ÜLIÕPILASTE KIRJALIKUD TÖÖD

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Lembit Õunapuu ÜLIÕPILASTE KIRJALIKUD TÖÖD Metoodiline juhend bakalaureuse-, seminari-, magistri-, lõputööde, referaadi ja essee koostamiseks ning vormistamiseks Viljandi 2016

2 SISUKORD EESSÕNA 4 1. ÜLIÕPILASTE KIRJALIKUD TÖÖD 5 2. UURIMUSTE LIIGID 9 3. TÖÖ VORMISTAMINE Üldnõuded Kujundus Summary Lihtlitsents Tiitelleht Sisukord Pealkirjad Loetelud Tsiteerimine Tsiteerimise viisid Refereerimine Viitamine Üldnõuded Viitamine tekstis tsiteerimise, refereerimise ja illustreerimise korral Vahendatud viitamine Viitamine internetiallikatele Viitamine õppematerjalidele Viitamine illustreerivale materjalile Viitamine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) materjalidele (ERM) Arvud Tabelid Illustratsioonid Märkused ja kommentaarid Kasutatud lühendid Kasutatud allikate loetelu vormistamine 21 JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD 25 LISAD 26 Lisa 1 Tiitellehe mall 26 Lisa 2 Sisukorra näidis 27 Lisa 3 Lihtlitsents 28 3

3 EESSÕNA Ideed vajavad vormi, et kesta läbi inimtunnetuse ajaloo. Ja selleks vormiks on sõna. Kogu teadus toitub sõnast. Sõna vormistamise kultuur määrab paljuski ära teadustegevuse edenemise. Kõrghariduse lahutamatu komponent on oskus oma mõtteid arusaadavalt ja loogiliselt väljendada nii kõnes kui ka kirjas. Üliõpilaste kirjalikud tööd peavad peegeldama ühest küljest teoreetilise mõtlemise ja praktiliste eluprobleemide lahendamise oskusi. Teisest küljest peavad tööd näitama ka üliõpilase vormistussuutlikkust. Käesolev metoodiline juhend on mõeldud üliõpilastele abiks kirjalike tööde koostamisel ning vormistamisel. See sisaldab juhiseid bakalaureuse-, seminari-, magistri-, lõputööde, referaadi ja essee koostamiseks ning vormistamiseks. Käesolev metoodiline juhend on kinnitatud a TÜ VKA nõukogus ja rakendub alates a. 4

4 1. ÜLIÕPILASTE KIRJALIKUD TÖÖD Üliõpilastel tuleb kogu stuudiumi vältel teha mitmesuguseid erineva vormistusnõudmiste tasemega kirjalikke töid. Käesolevas metoodilises juhendis esitatakse vormistamise nõuded järgmiste kirjalike tööde kohta: essee, referaat, bakalaureuse-, seminari-, lõpu- ja magistritöö. Essee on vabas vormis loov mõttearendus kindlal teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist. Allikate kasutamine ja neile viitamine pole kohustuslik. Essee eesmärgiks on õppida esitama oma mõtteid kontsentreeritult kirjalikus lühivormis. Referaat on probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse allikatele. Referaadi eesmärgiks on süvendada üliõpilase oskusi töötada erialase kirjandusega ja kokkuvõtvalt ning üldistatult esitada allikatest pärit informatsiooni. Soovitatav referaadi kolmene struktuur: a) ülevaade refereeritavate allikate seisukohtadest, b) ülevaade refereeritavate allikate kontekstist (autor, allikate seos teiste allikatega), c) järeldused või omapoolne arvamus. Bakalaureuse- ja seminaritöö on iseseisev väiksemahuline empiiriline, teoreetiline või kombineeritud uurimus. Uurimisprobleem lahendatakse teemakohaste allikate toel ja/või kogutud empiirilise materjali põhjal. Lõputööd on iseseisvad väiksemahulised empiirilised, teoreetilised, kombineeritud uurimused või rakenduslikud tööd. 1. Bakalaureusetöö (3. aasta bakalaureuseõppe lõputöö) on iseseisev väiksemahuline teoreetiline, empiiriline või kombineeritud uurimus. 2. Rakendusliku lõputöö variandid: - Teoreetilis-rakenduslik lõputöö uurib teoreetilisi või rakenduslikke probleeme ning võimalusel pakub neile põhjendatud lahendusi. Arendusprojekti puhul lisandub teoreetilis-metoodiline analüüs ja ülevaade; - Loov-praktiline lõputöö on rakendust loov uurimus koos resultaadi praktilise rakendamise ja testimisega. Loov-praktiline töö on kaheosaline: a) Kirjalik osa, mis on analüüsiv ja põhjendav kirjutis, mille peaeesmärgiks on luua praktilise osa metoodiline alus või loomingulise projekti laiem kontekst, süstematiseerida ja analüüsida praktilise osaga seonduvat informatsiooni ning kogemusi. b) Loov-praktiline osa (projekt, metoodiline vahend, leiutis, teos vms) koos nende praktilise rakendamise ja/või testimisega. 3. Magistritöö on iseseisev empiiriline, teoreetiline, kombineeritud uurimus või rakenduslik töö. Magistritöö variandid: - Teoreetilis-rakenduslik magistritöö uurib teoreetilisi või rakenduslikke probleeme ning võimalusel pakub neile põhjendatud lahendusi. Arendusprojekti puhul lisandub teoreetilis-metoodiline analüüs ja ülevaade; - Loov-praktiline magistritöö on uurimus koos resultaadi praktilise rakendamise ja/või testimisega. Loov-praktiline magistritöö on kaheosaline: a) Kirjalik osa koos lisadega. See on selgitav, dokumenteeriv, analüüsiv ja põhjendav kirjutis, mille põhieesmärgiks on talletada magistriprojektiga seonduvat teavet ja kogemusi tunnetatavas ja süstematiseeritud vormis. Kirjalik osa võib koosneda publikatsioonist koos eessõna ja magistriprojekti dokumenteerivate lisadega. 5

5 b) Loov-praktiline osa on praktilisel sooritusel ja eksperimentidel põhinev erialane loome-, arendus- või uurimisprojekt. Üliõpilaste kirjalike tööde lühiiseloomustused on esitatud tabelis 1. 6

