Vastukaja. tahtis, sest ajaga meil kjjrel poinud. OOV pole ebapopulaame ning jduetu OOV president Sven

Transcription

1 Iilnn a HUGo TREFFNERT GUMNAASTUMT AJALEHT I AAsrAsr 1925 DETSEMBER 2OO4 (k 10) Tuutorid ei pruugi alati olla s6brad! Ava meelselt tuutorl usest Madli Jaan aasta rcbased on nii vaikesed ja tuletavad meelde 6ndsat oma hoolealuseid sooj ade s6nadega. Nagu killa koerale, p6bikooliaega, mil seda pisikest ndnda koer klilale. TuLrtoriksobib inimene, 6pilaspuru paris palju ringi Paljud 6pilased kitutasid, et kes krib HTG-S ll. v6i 12. j ooksis. Kiiesoleva aasta ei kasutanudki otseselt oma klassis ningsoovib aidala oma ktimendikud pidavat olema ka tuutoriabi, ent hea oli leada, et!erivarskeid treffneristideslveidi vaiksemad kui eelmine, on selline v6imalus. Kooli koolikaaslasi koolieluga aktivistide aastakrik. Samas kohanenr isel ja tuttavate jalle vaidelakse, et "repsid" psilhholoogj Kaia Raigi s6nul on see ka Uks tuulorluse leidmisel. kipuvad laiama ja tabtsat eesmarke: tekitada 0pilases Tuutorluse susteemi mangima. Rebaste ristimist turvatunnet. Ent tdffneristid rakendatakse I_tTG-s juba vdeti kumnendike pooll aga on arenenud: koige uuem kolmandat aastat: teoks sal la t.iie t6sidusega j a teenili sellega vdljalasehk siis 2004 iitleb, el juba aastal uheteistkilmnendike silmis koolisiisleemiga barjub ruftu ja Kdesoleval aastal on 70 plusspunkie. suuri probleeme ka pol e. inimesl end vabatahtlikulr Kuid selgus ka tild in e Rebased {agivad, et tuutoite Iuuloriks ules andnud. Mis tendents: iuutorid, kes ise ei kaudu on nad leidnud palju uusi tahendab, et need inimesed on suirtunud oma tilesandesse tziie tulravaid, 6ppinLrd tundma orna'rebase"-aaslal tuulorluse tdsidr.rsega, ei olnud enamjaolt Treffnerir, mujalr tulnud ka siisteemist kaslr saanud ia ka rebaslega rahul. Moned Tartu!. Koos on kaidlrd teed lahavad nlllid vasllrlasuks ka aga, kes kohlr algusesl peale.joomasja pidutsemas. teisiabisrada. suhtlesid uute treffnerlstidega Turtorid leilavad. ei sell j a olid sobralikud, kiitsid pamst Eufooria triumf (lk 1 2) Noorja serav 6pekja Jeryeoja (lk8) Jergmise aasta balli peremeesja perenaine (tk3)

2 2 mrilans attlamus Rohkem koostiiaid, vdhem kibestumist! Vastukaja tahtis, sest ajaga meil kjjrel poinud. OOV pole ebapopulaame ning jduetu OOV president Sven struktuur, vaid noorlemeelne Kukemelk kirjutab, Opilasomavalilsus on kooli esindusorgan, kuidas "Miilang" organisalsioon. Meil pole sug gi eksis. mis peaks esindama 6pilaste huve, viima probleeme populaarsusega ning rn ka ei faibi Uritusi ja korraldama huvitegevust vaja odavat populaarsust, nida Miilang koolj ning opilaste tasandil. Kesi pi.isti, kes meiie pakkuda v6iks. Meid huvilavad teab praeguse oov tegevusest midagi!? rohkem injm sed, kes on stidamegasja Koolilehe tunksioon k6ige muu k6rvalt Eelnimetatud artikkel sisaldas suures juures, ning neid on neil ktillall, samas on leavitusi6d, informeerida oma malrus vaarat informatsioni ning ma llritan toonitades, et aktiviste pole kunagi ljiah. lugejaskonda. Miks mitle tihendada neid selles artiklis k6ik need vead parandada. See artikkel kokkuvbtres tegi maha kogu kahte struktuuri- oov kes vijbomiplaane Esiteks oli inimestele s6nu suhu pandudi OOV tegewse, mis 6nneks pole nii nbrk, elluja ajalelt, kes kajastab seda dpilastele? ehkkasutatud tsitaate lausetest, mida pole kui ajaleht seda vaidab. Kahjuks oli see Nlioleks koigii koolielust selgem illevaade iial deldud. Mina ei kasutanud s6nu, mis mahalegev artikkel kirjutatud isiklikke ja ei tekiks tunnet, et-keegi -klrskjl-teebvisr-midagi. samuti polnud mjnlr s6navdtt ksige ajaldrjanduslikku eetikatjalgides. Loodan. olid pandud j utudirkidesse Miilangus ning motiive jalgides, mifte aga Ometi. h?lrra president Sven Kukemelk piken, nagu sedaajalehtveiiis, vaid k6ige et OOV juhtatusel rohkem sedasorti fut kanale) lelab, er OOv ejvaja,,odavat pjkem oli hoopis Pilie Rinne kaitsekone arusaamatusi ei tule Miilanguga. populaarsust, mida leht neile pakkuda Maarja Pehki eest, kuid see pole sugugi v6iks". Seda eelkdige ilmselt temale ebameeidiv artikli rdtiu, mis kajastas OOV juhaluse valimisi. (Miilangu oktaobrikuu Pekised j6ulud Aga Uldiselt mullej6ulud meeldivad - l(6ige '?udrlts/ Vastupidiselt Kukemelgi vaitele, rohkem lume ja peki parast. Tihlion mulle et reportaaz sisaldas rohkell Rasva Tihane ette heideiud minu lumearrnastusi. On ju vaarinfonnarsiooni, vdib leht kindlalt vaita, lumi meie lalvise tilhjatoidulaua peamine el valetsitaatei oldud kasutatud, pigem Kohe algusestahan ma ilhe arusaamatuse sitiidlane, raakisid mulle juba minlr jaeti nii monigi mahlakm iltlus valja. Just 5ra lahendada. Nimelt arvavad paljud, et vanemad. Ma eiteinud nei$ vaija. nimelt aj aki4 anduseetikat silmas pidades. mind ei ole suvel siinmail. Totrus, Kuuseladvast joge vaadates lendan ma Sedavdivad kinnitada nii kohalolijad kui ioomulikuh olen ma olemas, aga maolen oma talve kohia vaga sooj al unen:iol tagasi ka hafl? presidendi enda siidametunnistus. metsas. Kas maletate seda kohta - puud, metsa. Valja sellesl sopasest Kalrju. etoov juhalus ei nae koolilehes vaikne lihaselaul, hirveke m isalagendikulkasvuhoonest, kaugemale siiasrupirnidesl. ja ona parlnefil. Ma lelan. ei see on rumal koprapoiss jdeserval? Vaga keeruline on Kaks paari jalajalgi lunisel m isateel awarnus. et 6oV ei vaja n-6 promo, ja kiteldada, kul raske s{ldamega ma sealt Iabevad sama teed, nadjargnevad ehisale j uhatuse oskamatus ajalehte igal aaslal lume tulekul lahkun ja ktlma,,ara tulele, mis soojendab ja heidab va{ u k6ig kasutada" tekilab bammingut. ningkoledasse linnasaabun.veelraskemparemini- Tuli, milles ei ole midagi Ma loodan vaid, t vahest veidi on mul vaadata oma sisimasse ja tehislikkuja mis p6leb nii nende inimesle kr6bedam loiitika m6jus OOv lesewsele tuffistad4mille nimei mak6ikesedateensisemuses kui ka nende jalge ees. Ning notiveerivalt. Hoolimata k6igest pakub Nji tuhise, uskumatult jaleda, kuid see martseb peaaegu sama magusalt kui Miilang jiitkuvalt olna koostdtjd. lootusetult ahvatlevaj a maitsva pekj nim I. pekk. Ja mjs k6ige hulle]l], pekki ei ole alati. Killma Raekoja kohal argates tunnen, et Haidjoulel Nendel kordadel, kui pekkj napib, ja olen enda vahenoudliku k6hu konaliklrlt viimasel ajaljuhtub seda liiga tihti, tekib tilhjaks unistanlrd- Esimene efiejaav tnaja minus vastupandalnatu kihk moelda pakub kosutusl ma loksin plekist maailma asjade iilej iirele. Tavaliselt istun aknalaual oma pekitukki ja minu hinges ma Raekoja platsil suure ja surnud on sulaselge j6ulur66m. Kuid siiski, midagi kuusepuu otsasja vaatan, kuidas Ema.j6gi on nagu puudu... Pekiseidjduiel tiihja jookseb. Plinkivad tuled iimberringi tuletavad meelde lahenevaid jbullrpilhi. PSlKuite ni1ild arvate, eimadis Reemanni N eed iuhanded saastup irnid jaj 6uluvanad t6demus on fiide lainud ja loomad siiski lausa rdtigivad - kamih ja enesekindlalt - faagivad, siis te eksite rangall. See oli minu vaikesesse linnunakku tanapaevasl kbigest leie stida etu.nistus. mis sellist J6ulus6numit. linnulaulu la lis. Peatoimetaja: [,4ariliis Vaks Foto: Pille Rinne, Allan Kahar Toimetus: Tanel Palusoo, [,lari Kalkun, l\l hke Jarueoja, Helen Kuljendusr lvo Kufd Kircjpuu, LliriOja, Kadi Hlni, Kadri Inselberg, Kertu Veermae, Hanna Juhendaja:Age Sa o Nomm, Madl Rohtla, Jaan Kalmus, Anni Jatsa Trin Arbo Joonistus: l\lirjam Laater miilanc

