem kasutada vähe ei kasuta üldse Arvutiklass 0% 3% 30,3% 15,2% 33,3% 18,2% Klassis olev tehnika (projektor, kõlarid) Aula ja auditooriumi tehnika 48,5% 18,2% 18,2% 0% 6,1% 9,1% 6,1% 6,1% 3% 6,1% 27,3% 51,5% Õpilaste nutiseadmed 3% 3% 21,2% 33,3% 21,2% 18,2% Muu tehnika (fotoaparaadid, videokaamerad jne) 0% 6,1% 21,2% 15,2% 33,3% 24,2% Taristu kasutamine on õpetajate hinnangu põhjal hea, ei ole liialdatud, ennemini võiks aktiivsus tõusta, kuid mitte ülearu. Arvutiklassi kasutatakse praaasjagu. Klassides olevat tehnikat kasutavavad 48,5% õpetajatest pidevalt. Aula ja auditooriumi kasutamise võimalus on väike, sest tehnika ülesseadmine on keeruline ning selle igapäevane kasutamine õppetöö eesmärgil ei ole sihipärane. 33,3% õpetajatest on väitnud, et nutiseadmeid võiks rohkem kasutada ning see näitab õpetajate valmisolekut VOSKi kasutuselevõtuks. Tundidesse võiks lõimida ka muu tehnika kasutamist. Kaheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja segitada VOSKi valmisolek õpetajate seas.

6 Küsitlusest selgus, et 48,5% õpetajatest (16 õpetajat) soovib nutiseadmeid tundides kasutada senisest rohkem. 24,2% õpetajatest (8 õpetajat) arvab, et praegu kasutavad nemad tundides õpilaste nutiseadmeid piisavalt. 18,2% õpetajatest (6 õpetajat) arvab, et tundides ei ole vaja nutiseadmeid kasutada. Tulemi põhjal saab väita, et õpetajad soovivad üha enam VOSKi põhimõtet realiseerida õppetöö läbiviimisel. VOSK valmisolek on olemas ja trend on tõusule. Üheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on õpetajad nutiseadmeid õppetöös kasutanud. Vastusete kirjapildid on muutmata kujul. Ise teen esitlusi, näitan filme vms, lasen lastel sama teha. Saadavad mulle erinevaid töid. Ühisdokumendi loomine vms. Erinevate ülesannete täitmisel, õpitu kinnistamisel, õpitava illustreerimisel jne. 10monkeys keskkonnas matemaatiliste ülesannete lahendamiseks. Miksikeses ülesannete lahendamiseks. Mängulisteks tegevusteks. Osalenud matemaatika võistlustel, kunstiõpetuses tux painti ja projektitöödes. Ülesannete edastamiseks, info jagamiseks, saamiseks. Lisamaterjalide hankimiseks ja õppetöö iluustreerimiseks. Näidete toomiseks. Kirjavahetuseks. Kasutan palju kahooti teste, mulle need meeldivad ja õpilastele ka. Filmi tegemine toimis ka hästi. Tundide ettevalmistamisel, õppeöö läbiviimisel, õpilased on kasutanud koduste tööde tegemisel. Ei ole kasutanud. uue osa kohta käiva info täiendamisel, kordamisel, mängud õppimiseks Viktoriinide lahendamisel. Küsimustikele vastamises. esitlused, filmid-videod, info otsimine, e-sõnaraamatud, e-harjutustikud, teksti koostamine ja redigeeriminr Koostasin koos õpilastega õppematerjali. Funktsioonide uurimisel ja õpetamisel on võimalusi väga palju Viimati Loovtöö raames õpilasega Gif -pilte tehes. infootsing Moodle kasutamine Õpilased koostavad slaidikavasid; otsivad nutiseadmete abiga vajalikku infot, osalevad internetipõhistel võistlustel; projektor on igapäevane abiline tundide läbiviimise, aga ka õpilaste tööde esitlemisel. Väga sageli tausta- ja tantsumuusika otsimiseks ja tunnis kuulamiseks. Tantsude õppimiseks ja õpilastele näitamiseks. Õpilastele usaldusväärsete erialaste veebiaadresside

