Akustiline kiirgus, mida tunnevad inimesed, kes elavad tuuleturbiinide läheduses

Transcription

1 Osa 4.0 AKUSTIKA Akustiline kiirgus, mida tunnevad inimesed, kes elavad tuuleturbiinide läheduses aastal, kogunes väike grupp inimesi, et arutada võimalikke tervist halvendavaid mõjutusi, millest teatasid perekonnad, kelle kodude lähedusse püstitasid arendajad tuuleturbiine. Professor James Lovelock, pensionil NASA ja Harvardi Meditsiinikooli teadlane; Professor Ralph Katz, koosoleku juhataja, New York'i Ülikooli Epidemioloogia ja Terviseedendamise Kateeder; Dr Amanda Harry, arst ja Dr David Coley, akustik, Exeter'i Ülikoolist otsustasid, et kõige tõenäolisemalt oli põhjuseks heliomaduste akustiline kiirgus, mis üheskoos viisid tasakaalust välja inimkeha loomuliku funktsiooni. 2 Selle põhjuseks on asjaolu, et inimese kõrv ei reageeri mitte ainult valjusele, see tähendab helirõhku, mida mõõdetakse detsibellides db ja millega paljud inimesed on tuttavad, vaid ka sagedusele, mida mõõdetakse hertsides (Hz). [WHO Andmenimekiri Nr 258, 2001]. Lisaks mõjutavad heliefektid inimese keha ennast; isegi siis, kui heli on kuulmatu kõrvale, võivad selle omadused mõjutada meie keha. 3 Kuigi tuuleenergia tööstus otsib mooduseid, kuidas kõrvale hiilida tuuleturbiinide läheduses elavate perekondade poolt teada antud tervist halvasti mõjutavatest omadustest, on siiski piisavalt meditsiinilistest uuringutest saadud tõendeid, mis näitavad, et erinevates olukordades võib müral tõesti olla negatiivne mõju tervisele. Müra võib esile kutsuda erinevaid halbu füüsilisi ja/või psühholoogilisi sümptomeid. Sümptomite omadused on sarnased tuuleturbiinide läheduses elavate inimeste kaebustele. Sellise fenomeni saab esile kutsuda sihilikult, näiteks laboratooriumis või min-, gis erilises olukorras või mittesihilikult tehnilistest tingimustest tingituna, nagu seda on tuuleturbiinid. 4 On olemas sõjarelvi, milles kasutatakse madalsagedusheli, et ajada laiali rahvahulki või saavutada rahvahulkade käitumise üle kontrolli. [The Cutting Edge (Eesliin): Heli sõjaväeline kasutus, The Toronto Star (Kanada), 6., juuni, 2005]. Kõrge intensiivsusega madalsagedusheli tekitab ajus lahkhelisid põhjustades niiviisi desorientatsiooni kehas: Põvist võtab nõrgaks, aju valutab, kõhus keerab. Ja järsku ei ole kellelgi enam tahtmist protestida. Kõige uuem relv Iisraeli armee kõrgtehnoloogilises tööriistakomplektis. Eesmärgiks on rahvahulgad laiali ajada heliimpulssidega, mis tekitavad iiveldust ja peapööritust. Sellel ei ole halba mõju, kui inimest ei mõjutata sellise heliga tunde ja tunde. [The Toronto Star, 6. juuni, 2005] 5 Iisraeli Tehnoloogiainstituudi neurobioloogia professor, Hillel Pratt, kes on spetsialiseerunud inimese kuulmisreageeringutele, ütles, Ei pea tingimata olema tugev heli. Näiteks võib tugeva intensiivsusega madalsagedushelide kombinatsioon tekitada segadusi aju sisendites. Sellised tehnoloogiad tekitavad 'simuleeritud haiguse. [Pratt H. Personal communication (Personaalne suhtlus), 14. märts, 2006] Järgnevas vestluses seletas professor Pratt, et: stimuleerides sisemist kõrva, kus asuvad kuulmis ja tasakaalu (equilibrium) meeleorganid, tugeva intensiivsusega akustiliste signaalidega, mis 23