6 Seminaritöö Rakenduskõrgharidusõpe Magistriõpe Lõputööd 3aastane bakalaureuseõpe Rakenduskõrgharidusõpe Tabel 1. Üliõpilaste kirjalike tööde lühiiseloomustus Töö liik ja lühiiseloomustus Kasutatud (viidatud) allikate ja erialatekstide orienteeruv arv Töö maht (lisadeta) Hindamine ja arvestamine Empiiriline, teoreetiline või kombineeritud uurimus 20 Orienteeruvalt 40 lk A4 teksti ( tähemärki) Avalik kaitsmine komisjoni ees Teoreetilis-rakenduslik töö uurib teoreetilisi või rakenduslikke probleeme ning võimalusel pakub neile põhjendatud lahendusi. 20 Kirjaliku osa maht vähemalt 40 lk A4 teksti ( tähemärki) Avalik kaitsmine komisjoni ees Loov-praktiline töö koosneb kahest osast: a) praktiline osa (projekt, teos, kontsert); b) kirjalik osa, mis on analüüsiv ja põhjendav kirjutis 5 Kirjaliku osa maht lk A4 teksti ( tähemärki) Avalik kaitsmine komisjoni ees Bakalaureusetöö 10 Orienteeruvalt 20 lk A4 teksti ( tähemärki) Avalik kaitsmine komisjoni ees Magistritöö (iseseisev empiiriline, teoreetiline või kombineeritud uurimus) Sisulist valiidsust kindlustav allikate hulk Orienteeruvalt lk A4 teksti (15 EAP) Orienteeruvalt lk A4 teksti (30 EAP) Avalik kaitsmine komisjoni ees Teoreetilis-rakenduslik magistritöö - uurib teoreetilisi või rakenduslikke probleeme ning võimalusel pakub neile põhjendatud lahendusi. Sisulist valiidsust kindlustav allikate hulk Orienteeruvalt lk A4 teksti (15 EAP) Orienteeruvalt lk A4 teksti (30 EAP) Avalik kaitsmine komisjoni ees Loov-praktiline töö koosneb kahest osast: a) praktiline osa (praktilisel sooritusel ja eksperimentidel põhinev erialane loome-, arendus- või uurimisprojekt); b) kirjalik osa, mis on selgitav, dokumenteeriv, analüüsiv ja põhjendav kirjutis Kirjaliku osa maht orienteeruvalt lk A4 teksti Avalik kaitsmine komisjoni ees Empiiriline, teoreetiline või kombineeritud uurimus. 3. õppeaastal kaitstav töö. 10 Orienteeruvalt 20 lk A4 teksti ( tähemärki) Avalik kaitsmine komisjoni ees 7

7 Essee Referaat Antud õppeainega seotud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse kirjanduslikele allikatele Määrab õppejõud Määrab õppejõud Sooritamine on arvestuse, eksami eelduseks või eksamihinde osaks Vabas vormis mõttearendus valitud või etteantud teemal Vaba Vaba või määrab õppejõud Sooritamine on arvestuse, eksami eelduseks või eksamihinde osaks 8

8 2. UURIMUSTE LIIGID Üliõpilastöödes on enim kasutatavateks empiiriline ja teoreetiline uurimus. Vähem tuntud uurimuse liik on kombineeritud uurimus (mixed methods) (Creswell et al. 2003). Empiiriline uurimus uurimistöö käigus kogutakse valitud meetodiga empiirilisi andmeid, et lahendada teemakohaselt püstitatud uurimisprobleem. Empiirilises uurimuses võib kasutada kvantitatiivseid või kvalitatiivseid meetodeid või neid kombineerituna. Uurimuse ülesandeks on koguda uut infot uuritava nähtuse kohta, kirjeldada ja analüüsida uuritavat fenomeni või allikaid ning saadud tulemusi interpreteerida. Teoreetiline uurimus uurimistöö käigus töötatakse läbi uurimisteemaga seotud teoreetilisi käsitlusi ja/või empiirilisi uurimusi, toimub kogutud informatsiooni analüüs ja järelduste tegemine sobivas vormis (teooria, mudel, projekt, probleemipüstitus). Teoreetilise uurimuse puhul tuuakse töö sisus selgelt esile, millised on originaalsed järeldused. Töö peatükid ja viidatud tekst peavad olema sisuliselt kooskõlas ja moodustama terviku. Autorite seisukohad, teooriaid peavad olema viidatud ja selgelt eristatavad töö autori tehtud üldistustest ja järeldustest. Kombineeritud uurimus uurimistöö käigus kogutakse andmeid uuritava nähtuse erinevate külgede kohta kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid kombineeritult rakendades. Andmete integreerimine toimub uurimuse erinevatel etappidel. 9

9 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Üldnõuded Kujundus Kõik kirjalikud tööd kujundatakse A4 ( mm) formaadis. Töö tuleb trükkida 1,5 reavahega. Lehe veerised on üleval ja all 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3,5 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või töö muu iseseisev osa (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte jne), jäetakse ülalt vabaks 6-7 cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Nõutav tähemärgi suurus on 12 ja kirjatüüp Times New Roman. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Töö leheküljed nummerdatakse alates sisukorra esimesest leheküljest, numbrid paigutatakse lehekülje alumisse paremasse nurka Summary Töö peab sisaldama inglisekeelset kokkuvõtet tööst. Summary peab sisaldama töö inglisekeelset peakirja, uurimuse probleemi, eesmärki, metoodika põhipunkte ja -tulemusi Lihtlitsents Magistri- ja lõputöö puhul lisatakse töö lõppu lihtlitsents (vt lisa 3) Tiitelleht Tiitellehel* (vt lisa 1) on ära toodud järgmine informatsioon: 1) kõrgkooli nimi (suurtähtedega), 2) osakonna nimetus (suure algustähega), 3) õppekava (väiketähtedega), 4) töö autori ees- ja perekonnanimi, 5) töö pealkiri (suurtähtedega), 6) töö üldnimetus (essee, referaat, bakalaureuse-, seminari-, lõputöö või muu töö), 7) töö juhendaja andmed (ees- ja perekonnanimi, teaduslik kraad, ametikoht; kui juhendaja on väljastpoolt kõrgkooli, siis ka töökoht), 8) töö tegemise koht ja aasta. Kui tööl on mitu juhendajat või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. *Kirjalikule tööle alla 3 lehekülje tavaliselt tiitellehte ei koostata. 10

10 3.3. Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega (vt lisa 2). Soovitav on kasutada kolmetasandilist peatükkide hierarhia järjestussüsteemi. Näiteks: Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid esitatakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras esitada ka kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbritega Pealkirjad Kõikide peatükkide, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Alajaotuse, alapunktide pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Peatükkide ja teiste alljaotuste pealkirjade järele punkti ei panda. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) alustatakse uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks trükkimist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt üks tühi rida. Pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida Loetelud Loetelu punktid võib tähistada kas araabia numbritega või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg. Kasutatakse ka mõttekriipse, tärnikesi või täppe. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loomeprotsessis eristatakse seitse astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. või Loomeprotsessis eristatakse seitse astet: a) ettevalmistus, b) inkubatsioon, c) ilmumine, d) viimistlemine, e) hindamine, f) nautimine, g) puhkamine. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb ka koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. 11