7 tutvustamiseks. Alates III kooliastmest Endomondo programm, pulsimõõtja. Tantsuvideod ja treeningprogrammid projektoriga seinale. Teooriaküsimustele vastuste leidmine internetist. Referaadi tegemine. Quizletis viktoriinide koostamine. Kahoot, Quizlet, Socrative. KT teen internetis, kasutan Kahooti, Socrative, LearningApps keskkonda Olen kasutanud palju, ei oska öelda konkreetset saavutust. Võib-olla vabavaralise kaardirakenduse abil info kandmine kaardile 10. klassis. Piltide joonistamisel, muutes need 3d pildiks. Erinevaid mõtlemise ülesandeid. Internetipõhine küsimustik õpilastele. Õpilaste ettekanded tundides erinevaid esitlusprogramme kasutades Ei ole kasutanud Ei ole. Esitluste loomine, viktoriinide läbiviimine. muusikavideote kuulamine, cd plaatide kuulamine Viktoriinid, esitlused. Kahoot, socrative, MS word Küsitlusest selgus, et kõige rohkem on õpetajad kasutanud rakendusi, mis on seotud viktoriinidega (nt Kahoot ja Quizlet). Õpetajad on andud õpilastele luua esitlusi ja referaate. Kunstis on kasutatud TuxPainti ja kehalises näiteks Endomono rakendust. Kümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milleks võiks õpetajad veel arvutied ja nutiseadmeid õppetöös kasutada. Vastusete kirjapildid on muutmata kujul. Kõiki ideid ei saa välja tuua, sest olen näinud paljut põnevat, millega aga kohe pole tegema hakanud ja nüüd ei suuda taastada... Ettekannete tegemisel, temaatiliste videote valmistamiseks jne. Küsitluste läbiviimiseks. Mängude mängimiseks. Ei tea Kindlasti ei tohi nendega liiale minna! ei oska vastata Ma arvan, et neid kasutakase piisavalt. Võimalusi on lõputult. Filme, pilte, kirjutisi, ideede leidmisel, info otsimisel. Ei oska praegu öelda.

8 elektroonilise ajalehe täiendamisel, mängude tegemisel Tundub, et kasutatakse piisavalt. Kui oleks rohkem asjakohast õppevara, kasutaksin rohkem. Valik on lai. Aega napib. Ei oska midagi lisada Kuna mul klassis tõeline arvutisõltlane-siis eesmärk on teda just sealt mailmast välja saada. Kuid Smart tahvliga sooviksin küll mitmeidki tunde teha.fotokatega saab teha toredaid kollaže klassitegevustest arvutis.robotid oleksid heaks vahelduseks tunnile vahetunnis jne. rohkem sisukat vaba aja veetmist (huviringid, mis suunaksid sisukat kasutust) pildistamine, orienteerumine Ideaalis võiks olla arvutiklassis sellised vahendid, et need tõeliselt toimiksid. Rohkem võiks olla ka robootika tunde - nende nutihuvi, kes praegu vahetunniti ennast nutiseadmetesse unustavad peaks kuidagi õigetesse kanalitesse suunama. Pulsikella andmete töötlemine arvutis. Sporditehnika eneseanalüüs õpilasest tehtud video põhjal. Liikumist eeldavate mängude mängimine vahetunnis (suurel ekraanil Fii jt) Õppematerjalide jagamine õpilastele mingis keskkonnas(moodle jt) Õpetajatele infotehnolooliliste võimaluste jagamine (hetkel parimad valikud) mingis keskkonnas. Info on hetkel kaootiline, valikut on raske teha. Õppevideode loomiseks. Videode tegemiseks. ei oska öelda, Kui interneti ei ole aegajalt, ega siis ei saa neid võimalusi kasutada... Võiks kasutada nutitelefone orienteerumisel, fotojahil, koolisündmuste jäädvustamisel jms. ehk siis anda õpilastel kaasasolevatele võimsate seadmete kasutamisele asjalik siht. Aga ütlen veel, et silmad lahti ümbritsevale, mitte ekraanile, õpib ja areneb õpilane ka väga hästi. Võiks ju kasutada, aga kas meie õpilased ei ole juba piisavalt palju nutiseadmetes? Esitluste loomiseks. kindlasti võiks kasutada vanemate õpilastega kaameraid, nii fotode kui ka filmide tegemiseks Ei oska öelda Ei tea veel. Loovtööde tegemisel. väga hästi saab mängida klaveril telefoninumbrit, näiteks 5 telefoninumbrina on 5. noot sol C duuris Hetkel ei oska vastata. Programmeerimine

9 Küsitlusest selgus, et õpetajatel on päris palju ideid, kuidas saaks nutiseadmeid ja arvutied veel õppetöös kasutada. Välja oli toodud mängude mängimine ja videode ning slaidiesitluste loomine. Mainitud oli konverentse, robotite tegemist ja programmeerimist. Hea idee tundub ka Wii kasutamine vahetundides. ÕPILASTE KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Õpilaste ankeet Õpilaste ankeedis oli 13 küsimust. Õpilaste küsitlusele vastas 72 õpilast. Esimese küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste jaotumine klasside kaupa. Küsitlusest selgus, et kõige rohkem oli vastajaid 5.klassi (30,6% - 22 õpilast) õpilaste hulgas ja kõige vähem 4.klassi hulgas (2 õpilast - 2,8%). 6.klassist ei olnud mitte ühtegi vastajat, ülejäänud klassid olid vastajate poolest esindatud. Teise küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada see, kui vanalt õpilased esimest korda tehnikaga kokku puutusid. Vanus ei mäleta Vastajaid Tekkinud tabeli põhjal on näha, et väga paljud õpilased puutusid kokku tehnikaga juba 5 (16 õpilast) ja 6 aastaselt (11 õpilast). Mõnel üksikul õpilasel on kokkupuude tehnikaga olnud esimest kohda siis kui ta on olnud 13 või 14 aastane.