2 on ALLA kuulmissagedust (vähem, kui 20Hz), saab tasakaaluorganit stimuleerida ja tekitada segadus visuaalse süsteemi ja puutemeele süsteemi (mis näitab keha stabiilsust suhtes ümbritsevaga) ning tasakaaluorgani sisendite vahel, mis ekslikult näitavad aktseleratsiooni (madalsageduse, kuuldamatu heli tõttu). See tekitab tunde, mis on sarnane mere- või liikumishaigusele. Selliseid juhtumeid on üles täheldatud ja tuntud näide on keldris kus asus uus õhuknditsioneeri süsteem, töötavatest töölistest, kes kõik jäid haigeks, uuest süsteemist tuleva kuulmatu madalsagedusheli tõttu.' [Pratt H. Personal communication (Personaalne suhtlus), 15. märts, 2006] 6 Tuuleturbiinid tekitavad neid mittetahtlikke akustilisi nähtusi nende konstruktsiooni ja töötamise omapära kokkulangemise tõttu. Müra, kaasa arvatud madalsagedusheli on pikka aega olnud probleemiks tuuleturbiinide konstruktsiooni ja töötamise juures. Tuuleturbiini mõjutavad topograafia, ilmastikutingimused, asukoha ruumiline struktuur ja teised turbiinid piirkonnas. Selle mittetahtliku kokkulangemise näide: tuuleturbiinid tekitavad kindlatel aegadel päevas visuaalse vilke- ja stroboskoopilise efekti, mis sarnaneb sellele, kui sõidate puuderivist mööda, kui päike on nende taga. Akustilised omadused ja visuaalsed omadused võib ühendada ja nii kutsuda esile keha 'disharmoonia'. Dr. Bucha avastas esimesena selle nähtuse 1950-tel, päraste seda, kui tal paluti uurida seeriat seletamatuid helikopterite allakukkumisi. 7 Piloodid, kes õnnetustes ellu jäid rääkisid, et nad tundsid ennast hästi, kuni ootmatu iivelduse ja peapöörituse hooni. Selle ajal kaotasid piloodid õhusõiduki üle kontrolli. Bucha leidis, et kui labad olid piisavalt kaua pöörelnud, tekitasid need stroboskoopilise päikesevalguse efekti, mis väga lähedalt sarnanes inimese ajulainete sagedustele. Bucha efekt on atakki vallandav seisukord, mis tekib siis, kui valgus kiire sagedusega vilgub, sarnane epilepsiaga, aga mitte piiratud väikese osaga rahvastikust. 8 Flemming Rasmussen ja tema Taanis asuva Riso Riikliku Laboratooriumi kolleegide aruandes Present Status of Aeroelasticity of Wind Turbines (Tuuleturbiinide aeroelastsuse praegune olukord) täheldasid autorid: Termin aeroelastsus on pärit lennundustehnikast ja kui seda selliselt kasutada tuuleturbiinidega seoses, võimaldab see tekitada ka seose kõrgtasemel tehnoloogiaga. Sellest märkusest lähtuvalt on tuuleturbiin helikopter. Juhttoimed, mis kaasnevad paljude samasuguste nähtustega mõjutavad paindliku rootori tööd turbulentses atmosfääri piirkihis" [Rasmussen F; Hartvig Hansen M; Thomsen K; Larsen TJ; Bertagnolio F; Johansen J; Aagaard Madsen H; Bak C; Melchior Hansen A. Present status of aeroelasticity of wind turbines. (Tuuleturbiinide aeroelastsuse praegune olukord) Wind Energy (Tuuleenergia) 2003; 6(3): ] 9 Sõjavägi on kasutusele võtnud visuaalsete ja akustiliste omaduste kombinatsiooni käitumise kontrollimiseks. Ameerika Ühendriikide Õhujõudude Instituudi raport Riikliku Julgeoleku Uuringute kohta identifitseeris ja kirjeldas mitmeid mitte-surmavaid tehnikaid. Nende seas, mille juurde kuuluvad akustilised ja/või optilised efektid inimese psühholoogia mõjutamiseks, jagavad mitmed ka sarnaseid omadusi tuuleturbiinide müra ja visuaalsete efektide osas. [Bunker RJ, ed. Nonlethal Weapons. (Mittesurmavad relvad) USAF Riiklike Julgeolekuuuringute Instituut, INSS Perioodika väljaanne, 15. juuli, 1997]. 24