3 koolielu Kui esimene vinn n on peoks valmis kiill! Kadri H Kadri I Balli peoper mehe ja_ perenaise tiitli saanud Inge ja Andris 10. e Ljassist olid ballist reikides humoorikas tujus. V6iduni viis neid endi sdnul improvisatsioonilisus, naiteringi titii ja loomulikult tahe v6ita. Kuidas on tunne olla balli peoperemehe ja peoper naise tiitli vditnud paar? lnge:age. Andris:S)reet Mida t vbidu nimel ette v6tsite, k u i d a s valmistusite? ei sunnitud. Otsisite ka vliljakutset? lnge: Kindiasti. Mis on olnud teie elus riskantseim tegu? Andris: Laksin ujuma piraajad...ok ei ole. Mina ei tea. Inge:Ma ei tea pole veel midagi hulluteinud. Milline on ideaalne u tuleb siis Mida eelistate igapeevaelus kas tossu vdi kirga? Inge: Madalaid kjngi. Andris: Tossud, papud on igatahes paremad. Situatsioon. Elekter laheb Ara- tuled kustuvad, muusika vaikib ja teile antakse iilesanne k0mme Mis peab ballil kindlasti olema? Mis teeb ballist balli? Andris: Huvi tantsida ja suhelda. Inge: Ohtujuhid, kes teevad asja huvipakkuvaks. Mis rolli te enda arvstes ballil mnngite? Kui olulised te olete? Mis on teie lllesanne? minutit rahyast l6bustada. Mida teete? Inge: Rahvast kaasata, et buvi asja vastu ei kaoks. Kui vanalt oleks teie arvates sobilik alustada alkoholi tarbimist pidudel? Andrisr No kui esimene vinn nakku tuleb, siis v6ib killl. Inge: M66d ukuse piires...millalgi. Teie kommentarid j ii rj st levivatele narkootilistele ainetele. lnge: Impro, Andrist H6re sex not drugs. niilering tuli kasuks. lnqe. WarA peace. Ballile tulles tee peal Oelge mblemad enda kohta m6tlesime, kllidas kolm iseloomustalat s6na. Andris. lntelligenrne. A n d r l s : 6pihimuline, hooliv Tants ukursuste l InEe: (nae r a b Andr is e.)a: tu s l kaisime kah- pital, Mmm...p6ikpaine. Kuidas hindate kindlameelne, ambiisioonikas. konkureerinud Teie soovitused jiirgmisel paaae? aastal balli peoperemeheks Inge: d klass oli ja -naiseks kandideerival suhleliselt hea. paarile. TUdrukutest oli aru Andris: Peaksid oskama ennast saada, el nad kdik hasti valjendada. olid iisna narvis. Inge I lmprovisatsiooniiisusl on A n 0 r r s : vaja. Naiteringis k imide tuleks Humanitaarid olid ka kasuks, ikka iile, tore, et Olete j uba m6 lnud v0rtsrme. belliriietus? An&is (muheledes) Hakkan jiirgmis aasta balli Mis te arvate, mis oli see, Inge: Meil...tudrukutel pikk karjuma. Laulma hakkaksime, korraldamisele? Mida rn ille p;irast just tei kleit. rtmi looma. teeksite paremini? v6itsite? Andris: Poistel iilikond ikka. Inge: Ma ei Iea. (naerab) Andris: No kogu 6lrllrjuhtide lnge: Me;l oli originaalnesitus, Kas ballid hakkavad jtdma V6laks taskulambi. improvoor oli ka hasti, k6ik oli hsebunud ilritusteks, mis Mis on kdige hullem asi, mh Inge: Suhtleks rahvaga super. on juba praegu asendunud ballil val sti minna saab? rchkem, ohtujuhid peavad ka Andris I Tanls isime kapriimalt. diskode jm. pidudega? Andris: Kui ballikulalised on asjale varyi andma. Etteasteid Mis oli see, mis otsustas' et Ingei V0ff eldes keskajaga jah. purjus. peaks rohkem olema. just teist saab klassi Andris: Jah, sest tanapaeva lnge: (naerab tiikk aega) KLtl esinduspaar? noori huvitavad ainult keeei hakkal jalle spagaati lnge: P6him6tteliselt me ise joomapeod. legema. tahtsime. pakkusimend. Meid

4 4 mlilans eksperiment Koletar ja Kaunitis Kertu j5.lle vdirnalusi ja vikerkaart tiiis. Kuidas siis Teiep tana lood on? Vaikeja kurb, kuid sisemiseltminuga ballile ei sooviks keegi ilus ja toie Kaunitar on tulla? Mul iiks koletis puudu. enampakkumisel. Ahjaa, Tegelt ka tuleksfte? Ei-ei. Nii seitsme maaja mere taga, Kas ei lahe. Ma olen ju k6igest ei ole kedagi, kes sooviks sisemiselt ilusja tore Kaunitar, temaga ballile tulla? MOni Arge olge nii ruttu n6us. kuftrumm peastpbrunu ikka? Kahjuks ei tule ma Teiega ka. Looda sa, naiivitarl Olgu, kes See oligi iegelt niisama ktisitud I ei pinguta, see ei saa! Lootusetu.. Kaunitar pingutab, nuputab Oi, Taavil Taavi tuleb ja nuputab. Vaatab, et roosilgi kindlasti, tal see Koletjse roll juba 6ied kukkumas, Paanikal Emde, seal.ju Toflni I Tormi on t o r e klassivend, kes on niiv6rd middjgrq et teda v6ib vast Koletise rolli uheks 6htuks paluda. Ongi n6us? P o l e v6imalikl Ei, aga nii ei saa! Muinasjutt er saa Ju v e e l l6ppeda! andeks, Tormi, aga pean Sulle era iltlema. Ara See oligi tegelt lihtsalt s6bralik tdgamine ju! Saoled solvunud? Maolen kes? M6rd ja korviandja? See pole ju muinasjutuline. Nii palju siis s6bralikustdgamisest. Lahen oisin parem edasi. Masendav, ball ju peaaegu kiies. Oleksin pidanud Tormiga leppima. Jlnnal finatud, sealon mu neli toredat s6pra! Elu on muretse, Kaunike, kui keegi ei tule, siis ma ikka tulen Kaunitad ballite viia! Ara murelse, Kaunike, kui keegi ei istub mu taga- Paluda teda v6i mitte? Las Mirko kusib, tule, siis ma ikka lulen. Aittth, Kaunitari roll on ju Allan, Sa oled tore, aga ma ei vaja saarast lohutarnist. Lehen otsin parem edasi. Appi, dkkj Allan motles seda tagasihoidliku iseloomuga. Enamasti. Mart kogeleb, peab vist vahele segama. Mart, tegelt Sa ei peatulem4 ausaltl t6siselt? Ei usl} ta on niisama Palun ara tule, sest Sa ei oleju tore. Paistab, et Kaunitar Koletise moodi. Naerarne nitud veedab balli hemeteral pealegi k6ik seltsis l6busait. magades. Leheks sddks vaheldus ks. Tatja sd6mas? Lahe, Tsau, ma tean, et Sa ei See laks napilt. Liiri, palun tule ballile. K?ii metsa, Kauniiar, ma ei ole pads kepas. Bdij, Taavi, kas Sa tea mind, aga tule minuga Koletis! Aga ei sooviks Sa ju kaid Kaunitari ballil saata. ballile. Eitea, ma ei liie Uldse naiteringis. Ei, siiski, Jajah, rna ei taha seda seilsme maaja mere vist. Olgu, pole hullu. Olekski ballile minna. Moistan, tagant. Sa ei Ei? Miks? Sav6iksidju ilnelik, Sa pole Koletise taha n6us olla. V6i et juba meie s6pru$ ara rikkuda. kokku vii?filine. Olgupealegi. lepilud? Ei ole? Sa lihtsalt iead Ajaiootund. Kas ajaloos ei Villem kuidas Sul muinasjutt mu eelnevaid korviandmisi olnud mingit Koletismeesl, juba, jah? edeneb? Ei edene. Mul ka Masendav. Ega ma kelle saak siia sajandissetuua, siis Sulle ei oleks ju mitte. Meil on nii palju 0histl nji soovitatavalt ballile? Parem ei Lahme koos? Ndus? teinud...vist. Lahe. hakka 6petajalt kiisima. Mart seda polnudki ammu Allan, keegi ei iaha kuulnud. naiivset Muuseas, sa oled Koletis... _