10 Kolmanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, missugused tehnikaseaded on õpilastel endal olemas (isiklikud vahendid). Küsitlusest selgus, et 95,8% (69 õpilast) vastanutest on nutitelefon olemas ning seetõttu on hea võimalus rakendada VOSKi koolis. Suurel osal õpilastel on olemas ka tahvelarvuti - 41,7% (30 õpilasel). Neljanda küsimuse eesmrägiks oli välja selgitada, missugust vanemate seadet nad saavad lisaks oma seadmete kasutada. Küsitlusest selgus, et paljud lapsed saavad kasutada oma vanemate tahvelarvuteid ja lauarvuteid. Seega on paljudes kodudes olemas mingisgune tehniline vahend. Viienda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpilaste arvates lubavad nende vanemad õpilastel oma isiklikke nutiseadmeid kooli kaasa võtta.

11 Küsitlusest selgus, et 83,3% õpilastest (60 õpilast) on kindlad, et nende vanemad lubavad neil oma nutiseadet kooli kaasa võtta. 16,7% õpilastest (12 õpilast) on kindlad, et kui seadmeid läheb koolis vaja, siis vanemad lubavad neil oma seadmed kaasa võtta. Ei vastused puudusid selle küsimuse juures täielikut ning seetõttu on lapsed valmis oma seadmeid koolis kasutama. Kuuenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpilaste arvates teavad nende vanemad, milliseid rakendusi või tarkvara nad oma seadmetesse alla laevad. Küsitlusest selgus, et õpilased on kindlad, et nende vanemad teavad, missuguseid rakendsi nad oma seadmetesse alla laevad. 15,3% vastanutest küsivad enne rakenduse alla laadimist vanematelt luba. 30,6% vastanutest laevad ise tarkvara alla, sest nad teavad, et vanemad lubavad neil kõike teha. 5,6% lastest on see eelis, et vanemad laevad ise tarkvara nende seadmetesse. 11,1% vastanutest arvavad, et see pole üldse vanemate asi, mida nad oma seadmetesse alla laevad. Seitsmenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpilased teavad, kuidas oma seadmeid hooldada.

12 Küsitlusest selgus, et 58,3% vastanud õpilast (42 õpilast) teavad, kuidas oma seadmeid hooldada ning neil on kõik korras. See on väga suur näitaja. 12,5% vastanutest teavad, kuidas hooldada, kuid nad ei järgi nõuandeid. 11,1% vastanutest ei tea, kuidas oma seadmeid hooldada, kuid nad soovivad teada, kuidas seda teha. See annab võimaluse õpilastele selle teema kohta teadmisi õpetada. 2,8% õpilastest ei tea, kuidas seadmeid hooldada ning nad ei soovigi teada saada, kuidas seda tehakse. Kaheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milleks õpilased oma nutiseadmeid kõige rohkem kasutavad. Õpilaste ülesandeks oli valida igale tegevusele sobivaim number. 0 tähendas, et õpilane seda üldse ei tee. 5 tähendas, et kasutab seadet selleks tegevuseks väga sageli suhtlemine pildistamine mängimine õppetöö helistamine Küsitlusest selgus, et kõige rohkem kasutavad õpilased ona seadmeid suhtlemiseks, helistamiseks ja mängimiseks. Õppetöös kasutavad õpilased oma nutiseadmeid kõige vähem. Üheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kui sageli kasutavad õpilaste arvates õpetajad tehnilisi võimalusi meie koolis õpilastega õppetöö läbiviimisel. Välja oli toodud arvutiklassi kasutamine, klassis oleva tehnika (projketor, kõlarid) kasutamine, aula ja auditooriumi tehnika kasutamine, õpilaste nutiseadmete kasutamine ning muu tehnika (fotoaparaadid, videokaamerad jne) kasutamine. Kasutuse sagedus liiga palju palju parasjagu veidi vähe liiga vähe ei kasuta üldse Arvutiklass 2,8% 2,8% 23,6% 23,6% 40,3% 6,9% Klassis olev tehnika (projektor, kõlarid) Aula ja auditooriumi tehnika 9,7% 5,6% 65,3% 9,7% 8,3% 1,4% 2,8% 4,2% 30,6% 8,3% 11,1% 43,1% Õpilaste nutiseadmed 4,2% 5,6% 20,8% 5,6% 29,2% 5,6% Muu tehnika (fotoaparaadid, videokaamerad jne) 2,8% 8,3% 31,9% 12,5% 36,1% 8,3%