11 Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust; 4) küsimused võivad olla koostatud ka nii, et nõutakse alternatiivseid või valikvastuseid (ei; jah; +; -; või näiteks kolmest vastusest tuleb valida üks, mida peetakse õigeks); 5) küsimustikus peavad olema ka kontrollküsimused, mille abil püütakse selgitada eelmiste vastuste objektiivsust; 6) küsitlus peab toimuma ühesugustes tingimustes; 7) küsitleja ei tohi mõjutada vastuseid oma miimika või žestidega; 8) küsimused tuleb esitada kõigile ühtmoodi; 9) küsitlust ei tohi segada kõrvalised isikud. Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjenumbri järele punkt ja loetelu osad eraldatakse üksteisest punktiga. Kvalitatiivsel uurimistööl on kaks olulist eesmärki. 1. Üldteadmiste ja mõistmise avardamine. Laiendada üldist teadmiste pagasit ja sotsiaalsete nähtuste mõistmist. 2. Fenomenide ilmutamine. Leida uusi avaramaid sümbolvorme nähtuste sügavama olemuse väljendamiseks. Loetelu osade nummerdamist on hea kasutada nendel juhtudel, kui tahetakse rõhutada loetelu osade järjestust või kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav loetelu osade tähistamiseks numbrite ja tähtede asemel kasutada mõttekriipse, tärnikesi, täppe vm. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja allloetelu osad tähistatakse tähtedega. Töö peatükke ja allpunkte ei lõpetata loeteluga. Igasugusele loetelule peaks järgnema kommentaar või hinnang Tsiteerimine Tsiteerimine on teise autori tekstiosa täpne kordamine oma töös. Tsitaat peab kõigiti vastama originaali sisule ja vormile. Tsiteeritavaid mõtteid ei tohi moonutada. Hoolega tuleb jälgida tsitaadi loogilist seost allika terviktekstiga. Võõrkeelset allikast tsiteerides peab tõlge olema võimalikult täpne. Vajadusel esitatakse tõlgitud tsitaadi originaaltekst joonealuse viitena. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Tsiteerija märkused piiritletakse tsitaadis nurksulgudega. Väljajätte on võimalik tähistada mitut moodi: pikemate lõikude puhul katkestusjoontega (nt --- või [---]), üksikute sõnade või lauseosade puhul katkestuspunktidega (nt või...). Katkestusjoonte/- punktide ja muu teksti vahel on tühikud. S. Grof on seisukohal, et kaasaegne psühhiaatria ei tee vahet [minu allakriipsutus L.Õ.] müstilistel või vaimsetel seisunditel ja vaimuhaigustel [ ], seisundeid kogevad inimesed [ ] allutatakse rutiinsele, aktiivsust allasuruvale psühhofarmakoloogilisele ravile. (Grof 2008, lk 34) 12

12 Tsiteerimise viisid Põimimine oma teksti tsitaadi erinevad osad sulandatakse sidusalt lõiku või lausesse ning piiritletakse jutumärkidega. L. Õunapuu (2009, lk 5) kirjutab, et poliitiliste surveabinõude abil on teaduslik materialism saavutanud oma ülemvõimu teaduses, kultuuris ja hariduses, ning toob ühtlasi esile selle nähtuse varjupoole: ning mis eriti ohtlik, see juhib ka inimese psüühilist ja meditsiinilist käsitlemist. Esiletõst - tsiteeritav tekstilõik esitatakse täpses sõnastuses väljaspool oma teksti. Kasutatakse pikemate (üle 3 rea) lõikude puhul. Sellisel juhul jäetakse jutumärgid ära. Esiletõstmiseks võib kasutada tsiteeritava lõigu asetamist kaldkirja, taandamist või vähendatud tähesuurust (10 pt). Esiletõst taandega Intellektuaalomandi infovärava veebilehel on esitatud tsiteerimise järgmised põhireeglid (Teose tsiteerimine ): - tsiteerimine on lubatud ainult avaldatud teoste puhul, kusjuures avaldamine peab olema õiguspärane. Teos loetakse õiguspäraselt avaldatuks, kui teos ise või selle koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks sellises koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda ja seda omandada. Üldsus on määramata isikute ring väljaspool autori perekonda ja lähimat tutvusringkonda; - tsiteerida on lubatud motiveeritud mahus. Motiveeritud maht on iga konkreetse teose kasutamise puhul fakti küsimus. Motiveeritud mahu ületamisel on tegemist ebaseadusliku reprodutseerimisega; - tsiteerides tuleb järgida teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust, et vältida autori teksti mõtte moonutamist; - tsitaadi või refereeringu juures tuleb ära märkida järgmised rekvisiidid: a) autori nimi (kui see on teosel näidatud); b) teose pealkiri (nimetus); c) teose avaldamise allikas (ajalehe, ajakirja, raamatu jms nimetus, kirjastaja, domeen (interneti aadress), intervjuu andmise viis, aeg, koht jms sõltuvalt teose liigist). Esiletõst vähendatud tähesuurusega Õunapuu (2009: 6) kirjutab: Tänane läänemaailma teadus on tõsiselt "vaimuhaige", mis väljendub ettekujutuses, et meeleliselt kogetav materiaalne maailm ongi kogu eksisteeriv tegelikkus. Kogu läänemaailma materialistlik teadusparadigma põhineb usul, et mateeria on kõige alus, et teadvus on aju funktsioon, selle kõrvalprodukt. Materialistist teadlase jaoks on ainsaks uurimist väärivaks tegelikkuseks väline, füüsiline, empiiriline, meeltega tajutav maailm, s.o. tegelikkus, mida saab mõõta, maitsta, käega katsuda jne. Nad peavad end absoluutse tõe jüngriteks, sest nad on oma arust objektiivsed ja koguvad puhast informatsiooni. Nende jaoks pole sisemaailma ja tunnetus kõrgematel, transtsendentaalsetel tasanditel pole võimalik. Materialistidest ortodokssetele teadlastele on füüsiline maailm ülim ja ainus reaalsus Refereerimine Refereerimine on teiste autorite töödest võetud seisukohtade või tulemuste esitamine oma töös vabas vormis ning sisu moonutamata. Refereerimisel tuleb jälgida, et refereeritavast allikast võetud mõtted oleksid selgelt lahus autori oma mõtetest. Refereeringut jutumärkidesse ei panda. Refereeritud tekst tuleb varustada 13