5 elu & kirjandus Sinu nimi on minu nimi, nii heas kui halvas Mari Kalkun On tavaline smaspaeva hommik, sellise paraj alt sinise esmaspaeva, mil Srkamisega on t6 lisi raskusi. Istun bussis, kui keegi vanem meesterahvas piiiiab minu unemaailma rahu rikkuda. Kuigi pole tavaline, et v6hiv66rad kdnetama kipuvad, ei pddraks ma mehele erilist tahelepanu, MITTE... KUI... kuiia mitle ei osutaks varskes Postimehes, mida ta kaes hoiab, minu nimele. Hamming aratab mind silmapilkselt. Kusi tamu nime teab? Miks on mu nimi ajalehes? Silmad liiguvad mddda ridu kiiresti edasi, taipan, et minu k6rval istuv mees raagib innukalt suhkru hindadest, millega on seotud ka TNS Emori prcjekijuhi Mari Kalkuni tsitaal lehe iilaservas. MLrigan ja pornisen vanamehele kaasa noogutades iroonilise markuse maailma ebaoigluse kohla. Pa,mst kodanik Mari Kalkuni tilesastlrmisi Eesti needias on m inu vaheinfonneedtud sugulased nr inu isa r66mustanud telelonik6nedega, mille p6hisisuks on imestuselle ule, et ma juba ulikooli olen ara l6petanud. TahelePanu mlssugunel Selle j uhlunii areleklds mul huvi- kas ma olen ainus, kellel seoses nimekaimuga kummalis j olukordi on lekkinud? Tuleb valja, et ei. Kiri Hollandist Uhel paeval saab meie kooli 6pilane Asrrid Punt kirja Holiandis elavalt naisell, l(es kiri ulab oma elusl ja perekonnast ning lisab ka oma kuts eeluuinisele, kuigi mrnd pildi. Allki4ana kirjutab aga: polnud sellel 0riluse1gi," Best wishes, Astrid Punt. meenutab Taavi. Parast kutse Kui suur on ldenaosus, et saamist laks ta politseisse ja keegi samanimeline inimene seleias asja Ara. Kiisimusele, hoopis vdsralt maall satub kas politsei alibit ka noudis, juhtumisi oma nimekaimu vastab Taavi, et teisel Taavil oli aadressi peale ja otsustab ka enne probleemeja pealegi... kirj utada? vist milte kligi suur. (pilgutabsilma) on meie Taavil Astrid peab k6ige naljakamaks politseis lutvused. seda, et Hollandi Asiridil on sarnuti punakad juuksed. dlda'f ]ne!'fhbr r]trffi"--#.iffl: I E 6bnlw otl N{a \6jd t! tle I m$ bnk al' drsi!$sid\r m I roud Edxt - tl trl s'90 -":Yi,*rjmTi"t;. lgas /ijrn, h.}j.* jg tnlf$ '*i-*jsffl;'si-tr: Valjav6te 2004, aasta 11, novembri Eesti Ekspressist Enda surmakuulutus Kui 6petajaAge Salo l skkoolis kais, leidis ta iehest surmakuulutuse, milles kadunukese nimi klappis tema omaga. Manalateele oli leinud vaid 2-aastane Age Salo, meje silmis t6elise Age Salo nimekaim.,,hinnu tunda v6i selleparast rohkem surmast m6elda ei, seda ei olnud. Ja pigem valdas mind hammastus, mitte hea meel selleille, etminu nimi on lehes," nlirgib eesti keele ja kirjanduse opetajaja arvab, et see oli peen kokkusattumus. Politsei jahib! {bd ne! Treffneri abiturien! Taavi Lepik sai m6ni aeg tagasi ki4aliku kutse eeluurimisele. Suur oli lemaullatus, kui teda siliidistati varguses, kuigi n oormees enda reada varaslamisega tegelenud pole. "Ah, mingijama oli. Minasain Kaskede abielu Meie fllusikadpetaja Mart Kask meenutab aga aastatetagust lugu sellesl ajast, nil ta lreffnerisse ra,sletuli. Kuidagijuhtus nii, et Mzirl Kask ning Eeva-Eiii Kask sattusid iuitusel tihte lauas istuma ja Loomulikuh ka juttri vestma. M6lernad olid uued ja noored opetajad. "Parast peeti meid mitlr kuud abielupaariks," muigab ff iilsika6petaja. See oleks kurioosne hurnanitmri ja reaali I jitumine kill1, kui ajatoo- ja fiiiis ika6petaj a paaris oleksidl Mida koigest eelnevast siis jareldada? Esifeks, tihti ei ole meeldiv teada, el mina polegi ainuke omataoline, vahemall mitte nime poolest. Samas, nagu vanarahvas juba arvas, ega nimi meest ei riku ka. Teisest ktlljest vdib selline topeltnimendus kaft e juhatada ka m6nev6rra ootamatuid, ohtlikke, vahest hoopis humoorikaid niidiotsi. T6nu 6nnepalu riiiikis kirjanikerassi elust 10. novembrilkais meie koolis kirjanik T6nu Onnepalu. el tutvustada kirjandusmaailma ja sulesepa elukrtset kdigile kirjandushuvilisrele 6pilaslele. Tuliv:ilja, e1 kirjanikud ei olegi mingil tersl rassi inimesed, kellede pead alati ;deedest, jutiudest komisevad. Vahepeal kirjutavad ka nenad aanniselt kehve romaane, mille nad hiljenl ise ara viskavad. 0nnepalu v6rdles kirj utam ist musitseerimisega, kus loeb see, kas annet on voi nitte. kuigi kirjutada oskavad justkui k6ik: sellele pddmiakse kooliski rohkem tahelepanu kui laulmisele. Onnepalu arr'as, ei igal ajastul on omad probleemidjalari Ieiab midagi, nillest kirjutada. Praegu kirjanii'-ul romaani pooleli po1, kuid kirjutab tellimust6id erinevatqe?j alehtedele.

6 /ttal*; i6"'1"^"r""'a.! ^ ^"Jw* j^lr^t-^ Ir.,^ l^/zr^q ti "qpt*, l'-^' it^'l' r'".p-^e ff'lx'-ir+*' A" W&tdn!a<te,-t,,';*J'^4., L &ll"*or aanu, w*''t a.i,n L aga,$ -poe' 1*Aa- W**'zua{al pd<*a,ilu+ ia!-r.t"pz+ &+1,a,a4 td/4lx^' alu^. 5uup;'*rol ote.&n toaz,h"' acta'{x"o{ 4*s'1a t";4 fl,. nt't-t *a'&uu't'o'^a, & o{e'ta pal,t plt;h,fr.ia pan%ffi &k'ad Siia sae"'[o 'fi,{o ',a^^*d^t"l " i''-' v"^'d" a*''z<'acr'a( a4t1 te,t*< wa( u"rra, pi^n# 5e'(- ot't 'gin( *{Xz l'&*"at f4u,l ai^ uua itn A444r * eu td^z+f^'aar'u4' P i[i: ^"*l*v",-* E**t'& dte */*'a fa Eaot'*"'- 'iii *zu i*"t- o^ udhzu"'a'(* '?o a'a'a&* a"z-e-va ;;fu-d - tux tlca'd. 4tu44- P{ 'e, ryne*f, hd,r.e&l 6a 7*. ka"'whq- a/(a^'m {d/.n oobtua, 0# fg rtb. a. ve' &isr lodt'r, (5*, taj'ala &.^ ha^crut furd^, t'/^:daa pazav':zo'a r'*'na*t' Eo* t"r,,i,t ix,a" ^"gaa '*'/'-d/ r+'a-w y+e"t-*;ua'{,a,"r"( s, y'is;eu'{, od;:&il;*e^ ta.aou'a? [2a' *' 5"L,Eu, "tr1''/a'r