13 Taristu kasutamine on õpilaste hinnangu põhjal hea, ei ole liialdatud, ennemini võiks aktiivsus tõusta, kuid mitte ülearu. Arvutiklassi kasutatakse praaasjagu. Klassides olevat tehnikat kasutavavad 65,3% õpetajatest parasjagu. Aula ja auditooriumi kasutamise võimalus on väike, sest tehnika ülesseadmine on keeruline ning selle igapäevane kasutamine õppetöö eesmärgil ei ole sihipärane. Õpilaste väitel kasutavad õpetajad nutiseadmeid tundides vähe ning see näitab õpilaste valmisolekut VOSKi kasutuselevõtuks. Tundidesse võiks lõimida ka muu tehnika kasutamist, sest 36,1% õpilastest väidab, et sellist tehnikat kasutatakse liiga vähe. Kümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas õpilaste arvates on meie kooli õpetajatel piisavad teadmised ja oskused nutiseadmete kasutamiseks õppetöös. Küsitlusest selgus, et 18,1% vastanutest (13 õpilast) arvab, et meie kooli õpetajad tahavad väga nutiseadmeid õppetöös kasutada ning oskavad seda väga. 25% vastanutest (18 õpilast) arvavad, et meie kooli õpetajad tahavad nutiseadmeid õppetöös kasutada ning õpetajate teadmised on piisavad selle teostamiseks. 30,6% vastanutest (22 õpilast) arvab, et õpetajad tahavad nutiseadmeid kasutada, kuid neil pole piisavalt oskusi. Selle olukorra muutmiseks saab koolis korraldada sisekoolitusi õpetajate teadmiste täiendamiseks. Üheteistkümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste arvamus nutiseadmete kasutamise kohta õppetöös.

14 Küsitlusest selgus, et 68,1% vastanud õpilasest (49 õpilast) arvab, et õpetajad võiksid praegusest rohkem nutiseadmeid kooli kasutada. 26,4% (19 õpilast) arvab, et õpetajad kasutavad piisavalt nutiseadmeid tundides. Need arvud näitavad seda, et õpilased on valmis tundides nutivahendeid kasutama. Kaheteistkümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milleks on õpilased oma arvutied ja nutiseadmeid õppetöö eesmärgil kasutanud. Vastused on muutmata kujul. Osad õpilased oli vastuse kirjutamise asemel sisestanud punkti või kriipsu. Referaadi tegemiseks, paari uurimis töö tegemiseks. Referaadi tegemiseks, paari uurimis töö tegemiseks. Referaadi tegemiseks, paari uurimis töö tegemiseks. Referaadi tegemiseks, paari uurimis töö tegemiseks. Referaadi tegemiseks, paari uurimis töö tegemiseks.... Ei tea Ei tea ekool ja kahoot.it ekool ja kahoot.it referaat referaat oleme viktoriine lahendanud oleme viktoriine lahendanud Õpetaja on andnud linke mängude kohta. 10monkeys keskkond Projekt Kahootis teste teinud Viktoriine tehes, arvutis kontrolltööd, kirjandid, referaadid Kahoot, kt-d, Otsinud informatsiooni, teinud kahoot teste tunnis Kahooti mänginud, Quizlet Inglise keele sõnade tõlkimisel Google tõlge informatsiooni leidmisega internetist Vaatan ekooli mis on vaja õppida

15 Ekool Kodusteks ülessandeks ja esitlusteks. Referaadi koostamisel Inglis k ja kuntstis Kunsti tunnis olen kasutanud Arvutamine Arvutamiseks Inglise keeles indiaanlaste kohta infot Olen otsinud internetist vastuseid, kui ise ei oska ja erinevaid keskkondi õppimiseks Informatsiooni otsimiseks ja tööde koostamiseks. Kahoot-is teste teinud Arvutamiseks Inglis keeles Referaat. Otsinud õpetaja küsimustele vastuseid; teinud kontrolltöid arvutis; tõlgin sõnu Bioloogias ettekande tegemiseks tunni ajal, kontrolltööd bioloogias on arvutis tehtavad inglis k, kuntsis kontrolltööd teinud arvutis Quizletis olen viktoriine lahendanud. Saan nutiseadmega käia ekoolis ja kui vaja saan otsida tööks vajalikku infot. Õppevideo koostamisel ja mingite õppemängude mängimisel. Mingisugustele küsimustele vastamisel Viktoriiniküsimustele vastamisel. Matemaatikaülesannete lahendamisel. Kunagi pidin ka Miksikeses pranglima. Googeldamine.powerpoint ja word Pildistamiseks, küsimustelevastuste otsimisel. Ekool ma ei tea rohkem - Referaat,drives esitlus jne Esitluste loomine. Kasutasin telefoni arvutamiseks ja arvutit vastuste jaoks Eesti keele tunnis lubas õpetaja telefonist kuulsaid inimesi otsida,tegin loodus õpetuse referaati. Nt referaadi tegemisel jne Arvutid olen kasutanud projektide ja referaatide jaoks.

