TÄIENDUSED JA PARANDUSED 8. KLASSI KIRJANDUSÕPIKUSSE SÕNA VÄGI

Transcription

1 TÄIENDUSED JA PARANDUSED 8. KLASSI KIRJANDUSÕPIKUSSE SÕNA VÄGI Lk 13 lisada pärast 2. tööülesannet uus ülesanne: 3. Leia omadussõnu, mis iseloomustavad head seiklusromaani. Arutle, kas Kolm musketäri vastab seiklusromaani tunnustele. Lk tööülesanne: Mida romantismile iseloomulikku leiad romaani Hüljatud katkendist? Leia tekstist näiteid. Tööülesannete uus järjekord: 3(1*), 4(2), (3),1(4*), 2(5*), 5(6*) Lk 30 Halastus ei ole vaja käsitleda Lk tööülesanne ära jätta, ülejäänud järgnevad Hüljatutele Lk 65 Jätka töövihikust ülesannetega Lk tööülesannete uus järjekord: 1, 6, 7, 2, 3*, 4*, 5*. 8. tööülesanne jääb ära Lk 73 Meenutame teose teemat, peamist mõtet ja probleemi lk-le 106 enne Kärbeste jumalat Lk 81 Ühe pildi taga on teine pilt ei ole tärniga ülesanne Sellele järgneb uus tekst: ALKEEMIK PAULO COELHO Alkeemik on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest oma südame kuulamisest, eneseks saamisest, mis muudab ka halli argipäeva kullaks. Kui Hispaania karjusepois näeb ühel ööl unes varandust Egiptuse püramiidide juures, mõistab ta, et saatus ise kutsub teda. Ta rändab Aafrikasse, et otsida oma unistust, ta kohtab oma rännuteel teisi rändajaid ning leiab lõpuks oma õpetaja Alkeemiku. Kui päike oli loojunud ja taevasse ilmusid esimesed tähed (kuna oli täiskuu, ei säranud nad eriti), seadis poiss sammud lõuna poole. Ta jõudis telgini, mis oli sealkandis ainus, ja salkkond mööduvaid araablasi hoiatas teda, et see ümbruskond pidavat džinne täis olema. Aga poiss istus maha ja ootas kaua. Alkeemik tuli siis, kui kuu oli juba kõrgel taevas. Üle õla rippus tal kaks surnud raudkulli. Siin ma olen, ütles poiss. Kuigi ei peaks, vastas Alkeemik. Või tõi sind siia su Oma Lugu? Hõimude vahel käib sõda. Kõrbet pole võimalik läbida. Alkeemik tuli hobuse seljast maha ja andis märku, et poiss telki siseneks. See oli täpselt samasugune telk nagu kõik ülejäänud välja arvatud kõige suurem oaasi keskel, mis oli täis muinasjutulist toredust. Ta otsis pilguga ahju ja muid alkeemiariistu, aga ei näinud midagi. Seal oli hunnikus vaid mõni raamat, ahi toidu valmistamiseks ning arusaamatute joonistustega kaetud vaibad. Istu, ma teen teed, ütles Alkeemik. Ja siis hakkame kulle sööma.

2 Poiss kahtlustas, et need olid samad linnud, keda ta eelmisel päeval oli näinud, aga ei lausunud sõnagi. Alkeemik süütas lõkke ja varsti täitis ruumi hõrgutav lihaaroom. See oli parem kui piibutoss. Miks te tahtsite mind näha? küsis poiss. Märkide pärast, vastas Alkeemik. Tuul ütles mulle, et sa tuled. Ja ütles, et sa vajad abi. See pole mina. See on üks teine, Inglane. Hoopis tema otsib teid. Tema peab leidma veel palju, enne kui minuga kokku saab. Aga ta on õigel teel. Ta vaatab kõrbet. Ja mina? Kui keegi kogu hingest midagi tahab, siis aitab salamisi kaasa kogu Universum, et inimese unistus täituks, ütles Alkeemik, korrates vana kuninga sõnu. Poiss sai aru. Tema teel oli veel üks inimene, kes pidi aitama teda Oma Looni. Te siis õpetate mind? Ei. Sa tead juba kõike, mida vaja. Mina näitan ainult, kuspool su varandus on. Aga kõrbes käib sõda, kordas poiss. Ma tean, mis kõrbes toimub. Ma leidsin oma varanduse üles. Mul on kaamel, mul on kristallipoest saadud raha ja viiskümmend kuldmünti. Ma saan oma maal rikkaks meheks. Aga sa ei leidnud neid püramiidide juurest, ütles Alkeemik. Mul on Fatima. Ja tema on varandus, mis on kallim kõigest, mis ma eales võin saada. Ka tema ei ole püramiidide juurest. Nad sõid vaikides. Alkeemik avas pudeli ja valas poisi tassi punast vedelikku. See oli vein, parim, mida ta oma elus oli joonud. Aga vein oli seaduse poolt keelatud. See, mis inimese suust sisse läheb, ei ole halb, ütles Alkeemik. Halb on see, mis sealt välja tuleb. Poiss tundis veini mõjul väikest elevust. Kuid Alkeemik hirmutas teda. Nad läksid telgist välja, istusid ja vaatasid kuusära, mille kõrval tähed kahvatusid. Joo ja tunne end hästi, ütles Alkeemik, märgates, et poiss üha lõbusamaks muutub. Puhka, nagu sõjameeski puhkab enne lahingut. Ära unusta ainult, et sinu süda on alati seal, kus on su varandus. Ning et varandus on vaja üles leida ja siis saab