7 Kuidas fiiiisika j6ulud pihta pani... Kertu Nii ilus peevr lund saiab ja k6ik riided on mirjad. Jdulud juba ukse ees ja Inimesed on r56msad. Ma oleks ka veidike optimistlikum, age hetk tagasi juhtus ii ks kummaline lugu. ei ole voimeline lendma. Kas kohale. Huvitav UKs naljakas tahendama igatahes seda. et see oli niiiid fiiiisika? Igatahes tahelepanek olika see, etkogu (ndrganarvilistel mitte lugeda) on ka Rudolf kojgesl see kaam saanil koos tilseda kdik pshap0drad siittiksid. See linnalegend. taadiga kaaluks kokku nji palju, poletore. Pealegi minu loogika Aga asjast ldbemaltja vist ka et seda jouaks ilheskoos jdrgi aurustuks lerve teaduslikumalt. Kui v5lja jetta vedada vahemalt p6drarakend 4,25 tuhandiku k6ik muhameedid, juudid, pohjap6fa (kelle maksimaalnesekundi jooksulja meie siiani hindud ja budistid, siis Peab j ookukiirus 6napaeval on veel eksisteeriv taat smutakse samal j6uluvana keskmiselt piirdunud 24 km tunnis). See ajal vastu saani seljatuge "teenindama" moodustab kokku aga veel inertsijduga, mis iiletab Maa mskema lendava objeki j a selle kulget6mbejou liikumine eelmainitud kiirusel korda. Jduluvana, kes kaaluks lekitaks sellise umbes 125 kg, ej peaks vastu jdule, mis on vdrdne nassiga 21 5'750'75 kg. Aga see oll koigest minu jareldus. Olgu, ei 91,8 miljonit lstusin meelirahustavalt kodu, mille kodus ja motlesin, et Peaks tegem is eks enda mittehumanitaarset aju on ml aega treenima. St minus leiduvale 3l h reaalile lihaseid kasvatama. Kui alvestades maolin defineerinud labi kolne da\djndeid lilosoofiaspiku. mis on ja idast filiisika, hakkasin pihra. (Kuna laande _i6ulud on tulemas m6llesrn liikumist asjale laheneda vastava kijlje (seda on erjli alt.) Leidsin teksti, midaalgul, ma vannun, ei tal,lnud uskuda. keeruline m6ista). Seegajaab hadil iga Aga siis jai mu hajameelnekorstna kohla aega vaid iiks humanitaar magama ja reaal 16estas: JOuluvana ei ole olernas I Andke andeks, agapaberi ja reeglite vastu ma ei saa. See tbesiati nulle ara labi k6ikide asjade maha tegemisega, mis on jbliluvanaga seotucl tuhandik sekundis! No selle ebaloogilisusest sain minagi aru! Ja see omakorda tiihendab, et J6uluvana Peab li;kuma kiirus l 1040 km sekundis. Ja see vist iiletab helikiiruse iile kolme iuhande korra! Issand. Kui keegi Naireks ruli viilja, et tikski raagiks sel kiirusel, siis vist teadus le tuntud p6hjapodraliik j6uaks tema juti ka rulem 6hutakistuse, et h66rdumine vastu p6tru kuumutab neid sel viisil, et saani vedavate potrade esimene paar absorbeerib sellesl tulenevalt I4,3 kvintiljonit J energiat sekundis kummagi p6dra kohta (selle ma lihrsalt kirjutasin maha, andke andeks). Kokku peaks see olnud, sealt paberilt lugesin. Kokkuv6tleks oli s eal mainitud, er isegi kui Jouluvana kunagi proovis j0uluijtil lastele kingitusi tuua, siis enam ta selleks suuteline pole. Ma silgavalt loodan, et selle k6ik olen ma suuteline kunagi, kui ma olen kuulus teadlane, iimber liikkama, aga seni Pean ma j6ulude rcistesl imedest sama kbvasti kinni hoidma kui k6ik selle artiklj lugej ad. Andestage mulle v6i siis neiie teadlastele, kes eijr genud enda nimegi mainida teorcemi all. Kas niilld moislate mlr tusaluju? Kolme Kooli Liit tegutseb taas Anni v d l j a t 6 6 t a m i s t. P6hiprobleemiks kujunes pea olematu eelarve, kuid se11e arutamine luka j argnevatesse koosolekutesse, Kohtl.lmise 11. novembril alustas taas tegevusl Taftu Koime Kooli keskseks teenaks oli Liit, m jlle eeslnargiks on tddgruppide loomine oing alustada tirituste kofi aldamist nende kaimaliikkamine. Kolm tddgruppi, nilleks olid spordi- Tartu noortele. I1 novembril kohiusid M., pidude, ia avalike suhele Hdrma, M. Reiniku ia Hugo tddgrupid jaotati vastavalt Treffneri gijmnaasiumi Treffneri, Reiniku ja Harma 6pilasolnavalitsusle esindajad vahel. Igast koolis v6ib uhes meie kooli ruumides, et taas tbttgrupis olla kaks inimest. T3 kaivitada tihrne lodprogamm. hakkab koosolekuid Arutati eelk6ige eelmjse T3 korraldama iga kahe nadala saavutusi ning aastaplaanr. tagant ning koosolekud Alustati uue aastap laanl toinuvad erinevate kool'de

8 q miilane Monika Jf,rveoja orienteerub opeta.ia ieas olukorras paljud treffneristid tulevad vaike tddkoht Polva Mariliis mujalt Tartusse kooli, tulite Uhisgumnaasiumis.AndsinTrleb teil siiski sellega palju tei siia iilikooli, Mismoodi ainult kirjandust ja siis pais vaeva neha? Monika Jilrveoja tundub mojus teile suuremassevaikestele, 6. klassile. Siis ma Oleneb klassist, aga vahepeal olevat knll meie kooli k6ige linna tulek? kaisin vahepeal Soomefolin olen ma jah korravalvurvangivalvur. See ei meeldi armsam 6petaja. Alati Tulin vaikelinnast, mitte paris vahetusilli6pilane rd6mus, abivalmis ja Tampere maall Poivast siis, alla 7000 iilikoolis. Kui tagasi tulin, siis mulleuldse.,,vehkeb seal tahvli ees ikka elaniku. Ei mojunud nii, et l6pelasin lilikoolj ara ja hingega", nagu nii monedki elumere lained ille pea oleks 6petaj akoolituse ajal olin Lahte Kes te leiavad. Oma tittist, elust ja vdiksife ve l olla, kui lijdnud, kuidagi hesti valutult. Ulrisgilmnaasiumis. te polek 6petaja? huvidest soostus ta Ma elasin esimesed kaks aastat Olen m6elnud, ent samas eisaa Miilanguga v stlema oma ka tihiselamus, kolmekesi Millises koolis enim on ma anda garanliid. ma ei ole.ju siinnipeeval. vaikeses toas ja ilhest ktiljest meeldinud? niimoodi korralkuh Uhlegi teist oii see muidugi raske, teisait Nad on k6ik vaga erinevad, Te olete eesti keele ja tddd teinud. Ainult 0likooli aga aitas siss elada- Peale selle, sest P6lva UhisgUrnnaasiumik6rvalt rningi aeg olin kirjadus 6petaja, ometi P6lvast Tartusse on nii vahe ma l?iksin kui oma kodukooli Toomemael rahvusarhiivis, olete ise lspetrnud maad, ma olin varem mitmeid tagasi. Astusin opetajate tuppa reaalkallakuga klassi. seekord s See polnud muutus, sesl jis sisestasin andmeid la kordi Tafius kainud ja siin dpetaja, mitte Iastelaagrjtes olen suvel olnud pikelralt olnud isegi. enam 6pilasena. P0lva treener-kasvataja. Kui ma fil0sika matemaadka teeksin mjdagi muud, eriklassi astudes ma si is ma tahaksin teadsin, et ftlilsikut, kindlasii l6titada k e e m i k u t, inimstega, see k6lab matenaatikut minust labaselt natuke, aga - ei saa, aga Pdlvas, suheida inimestega. seal kus ma koolis Selline ain u lt kaisin, oli se lline kirj lrtuslaua raga traditsioon, et istumine mulle ilmselr reaalklass oli kuidagi ei sobiks. Ma arvan, motrveerrturnma ei tea tapselt Seltskond oli tore. Loomulikull olen ma mbelnud, et mis oleks. Nii et eelistate klri oleksin ajakjdanik i k k a g i v6i v6i.-.. no vahel humanitaaraineid? tulevad ka hullud Jah, kindlasti. tn6tied, aga mis oleks kui.(pikk paus)..kul Aga kuidas suhtuda oleks lavastaja. Need sellesse. et Tarlu lilikooltahab Uhisgiimnaasiumil on ka olid ka se I lise d ijl're eksamina malemaatikal, Kuiv6rd olete te niiiid veel kindlasti omad plussid olemas, lapsep6lvem6fi ed, aga ma pol.9 kui astuda iilikooliga seotud? aga kuna ma olin seal viie hiljem enam vaga konkrcetsek fi loloogiateaduskonda. Praegu olen teinud kiill tunniga kolmel paeval nadalas, un$lanud. See on nillld konkreetselt l6pparve. L6petasin siis ma ejj6udnud sinna sisse soome-ugri filoloogiasse, kes opefajakoolituse aastal eladajaseei olnud kamuidugi Kelleks te siis lapsep6lves soovib aga minna kirjandust, Pdrasl seda ei ole edasi eesmark. Labte suurim saada tahtsite? Vdi oli rahvaluulet, teatrtiteadust 6ppinud. Mul on tunne. et ma ennevus on see, et seal on ju 6petajaamet kuidagi smmu oppima, siis sealseda einoula pean iihele asjale keskenduma. ka algklassid ja p6hikool selge? Ma ei ole edasi6ppimise notet Tfeffneri klassikalise See ei olnud ammu selge, ma E1 seal keelepoolel mala matnud, aga siis ma gil'nnaasiumi k6rval. Ainult teadsjn, nlida ma tabanoppida. matemaatikal noutakse. peakin t66 pooleli j:itna. Pausi gijmnaas ium iklass ides Teadsin paris lapseli, et rahan sellesse ma suhtun hasli, sest legema, 6petamine meeldib mulie, oppida kirjandust, aga ma ei keelel kui strukuuril on vaga selleparast et ma vahemalt mdelnud, et tahan palju saad a rihist lnatemaatikaga. Kus te olete varem loodan. etma saan enamiku aja kjrjanduse 6peiajaks.Mind t66tanud? tegeled apetamise, mift e lihisall hlrvilasee aine ja Te olete pnrit ma P6lvast. Nagu UIikooli ajaloli mulpool Msat niiv6rd korm hoidmise$. motlesin. et ma ei tee l6plil&e