16 Mingisugused viktoriinid olid. Mingid viktoriinid kahootis. Oleme koostanud ise klassikaaslastele küsimusi mingis keskkonnas, praegu täpselt ei mäleta. Esitluste ja referaatide koostamine. Ettekanded, kahoot, referaat Kahoot Kahoot, Socrative, Quizlet, videode tegemine Kahoot, Quizlet, Padlet viktoriinide lahendmine, piltidest oleme klippe kokku pannud, esitlust oleme ka teinud referaatide ja uurimuste tegemiseks esitlused, kahoot referaat, kahoot Küsitlusest selgus, et enamasti on õpilased arvutit ja nutiseadmeid kasutanud referaatide ja esitluste tegemiseks, infootsingute teostamiseks, viktoriinides osalemiseks. Kolmeteistkümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, milleks võiks veel arvuteid ja nutiseadmeid õppetöö eesmärgil kasutada. Vastused on muutmata kujul. Osad õpilased oli vastuse kirjutamise asemel sisestanud punkti või kriipsu. Ei tea. Ei tea. Ei tea. Ei tea. Ei tea. Ei tea Ei tea Ei tea Ei tea Ei tea

17 Mängimiseks Mängimiseks Mängimiseks Mängimiseks filmide tegemiseks filmide tegemiseks lahedate plakatite tegemiseks, mis koosnevad piltidest lahedate plakatite tegemiseks, mis koosnevad piltidest Mängimiseks ja õppimiseks. Õppimise jaoks rohkem Rohkem võiks kasutada kaameraid ja filmitehnikat, lasta õpilastel teha rohkem loovaid ülessandeid mitte tampida pidevas rutiinis, mis tüütab. Nutiseadmeid ei ole vaja kasutada, ainult arvuteid, kuna telefonides on õpilased niigi liiga palju ning pidevalt väikest ekraani vaadates kahjustavad silmi veelgi enam. Arvuteid võiks kasutada veidi rohkem erinevates ainetes, mitte ainult bioloogia ja matemaatika vms. Ei oska öelda Erinevad mängud, näiteks kahoot Suhtlemiseks Mängimiseks Arvutamiseks. Õppimiseks Õppimisel Võiks tunde huvitavamaks teha, mingeid filme või videosid. Kontrolltöödr tegemiseks, niisama õppimiseks jm Infotehnoloogia süvendatud õppeks. Võiks õpetada seadmetega esinevate probleemide lahendamist ning seadmete omavahelist ühilduvust/ koos kasutamist. Samuti oleks vaja õpetada programmeerimist ning õppida üldist infosüsteemide toimimist. Igavuse peletamiseks arvutiklassi võiks rohkem kasutada. Tunnis võiks rohkem raamatukogus käija Ei oska kahjuks midagi pakkuda. Oluline on, et seda liiga palju ei kasutataks, eriti nooremate õpilaste seas, sest inimene peab oskama ikkagi käsitsi ka kirjutada ja korralik

18 käekiri on oluline. Õppetööga seotud filmide vaatamiseks, täiendava informatsiooni otsimiseks, internetis ainega seotud õppemängude mängimiseks õpimiseks kontrolltööd, rühmatööd, uurida midagi jne Videode loomiseks, ühismängude läbiviimiseks. Erinevate tööde ja ülesannete lahendamiseks. Õppevideode tegemine. Õppemängude tegemine. Filmimiseks ja mängude mängimiseks Kahoot ja Socrative. Interaktiivsed mängud, millega saab õppida Esitluste ja mängude loomiseks. Nt: kodutööd võiks olla telefonis. Matemaatikas arvutamiseks. Õppemängude mängimiseks ja õppemängude tutvustamiseks algklassides. - Mängida kahuuti, kasutada telefonis kalkulaatorit. Ma ei tea Teiste klasside suhtlemiseks. Esitlused, videod, mängud. Videod, esitlused, mängud Võiks õppida programmeerimist. Programmeerimine oleks äge. videode tegemiseks mängude loomiseks Programmeerimine oleks lahe ja robotite tegemine. põnevate esitluste loomiseks robotite ehitamine oleks tore pildikollaažide tegemiseks Ma ei tea. robotite tegemiseks Küsitlusest selgus, et õpilased sooviksid rohkem tundides nutiseadmetes mängida (nt mängupõhine õpe). Õpilased soovivad rohkem loovülesandeid teha (nt põnevad esitlused). Õpilasi huvitaks rohkem robootika ja programmeerimine.

19 LAPSEVANEMATE KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Lapsevanemate ankeet Lapsevanemate ankeedis oli 10 küsimust. Lapsevanemate küsitlusele vastas 113 lapsevanemat. Esimese küsimuse eesmärgiks oli ülevaate saamine sellest, kuidas jagunesid lapsevanemad selle järgi, missuguses klassis õpib nende laps. Küsitlusest selgus, et esindatud olid kõik klassid. Kõige suurem vastanud lastevanemate ar oli 3.klassis - 18,6% (21 lapsevanemat). Kõige vähem oli vastanuid 7. ja 12.klassi lastevanemate hulgas, mõlemas oli vastanute protsent 2,7% (3 vanemat). Teise küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, missugune isiklik seade on lapsevanema arvates nende lapsel olemas.