kõik, mida sa oma teekonnal leidnud oled, tähenduse. Homme müü oma kaamel ära ja osta hobune. Kaamelid on petlikud: nad võivad astuda tuhandeid samme ega paista kunagi väsinud olevat. Kuni langevad järsku põlvili ja surevad. Kuid hobused väsivad vähehaaval. Sa tead alati, kui palju neilt nõuda, ja seda, millal nad surema hakkavad. Järgmisel õhtul ilmus poiss Alkeemiku telgi juurde hobusega. Ta pidi natuke ootama, enne kui Alkeemik oma ratsu seljas kohale ilmus, pistrik õlal. Näita mulle, kus on kõrbes elu, ütles Alkeemik. Varanduse leiab üles ainult see, kes oskab näha elu. Nad hakkasid minema mööda liivaluiteid ja kuuvalgus näitas neile teed. Ma ei tea, kas ma oskan kõrbes elu leida, mõtles poiss. Ma ei tunne kõrbet nii hästi. Poiss tahtis seda Alkeemikule öelda, aga ta kartis. Nad jõudsid kaljude juurde, kus poiss oli kulle näinud, nüüd oli seal vaikus ja tuul. Ma ei oska kõrbes elu leida, ütles poiss. Ma tean, et see on olemas, aga ma ei oska seda leida. Elu tõmbab elu ligi, vastas Alkeemik. Ja poiss sai aru. Silmapilk lasi ta hobuse ohjad lahti, nii et loom vabalt üle kivide ja liiva sai kapata. Poisi hobune jooksis peaaegu pool tundi ja Alkeemik järgnes talle vaikides. Nad ei näinud enam oaasi palmipuid, nägid ainult hiiglaslikku kuud taevas ja selle hõbedast peegeldust

3 kaljudel. Kohas, kus poiss kunagi varem polnud käinud, hakkas ta hobune järsku hoogu maha võtma. See ongi elu, vastas poiss Alkeemikule. Ma ei tunne kõrbe keelt, aga mu hobune tunneb elu keelt. Nad tulid loomade seljast maha. Alkeemik ei öelnud midagi. Aeglaselt edasi jalutades hakkas ta kive uurima. Äkki jäi ta seisma ja kummardus ettevaatlikult. Maa sees, kivide vahel oli auk; Alkeemik pistis käe kuni õlanukini auku. Midagi seal sees liikus ja Alkeemiku silmad poiss nägi ainult ta silmi tõmbusid suurest pingutusest pilukile. Tema käsi näis kellegagi võitlevat. Järsu liigutusega, mis poissi ehmatas, tõmbas Alkeemik käe ära ja hüppas kähku püsti. Tema käes rippus sabapidi madu. Ka poiss hüppas, aga tagasi. Madu võitles pööraselt, tema sisin lõhkus kõrbevaikuse. See oli kobra, kelle mürk võis inimese hetkega tappa. Ettevaatust mürgiga, jõudis poiss mõelda. Kättpidi augus ukerdades oli Alkeemik ilmselt juba salvata saanud. Kuid mehe keha oli rahulik. Alkeemik on kakssada aastat vana, oli Inglane öelnud. Küllap ta juba teab, kuidas kõrbemadudega hakkama saada. Poiss vaatas, kuidas ta kaaslane hobuse juurde läks ja poolkuukujulise mõõga välja tõmbas. Ta joonistas liivale ringi ja pani mao selle keskele. Loom rahunes silmapilkselt. Ole rahulik, ütles Alkeemik. Ta ei liigu siit kuhugi. Sa leidsid elu, seda märki mul vaja oligi. Miks seda nii väga vaja oli? Sest püramiidide ümber on kõrb. Poiss ei tahtnud püramiididest rääkida. Eelmisest õhtust saadik oli ta süda raske ja kurb. Sest jätkata oma varanduse otsimist tähendas Fatima mahajätmist. Ma juhatan su läbi kõrbe, ütles Alkeemik. Ma tahan oaasi jääda, vastas poiss. Ma leidsin Fatima. Ja tema on mulle kallim kui mistahes varandus. Fatima on kõrbenaine, ütles Alkeemik. Ta teab, et mehed peavad minema, et siis tagasi tulla. Ja tema on oma varanduse juba leidnud: see oled sina. Nüüd ootab ta, et ka sina leiaksid selle, mida otsid. Aga kui ma otsustan jääda? Siis saab sinust oaasi Nõuandja. Sul on piisavalt kulda, et osta lambaid ja kaameleid. Sa abiellud Fatimaga ja te olete ühe aasta õnnelikud. Sa õpid kõrbet armastama ja saad tuttavaks kõigi viiekümne tuhande palmipuuga. Sa vaatad nende kasvamist ja näed, kuidas maailm pidevalt muutub. Ja sa hakkad aina paremini aru saama märkidest, sest kõrb on selle ala meistrite meister. Umbes teisel aastal tuleb sulle meelde varandus. Märgid hakkavad sellest üha enam ja enam rääkima ning sa püüad seda mitte tähele panna. Sa kasutad oma teadmisi ainult oaasi ja selle elanike heaoluks. Hõimupealikud on tänulikud. Kaamelid toovad teile rikkust ja võimu. Kolmandal aastal räägivad märgid ikka veel varandusest ja su Oma Loost. Sa hakkad öösiti oaasis uitama ja Fatima muutub kurvaks, sest ta tunneb end süüdi, et sa oma teed lõpuni ei käinud. Aga sa armastad teda ja tema vastab samaga. Sulle meenub, et Fatima ei palunud sul kordagi jääda, sest kõrbenaine