13 nõuetekohase viitega autorile või allikale. Lääne psühholoogia vaatenurga eksimus seisneb selles, et tunnistatakse vaid tavateadvusseisundites tajutavat füüsilist maailma, millega jäetakse kõrvale teistes teadvusseisundites tajutav reaalsus. Ida vaatenurga eksimus seisneb selles, et reaalsuseks peetakse kõike muud peale füüsilise maailma. Viimast peetakse illusiooniks. (Goleman 2006, lk 45) Refereerimine võib olla konspektiivne, mis tähendab, et algtekst esitatakse lühendatult ja oma sõnadega, kuid jälgitakse, et autori mõte jääb täpselt samaks. Teine viis on esitada autorite seisukohad üldistavalt ja kokkuvõtlikult. Kolmas võimalus on integreerida eri allikatest võetud seisukohad ning edastada allikaid ühendav põhiidee Viitamine Teadustöös toetutakse teiste autorite töödele. Kasutades oma töös teiste autorite mõtteid, seisukohti, uurimistulemusi jms, tuleb viidata sellele allikale, millest need on võetud. Viitamine tähendab autorluse näitamist tekstis vormistatavate viidete ja kasutatud kirjanduse loetelus esitatavate kirjete abil. Kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või kellegi teise kirjaliku töö ükskõik millise osa kasutamist oma töös ilma nõuetekohase viitamiseta nimetatakse akadeemiliseks petturluseks. Akadeemiliseks petturluseks on näiteks teistelt autoritelt pärinevate terviklausete, illustratsioonide, tabelite, uurimisandmete vms kasutamine ilma nõuetekohase viitamiseta. Selle vältimiseks tuleks rakendada kindlat viitamissüsteemi, mis kehtestab nõuded tekstis esitatava viite sisule ja vormile ning viidatava allika kirjele Üldnõuded Korrektse viitamise saavutamiseks tuleks silmas pidada mõningaid üldnõudeid: viidata tuleb allikatele, mida autor tegelikult on kasutanud; kasutatud kirjanduse loetelus esitatakse ainult need allikad, millele on tekstis eelnevalt viidatud; viidatakse kõigile kasutatud allikatele nii tsiteerimise, refereerimise, illustratiivse materjali, valemite, andmestiku vms kasutamise korral; viitamine peab andma informatsiooni allika autori ja allika kohta; mõne teise uurimuse raames kogutud avaldamata andmete kasutamisel peab taotlema loa andmete valdajalt; viitamine peab kogu vormistatava kirjaliku töö ulatuses olema ühes süsteemis, s.o. läbi kirjutise tuleb viidata ühtmoodi; TÜ VKAs kaitstavates töödes on viitamisel soovitav järgida käesolevat metoodilist juhendit Viitamine tekstis tsiteerimise, refereerimise ja illustreerimise korral Sõltuvalt töö laadist ja iseloomust võib kasutada kolme viitamissüsteemi: joonealust, tekstijärgset numbriviidet ja tekstijärgset nimeviidet. Seminari-, lõpu- ja magistritöödes on üldjuhul lubatud üksnes tekstijärgne nimeviitamine; joonealust viitamist soovitame vältida. 14

14 Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ülaindeksina väiketäht (a, b jne). Sama lehe alläärel joone alla paigutatakse vastav ülaindeks ja selle järele allika kirje nii, nagu see esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus. Erandiks on viidatud allika kasutatud lehekülgede numbrite näitamine kirje lõpus. Nüüdseks on selge, et minu seisukohast pole olemas ajatut kõikehaaravat teaduskontseptsiooni ega teaduslikku meetodit, [---]. a a Chalmers, A. F Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Ilmamaa, lk 232. Numbriviite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu ümarsulgudes viidatava allika järjekorranumber kirjanduse loetelus ja leheküljenumber. Nüüdseks on selge, et minu seisukohast pole olemas ajatut kõikehaaravat teaduskontseptsiooni ega teaduslikku meetodit, [---]. (4, lk 232) Nimeviide on kõige levinum viis. Järgnevalt on toodud näiteid nimeviite kasutamise põhilistest nõuetest. 1. Tsitaadi- või refereeringujärgne viitamine Viitamisel märgitakse tekstilõigu lõppu ümarsulgudesse autor(id), ilmumisaasta, lk koos lehekülje numbriga või numbrite vahemikuga. Kui tsitaat või refereering koosneb ühest lausest, pannakse punkt pärast viite lõpusulgu. Kui tsitaat või refereering koosneb mitmest lausest, siis esitatakse viide omaette viidatud teksti järel, kusjuures punkti viite lõpusulu järel ei panda. Fenomenograafia on uurimismeetod, mis on kohandatud selleks, et kaardistada inimese poolt maailma erinevate aspektide ja neis olevate fenomenide kogemise, kontseptualiseerimise, tajumise ja mõistmise kvalitatiivselt erinevaid viise (Marton 1986, lk 31). Teadusmetodoloogilises kirjanduses väljendatakse üha sagedamini seisukohta, et uurimismeetodite kahte vastandlikku paradigmasse liigitamise asemel oleks viljakam need ühendada, mis moodustaks kontiinumi kvantitatiivsest-kvalitatiivseni (Niglas 2008; Morant 1999, lk 233; Tesch 1990, lk ). "Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest. Kord olite ahvid, aga praegugi veel on inimene ahvem kui ükski ahv." (Nietzsche 1993, lk 7) Kui viidatakse teose põhiideele ja peamistele järeldustele, millega seoses konkreetseid tekstiosi pole võimalik välja tuua, siis lehekülgedele viidata pole vaja. Isikliku nõustamisviisi väljatöötamise peamiseks teeks on erinevate teraapiate võimaluste eklektiline ühendamine (Corey 2001). 2. Refereeriva tekstilõigu sisene viitamine Kui viidatava autori nimi sisaldub töö kirjutaja enda lauses, siis autori nime viitesulgudes ei korrata. Sulgudes näidatakse ainult ilmumisaasta ja leheküljenumbrid. Lehekülgede numbreid pole 15