20 Küsitlusest selgus, et 95,6% vastanutest vastas, et nende lapsel on nutitelefon olemas. Lauaarvuteid kasutavad lapsed praegusel ajahetkel tunduvalt vähem kui nutiseadmeid, sest 18,6% vastanutest kinnitavad, et nende lapsel on olemas oma lauaarvuti. Kolmanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas ja kui paljud lapsevanemad lubavad oma lapsel nutiseadet kooli kaasa võtta. Küsitlusest selgus, et 72,6% lapsevanematest (82 lapsevanemat) lubab oma lastel nutiseadet kooli kaasa võtta. Järelikult on lapsevanemad selleks valmis, et õpetajad kasutaks koolis VOSKi põhimõtet ning lapsed saavad õppetöös kasutada oma isiklikke nutiseadmeid. 15% vastanutest lubaks siis, kui teab, milleks õpetaja õpilastel nutiseadmeid kasutada soovib. Neljanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapsevanemad teavad, missgust tarkvara nende lapsed arvutitesse ja nutiseadmetesse alla laevad.

21 Küsitlusest selgus, et suur hulk (47,8%) vanemaid teavad, millist tarkvara nende lapsed arvutitesse ja jtiseadmetesse laevad ning nad lubavad seda lastel teha. 16,8% vastanutest teavad, mida lapsed teevad ning ei sekku laste valikutesse. 15% vastanud vanematest laeb ise tarkvara oma lapse seadmetesse. Viienda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapsevanemad oskavad oma arvutied ja nutiseadmeid hooldada. Küsitlusest selgus, et 52,2% (59 lapsevanemat) vastanud lapsevanematest teab, kuidas oma pere arvutied ja nutiseadmeid hooldada ning seetõttu on nende seadmed kõik korras. 24,8% (28 lapsevanemat) vastasid, et nende peres hooldavad vastavaid seadmeid teised inimesed. 9,7% (11 vanemat) vastanutest ei tea, kuidas hooldada, kuid sooviksid seda teada. Siin saaks kool omalt poolt digitunde pakkuda. Kuuenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapsevanemad teavad, mida nende lapsed arvutites ja nutiseadmetes teevad.

22 Küsitlusest selgus, et 44,2% vastanud vanemates hoiab oma lapse tegemistel silma peal ning nad teavad, mida nende lapsed oma arvutites ja nutiseadmetes teevad. 33,6% vastanud vanematest teavad, mida nende lapsed arvutites ja nutiseadmetes teevad, sest nad vestlevad oma lastega. 15% vanematest teavad, mida lapsed oma seadmetes teevad, kuid nad on lastele selgeks teinud, et lapsed ise vastutavad oma tegude eest. Üldjuhul lapsevanemad hoiavad oma laste tegemistel silma peal ning teavad, mida nende lapsed arvutites ja nutiseadmetes teevad. Seitsmenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapsevanemad teavad, milleks õpilased oma nutiseadmeid kõige rohkem kasutavad. Lapsevanemate ülesandeks oli valida igale tegevusele sobivaim number. 0 tähendas, et õpilane seda üldse ei tee. 5 tähendas, et kasutab seadet selleks tegevuseks väga sageli suhtlemine pildistamine mängimine õppetööks helistamine Küsitlusest selgus, et kõige rohkem kasutavad lapsevanemate arvates lapsed oma seadmeid suhtlemiseks, mängimiseks ja helistamiseks. Kõige vähem kasutavad lastevanemate arvates õpilased oma seadmeid õppimise eesmärgil. Kaheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas hindavad lapsevanemad on lapse oskusi digimaailma rakendumisel õppetöös.

23 Küsitlusest selgus, et 51,3% vastanud lapsevanematest arvavad, et nende lapsed vajaks täiendavaid teadmisi, et digimaailmas hakkama saada. 24,8% lapsevanematest on kindlad, et nende lastel on olemas kõik vajalikud teadmised ja oskused. Suur osa õpilasi on valmis selleks, et koolis võiks kasutada nutiseadmeid, sest õpilaste teadmised selleks on piisavad. Üheksanda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, kas lapsevanemad sooviksid, et kool annaks neile võimaluse teadmisi anda digimaailma kohta. Küsitlusest selgus, et 52,2% vastanud vanematest (59 lapevanemat) sooviks ise saada uusi teadmisi digimaailmast. Selleks on koolil head võimalused minikoolituste korraldamiseks. 46,9% vastanud vanematest (53 lapsevanemat) arvavad, et neil pole vaja uusi teadmisi omandada. Kümnenda küsimuse eesmärgiks oli välja selgitada, mida peaks kool anda nii lapsevanemale kui ka tema lapsele, et digimaailmas edukalt hakkama saada. Vastused on muutmata kujul. Osad lapsevanemad oli vastuse kirjutamise asemel sisestanud punkti või kriipsu Turvalisust Turvalisust turvalisust turvalisust ei tea ei tea Ei tea Ei tea