oskab oma meest oodata. Ja sa ei süüdista teda. Jälle kõnnid sa öösiti kõrbeliival ja palmipuude all ning mõtled, et võib-olla peaks siiski minema, peaks Fatima armastust rohkem usaldama. Sest oaasis peab sind kinni su enda hirm sinna mitte tagasi jõuda. Ja just siis näitavad märgid, et su varandus on igaveseks maha maetud. Neljandal aastal jätavad märgid su maha, sest sa ei taha neid kuulda. Hõimupealikud saavad sellest aru ja vallandavad su Nõuandja kohalt. Selleks ajaks on sinust saanud jõukas kaupmees, paljude kaamelite ja rikkaliku kaubaga. Ülejäänud elupäevad veedad kõrbes ja palmipuude all lesides, teadmisega, et sa ei otsinud Oma Lugu üles ja et nüüd on juba liiga hilja. Ja sa ei saagi teada, et kunagi ei takista Armastus inimest Oma Loo otsimisel. Kui nii peaks juhtuma, siis sellepärast, et see ei olnud tõeline Armastus, see, mis räägib Maailma Keeles. Tõlkinud Anneli Tuulik

4 1. Teoses ütleb Saalemi kuningas, et kõige olulisem on elada Oma Loo järgi ja inimese ainus kohustus on austada Oma Lugu. Kuidas poiss Oma Loo ära tundis? 2.* Kui sind huvitab, kuidas kirjanik oma mõistuloo lõpetab, siis loe teos tervikuna läbi. 3. Kui oled teost lugenud, püüa põhjendada, kas ja miks on vaja järgida Oma Lugu. Kas sul on Oma Lugu? Lk 92 pärast tööülesandeid uus tekst LOOMADE FARM GEORGE ORWELL Muinasloos Loomade farm on juttu härra Jonesi farmist, kus loomad tunnevad, et nad on rõhutud ja otsustavad kult Majori õhutusel asuda võitlusse inimeste türanniaga. Nad saavadki inimestest lahti. Loomad künnavad ise põldu, koostavad ise seadusi ja kõik teevad oma võimetele vastavat tööd. Demokraatia õitseb, kuni üks siga hakkab ennast teistest paremaks pidama ja tasapisi võimu üle võtma. Sead rikuvad räigelt kõiki algseid põhimõtteid. Ühel kenal õhtul, just pärast lammaste naasmist, kui loomad olid töö lõpetanud ja farmihooneisse tagasi pöördusid, juhtus nii, et õuelt kostis kohkunud hobusehirnumist. Loomad jäid jahmunult seisma. See oli Ristiku hääl. Ta hirnus jälle ja kõik loomad pistsid galoppi jooksma ning tormasid õuele. Siis nägid nad, mida Ristik oli näinud. See oli tagajalgadel kõndiv siga. Jah, see oli Kiunats. Veidi kohmakalt, nagu poleks ta veel päriselt harjunud oma küllaltki kogukat keret selles asendis hoidma, kuid täiusliku tasakaaluga, jalutas ta üle õue. Ning hetk hiljem väljus elumaja uksest pikk rodu sigu, kes kõik käisid tagajalgel. Mõned tegid seda paremini kui teised, üks või kaks olid isegi kübeke ebakindlad ning jätsid mulje, nagu oleks neile meeldinud kepile toetuda, kuid nad kõik tegid edukalt ringi ümber õue. Ning lõpuks kostis koerte kohutavat haukumist ja musta kikka kriiskavat kiremist ning välja tuli majesteetlikult püsti Napoleon ise, kes heitis mõlemale poole upsakaid pilke ja kelle ümber karglesid koerad. Sõras kandis ta piitsa. Oli surmvaikus. Hämmastunud, kohkunud loomad vaatasid kobarasse tõmbudes pikka sigade rivi aeglaselt ümber õue marssimas. Tundus, nagu oleks maailm pea peale pööratud. Siis tuli hetk, mil esimene šokk oli möödas ja mil nad kõigest hoolimata hoolimata hirmust koerte ees ning pikkade aastate jooksul tekkinud kombest mitte iial kurta, mitte iial kritiseerida, juhtugu mis tahes oleksid võinud mõne sõnaga protestida. Kuid just sel hetkel puhkesid lambad otsekui märguande peale maruliselt määgima: Neli jalga hea, kaks jalga parem! Neli jalga hea, kaks jalga parem! Neli jalga hea, kaks jalga parem! See kestis vahetpidamata viis minutit. Ja selleks ajaks, kui lambad olid maha rahunenud, oli protestiavaldamise võimalus möödas, sest sead olid elumajja tagasi marssinud. Benjamin tundis kellegi nina oma õlga müksivat. Ta vaatas ringi. See oli Ristik. Tema vanad silmad näisid hägusemad kui iial varem. Midagi ütlemata sikutas ta Benjamini tasakesi lakast ja viis tolle ringiga suure küüni otsaseina juurde, kuhu oli kirjutatud seitse käsku. Minuti või paar seisid nad ning vahtisid tõrvatud seina, millel oli valge kiri. Mu silmanägemine on viletsaks jäänud, ütles Ristik lõpuks. Isegi noorena ei oleks ma suutnud lugeda, mis sinna on kirjutatud. Kuid mulle paistab, et see sein näeb teistmoodi välja. Kas seitse käsku on ikka needsamad, mis nad tavaliselt oli, Benjamin?