9 6petaia m,ilang 9 nii rnetsas kui koolis olsuseid, et vaatan. Ja it estun d, et see fakt teada viibimne ja hasri kiiresti Kuidas te kujutate end ett 6petataametiga od kindlasii nii, orl. Ilnrselt Tartu on nii vaike k6ndiminemulle meedlib. tulevikus, tajotate te v eel et sa pead 1i lsalt proovimaja siis selgub. kas see slrlle sobib. On vaga mske enne kodus Ara linn, el rniski eijaa saladuseksl Ma iili6 p ilas korporalsio od is Silnapaistvad tulemused orienteerumises?' siin koolis? flvaerdb) N ii palju on mulle kiill elu 6petanlrd. et vaga palju ei otsustada. el ma hakkan Amicitia, laksin sinna No,na eitea. kas Eestimeisteltohi etre planeefida ia tuleb 0petajaks. Ilmsell peab kolmandal kursuselja seal on on sjlmapaistev tulemus. aga suhtuda orna e llu sellise 6petajaks ka arenema. lilkmeksolek eluaegne. ma olen olnud mitmeid kordi p0nevusega, el vaalan. mrs Korporatsiooniga ma o len omas vanuseklassis. juhtub.seei tahenda. ei olen Kas teil esineb ka selliseid n-ii kutsehaigusi, t loete hominikust lehte, marker seollld, aga loornulikuh mitle enam nii tihedalt. Ma kavaben niiii kohe kohe minna ka Te mengite ka saalihokit Mhmh. korvallvaataja oma elu ei juhiks. aga piitian oluljsiesl v6imalustestnifte iin6elda v0i kirjavigade jaoks vilistlaseks. siis.jaada lihtsall neid mifle valistada. Niiet vdibolla. agav6ib olla ka mine. hakkamas. Vdi parandate selliseks vanaks burfiks. kes See on vist 6petjate hulgas inimesi nende k6nes? Ona igapaevaelus ma pfoovin kaib vahepeal noorusaegu meenutamas.uljkooli ajal olin populaarne msng? on kulll Ja kui ma tulin Millis d oleksid miirksdnad seda miite teha, varstiei ta aks ma aga paris aktiivne ja see eelmine aasta uuena siia kooli, kiimne aasta piirast? keegi enam rninuga suhelda. vottrs ona aja. siis see oli vega hea viis sisse (Nderab) i6t (Matleh ka u) Loornulikull. kui mina olen mingil alal tugev. siis maei pea Pfaegu aga, kuiaegajaab, siis ma tegelen spof diga. Tegelikult Ma loodan, ei ma pole paigale seisma jaanud. Ma lahan olla seda de nodstreerinra, teisi gtimnaasiumi ajal regin ma Palju te v6tate osa Tartus ka l6 aastasell avatud ennasl halvasii lundma paris tugevall sporli, toimuvatest festivalidest, silmadega ja slruta tatkuvah panena. Ma ei laha, el keegi ofienteerumas kaisin. Kuni iiritustest? lillatuda. alati osa vdtnud. selle aasla kohta ei v6i lubada. praeglr on lddkoonnus paris suur. Mul ej o1e kasilmajiianud selline frln, mida kindlasti tahaksin vaatma minna, ilmselt ei ole ma ka ise seda konlakli nendega viiga otsinud. Eelmine aasta kaisin vaatamas,,dogville'i'. See jafiis mu lie n ii siigava mul.je, et laksin seda vaatama ka Tallinnasse. Ma ei vaata filme tavaliselt kaks korda, see on nr:iiid killl iiks vaheseid. Muusikakonlsertitel kain vahem, aga nuud nla olen ninuga niiviisi kailuks. Ei, kiimnenda klassini voin delda. avastanud enda jaoks- vanas ininesi Ina ei pafanda, kui siis see olipeaaeglr sadra olulinekui eas' balleti, nodernballeti. Aga monikord kasvatuslikul6ppimine. Ma investeerisirlvoibolla ka sellise eesnargil. Aga kui na loen sinna palju aega,jouduja legir klassikalisema, ei rna o len ajalehti ia naen vrgu. sirs sedatdsisell. Siis aga vaatasin, nainud ara koik viimased Mai loonulikrll na registreenn el paris lippspotlaseks saada ei Murdnaa balletilavasrused ja nad, ma ei hakka kiill pamndusj lahala vdtsin natul(c vabamalt. avaslanud endajaoks toesti, et legena. aga ma salvcstan nad Aga selline spordipisik, ballell on vaga huvitav orienleerumispsik on ktill sees. enesevaljendusvorm. Ma Ma kuulun ka P6lva poleks uskunud, et see voib Aga millega te fegelete orienleerumisklubisse Kobms mu11e meeldida. aga ma piiijan veliaspool neid seinu? T ja suvel iklg tegelen sellega, kui end selles punklis hoida nijiid. lu ka v:ihegi vainal ik.ntiild viirnaste l DraamaetendLrsed niiku in ii. aasiatel airan vdistlusi Oopef. operet need viiheln. Jah. kulrlun ktill /.!lird17 koff aldada. Ja sclline looduses Milline 6de on l\ronika Jarveoja? Mihkcl Jiirveojn:.Noh oena on la paris hea vahel oo seuille kangek@lne. aga uidu