24 Mitte midagi. Mitte midagi. erinevate äppide tundmine, ei tea mõndasid programme Kõike seda, mis üleelmises küsimuses esitatud oli, võiks nii laps kui ka mina osata. Peamine oleks teada mis ohud seal valitsevad, samuti peaks teadma kuidas oma nutiseadet/arvutit korras hoida ja hooldada. Selleks peab endale selgeks tegema loodud programmid ja võimalused ning oskama nendega töötama. Erinevate programmide kasutamise Programeerimise algtõdesi Laps on oma vanuse kohta kursis kõige vajalikuga. Lapsel on vaja palju õppida: digihügieen, privaatsuse ja turvalisuse küsimused, piraatluse küsimused, töövoogude kavandamise küsimused (arvuti vs pilv; failivormingud ja ühilduvus); oma töökeskkonna loomine: operatsioonisüsteemi + rakendustarkvara valik, paigaldamine, seadistamine, haldamine. Tänapäeval on need asjad lihtsaks tehtud ka igaüks saab sellega tegelikult hakkama esmasel tasemel. kirjaliku töö vormistamine, otsing internetist, kasutatud allikatele viitamine Mida ei oska, küsin vanemate laste käest Peaks veel paremini teadma programmidest,millega on võimalik esitada töid. Turvalisust. Kasulik oleks kursis olla igasuguste uute võimalustega. Programmidest, kuidas arusaada milline on hea ja milline halb programm. Osata ennast kaitsta pettuste eest Üldjoontes saan hakkama. Oleneb koolitusest, kas mul on seda vaja või mitte. Kõike mis puudutab seda valdkonda. Laps peab arendama seda, mis muutub ja mida ta veel ei tea. Neid asju on palju, näiteks igasugused seadistamised Inglise keelt õppima EI OSKA TÄPSELT ÖELDA MIDA JUURDE ÕPPIDA, KUNA SEE ON NII PIDEVALT MUUTUV MAAILM. ISE TÖÖTAN ARVUTIGA JA KUI ON MIDAGI UUT, SIIS ÕPIN TÖÖKÄIGUS. Laps veel ei oska office programme Excel, Powerpoint & Word,kindlasti aitab see edukamalt tulevikus hakkama saada,olenemata ametivalikust. Ei oska öelda. Ajakasutus

25 Tahaks paljusid asju juurde õppida, kuid ei oskagi midagi konkreetset välja tuua. Kahjuks jäävad lastel puudulikuks oskused arvutis faile salvestada, töödelda, säilitada ja hiljem uuesti ülesse leida. Telefonist info otsimine ja suhtlemine on väga oskuslik. turvalisust ja isikuamdmete kaitset, internetikasutamise eetikat ja head tava NB! Küsimustikus ei tööta korralikult rida [Milleks kasutab Teie laps arvutit ja nutiseadmeid kõige rohkem. ] Uuendustest digimaailmas. Word, excel vajavad täiendamist. Internetis saab üsna kenasti hakkama. Kuidas nutiseadmeid hooldada ja turvata. erinevate programmide kasutamise võimalustest - Ei oskagi öelda. Viiruse tõrjetest ja tulemüürist tean suht vähe. Mina ise saan piisavalt hästi hakkama. Laps saab alati ise juurde õppida kui tunneb millegi järele vajadust. Kuidas virtuaalmailmas turvaliselt käituda, sest inimene on ise kõige nõrgem lüli. Peab olema teemaga kursis :) soovin teavet, mis on noorte hulgas populaarne Inglise keelt oleks vaja minul juurde õppida, lapsel juba see täitsa selge ja saab seetõttu väga hõlpsasti hakkama Ohutust ja turvalisust Kindlasti ei tee paha korduvalt üle rääkida ohud, mid internetiga kaasnevad. Muus osas õpib ilmselt vastavalt eale ja vajadusele nagunii edukalt juurde Täiendamist vajaksid kõik vajalikud punktid, et igapäevaselt netis teadlikult ja turvaliselt toimetada Lapsel on vaja rohkem teadmisi turvalisuse teemadel. Arvan et tean piisavalt,et hakkama saada. Laps vajaks erinevaid teadmisi... kuidas meile kirjutada, kuidas otsida vajalikku infot koolitöödeks, kuidas internetis turvaliselt liikuda jne Kindlasti oleks lastele huvitav ja hariv kui oleks vastav tund koolis kuna nuti seadmete kasutamisest tänapäeval kuidagi mööda ei saa. Samuti peaks laste tähelepanu pöörama ka sellele, et nii nagu ka reaalsel suhtlemisel eksisteerib ka virtuaalsuhtlemisel nn kiusamist. midagi Nutiseadmete hooldamine, internetiturvalisus. Turvaliste lehtede ära tundmine oleks lapsele vajalik oskus