5 Korraga nõustus Benjamin oma reeglit rikkuma ja luges Ristikule ette, mis seinale oli kirjutatud. Nüüd polnud seal midagi peale üheainsa käsu, mis kõlas: KÕIK LOOMAD ON VÕRDSED, AGA MÕNED LOOMAD ON VÕRDSEMAD KUI TEISED Pärast seda ei paistnud enam imelik, kui sigadel, kes farmitöö järele vaatasid, oli kõigil piits sõras. Ei tundunud imelik kuulda, et sead olid ostnud endale raadioaparaadi, valmistusid telefoni sisse panema ja olid tellinud John Bulli, Tit-Bitsi ja Daily Mirrori. Ei paistnud kummaline näha Napoleoni, piip suus, elumaja õuel jalutamas ei, isegi see mitte, kui sead võtsid kappidest välja härra Jonesi riided ja need selga panid. Napoleon ise ilmus musta kuue, kalifeede ja nahkkamassidega, ning tema lemmikemisel oli seljas muareesiidist kleit, mida proua Jonesil oli olnud kombeks kanda pühapäeviti. Nädal hiljem sõitis ühel õhtupoolikul farmi hulk vedruvankreid. Naaberfarmide delegatsioon oli farmiga tutvuma kutsutud. Neile näidati kogu farmi ja nad väljendasid kõige nähtu, eriti tuuleveski osas suurt imetlust. Loomad rohisid naeripõldu. Nad töötasid usinalt, vaevalt pead kergitades, ega teadnud, keda rohkem karta, kas sigu või inimestest külalisi. Sel õhtul kostis elumajast valju naerulaginat ja laulujoru. Ja neid läbisegi hääli kuuldes haaras loomi äkki uudishimu. Mis võis seal majas küll toimuda, nüüd mil loomad ja inimesed kohtusid esimest korda kui võrdne võrdsega? Ühel nõul hakkasid nad nii vaikselt kui said elumaja õuele hiilima. Väraval nad peatusid, pooleldi hirmul, kas edasi minna, kuid Ristik viis nad sisse. Nad läksid kikivarvul maja juurde ja piisavalt kõrget kasvu loomad piilusid söögitoa aknast sisse. Pika laua ümber istusid seal pool tosinat farmerit ja pool tosinat tähtsamat siga, Napoleonil endal oli asukoht laua otsas. Sead paistsid end toolidel täiesti hästi tundvat. Seltskond oli veetnud aega kaardimänguga, kuid mäng oli hetkeks katki jäänud, ilmselt selleks, et millegi terviseks juua. Suur kann käis ringi ja kruusidesse valati õlut. Keegi ei märganud loomade imestavaid nägusid, mis aknast sisse vahtisid. Nagu kõik Napoleoni kõned, oli seegi lühike ja käis asja kohta. Ta ütles, et temagi on õnnelik, et arusaamatuse ajajärk on lõppenud. Kaua aega olid käinud ringi kuulujutud, mida levitas nagu tal oli põhjust arvata mõni õel vaenlane, nagu oleks tema enda ja ta kolleegide vaadates midagi õõnestavat või koguni revolutsioonilist. Neile oli omistatud kavatsus naaberfarmide loomi mässule õhutada. Midagi ei võinud tõest kaugemale jääda! Nende ainus soov nii nüüd kui ka minevikus on elada rahus ja normaalsetes ärisuhetes naabritega. See farm, mida tal on au juhtida, lisas Napoleon, on kooperatiivne ettevõte. Tema valduses olevad omistusdokumendid on kõikide sigade ühisvara. Ta ütles, et ei usu ühtegi vanadest kahtlustest enam elus olevat, kuid et hiljuti oli farmi elukäigus teatud muudatusi, millel peaks olema see mõju, et usaldus veelgi kasvab. Siiani oli farmi loomadel olnud üpris tobe komme kõnetada üksteist sõnaga seltsimees. See tuleb ära kaotada. Samuti olnud väga veider komme, mille päritolu oli teadmata, marssida igal pühapäevahommikul mööda mingist kuldikolbast, mis oli aias posti külge naelutatud. Seegi komme tuli ära kaotada ja pealuu ongi juba maha maetud. Kõlalised olid ehk näinud ka lipuvardas lehvimas rohelist lippu. Vahest olid nad siis märganud sedagi, et varem lippu märgitanud valge sõrg ja sarv on kõrvaldatud. Nüüdsest peale on lipp üleni roheline. Napoleon ütles, et tal on härra Pilkingtoni suurepärast ja heanaaberlikku kõnet ainult ühe koha pealt parandada. Härra Pilkington oli rääkinud Loomade farmist. Muidugi ei võinud ta teada sest tema, Napoleon, teatab sellest alles nüüd esimest korda, et Loomade farmi nimi on ära kaotatud. Sellest hetkest peale on farmi nimeks Karjafarm, mis tema meelest on selle õige ja algupärane nimi.

6 Härrased, lõpetas Napoleon, ma panen ette juua sellesama terviseks mis ennegi, kuid teistsuguses vormis. Täitkem klaasid pilgeni. Härrased, joogem Karjafarmi õitsengu terviseks! Kostis niisama südamlikku hõiskamist nagu varem ja kruusid tühjendati tilgatumaks. Aga kui väljasolevad loomad seda pilti vahtisid, näis neile, nagu toimuks midagi kummalist. Mis oli sigade näos muutunud? Ristiku vanade häguste silmade pilk rändas ühelt näolt teisele. Mõnel neist oli viis lõuga, mõnel neli, mõnel kolm. Aga mis see oli, mis näis sulavat ja muutuvat? Kui aplaus oli vaibunud, võttis seltskond jälle kaardid kätte ning jätkas katkestatud mängu, ja loomad hiilisid vaikselt minema. Nad polnud aga veel kahtekümmend jardigi minna jõudnud, kui jäid äkki seisma. Elumajast kostis kisa-kära. Loomad tormasid tagasi ja vaatasid jälle aknast sisse. Jah, oli tekkimas äge tüli. Karjuti, põrutati lauale, heideti teravaid kahtlustavaid pilke, salati tormiliselt. Pahanduse põhjuseks näis