10 6nnejumal arrnastab meid rohkem! Liiri seega me VOITSIME! Milline peale peast kinni haaras, poolfinaalil Mul hakkasid kaed r66m! Ei leidunud vist tlhtegi taipasime, et SEE on jalle varisema. Meie iiliboolitseva Ja ma ei maganud ja ma ei inimest, kellele ma poleks seda juhtunud. Olin kui k6rvust juhendaja kallistus ja k6igi sddnud ja ma ei tahtnud (algaja?) 6nne kuulutanud! t6sretud- Ohtuja 6tj mijddusid tunnustav jutt,,te teete siin VAIDELDA PROFFIDEGAi Jargmise vooru Paaride nffr koos r5ppimise (vaitlej ate ajalugu!" julgustas mind, aga Aga ma pidin, sest Eesti valj akuulutamine t6i mu jelle teine leivanumber, muide), ainult hetkeni, kui astusin vaitlemise meistriv6istlustelemaa peale tagasi: meie v6rkpalli, iluv6imlemise, klassi, kus poolfi naal toimuma tahtsid tulla ka vanad kalad ning vastasteks olid taaskord Poisid, pingpongi ja tantsimise ning pidi. See oli puupilsti rahvast kahjuks oli see seaduslik. seekord aga hermakad. Juhtus parnakate puhul maffiamenguga. Taft lased, eelkdige pogenemis peale. Sundisin taisl Ko aks mdtlesin isegj Uritasin olla optimisllik ja midagi jubeforedat: me sisendasin endale liiga kulunud v6itsime jallel Rahulolu oli aga treffneristid vdidetavait ennast aga maha istlnta. K6ik iitlust: tahds on osav6tt, mitte piiritu. Koimas voor viis meid viimast ei mangj, kuid toimus kui ldbi une. Vastaste v6itl (Aga isegi mu,,siseminekokku teise Harna noomeesle tegelikult see nii ei ole. Hilistel JU0a kolmeaasfane mina" naeris mu valja). Et kdik v6istkonnaga. Selles vai uses diihmdidel leidis ka knnitust veitlemiskogemus kohutas saaks mulle taiel rinnal kaasa tundsin ennast k6ige vaide, et vaitlejad on truu ja mind sama palju, kui nende tunda, mainiksin iira ka tumiiri kindlamalt, kuna tlhe Treffneri vhsimalu rahvas: nrmeltoimus kummaline m66garituaal teema:,,euroopa Liidu tegij a-vaitleja s6nad,,te saate dovaitlus! Oma tlihjenenud (Peasi kais Iabi m6!e pusli pdhiseaduslik leping tuleks hakkamal Te teete neile vabalt kummimadratsitele heitsitne karata j a 6elda:" Vagivald pole panna rahvahaaletusele". zfal" kajasid mu k6rvus. Nii ka alies varahomnikul. lahendus!"). Oma viiest Meistrivdistlustesimene laks, Naeratuse muutis Vaniun, et mujbrgnev hommjk kdnelemisminutist ei naleta etapp leidis aset Jawa-Jaanis. laienaks ka ilhe vaitlusassa algas koos 6 erineva mobiili ma aga ridagi peale selle, et Parap6rgu. Aga vaga teryistav stidamest tulnud ohe:" Te iiratuskella helinaga. Jareldasin, juuked jaid kogu aeg ette. Ja aura on sel linnalt bussist valja vditsitel Ja veel HARMAI!" et vaitlusrahvas armaslab astudes tungis ninna Jarva- Joudis kltte impro-voor tapsust. Hambad pestud, piim Finaalis kohtusidki Jaani hong, mis mu enne (teema saadakse katte tund joodud, seadsin enda jllle,,m66gav6itlejad" meie oma pingelist kahte paeva vabemall enne vaidust), milleteemaks oli Euroopa Liidu teema lainele, kallis HTG5. Seekord jaid hefkeks maha rahustas. Siis,,Rate,ee on saatanastl". Meie mis osutus masendavalt napilr peale kijll m66klejad. aga algas esimene voorja ma jaatasime. UIe pika ajamat6esti raskeks. Veel rusuvamaks kuid pange tahele: jargnisel sattusin jalle paanikasse: meie uskusin tegelikult ka, mida osutus teade, et algamas on ko al tuuakse ka Hugole vditl vastas ol i poistev6istkond Roc raag;n. Ja kui oponentide vematapp: nimelt olid viiendas Ja selle loo moraal on, et arge al Mare koolist. onneks oli viimane k6nelej a l6pusekundite voorus meie vastasieks iialgi alalinnake algajaid. sest minu hirm asjatu: Peale olenlahesuhtumise polnud poistel jooksul lltles lause: lrefiheristid. Vaitlus oli uimane 6nnejLrmal arnaslab neid,,vagistamine lostab ka Eestj kuni kohtuniku otsusenl: me kindlasti rohkem kuiteid! kohtunil.ule midagi pakkuda, iivetl" ja kui kohtunik selle tegime sedajallel Ja me saime

11 kurit66 otm,rg" rittu ouh.l".!" Ehk lugu sellest, kuidas ligimesearmastus pole meie kooli prioriteet number iiks HOIATUSI KUI TE EI LOPETA, LEIATE JARGMINE KORD OMA PILDI SIIT Liiri Hanna talongionanikke. Oeldakse, et lootus sureb viimasena. Aga seekord viskab On neljapaev. Kell on ta oma sussid liiga varakdlt L6ppernas on j arj ekordne vaga piisti. Nimeit siseneb informatiivne geogfaafia kiilgmisesl ukesl sodklarahva Ullega. Klass on rahuru ja jaoks juba teada-runtud 0a Aarmiselt stardivalmis: kohe pehmeh deldes mitle jtlsi vaga saab siiiial Ent siiski mi$e... armastatud) "Kuldne Kolmik". Ullel on meile veelpalju oelda. K6lab Vivaldi viiulikontsert ja Kaks BIondi+ Brtinett asuvacl kohe asja kallale. Sujuvalt 36 inirnest tornavad Iibistavad nad ermastj ad ekoffa meeleheitlikult ainsa valjapa?isuetteotsa,ja$es enda selja taha poole. Uks paiskub valla ja m6nekiimne sekundi parast on niliid juba paarkilmmend naljast norkemas koolikaaslast. esimesed 6nnelikud j6udnud (Seda, kallid lugejad, stjiiklasse. (Trepijooksus on nimetatakse TRUCIMISEKS l) kindlasti jalle uued rekordid Ja laheb lahti. Meie Kuldne pils!itatud). Trio ei hoia ennastagasi - Rahvasumm jaguneb kohe kaheksr targad, kes on tuttav fraas "Kai(s naturaalset ;-nitslit ja siis veel..." kolab taibanud osta en dale vziiemalt kolm korda. Ka oma erksavzirvilised talongid, joonduvad kohe paremale Ja natuke vahem nutikad Peavad s6pru ahvatlevad nad halvale teele. Meie ul latuseks osulavad kobn paari sormi meie suunas leppjna vasakpoolseja kdrvus kajab kurjaklrululav ja{ekonaga. lause:"minge sinna vaiele, ega Krji,gijLrmalanna on merd NEED ju midagi ei reel" Aga lana onnislanlrd (vdi vahenalt 6nneks on m6nele treffnerislile tlrndub see alguses nbnda). Me sona luttav oleme saavutanud ihaldatlrd ja auvaarsed 4.ja 5. koha. Elu on j a tana rolrkem vaheletrugimist ej to jmu- Lahjngu vditsid ilus, fina on lootust kalapulgad taaskord nahaalsenad. Kaks enne tunnikella ara l6petada, vaalamata sellele et esimesed 7 minulil teenindatakse vaid Blondija Br0nett sddvad juba ammu naturaalset Snitslikest, kui meje, kes me seisilne jarjekorras enne neid, alles jargides koolikaaslasi eirasid. men0ud uurime. teeb meid vaga klrr\,aks Ja Milline r66m - vahenalt kurjaks. Oleme kaotanud koos saab tiina osta kodujuustu kaltuliga. Ainuh l0 laoonijanii heal Kahjuks pakutakse nii paljudele armsaksaanud toitu vaid pooltel nadalapaevadel ja kasiis on reaalne oht, et koigile taitatele eij atku. Aga tanu alali paljude teistega iga paev lahingu, kuid soja kavatseme me v6ital Seega tirime jargmisel paeval sanal ajal vhlja alarj lgsuliku digjfotoka ning jaddvustaine jat ekindlad rrugijad. sobralikule muu.jaladile Mde fotosessiooni modellidele suudame tavalisell selle bnnetuse iile elada. jouab aga samuti kohale, et ne id pildistatakse kind la I Jille on iiks sellistest p6hjusel. Ja nr inuti pealt paevadest, kui mingil pohjusel vabu istekohti napib. Kuid kes digimuutub neisl riks ning luleb viisakaltpaluma.et me ikl gi ei otsib, see leiab. Tagumises paljastaks neid. Me moisiame ruumis on lootustandev uks, mille avanedes naeme tervelt kahte vaba istekohtal Hetk hilj en ei ole need enam vabad. Kurnatuh vajurne auga vllja tcenitud!oolidele. ta muret, kuid i6dene, el mangus on kogu kooli heaolu ja lubame, et fotoke ikkagi avaldatakse. Sellise jutu peale digimuut b tiidruk uuesti ning pomiseb irconilisek. et kiiil meil Kodujuust martse L) on ikka raske elu ja kaob suureptraselt ja ka jutt hakkab silmapiiriltjooksma. Arutame isekeskis, et Seekofd jaab pilt alaldanlaia, on m6istetav, kui naljasi kuna iihel "1ublil" iiimehel tingitud lnotlematus viib mlridu Lisna korraliku t! effneristi dnneslus parimad votred ara kaotada. Kuid siiski. olgu see mdnel ilksiku I korral teile boiailrseks, kallid trugimiseni. Aga as.jaolu, et tudrukud. el tanapaeva meie kolm Crrelldl on jlrba vanad kalad, kes uhe rlheteistkiimnendiku s6nul ka rebastega janada ei maksal (Sest nad kdik on Miilangusl) Loodame. et j0udis kohale eelmisel aastal ona valjain6eldud privileege