15 vaja näidata, kui viidatakse allikale üldiselt või selle põhiideele. Autori põhitekstis nimede esitamisel eesnimesid ega initsiaale ei esitata, v.a juhul, kui tegemist on sama perekonnanimega autoritega. Üldjuhul allikate pealkirju põhitekstis ei esitata. Juhul kui allika nimetus siiski esitatakse, tuleb see panna jutumärkidesse. Viitesulgudes viidatava autori nime enam ei korrata. Teabevälja struktuuri on M. Lauristin ja P. Vihalemm käsitlenud õppevahendis Massikommunikatsiooni teooria (1980). Stanislav Grofi järgi (2008, lk 11) vaimsus ja teadus kui neid õigesti mõista ei ole ega saagi olla konfliktis, vaid kujutavad endast kahte teineteist täiendavat lähenemist. 3. Loetelule viitamine Viide paigutatakse loetelusse juhatava lause lõppu (mitte loetelu viimase punkti järele). Kui loetelu koosneb mitme erineva autori punktidest, siis esitatakse iga autor eraldi vastava loetelu punkti järel. Teadusliku uurimise defineerib kolm faktorit (Wilber 2003, lk 105): 1) praktiline käitumisjuhis või eeskuju; 2) mõistmine, kirgastumine või kogemus; 3) kommunaalne kontroll (kas tagasilükkamine või kinnitamine). 4. Mitmele allikale viidates esitatakse need kõik viites, kusjuures omavahel eraldatakse nad semikooloniga; viited järjestatakse kronoloogiliselt; ühel aastal ilmunud tööde puhul lisatakse aastaarvudele a, b, c jne. Mitmed uurimused (Johnson 1979a, 1979b; Deutsch 1980; Morton 1985) viitavad kooperatiivse õppemeetodi kasutamisega kaasnevale olulisele õppeedukuse kasvule. 5. Mitme autori puhul esitatakse viites autorid, ilmumisaasta, lk koos viidatud lehekülgede numbritega. Mitmed kvalitatiivsed uurimusmeetodid, nagu etnometodoloogia, sotsiaalne fenomenoloogia ja interpreteeriv praktika, on Edmund Husserli rajatud tunnetusteooria fenomenoloogia juurtega (Holstein & Gubrium 1994, lk 262). Kolme ja enama autori puhul esitatakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, hiljem kirjutatakse viitesse vaid esimene autor ja lisatakse jt või et al. (ladina keelest et alii ja teised). Inimese spirituaalses arengus eristatakse seitse astet (Meier, Mirt, Wichern & Ratcloff 1991). Korduval viitamisel samale allikale: (Meier jt 1991) või (Meier et al. 1991). 6. Sama perekonnanimega autorite puhul lisatakse ka initsiaal. (Põld, A., Põld, P.) 7. Kui allika autoreid pole näidatud, kasutatakse viites allika lühendatud pealkirja koos kolme punktiga ja lisatakse ilmumisaasta ning lehekülje number. "Täna on haridussfäär jäänud muutuste kiirteel sabas liikujaks ja juba ka pidurdajaks muudele elualadele" (Koolijuhtimine , lk 195). 8. Kui allika väljaandmisaasta pole tuvastatav, siis märgitakse viites s. a. (ladina keelest sine 16

16 anno ilma aastata). Head uurimisküsimused on asjakohased, lahendatavad, realistlikud, originaalsed, selged, lihtsad ja huvitavad (Hemmings & Hollows s.a. ). 9. Kui viidatakse kogu toimetatud teosele, kus peatükid on kirjutatud erinevate autorite poolt, siis tuuakse viites ära toimetaja või mitme toimetaja korral esimese toimetaja nimi. Võtame näiteks teose Egost kõrgemale. Transpersonaalseid käsitlusi ilmunud Toim Walsh, R. & Vaughan, F. OÜ Väike Vanker. Viites esitatakse esimese toimetaja nimi ja lisatakse et al. ning ilmumisaasta. Kui soovitakse viidata ühele kindlale artiklile toimetatud teoses, siis viidatakse teksti sees vastava artikli autorile. Muudetud teadvusseisundides saadud kogemuste uuringud on näidanud, et inimteadvuse plastilisust ja potentsiaalsete seisundite ulatust on rängalt alahinnatud (Walsh et al. 2007). 10. Entsüklopeediale ja sõnaraamatule viidates märgitakse raamatu nimi või lühend, ilmumisaasta ja viide märksõnale, mille ette pannakse sub (ladina keelest sub verbo sõna all). Märksõna esitatakse paksemas kirjas. Kunst on maailma esteetilise hõlvamise viis, milles avaldub inimese üldine loomejõud (EE 1990 sub kunst). 11. Kui allikale tuleb järjest viidata ühel ja samal lehel palju kordi, on soovitav pärast allika esimest viidet kasutada lühendit ibid. (ladina keelest ibidem samas kohas) koos lehekülgede äranäitamisega. (ibid., lk 65) või (samas, lk 22). 12. Ümarsulgudes esitatav viide (autor või raamatu pealkirja esimene sõna) peab olema selles tähestikus, milles on viidatav allikas Vahendatud viitamine Vajadusel viidates tekstile, millele on juba kasutatavas allikas viidatud, tekib vahendatud või topeltviitamise probleem. Siin kehtib printsiip: vahendatud viitamist kasutatakse vaid sellistel puhkudel, kui originaalallikas mingil põhjusel ei ole kättesaadav. Viitamisel tuleb märkida nii selle töö andmed, mida soovitakse refereerida/tsiteerida, kui ka selle töö andmed, mille järgi algallikat refereeritakse/tsiteeritakse. Viidata ei tohi otse tööle, mida ei õnnestunud kätte saada. 1. Kui loetakse Ben-Artzi, E a ilmunud tööd Factor structure of the private selfconsciousness scale: role of item wording. Journal of personality assessment, 81(3), , kust selguvad Fenigsteini, Scheieri ja Bussi (1995) uuringu tulemused, siis näidatakse viites, kelle järgi on refereeritud või viidatud: Fenigsteini, Scheieri ja Bussi uuringust (1995) selgub, et (Ben-Artzi 2003, lk 257 järgi). 2. Kui loetakse tööd Kvalitatiivne uurimisviis (autor Laherand M.-L. ilmunud aastal Tallinnas), kus autor püüab defineerida kvalitatiivset uurimust, seejuures lähtudes Denzini ja Lincolni (2000) tööst, siis võib kasutada ka võtet, kus vahendatud viitamine seotakse tekstiga: 17