olevat see, et Napoleon ja härra Pilkington olid kumbki käinud välja potiässa. Kaksteist häält karjusid vihaselt ja nad kõik olid äravahetamiseni sarnased. Nüüd polnud enam kahtlust, mis oli juhtunud sigade nägudega. Väljas seisvad loomad vaatasid sealt inimesele ja inimeselt seale ning jälle sealt inimesele, ent juba oli võimatu öelda, kes oli kes. Tõlkinud Mati Sirkel 1. Loomade farmis kehtestati seadused, mille järgi kõigil elanikel tuli elada. Need SEITSE KÄSKU olid järgmised: Kõik, mis käib kahel jalal, on vaenlane. Kõik, mis käib neljal jalal või lendab, on sõber. Ükski loom ei tohi kanda rõivaid. Ükski loom ei tohi magada voodis. Ükski loom ei tohi pruukida alkoholi. Ükski loom ei tohi tappa teist looma. Kõik loomad on võrdsed. Leia tekstist lauseid, missuguste seaduste vastu sead eksisid. 2. Püüa õpikukatkendi põhjal ette kujutada, mis toimus enne sigade käitumise muutumist. Kirjelda tekstinäidete abil, missugused muutused leidsid loomade elus aset. Ennusta, milline võiks olla teose lõpp. Põhjenda oma arvamust. 3. Tuleta meelde, milliseid allegoorilisi muinaslugusid oled veel lugenud? Jätka töövihikust ülesandega 37A. Lk Ma suudan hüpata üle lompide ei ole vaja käsitleda Lk 116 lisada 6. tööülesanne: Sõnasta teose Kärbeste jumal teema, peamine mõte ja probleem. Lk tööülesanne: Loe noorsoojutustus Kuidas elad, Ann? tervikuna läbi. Aidi Valliku raamat Kuidas elad, Ann? sai kohe pärast ilmumist populaarseks nii teismeliste kui ka täiskasvanute seas. Teost on saatnud suur edu hoolimata sellest, et raamatul on kasvatuslik alatoon, mida ei peeta üldiselt tänapäeval kohaseks. Paljud emad on mind selle raamatu eest tänanud, on autor öelnud. Rakvere teatris lavastati jutustuse ainetel aastal noorsooetendus Kuidas elad? Ann?! Teosele Kuidas elad, Ann? on ilmunud ka järjed Mis teha, Ann? ja Mis sinuga juhtus, Ann?. Viimase ainetel on aastal valminud film Kuhu põgenevad hinged?

7 Lk 139 lisada uus tekst: KURISTIK RUKKIS JEROME DAVID SALINGER See on pihtimuslik lugu seitsmeteistaastasest Holden Caulfieldist, keda on viinud meeleheitele inimeste tühisus ja silmakirjalikkus. Holden pole õigupoolest millegagi rahul. Ta vihkab kõike: kooli, õpetajaid, klassikaaslasi, kogu maailma. Holden jutustab sellest, kuidas ta on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakoolist ja julgemata koju minna hulgub ta ringi talvises New Yorgis tundes ennast selles suurlinnas kohutavalt üksinda. Holdeni arvates on välistest normidest kinnipidamine variserlik. Põlates kõike enda ümber, saab noormehe ainukeseks sooviks olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Ta unistab paremast maailmast, kus kõik oleks hästi ja igaüks saaks olla õnnelik. Kui te seda lugu tõepoolest kuulda tahate, siis kõigepealt tahate te arvatavasti teada, kas ma olen ilmale tulnud, mismoodi möödus mu tobe lapsepõlv, kuidas mu vanemad enne minu sündimist elasid ja olid üldse kogu seda David Copperfieldlikku jama, aga mul ei ole lusti seda teile seletama hakata. Esiteks on see tüütu ja teiseks saaksid mu vanemad kumbki kaks rabandust, kui ma räägiksin midagi nende eraelust. Nad on sääraste asjade suhtes õige hellad, eriti isa. Nad on kenad ja puha selle kohta pole midagi öelda, aga põrguhellad on nad tõepoolest. Pealegi ei ole mul üldse plaanis jutustada teile kogu oma neetud elulugu. Jutustan teile ainult sellest hullust loost, mis juhtus minuga möödunud jõulude paiku, enne seda, kui mul hing lõngaga kaela jäi ja ma olin sunnitud siia tulema, et end veidi turgutada. Ka D. B-le ma ei jutustanud rohkem, kuigi ta on mu vend ja puha. Ta on Hollywoodis. See ei ole kuigi kaugel sellest sanatooriumitüütusest ja ta käib mind peaaegu igal nädalalõpul vaatamas. Tema viibki mind oma autoga koju, kui mind välja lastakse, võib-olla just järgmisel kuul. Ta ostis endale hiljuti Jaguari see on väike inglise masin, mis võib teha ligi kakssada miili tunnis. See läks tal maksma oma neli tuhat dollarit. Nüüd tal ongi hiilgama kombel seda va plekki. Varem küll ei olnud. Varem, kui ta veel kodus elas, oli ta päris õige kirjanik. Tema kirjutaski selle jube toreda lühijuttude raamatu Salakalake olete ehk kuulnud Kõige parem jutt selles on Salakalake. See räägib ühest väikesest poisist, kes ei lubanud kellelgi oma kuldkala vaadata, kuna see oli tal ostetud omateenitud raha eest. Jutt missugune! Nüüd aga on D. B. Hollywoodis hakkas prostituudiks. Kui ma maailmas midagi vihkan, siis see on kino. Ärge seda minu kuuldes mainigegi. Tahan oma jutustust alustada päevast, millal ma lahkusin Pencey st. Pencey erakeskkool asub Agerstownis, Pennsylvanias. Ah jah, unustasin ütelda, et nad lõid mu koolist välja. Pärast jõuluvaheaega ei oodatudki mind enam tagasi, ja nimelt sellepärast, et ma põrusin neljas aines läbi ja ei õppinud üldse. Mind manitseti alatasa, et ma hakkaksin tööle eriti semestri keskel, kui