12 12 miilang kultuur Mari Novembri lopus toimusid J6gevalXXll BettiAlveri luubpaevad, kus Treffneri naitetruppidel leks hasti. Koguni vega hasti, sest kaheteisikumnendikest koosneva,,eufooria" osaks langes teist a aslatjarjest grand prix. See taihendab kooliteatrile aga tipptaset. SUgav kummardus entusiastidelel,,eufooria" koosseis J69eval: PeeterAnijalg, Taavi Lepik, Kaur Riismaa, Andrus Rehemaa, Jaanus Hiis, Kadri Soolepp, Liis Reha, Kati Ong, Pjret Veljaots, l\4aarja Nurk, Kadri Ounap, Piibe Kotka, Elo pruuti TEGIJAD RAAGIVAD Meie nimetus,,eufooria aga miskip?i&st lziks veidi Piihapaeviti on see tiks v6ib tunduda tottet ent see teisiti. Igaljuhul Meeleolust edu neile! raskemaid asju, aga pztast on see, mis tddtab I Kui me on ikkagi hea olla. Taavi: Publik oli meiejubak6ik lziheme 6hevile, siis on Naitlemisest Taavi: Naitlemisoskus sellest hetkest. nil kardinadkdik ii}le asja eest viiljasja Andrus: Nziitlemine annab suhtlemisele palju lahtil?iksid. keegi ei awa, et see, mis me parandab juurde, kehatundetust, sul]tlemisega ei teki Pirel: Jaa. vagev olil Rahvas teeme, onjanall ndikest paevad iabi koolipingis. on tohutultugev. kindlasti. Koolis istr-rd probleemi. Ja enesekontroll l:iks kohe piilis pddrdesse, sest poisid pakkusid lihtsalt Inimesed ei oska oma Kaur: Naitlemine annab nii head vaatepilti. Mbnus oli Peet r: Kuulsi4 et Trgffner kehaga midagi peale hakata. JOUOU. UprO ertlrsett esineda. Tunne oli... nii vditis, plakutasin, sest mina Kui ennast vahelduseks n6medates situatsioonidesl v6imastunnet pole ammu uskusir! et nemad vdidavad. liigutad4 on lihtsam m6e1da. eufooriaj a Daerul naoga labi tundnud. Andrus: Nende ideed ja Tunnetad maaiima enda minema. Mulv6ib kiimme IGdri S: Minu arust k4 bistj lahendused olid kahtlemata hampi jalas ojla, aga ma soe turne oli. Rambivalgusomaneolised. Mis veel hea, Kadri: Esinemiseufooria lihtsalt ei reageeri. Parem pai stis peaie nagu paistab, et nad on stampidest a,rab hzisti palju. See on nii niirin selle krambi endast kommuiismi soe paike. Ja p?iris vabad. vdimas tunne, et sellest vdib vzilja. Me oleme ikka publik andis kindlustunde. Kadri: Neil oli lavaline e1ada. 0hkkord, mis v6neldes I0nda klassiga nii Tegelikult ei ole kdige iiikurnine, ideed ja visuaalsusnaidendis valitseb, toob palju arenenud. olulisem, et publik naerab, paigas. Nad olid vaga tublid, ideed ja ajastu enda kaudu Piibei Koostdd on tohutuh aga see on siiski vziga oluline minu arust oleksid nad kohaie. paranenud. l0ndas ei tagasiside. v6inud ka Jdgeval vdita. Piret: Vahest on hiisti tore haaranud me lennult Piibe: Me teadsime, kuidas Piret: Etendus meeldis. eiti end piihapaeva 6htul oma teineteise m6tteid, igatihel saavutada koostdd tunne, see koht, kus iiks Deiu mugavast soojast kodust olid erinevad kogemused ja sesl eelnine aasta see tddtas. hakkas kiivreid valastama. naiteks ki.ilma vilxna kritte arusaamad. See iuulekar,a Lava taga sai hasti soojaks Mina m6tlesingi, et nad valja vedada ja lihtsalt koos valmis aga taieljkulr Iehtud, see aitas pal.ju kaasa. s?@.vad sel.-,'sld, grand prlx, koolisaalis koos mtirada. grupitddnaja selle tile vdib

13 miilang 13 kultuur uhke olla, sest ettea amatu. Ma ei saa Tering: Milline muutus on m6tlesin, etmiks nad laval komprornissidele j6uda ei delda, et ma piirast kolme toimwrud? V6ib-olla on nad suuhid rob.kem kui teised ole lihtne. Ka iga publiku ees aastat, olles ometi iga nadal rohkem ennast leidnud. Sest tmpid? Me hakkasime lava olek annab jarjest taga iikki kdikide osi koos rohkem iitlemaja see o1i l6bus. Kui kindlustunnet. llirmud inimene niimoodi lalti lziheb. Kaovao. siis on see suul eeldus- Tering, heavaim Andrus: Tema nzieb ka,,eufooria" trupp on iildse vaga lahtine tmpp. hingelt seda, mida me valesti teeme Ta suunab di, et sellest ei saa lahtine. Neis on tugev nii teiste- kui enesekriitika. Sieti a,"ugi. Piret: Aitab just Kooliteatris peab sisemine liikumist paika pa$a, tekstiga t6iid surd tulema neilt endiltja see tehaja iitleb, kui midagi on on hiimmastav, et nad on suubud teist aastat j2irj est Iiigapaljuv6i liigav,ihe. seda saa\ttada. Kadri: Meie liiklmapani.l4 eluruh1, nii 6e1da Tiningd on alati kindel nagemus. Ma Ain MAeots, Vanemuise "Eufooria" usun, et temal on trium{ Betti Alveri paevadel teatrl peanaitej uht inspiratsioon, mida ta liibi (Vooremaa, 30. nov. 2004) selle niigemusega neiega temaga koos, teda turl'.len. k6ige esimene tiikk oli,,peapreemia saanud jagab ja meie saame I(a Ta ei pane kunagi tdkkeid kobavam, seal oli juhendaja Treftrcd gtiroriaasiunn n opp sellest ka stititatud. Samas ette. Ja tal on tohutu lugemus osa suurem. Humanitaada,,Eufooria" ldigi just vzfske jaiib ka meile ideede la ja kogemustepagas. Tering puhul huvi ikka ainult lzihenemise, iihtlaet upi lung motete osas vabadus m2tkab v:iga palju. Kuikeegi siiveneb, mitte ei vfiene. lusti ja r66muga. Smuuli Nziiteks see kornmunismi on endast vziljas, siis Piiiiab Kaheteistkiimnes on sara, prurasevditr-r" tektide j aoks mdte tuli meil ka seoses ta sellele lahendust leida tipp. Me ei teinud kindlasti olid nad leidnud minu meelest Dende teemadega, mis Taavi & Kaurl Tering on midagi sellist, mis oleks tapselt 6ige, mitte liiga parajasti ajalootumis kiisil. meie hea vaim! pidanud ilrntingmata kdigile iroonilise ega mahategeva, Piibe: Te ng od tohutult meeldinq tegime sellepiiras! vaid m6nusalt humoorika,,eufooriast" pdnev inimene, t?iiesti et see tundus tore. Ma 6petaiate kilde koolitunnist - Jiirglnstein: tlelgi Tering:. Vorl(e u ed taganl?ird. Teeme l<inol",,peale istuda oleks muidugi kdige huvitavaml" (heliserast,,vastasinv6i mifte?no, meil on3 aastai aega." telefoni$),ma loon uue rcligioonij a ohverdan iga paev iihe treft'lerisli-",,paned leenla all4 n:iitab 37,2 - liiga palj u religiooni ",,Kah pdhjus tapf.l",,soome oli Root3i." (kuidas geogaafias asjad tegelikult on) Anna-LiisaJ6gi:,,100 aastat tagasi, kui ma kziisin... no kuulge, ma olen,,see on tore, et sa ikka m6t1ed-" v,ihemalt 1000 aastanal",.mina olen ka loomu poolest konservatii\ aga lolle, vat, ei,,te olete sotsiaalsed debiilikud!" sallil" (G.W. Bushist).,Arvestus, minuaflst, ei ole mske. Minateeks igaljuh tl?im ' OlgaKornilova:,.Kuldal(latsimine on sotsiaalne tegews. ' "Jtille oled sailusam kui mina" (omaopilase (meessoost) j uuks vzirvi imetledes),.vabaega on neil liiga palju, sest kodus onpesumasm1a elna." (66sel raekoj aplatsil j 6lkuvatest noortest),,...et ma kogun oma pere kokkuja lahme kinega ukse peale." (tddlaolusestperekonnas ) "Siis sa kulutad pool tundi oma elust selle lugemiseleja avastad. et mingl taiias tegi copy-paste"