17 Laherand (2008, lk 17) püüab defineerida kvalitatiivset uurimust, seejuures toetudes Denzinile ja Lincolnile (2000:3), kes kirjutavad: "Kvalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturaalne lähenemine maailmale" Viitamine internetiallikatele Internetist pärinevatele allikatele viitamisel tekstis tuleks arvestada printsiipi: viites allika internetiaadressi ei esitata, see esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus allika kirjes. 1. Internetist pärinevatele allikatele viitamisel lähtutakse samadest juhistest kui tekstisisesel ja tekstijärgsel viitamisel. 2. Kui internetist saadud materjali puhul ei ole võimalik välja tuua autorit, esitatakse viitesulgudes allika pealkiri, dokumendi nimetus, kodulehe nimi vms. Võtame tekstilõigu allikast: Omakultuuri teesid. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koduleht. ( ). Ümbritseva osas on meie omakultuuri protsessile loomuomane: paikkondlikult jätkusuutlik toimetamine st, et iga asi leiab aset teadvustatud keskkonnas, mida tajutakse ja millega arvestatakse nii ökoloogiliselt kui sotsiaalselt. Toimeala on pigem piirkondlikult reaalne kui suurmastaapselt hägustuv. (Omakultuuri teesid 2014) Viitamine õppematerjalidele 1. Kui viidatakse tekstis õppematerjalile, siis tuuakse ära õppejõu nimi ja dokumendi kasutamise aasta. Kui meil on õppematerjal, mille kirjeks Õunapuu, L Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia. [Loengukonspekt]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. ( ), siis viidatakse tekstis järgmiselt: (Õunapuu 2010) 2. Kui meil on käsikirjaline loengukonspekt, mille kirjeks Õunapuu, L Kvalitatiivse uurimuse alused. [Käsikirjaline loengukonspekt]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, siis viidatakse tekstis järgmiselt: (Õunapuu 2009) Viitamine illustreerivale materjalile Jooniste, fotode, tabelite ja mistahes illustratsioonide puhul kehtib üldine viitamise printsiip: kõikidele teiste autorite töödest võetud joonistele, tabelitele jne tuleb viidata. Viide illustreeriva materjali juures peab juhatama konkreetse allikani, millest objekt on võetud ja mille kirje on leitav kasutatud kirjanduse loetelus. 18

18 Näide 1 Foto, joonis, diagramm, maali skaneering, reproduktsioonid jne Joonis 1. Pildi allkiri (Allikas: Wilber 1999, lk 100) Näide 2 Tabel 1. Tabeli pealkiri (Allikas: Aasmaa 2000, lk 5) Viitamine Eesti Rahva Muuseumi (ERM) materjalidele (ERM) Etnograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (EA), köite number, leheküljed, nt: (ERM EA 118:14); Korrespondentide vastuste arhiivi puhul: arhiivi lühend (KV), köite number, leheküljed, nt (ERM KV 449:62, 209): Topograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (TA), päeviku number, lehekülg, nt (ERM TAp 719:12); Sanitaar-topograafilise arhiivi puhul: arhiivi lühend (STA), vihiku number, leheküljed, nt (ERM STA 14:9, 10); Etnograafiliste jooniste kogu puhul: arhiivi lühend (EJ), kogu number, joonise number, nt (ERM EJ 29:35); Arhiivkogu puhul: arhiivkogu lühend (Ak), kogu number, sarja number, säiliku number, nt (ERM Ak ); Eesti Rahva Muuseumi arhiivi puhul: arhiivi lühend, fondi number, nimistu number, säiliku number, lehekülg, nt (ERM A f 1, n 1, s 99, l 43); Fotokogu puhul: kogu tähis (Fk), seeria nr, foto number, nt (ERM Fk 1523:14); Esemekogu puhul alakogu tähis (A, B, C, D, K), kogu nr, eseme nr ja vajadusel topograafiline päritolu, nt (ERM A 230:17 Kullamaa); Audiovisuaalse kogu puhul alakogu tähis (F, V, Fn), kogu nr, nt (ERM V 28:1) Arvud Arvsõnad 1 10 kirjutatakse tekstis sõnadega. Murrud ja suuremad arvud kirjutatakse numbritega. Järgarvu järele pannakse punkt. Protsentide arvutamisel on soovitav piirduda ühe, statistiliste koefitsientide arvutamisel kahe kohaga koma järel. Arvu ja protsendimärgi vahele tühikut ei jäeta Tabelid Tabeleid kasutatakse arvuliste andmete ja väga oluliste tekstiosade ülevaatlikuks ja kompaktseks 19

19 esitamiseks. Tabelid pealkirjastatakse ja nummerdatakse. Tabelitele kirjutatakse pealkiri (nt Tabel 1. Seminaritööde teemad ja juhendajad) Tabelid nummerdatakse läbiva numeratsiooniga kogu töö ulatuses araabia numbritega või iga peatüki ulatuses eraldi. Näiteks Tabel 10 või Tabel 3.4, kus viimane number tähendab kolmanda peatüki neljandat tabelit. Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nii, et nad võimalikult lühidalt, kuid ometi ammendavalt edastaksid tabeli sisu. Tabelis olevad andmed tuleb siduda töö tekstiga. Selleks võib kasutada otsest viitamist (nt Järgneva tabeli 10 andmed iseloomustavad ) või kaudset viitamist. Viimasel juhul pannakse lause lõppu sulgudesse tabeli number, näiteks (vt tabel 3.4) Illustratsioonid Töödes kasutatakse mitmesugust illustreerivat materjali graafikute, diagrammide, arvjooniste, skeemide, jooniste, fotode jne kujul. Illustratsiooniga visualiseeritakse sõnalist materjali. Illustratsioon ei tohiks olla lihtsalt teksti kaunistus, vaid peab orgaaniliselt seostuma tekstiga. Illustratsioon täidab oma ülesannet, kui ta annab kirjeldatavast objektist parema ja põhjalikuma ülevaate kui sõnaline seletus. Illustreeriva materjali kasutamisel tuleks jälgida, et ei koormataks teksti üle, mis teeb lugemise raskeks. Suuremahuline illustratiivne pildi- või joonismaterjal peaks minema lisasse. Väiksemad statistilised tabelid ja illustratsioonid peaksid paiknema illustreeritavale tekstilõigule võimalikult lähedal. Iga illustratsioon peaks kandma oma allkirja lühikeses ja tabavas sõnastuses. Allkirja tekst algab suure tähega ja selle lõppu punkti ei panda. Kõik illustratsioonid tuleb nummerdada analoogiliselt tabelitega. Allkirja alguses on Joonis või Sele (tähendab seletust, selgitust), millele järgneb vastav number. Tekstis tuleb viidata kõikidele illustratsioonidele. Viitamisel näidatakse illustratsiooni number, mis paigutatakse ümarsulgudesse: (joonis 2.3) või (vt joonis 3.4) või (vt sele 5) Märkused ja kommentaarid Märkused ja kommentaarid varustatakse järjekorranumbritega. Kõikidele märkustele ja kommentaaridele viidatakse nurksulgudesse paigutatud araabia numbritega või numbrilise ülaindeksiga. Seejuures kasutatakse läbivat numeratsiooni kogu töö ulatuses või iga peatüki ulatuses eraldi. Märkused tabeli kohta on soovitav teha tabeli all. Kui märkusi on üks, siis pärast sõna Märkus pannakse punkt. Kui märkusi on rohkem, siis pärast sõna Märkus tuleb koolon, märkused aga nummerdatakse Kasutatud lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja ainult üldlevinud lühendeid, nagu lk, nt, nr, st, vt, a, jms, vrd, jne. Kui kasutatakse üldlevinud lühendeid, mille täisnime ei ole üldjuhul tavaks kasutada (nt ÜRO, USA), siis ei ole vaja esitada täielikku kirjapilti. 20