mu vanemad tulid vana Thurmeriga nõu pidama, aga mina ei hakanud. Ja nii ma saingi sule sappa. Pencey s lüüakse poisse üsna sageli koolist välja. Sest õppeedukus on seal väga kõrge. Ausõna. Igatahes oli siis juba detsember ja väljas oli külm nagu nõia põues, eriti aga veel selle neetud künka tipul. Mul oli seljas ainult jakk, ei kindaid ega midagi. Eelmisel nädalal oli keegi varastanud otse minu toast mu kaamelikarva mantli ja karvavoodriga kindad, mis olid selle taskus. Pencey kubises sulidest. Paljud poisid olid õige jõukatest perekondadest, kuid sellegipoolest kool kubises sulidest. Mida kallim kool, seda rohkem sulisid ilma naljata. Seisin seal õieti selleks, et kooliga omamoodi hüvasti jätta. Muide, ma olen lahkunud koolidest ja mujalt, ilma et ma õieti oleks märganudki, et ma sealt lahkun. Aga ega see mulle ei

8 meeldi. Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kuskilt lahkun, siis ma pean t e a d m a, et ma sealt lahkun. Kui seda ei tea, siis tunned end veelgi halvemini. Eluilmas pole ma veel näinud, et keegi oleks nii palju noogutanud kui vana Spencer. Mitte ei saanud aru, kas ta noogutab selle pärast, et ta on nii kangesti mõttes, või ainult sellepärast, et ta on juba vana krõbike, kes enam millestki mitte mõhkugi aru ei saa. Mida mr. Thurmer sulle ütles, mu poiss? Teil olevat olnud päris pikk jutuajamine. Jah, oli küll. Tõepoolest. Ma olin tema kabinetis ligikaudu kaks tundi. Mida ta sulle ütles? Noh teate, et elu on nagu mäng. Ja et kuidas seda tuleb mängida ausalt ja reeglite kohaselt. Väga kenasti kõneles. Tähendab, ta ei rääkinud kõrgest lennust ega midagi. Kogu aeg kõneles ainult sellest, et elu on mäng ja sedaviisi. Teate isegi. Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on t õ e s t i mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt. Jah, sir, ma tean, et see on nii. Ma tean seda. Või mäng mingu seenele. Mis mäng see on! Kui sa satud sellele poolele, kus kõik on tõesti täitsa elukullid koos, siis on mäng mis mäng, ma ei vaidle vastu. Kui sa aga satud t e i s e l e poolele, kus neid elukulle ei ole, mis mäng see siis enam on? Pole mäng ega midagi. Mitte sinnapoolegi. Tead sa seda laulu: Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad? Tahaksin olla... See on hoopis nii: Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad! ütles Phoebe-tirts. See on luuletus. Robert Burnsi luuletus. Ma tean, et see on Robert Burnsi luuletus. Tal oli siiski õigus. Seal on tõepoolest Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad. Olin unustanud. Mina arvasin, et see oli Kui sa püüad rukkipõllul..., ütlesin ma. Igatahes ma kujutlen, kuidas väikesed lapsed mängivad suurel rukkipõllul mingit mängu. Tuhanded lapsukesed aga lähedal pole hingegi, tähendab, ühtki täiskasvanut peale minu. Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal. Ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni. Teeksin seda hommikust õhtuni. Valvaksin lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Ma tean, et see on rumal, aga see oleks ainus asi, mida ma tõesti teha tahaksin. Kuigi ma tean, et see on rumal. Tõlkinud Valda Raud Kui Ameerika noored romaani (1951) avastasid, tundsid nad Holdenis ära kaaskannataja ja raamatust sai kiiresti bestseller, kultuslugu. Teos on stiililt omapärane, kõnekeelne, jäljendades koolipoisi keelekasutust, tänu millele mõjub jutustus vahetult ja siiralt. 1. Teose pealkiri on Kuristik rukkis. Püüa selgitada pealkirja sümboolikat. 2. Mida sa arvad väitest, et elu on mäng? Missugused on selle mängu reeglid? 3. Milles seisneb sinu arvates teose aegumatus lisaks erilisele stiilile?

9 Lk 156 projekt Projekti teostuses muudatus: Moodustage rühmad. Edasi vanaviisi. Jaotage rollid maha Valige ja jaotage ülesanded: lühikese sisukokkuvõtte esitaja, katkendi ettelugeja, teema, miljöö ning probleemide sõnastaja ja põhjendaja, tegelaste iseloomustaja, teosele hinnangu andja, rühma seisukoha ettekandja. Lk 188 pärast näidendi teksti küsimus: Missuguseid suveteatri etendusi oled näinud? Räägi oma muljetest. Lk Kuidas musketärid kajakal kõhu lahti ehmatasid ei ole vaja käsitleda Lk 193 maha võtta: Projekti jätkumine Lk 199 *Jätka töövihikust ülesandega 76. Lk 197 tuua lk-lt 214 Ma õnnistan sind õnnetut, lisada tööülesanded: 1. Leia luuletusest rahvalaulu vormitunnuseid. 2. Räägi luuletuse meeleolust. 3.* Otsi Hando Runneli loomingu kohta lisainfot internetist. Lk 214 tööülesanded: 1. Loe tähelepanelikult Paul-Erik Rummo luuletust Kingitused. Mida märkad? 2. Iseloomusta luuletuse keelt. Lk 216 lisada: VÕTA MIND LEHTEDE VARJU VIIVI LUIK Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. Pesevad vihmad ta marju, nendele vajutan suu. Võta mind lehtede varju, lõkendav sügise puu. Sinule laulan ja sina saad aru, oled nii lihtne ja hea. Sinule laulan ja sina saad aru, toetan su tüvele pea.