26 Oma nutisedame kaitsmist viiruste ja muu sarnase eest. Peaks õppima ohtusi vältima ja kindlasti erinevaid programme kasutama Teadmisi ja oskusi, mis oleksid eelkõige igapäeva elus kasulikud ( i saatmine, info hankimine jne) Erinevate programmide kasutamist. Elementaarsed oskused Netiturvalisus Nutiseadme kasutamise turvalisust Erinevaid võimalusi, et kergemini ja kiiremini saada vastav tulemus mis soovitud. Nutiturvalisuse kohta. Kindlasti ka erinevate mängukeskondade kohta sooviks uut teavet. Õppima peab terve elu! lapsel vaja kindlasti õppida interneti turvalisust Kindlasti seda, kuidas internetis turvaliselt liikuda. Sooviks täpsemat teavet ka ID-kaardi toimingute kohta. Ohtude vältimist. Vaja oskust/teadmist, kuidas digimaailma enda harimiseks ja arendamiseks rakendada, mitte pelgalt meelelahutuseks. Täpselt ei oska öelda ei peagi Mõtlemisvõimet interneti turvalisust Oman it haridust ja püüan ennast pidevalt asjaga ise kursis hoida! Lapsi peaks rohkem informeerima internetiturvalisusest, millised riskid võivad kaasneda. Seda peaks tegema spetsialistid, kellel ka elulised naäited ja kogemused välja tuua. Ei oska õelda ei oska kohe öelda Esitluste loomine. Nutiturvalisuse kohta sooviks uusi teadmisi. Erinevad suhtlemise keskonnad ja turvaline surfamine internetis. Soovin teada seda, kuidas ohutult internetis liikuda. Mina soovin teadmisi pilditöötluse kohta. Ei oska öelda, oleme seni hakkama saanud ja midagi halba pole juhtunud. Nutiturvalisus Oskan ise kõike...

27 Interneti turvaline kasutamine. Sooviks pilditöötluse kohta infot saada. Kindlasti nutiturvalisus. Ei tea. Internetis peituvad ohud Me sooviksime mõlemad rohkem internetiturvalisusest teada saada. Soovin rohkem teada internetiturvalisusest. Ei tea vastust. Soovin erinevatest seadmetest rohkem teada saada. Soovin ID kaardi toimingute kohta teadmisi saada. Turvaline interneti kasutamine oleks see teema, mis meile mõlemale sobiks. Ennast mitte unustama digimaalima. Ma ei oskagi konkreetset vastust anda. Siiamaani oleme hakkama saanud, niipalju, kui tarvis on läinud. suhtlemine võõrastega, viisakus internetis, kõik on hiljem tõestatav, kelle arvutist, mida on tehtud. Pole pädev vastama. nutiseadmete hooldamine ID kaardi toimingud autorikaitset, arvan, et ka korrektset viitamist. Võiks rääkida ka digitaalsest jalajäljest. Ei oska vastata. Küsitlusest selgus, et kõige rohkem soovivad lapsevanemad teadmisi saada internetiturvalisusest ning ülevaadet erinevatest programmidest. KOKKUVÕTE Käesolev küsitlus soovis positsioneerida Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi olukorra infotehnoloogia kasutusaktiivsuse ja -oskuste osas, samuti sooviti välja selgitada seadmete olemasolu VOSK valmisolekuks. Ankeedi koostajale tundub, et üldine pilt on suhteliselt hea: digiseadmed on kooli igapäevatöös omal kohal ja õppetöös juba kasutusel, õpilased ja õpetajad ei karda neid kasutada, kuid vajaksid siiski täiendavat koolitust. Praegu on mõistlik jätkata informaatikatundidega II kooliastmes ja 60- minutiliste sisekoolitustega digitehnoloogia kasutamise aktiviseerimiseks.

28 Siinkohal tundub, et VOSK kasutamiseks on õpilased ja lapsevanemad üsna valmis, maha jäävad õpetajad, kelle nutitelefone ja tahvleid sugui nii palju ei ole, kui VOSK juurutamiseks vaja oleks. Suhteliselt kõrgelt hinnatakse oma teadlikkust tarkvara installeerimise ja turvalisuse osas, samas igapäevaelus on märgata, et see sageli nii ei ole. Ilmselt on teadlikkus suurem kui praktiline rakendatus. Siinkohal saab kool pakkuda oma abi tarkvara installeerimisel, kui lapsevanem seda abi vajab. Rõõmu teeb, et lapsevanemad on huvitatud koolipoolsest tegevusest lapsevanemate teadlikkuse tõstmisel. Üldiselt tundub, et nii õpilased kui lapsevanemad on digiseadmete praeguse kasutusaktiivsusega rahul. Õpetajad on samuti ennast positsioneerinud üsna stabiilsete kasutajatena, mis on hea, sest iga õpetaja ei peagi digiseadmete igapäevane kasutaja olema, kuid teadlikkus selle maailma võimalustest peaks olemas olema. Õpetajad, kes tunnevad, et tahaksid kasutada, aga veel ei oska nii hästi kui tahaks - neile tuleb pakkuda tuge. Kuna neid pole enam väga palju, siis parim lahendus oleks individuaalne probleemipõhine lähenemine ehk õpetaja küsib abi kollegi või haridustehnoloogi käest, kes võiks teda aidata. Ja ikka lühikoolitused uute vahendite tutvustamiseks. Samuti saab õpetajale soovitada HITSA tasuta kursusi, kus igaüks peaks enesele sobiva teema leidma.