20 Üldtuntud väiketähtlühendite lõpus pole punkt vajalik. Ka suurtähtlühendi lõppu ega sisse punkti ei panda. Punkt tuleb panna juhul, kui punktita lühend raskendab teksti mõistmist, eriti juhtumitel, kui lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis. Kui lühendatakse sõnaühendit ja saadud punktita lühend langeb kokku mõne sõnaga tekstis, siis tuleb kasutada lühendi sees sõnavahet tähistavat(aid) punkti(e): k.a käesoleval aastal, kaasa arvatud; v.a välja arvatud, e.m.a enne meie ajaarvamist, s.o see on. Võõrkeelsete lühendite puhul tuleb järgida vastava keele tava. Kui tööd läbib üks ja seesama küllaltki pikk ja mitmest sõnast koosnev mõiste, siis võib luua uue lühendi, eelnevalt tuleks see defineerida täieliku kirjapildi kaudu Kasutatud allikate loetelu vormistamine Kasutatud allikate loetelu sisaldab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid ning koosneb algallikate kirjetest, mis esitatakse algallika keeles ja järjestatakse alfabeetiliselt. Kõigepealt loetletakse ladinatähestikulised, seejärel slaavitähestikulised allikad. Kui töös kasutatakse nimeviidet, siis kirjete ette järjenumbrit ei panda Kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Ka lühendid esitatakse kirjes vastavas võõrkeeles, nt lehekülg (lk), trükk (tr) ja köide (kd) on inglise keeles p., Ed., Vol., saksa keeles S., Aufl., Bd. Kui raamatul ei ole autorit, näiteks kogumikud, mis sisaldavad paljude autorite teoseid, siis paigutatakse see loetelus pealkirja esimese sõna algustähe kohale tähestikus. Kui loetelus on ühelt autorilt mitu tööd, siis järjestatakse need ilmumisaastate järgi. Ühel aastal samalt autorilt ilmunud tööd eristatakse tähtedega a, b, d jne, mis lisatakse ilmumisaastale. Nt 1998a, l998b, l998c. Olenevalt allika laadist on erinevad ka kirjed. Eristatakse raamatute ja artiklite kirjeid. Eri nõuded on ka arhiivimaterjalide, muuseumi fondide ja internetimaterjalide kasutamisel. 1. Raamatute puhul esitatakse loetelus järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), ilmumisaasta, pealkiri (ja alapealkiri), köite või osa number, ilmumiskoht ja kirjastus (kirjastaja). Kui autoreid on mitu, lisatakse viimase nime ette &, nagu tehakse seda ingliskeelse kirjanduse korral. Benedict, R Sight Reading For The Classical Guitar: Alfred Publishing Co, Inc. Moorhead, G. & Griffin, R. W Organizational behavior (2nd ed.). Houghton Mifflin Company. Kaarma, M. ja Voolmaa, A Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat. 2. Kui raamatul puudub autor, asetatakse ilmumisaasta vahetult pealkirja järele, millele järgneb väljaandmiskoht ja kirjastus. Koolijuhtimine demokraatlikus ühiskonnas Nordic-Baltic project. 3. Kui raamatul puudub autor, aga on siiski toimetaja, on märgistus sama. Ainus erinevus on, et ilmumisaasta järel esitatakse tema nimi, lisades eesti keeles lühendi Toim, inglise keeles Ed. (mitme toimetaja puhul Eds.) ja saksa keeles Hrsg. 21

21 Eesti keeles on lubatud ilmumiskoha lühendid Tallinna (Tln) ja Tartu (Trt) puhul. Linna nimele järgneb koolon. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ja jutumärke. Mis on koolilapsel muret? Toim Mehilane, L. Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik. Handbook of Qualitative Research Eds. Norman, K. & Lincoln, Y. S. SAGE Publications. 4. Dissertatsioonide-, magistri- ja lõputöö kirje komponendid: autor(id), ilmumisaasta, pealkiri, töö liik (nurksulgudes), kõrgkool ja ilmumiskoht. Mikita, V Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias. [Magistritöö]. Tartu Ülikool. Tartu Ülikooli semiootika osakond. Tartu. 5. Artikli kirje koosneb kahest osast. Esimene osa sisaldab andmeid artikli kohta (autori nimi, initsiaalid, artikli pealkiri). See koostatakse analoogiliselt raamatu kirjega. Kirje teise osa märkimine sõltub sellest, kas artikkel on avaldatud kogumikus või perioodilises väljaandes (ajakirjas, ajalehes). Kogumiku korral märgitakse: lühend sõnast raamatus või kogumikus (eesti keeles Rmt:, inglise keeles In: ); kogumiku pealkiri; köite number; ilmumiskoht; artikli leheküljed kogumikus. DOI (digitaalsete teavikute identifitseerimise tunnus). DOI (Digital Object Identifier) lisatakse võimalusel. Kasutamisel pole vaja lisada kasutamise aega või muud veebiaadressi. Ajakirja ja jätkväljaande korral märgitakse: ajakirja või jätkväljaande nimi (kaldkirjas); ajaleheartikli korral kuupäev; väljaande number; artikli leheküljed. DOI (digitaalsete teavikute identifitseerimise tunnus). Mehilane, L Õpilaste suhetest kooli, kodu ja iseendaga. Rmt: Mis on koolilapsel muret? Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliinik, lk Heidegger, M Fenomenoloogia ja teoloogia. Akadeemia, nr 9, lk Krusten, R Juhan Jaigi mõttekaaslane. Postimees, Howe, C. J Piagetian theory and primary school physics: A reap-proachement with possible relevance to special need education. Early Child Development and Care, No 95, p Säre, M Õppekava arengumudelid. Kog: Kuma. Köide II. Tartu: Tartu Õpetajate Seminar, lk Tulviste, T. and Mizera, L A comparison of Estonian senior high school students`value priorities in 200 and Trames: A Journal of the Humanities & Social Sciences, 16(66/61), p DOI: /tr