10 1. Selgita mõne lausega, kuidas sina luuletust mõistsid. 2. Millist sõnumit kannab sinu arvates Viivi Luige luuletus Võta mind lehtede varju? 3. Valmistu luuletust ilmekalt lugema ja esita klassikaaslastele. 4.* Luuletusele Võta mind lehtede varju on muusika kirjutanud helilooja Olav Ehala. Kuula seda võimalusel. Viivi Luik on ise öelnud: Aga miks ma peaksin ära seletama, mida ma luuletusega mõtlesin, te kas mõistate või ei mõista ja ma ei usu, et mõlemal juhul midagi kaotatud oleks. Loe lähemalt Viivi Luige kohta aadressil Lk 232 veedad maha võtta Lk 244 pärast viidet töövihiku ülesandele uus tekst: PÄIKESEHIRM LENNART MERI Lennart Meri, Eesti riigimees ja president aastatel , oli varem tuntud peamiselt filmimehe ja kirjanikuna. Loojana oli tema missiooniks jutustada Eesti, Euroopa ühe põliseima rahva lugu. Läti Henrikult pärineb (1220) teade läänemerelaste suurjumalast Taarapitast, kes lennanud idast läände, Ebavere mäelt Saaremaale. Lennusuund ja maandumispiirkond langevad kokku Kaali meteooriga. Meteoriit leegitseb (1544), hõõgub (1632, 1686) või on tuline (1822). See on oluline tunnus. Veel 18. sajandil ei uskunud ükski tõsine teadlane piibulugusid taevast langenud kividest, ja ka pärast Prantsuse Akadeemia möönvat otsust (1803) nähti meteoriitides külma kuukivi. Võiksime nentida, et tsiteeritud katkendid on Kaali fenomeni käsitlemiseks küllalt otstarbekad allikad, aga ka seda, et nad kaali ilmingut ei ammenda. Mida me nägime? Kõrvulukustava mürinaga lendas üle taevalaotuse pika hännaga päike, niites metsi, süüdates puid, hävitades linnuseid. Plahvatuse hele leek pani vappuma Läänemere rannad ja paistis ülemere-kallastele. Ja siis tuli hauavaikus, võib-olla kottpimedus, ja põlevate metsade kauge kuma. Päike oli taevast alla kukkunud ja hävinud. Teisiti me seda seletada ei osanud. Kuid järgmisel päeval oli päike jälle taevas. See toitis ühtaegu hirmu ja lootust, sundis seletust otsima ja hädaohtu vältima. Senine maailmapilt oli hävinud, selle varemeist pidi sündima uus mõtteviis, uus sümbolite keel. Eelneva nelja järelduse najal püüdkem rekonstrueerida läänemeresoomlase muistse kosmoloogilise süsteemi kollapsit ja uue kujunemist. Ehituskivideks on keel, kombestik, rahvaluule ja etnograafia. Vahest ka arheoloogia ja kirjanduslikud tekstid? Sellrest ei saa silda, isegi mitte purret minevikku, see on vaid katkendlik punktiirjoon, mille tulevane insener võib aluseks võtta, kui ta on hankinud piisavalt lisamaterjali, või ka kõrvale heita. Kultuuriajaloo seisukohalt on mõlemad võimalused võrdväärsed. Loodus oli asetanud meie ette täiesti uusi küsimusi. Maailmas elab järelikult nimetu jõud, kes on võimeline Päikest hävitama? Päike ei olegi enesestmõistetav looduse kingitus? Ta võib olla ja võib ka mitte olla? Sõltuvalt Päikeseõgija tahtest? Sõna on suur jõud. Meri kuuleb, loomad mõistavad.

11 Esimese ettevaatusabinõuna pidime vältima tema nime pruukimist, et mitte ilmaasjata teda esile manada. Ent kes TA oli? Millest TEDA ära tunda? Pidime teda tundma ja meelde jätma, et ohu kordumisel teda õigel ajal ära tunda, vältida ja lepitada. Meie ainsaks kaitsekilbiks on keel ja strateegiaks tabuliste sõnade mehhanism. Päikesel on pikk leegitsev händ. Nagu tuhat äikest. See ajas Päikest taga kõuemürinal, mis laastas ja tappis. Ja saigi ta lõpuks kätte. Oli see nüüd äikesenoolte kimp, millega ilmahaldjas Päikest jälitas? Või sootuks tundmatu jõud, üle taeva kihutav uss, tuld ja sädemeid pilduv Pikahännaline? Ühe nähtuse asendussõnadeks said tulesaba, tulisaba, tulehänd, tulihänd, kerahänd, orahänd, tulehaga, pisuhänd, pisohänd, pisuand, piskand, pikkhänd, misuhänd, miisuand, tuluvedaja, tulutooja, tulik, veduhänd, vädaja, vidaja, noosividaja, lendava, lendva, lennuk, lennus, lendvamees, valgemees, pihk-ema, pitklik, pitka-kehaline, pitk-saba, vana-pitk, millest lõpus arenes pitkne>pikne. Torkab silma, et meteoori, pikset ja madu tähistanud asendussõnad sulavad kokku. Kaks ja pool tuhat aastat pärast katastroofi seostus meteoriit, teiste rahvaste külm kuukivi, meie kujutlustes ikka veel tulise maoga! Me mõistame hinnata pisuhänna populaarsuse põhjust ja tema sünonüümide rohkust. Nähtavasti on ka ussi- ja pikseloitsud vähemalt osaliselt samast kännust. Meie mälu on talletanud muidki seoseid. Relvad, millega Taara kurjasid vaimusid taga ajab, on pitkse nooled, loeme Saaremaal aastal kirja pandud pärimusest. Nad on meteoriitset algupära: Arvatakse, et nooled on kiwwisuggo ja silledad, nii kui üks wai (Holzmayer 1872:50). Jätkem pärastiseks meelde: Taara relva võrreldakse vaiaga. See on pronksiaegne ringkaitse ümber äikese, enesekaitse kohutava tundmatu vastu. Ta jäi nähtamatuks, kuid kaljulõhed Saaremaa paeses pinnas, söestunud metsad, ainsa viivuga hävitatud