14 14 niilans Harukordne v6imalus siin ja praegu: Saage tuttavaks, Jaanikirik! Helen Jaani kirik - k6ik teavad teda. Aga kui paljud teda tunnevad? Kes julgeb tielda, et ta selle auvsrirse ehitisega sinasoprust peab? On aeg teha tufvust muutuste t6tfu laienen ma ida s6jas. Teises ilmas6jas larstas suunas. Esialgu kavandati mind htlekahi. Nii ongi mu eiu kitsas v6idukaar, siis aga kulgenud iiles-alla nagu otsustati avara kasuks. Ameerika raudieei: kod olen Muudatused kesklddvis, varemeis, siis on mind jalle muudatused vundamentide restaueeritud... Nokk kinni, osas,,, saba iahti... Algselt ol j neid harukordselr palju, umbes I 000 (arvestage, et k6ik ku.jud on kasitsi tehtud!)ja t:inu nendele olen ma ainulaadne kirik kogu Pdhja-Euroopas. Ehk miiletate ka m6nda iihe vanima siiilinud Kas need Teile halvasti ei Purustusterohke minevik eriti head kogudust, hoonega Tartu linnas. m6junud? on Teile kindlasti valus stindmust vdi inimest? Mitte vaga. Miiiiristiku teema. Ehk soovite Teil kui majalon suur eelis stabiilsus kull kannatas veidi, vestelda millestki Kor <reetseid isikuid on raske vdrreldes inimestega. aga vaiirika ehitisena oli s ii d a m e liih ed a sem ast? valja tuua. Kijll agameletan Nimelt miiletate oma siindi kurtmine minu puhul Terrakotadest? eredalt, et 16. sajandi ja beebi-aastaid sama hiisti vzilistatud. Terrakotad on togpoolest mu reformatsiooni ajal kiiis minus kui kogu iilejeiinud elu. au ja uhkus. Amastan neid koos esimene Eesti kogudus. Reiikige, kuidas see Olete labi elanud ka nagu oma lapsi. Mis mind Kogu aeg olen tihedalr seorud toimus ning mis Teid selle mitmeid traumasid ning nendejuures eriti l<didab, on olnud ka i.ilikooliga. Minus juures eriti vaimustas. isegi koomas olnud? see, et igaijks on omaette tegutses Tartu Iinnarahvale Njaa, enne mind asusid samal m 6 e l d u d kohal mu esivanemad: minu kogudus, vziike puust vanaisa ning peenemad harrad hiljem veidi suurem ja juba k a i s i d kivist isa. Minu nurgakivi Toornem?ielning parineb 14. sajandist. Muide, lilmamhvaisinna mu esiisad vajusid pidevalt, asjapolnud. Enne lona Tartu pinnas on Emaj 6e T e i s t t6ttu soine. Et mind sama maailmas6da oli saatus ei tabaks, olen targu mjnus aga Saksa puust parvedele ehitatud kogudus. (ni.iildseks on need kiill Linnale tahtsad moodsa tehnikaga asendatud, i.iritused viidi aga kasu on neist enam kui enamjaolt ikka kijll olnud). Saladuskatte all minu sees labi. v6in mainida, et vaiksemaid Niii.id, kui ma k6ikllnisi-nihtumisi olen ikka Jah, suurim katsumus oli kunstiteos. Ikkagi kiisitsi taas esinduslik velja naen. ja jiille tunda saanud, kuid muidugi P6hjas6da modelleeritud ja puha! plaanitakse seda traditsiooni maja harjub kdigega ja enam aastal lasid Vene vaed suure Huvitav oliviis, kuidas neid jalle kaiku lasta. nad mind eihirmuta. osa Tartust 6hku. Minu tom tehti: esialgu vooliti savist Millised Teie enda Kuna olen keskaja laps ja varisesisseja iiletildse olin tomp, siis lasti kuivada ja t'ulevikuplaanid on? tollal kirikute ehitamine sageli ma igalt paoh ftiesti kaputt. hiljem nikerdati samamoodi Minu plaanid on alati Taltuga vega pikaks venis, on mu Hadaperane restaureerimine nagu puust kujukesi. seotud olnud, ju siis on l(a ehitusplaani protsessi kejgus mu endist iimet kahjuks ei Kusjuures, kujukeste tulevikus. Aga niiijd, olles korduvalt muudetud. taastan ud nrng modellideks olid Tartu linna uues kuues, kavatsen ma igal Ehitamist alustari tomist, l(ui iluoperatsiooniks ma sedajust kodanikud. Juhul serada nagu ei l(unagi kdige massiivsemast osast, einimetaks. Skulpturrrid avastati alles varem. natuke nokilseti ning siis kaijdi Kannatada olen saanud aga aastal, enne seda olid Miilahg tanab ht Utnas Peltt ke e valj a uus l(ava. Pidevate ka teistes6dades, nt Liivi nad mu nisaides peidus. adna see tugu pateks siindinud

15 miilang 15 Inimese elu maksab ca 25 krooni H elen t6tt. Pealegi, halva n:ihta\use 6nnelikeks v6ib lugeda korral v6i pjmedal ajal treffneriste, kes igal hornnilcl autoga koolija 6htul tagasi koju toimetatakse. Nemad ei pea oma niigi koormatr.td p?iid vaevama kijsimusega "kuidas ma saaksin pimedal ajal t?inavatel nii liigelda, et autojuhid mind naeksid?" Kiill aga Peavad seda tegema need feffneristid, kes pimedal ajal jala v6i bussiga kulgevad (muidugi ainult sel juhul, kui nad antud kiisimuse 6iget vastust ei tea). Loodetavasti pole neid teadmatuses elavaid isikuid aga kuigi Palju ja enamikmeist on ikka kuulnud, et valgustamata teel kondides PEAB kasutama helkurit lgal aastal hukkub Eestis autorataste all ligi Poolsada jalakiiijat pdhjusel, et Pimedal teel kondiv ilma helkurita jalakeija ei ole autojuhile nehtav. Paar aastat tagasi kuulutls reklaarn, et helkur on odavaim eiukindlustus. Kui awesse v6tta, et helkuri hind ularub l0-45 koonini. v6ib igaiiks veenduda, et m6nikord raegitakse reklaamides ka Helkur v6ib olla ka sinu hea s6ber latemat. See on seadus ning kui seda ei t?iideta, voib lausa trahvi saada. Eks igaiiks ise kdnniteeta ja valgustamata alal liikuv inimene Peab otsustagu, kas ta soovib kandma helkurit v6i stildatud maksta mbnikiimmend kooni elu eest, v6i sadu krcone selle eest, ettaomaelu ei hoia. Koralikku helkurit e stab maanteel sditev auto meetri kauguselt, mis on pi isav maa s6idtr aegluslamiseks ja jalakziijast ohutult mdddumiseks. Helkurita inimest naeb autojuht aga alles 30 meetri kau guselt ning pidurdamiseks siis enam aega ei jaa. TagajZirjeks v6ib olla oi-oi-oi I Kellele sellest veel ei piisa, vsib ise kiisida autoj uhtidelt nende anamust mustade tompude kohta kottpimedal maanteel. Muide, ka linnas, kus on tanavavalgustid, on helkur siiski vajalik. Ega autojuhid kassid pole.

16 ristsona 16 miilans 4 NAII + 'rx!4s'.l vqstd t I 5<tNU4 ffi ftr. a9 TFfirf(, HlttouJ i Todrr t + LA$l ++ a,.f4ad('" f + onr,l /1.1',.4 v PlrloE i ) t -}1!!g- iae-ev g *ln t { t * MEIF > I l!ti_j l@ ',r:rqq ) 6ror+ l"glr. + i_ + 6it6,4r A6!oAvl t4 stogut{ rt i + ) lte!.f F *E-I':r #$+ I ; t ) MUQ L I H4IF- tx tihr_ ) + $ v6t. ( 2.r rtr { f6iv,^t + T'J9E -*'-,t EE5"l!INN ) VFI \4(v )