22 6. Internetist pärinevate allikate kirjete komponendid: autor(id), ilmumisaasta, pealkiri, internetiaadress ja lehekülje kasutamise kuupäev(sulgudes). Mingi osa puhul koguteosest märgitakse internetiaadressi järel ka lehekülgede vahemik. Ilmumisaasta puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. (sine anno). Nowakowsky, J Constructivist Model for Learning. issues/content/cntareas/science/sc5model.htm, ( ). Hammer-Pratka, K Uimastite tarvitamine Eestis ja Euroopas. Rmt: Eesti inimarengu aruanne lk 49-56, ( ). Kliendi liikluskindlustuse ajalugu ( ). Kui puudub autor, pealkiri, info on vaid kodulehe osa, siis tehakse viide kodulehele: üldine kodulehe lühinimi, kasutamise aasta, nimetuse täpsustus, internetiaadress ja lehe kasutamise kuupäev (sulgudes). ENVIR Keskkonnaministeerium. ( ). STAT Statistikaamet. ( ). ERM Eesti Rahva Muuseum. ( ). 7. Elektrooniliste salvestiste kirjete komponendid on autor(id), pealkiri. kandja liik, ilmumisaasta, ilmumiskoht. Entel-tenteli parimad laulud. [CD] Tallinn: ETV. 8. Käsikirjade kirjete komponendid on autor(id), ilmumisaasta, pealkiri, materjali liik, ilmumiskoht, märge valdaja kohta. Kampus, A Mälestuste päevik. [Käsikiri]. Astangu. I. Roosi valduses. 9. Uuringute ja andmebaaside puhul näidatakse kirjes nimetus, läbiviimise/loomise aasta, läbiviija/koostaja. Eesti tööjõu-uuring Statistikaamet. Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. 10. Normatiivaktide (seadused, määrused) puhul esitatakse kirjes akti täielik nimi, andmed esimese ja vaatamise hetkel kehtiva redaktsiooni osas, elektroonilise versiooni URL ja kasutamise aeg. Autoriõiguse seadus. RT 1992, 49, 615; RT I 2009, 62, ( ). Ülikooliseadus. RT I 1995, 12, 119; RT I 2009, 48, ( ). 11. Intervjuu vm suuline allikas Intervjuu kirje komponendid on intervjueeritava nimi, intervjueerimise aasta, märge Autori intervjuu või Suuline teade autorile, koht, kuupäev. Põld, A Autori intervjuu. Mõisaküla, 03. veebruar. Komissaarov, K Suuline teade autorile. Viljandi, 11. september. 23

23 12. Õppematerjalid Õppematerjalide kirjes näidatakse õppejõu nimi initsiaalidega, dokumendi kasutamise aasta, pealkiri, materjali liik, internetiaadress (lehe külastamise kuupäev). Ka paberil olevate loengumaterjalide kasutamisel tuleb viidata ja seda ka siis, kui ollakse ise konspekti koostaja. Õunapuu, L Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia. [Loengukonspekt]. Tartu Ülikooli viljandi Kultuuriakadeemia. ( ). Õunapuu, L Kvalitatiivse uurimuse alused. [Käsikirjaline loengukonspekt]. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 13. Audiovisuaalsed materjalide kirje komponendid on autor(id), täpsustus, ilmumisaasta, pealkiri, film/kassett/cd, ilmumiskoht. Agu, M. (Produtsent) Kodused tantsud. [CD]. Tallinn: Eesti Raadio. Felt, R. (Produtsent) Viimne reliikvia. [Film]. Tallinn: Tallinnfilm. 14. Arhiiviallikate kirjes märgitakse: Arhiivi ametlik nimetus, fondi (lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number, säilitusühiku (s-ü) number, mapi (m) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Eesti Ajalooarhiiv, f 1865, n 2, s-ü Eesti Rahva Muuseumi allikate kirje komponendid on arhiivi lühend, köite nuber, autor, aasta, pealkiri, leheküljed. ERM EA 199. Heiki Pärdi Aravete asustus, loodus, asustuse ajaloost,

24 JUHENDI KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD Creswell, J. W., Tashakkori, A., Jensen, K. D. & Shapley, L Teaching Mixed Methods Research: Practices, Dilemmas and Challenges. In Tashakkori, A. and Teddlie, C. (eds.), Handbook of mixed methods in social and behavioural research. Thousand Oaks: SAGE, p Erelt, T Eesti ortograafia. Eesti Keele Sihtasutus. Handbook of Qualitative Research Eds. Norman, K. D & Lincoln, Y. S. SAGE Publications. ERM Eesti Rahva Muuseum. ( ). Kalle, E., Aarma, A Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool. Kõverjalg, A Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine. Tallinn: Eesti Riigikaitse Akadeemia. Lester, J. D Writing Research Papers. A Complete Guide. Sixth edition. Scott, Foresman/Little, Brown Higher Education. Rajangu, V Bakalaureuse-, magistri- ja doktoritöö koostamine ning kaitsmine. Juhend. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Haridusuuringute keskus. Roomets, S Arvjoonised. Õppemetoodiline materjal. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Üliõpilaste kirjalike tööde koostamine ja vormistamine Toim Kalle, E. Tallinn: TTÜ Kirjastus. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd. Metoodiline juhend Tartu: TÜ Majandusteaduskond. 25

25 LISAD Tiitellehe mall Lisa 1 Tiitellehe mall TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Osakond öppekava Autori ees- ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Bakalaureuse-/seminari-/lõputöö/magistritöö Juhendaja: ees- ja perekonnanimi, akadeemiline kraad, ametikoht Kaitsmisele lubatud (juhendaja allkiri) Viljandi 2016

26 Lisa 2 Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS (suurtähtedega) ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurtähtedega) Esimese ptk alapunkti pealkiri (väiketähtedega) Alapunkti pealkiri (väiketähtedega) TEISE PEATÜKI PEALKIRI KOLMANDA PEATÜKI PEALKIRI ARUTELU JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE MÄRKUSED JA KOMMENTAARID.... KASUTATUD LÜHENDID.... KASUTATUD ALLIKAD LISAD Lisa 1 Lisa pealkiri (väiketähtedega)..... Lisa 2 Lisa pealkiri (väiketähtedega).... SUMMARY LIHTLITSENTS.. 27

27 Lisa 3 Lihtlitsents Lihtlitsents lõputöö reprodutseerimiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Mina (autori nimi) (sünnikuupäev: ) 1. annan Tartu Ülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud teose, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja on, (juhendaja nimi) 1.1. reprodutseerimiseks säilitamise ja üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace-is lisamise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 1.2. üldsusele kättesaadavaks tegemiseks Tartu Ülikooli veebikeskkonna kaudu, sealhulgas digitaalarhiivi DSpace i kaudu kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni. 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile. 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Viljandis, (kuupäev) 28