linnused olid nähtavad ja kombatavad. Päike kui elu kandja ei olnud enam garanteeritud. Ta võis hävida. See oli uus kogemus, sootuks teine maailm, milles äkki enda leidsime, ja sellele maailmale võis tulla lõpp. Šamaaniaegsele tasakaalukale psüühikale oli niisugune apokalüptiline mõttekäik võõras. Nüüd kujundas ta uue uskumuste süsteemi ja rahvakalendri kaks kulminatsiooni. Suveharjal on Päike oma võimu tipul, ja see oli rõõmupidu. Taliharjal oli Päike suremas, ja jõulud olid hirmupäevadeks. Saarlane kindlustas ennast sellega, et joonistas ukse- ja aknapiitadele päikesekodarad, Päikese kiired, ja alles nädalapäevad hiljem, kui Päike kukesammul hakkas jõudu koguma, tõmbas ta kodaratele taassündiva Päikese ringi ümber. Jõulude ajal ei tohtinud majas tuli kustuda. Õled toodi tuppa, kogu pere oli koos, et vaheldumisi tuletera valvata ja kaitsta. Masingult järgmine tunnistus (1823): Aga kõigis paigus on meie rahval see viis peetavaks, et Jõulupühil üht iseleiba teevad, mida Jõululeivaks nimetavad: selle peale on võtme, ehk ka põrsa luuga augud sisse vajutanud. Saarestelt: Saaremaa jõuluorikas on jõululeib, millele sõrmkübaraga augud peale tehti ja mis jõulude ajal laual seisis: jõulupoiss oli sea kujuline. Jõukamates peredes küpsetati rituaalsel viisil terve siga, kehvemates valmistati sea puudumisel taignast asendusohver, aga ka seda nimetati orikaks. Ennist rääkisime jõuludest kui hirmupäevadest. Perekond kogunes ümber kustuva ja vaevaliselt taassündiva päikese, mille sümboliks oli öö läbi valvatav tuli. Talvise pööripäeva kustuva päikese tavandid seostuvad kõige otsesemalt seaga, seostuvad seejuures hulganisti ja tähendusrikkalt. Siga on olnud kõigi Euroopa ja paljude maailma rahvaste tähtis koduloom, ometi tundub, et läänemeresoome kombestik, folkloor ja keel rõhutavad tema erandlikku osa meie muinasuskumustes. Seda on varemgi märgatud ja püütud mitmeti seletada. Siga õpetanud inimese maade kündma. Ent Jürgen Müller, Tallinnas tegutsenud kooliõpetaja ja abipastor, pani ligi nelja sajandi eest kirja ka risti vastupidise tähendusvarjundi: sõjasiga! Selles imelikus virrvarris tuleks selgust luua. Püüdke lahendada mõistatus: siga songib mujal maal, harjased paistavad siiamaale.

12 Kui te just folklorist ei ole, on õige vastuse leidmine üsna raske. Mõtelge veel natuke. Seniks teine mõistatus: siga hingab läbi kõigi harjaste. Kas esimene vastus on käes? Kannatust! Mida tähendab: must siga ahjus? Me ei saa seletada fantaasiat. Võime üksnes tõdeda, et ta olemas on, jälgida tema avaldumisvorme ja nende varal kildhaaval taastada muistset maailmapilti, milles Kaali katastroof etendas keskset osa ja nõudis mütoloogilist mõtestamist. Esimeses mõistatuses tähendas siga päikest, teises kerist, kolmandas kustunud tuld. Mõistatustel on algselt olnud rituaalne või maagiline ülesanne, kui kahekümnenda sajandi pilguga neid püüda seletada, ja seegi seletus on mõistatuslik Katkend raamatust Hõbevalge L. Meri mõtisklustes pidi Kaali katastroof ja Päikese allakukkumine Saaremaa kohal leidma kajastuse kõiges, mis inimesse puutus: uskumustes, töös, kommetes, rahvaluules ja -kunstis. Tema sõnutsi ei ole minevik veel ajalugu ja fakt ei ole tõde. Kui ajaloolane ütleb, et see oli nii ja rohkem ma väita ei saa, siis Hõbevalge ütleb, et see kõik võis nii olla ja tõenäoliselt oligi. * Kui sind huvitab Eesti muinasajalugu, siis kuula Ööülikooli teemal: Lennart Meri Hõbevalge aadressil: Lk maha võtta kuni lõiguni lk-l 251: Miks sündisid rahva fantaasias Lk 257 tööülesanded: 1. Loe Rehepapp ehk November tervikuna läbi. 2. Eestlastel on kombeks kiruda sügisilma. On ju teada, et Eestis kestab november tavaliselt üheksa kuud. Leia tekstist ilma kirjeldusi. Mida märkad? 3. Loe ja jutusta mõni eesti muinasjutt krattidest. Lk 258 võtta maha Lk 287 viia sisse parandused TELEVISIOON: 3. lõigus Meie asendada Tähelaevaga, Happy Hour Kahekõnega Lk 288 viia sisse parandused 3. lõigus võtta maha Mark Soosaar soovitab AJAKIRI: Maahommiku asemel Sõida maale!, lisada MI. VESTLUSSAADE: Unetuse asemel Vabariigi kodanikud ; võtta maha Meie ja Happy Hour, Vastutuult asemele Mida arvate teie?, Ringvaade. TELEMÄNG: viimane lause asendada: Telemängude hulka kuuluvad elustiilisaated ja ka nn tõsielusarjad (ingl k reality show), nt Stiilipäevik.

13 Lk 292 III rühm: vestlussaate analüüs Teha parandus lõikude järjekorras: Selleks pange kirja lõikude järjekord, näiteks: saate sisujuht saate külaliste ja teemade tutvustus, 1. intervjuu, muusika, 2. intervjuu, muusika, saate kokkuvõte, lõpplõik. sulgudes tekst maha võtta Lk 297 sõnaseletustest võtta maha veedad Lk 298 sõnaseletustesse lisada bestseller on menuraamat, menuk, suure läbimüügiga teos demokraatia on rahvavõim, riigi juhtimine toimub valitud saadikute kaudu