3 Akustiline infraheli: väga madala sagedusega heli, mis võib levida väga pika maa taha ja kergesti läbida enamuse ehitisi ja sõiduvahendeid. Pika lainepikkusega heli edastamine tekitab biofüüsikalisi efekte, iiveldust, kõhulahtisust, desorientatsiooni, oksendamist, võimlikku organi kahjustust või isegi surma. Hullem, kui ultraheli, sest see on 'sisestuv, mis tähendab, et see ei kaota oma omadusi, kui muutuvad kekskkonnad nagu näiteks õhust koeks. Aastaks 1972, oli Prantsusmaal ehitatud infraheli generaator, mis tekitas 7Hz-iseid laineid. Kui see aktiveeriti, siis jäid inimesed selle mõjuväljas tundideks haigeks Tehnikad sisaldavad: a. Bucha efekt: kõrge intensiivsusega stroboboskoopiline valgus, mis vilgub inimese ajulainete sageduse lähedal, põhjustades peapööritust, desorientatsiooni ja oksendamist. b. Stroboskoopiline seade: seadmed, mida kasutatakse demonstrantide vastu ja milhemikus 5 15Hz, võivad need seadmed põhjustada kehas erinevaid sümptomeid les kasutatakse stroboskoopilist vilkumist; sama põhimõte, mis on diskokeral. Va- ja väikesel osal inimestest vallandada epilepsiahoo. c. Viivitusaeg: füsioloogiline viivitusaeg, mis ilmneb ärrituse tajumise momendi ja aja vahel, millal keha sellele reageerib. Tervel, hästi puhanud inimesel on see aeg umbes kolm neljandikku sekundit. d. Taju ülekoormus: ajutine organismi võimetus õigesti tõlgendada ja korralikult reageerida ärritusele, sissetuleva energia hulga tõttu. 10. Kuigi sõjaväe näidised kasutavad akustilisi ja visuaalseid seadmeid, mis tugevdavad füsioloogilisi rekstsioone, tekitavad tuuleturbiinide heli ja visuaalsed efektid sarnaseid füsioloogilisi reaktsioone. Tõepoolest, nende kaebused, kes elavad tuuleturbiinide läheduses, on sarnased, kuigi õnneks mitte nii tugevad, kui sõjaväeliste seadmete poolt tekitatud. Kahjuks aga kogevad tuuleturbiinide läheduses elavad inimesed neid tervisthalvendavaid mõjutusi pidevalt. Lisaks, sõjaväeline kasutus tähendab tugevat doseerimist lühikese aja jooksul, mitteteadlik mõjutamine, nagu näiteks tuuleturbiinide puhul, tähendab väikesi doose pika aja jooksul ilma nähtavate tõsiste mõjutusteta. 11. Teine näide LFN-i sõjaväelisest kasutusest kannab nime SONAR (SO(und) NA(vigation and R(anging) (heli, navigatsioon, kauguse mõõtmine). The Sunday Times, teatas 26. märtsil, 2006 oma artiklis Merevägi võtab kasutusele sonar i (hüdrolokaatori), et kaitsta vaalu, on kindlaid andmeid, et mereväe hüdrolokaator põhjustab vaalade ja delfiinide surma, sest ajab : neid nii segadusse, et nad tulevad pinnale liiga kiiresti. Mereväe sõjalaevad tuleb varustada 2.5m skaneerimissüsteemiga mereimetajate leidmiseks pärast seda, kui lahkamistestid sidusid randa aetud vaalade surmad sõjaväe hüdrolokaatoriga. Sõjaväe hüdrolokaator tundub segavat kajalokaatorsüsteemi, mida loomad navigeerimiseks kasutavad, muutes nad nii desorient eerituks, et nad hindavad sügavusi valesti ja ujuvad liiga kiiresti pinnale. Madalsagedussüsteem töötab kauge maa taha ja MOD tunnistab, et see võib olla kahjulik mereelule. Liz Sandeman, Marine Connection i (kaitsegrupp) 25

4 kaasasutaja, ütles, Madalsageduse hüdrolokaator võib kanduda sadade miilide taha, aga merelooma jälgimissüsteem töötab ainult kahe miili ulatuses. 12. Järjena publikatsioonile Ärritav tuuleturbiinide müra ülevaade [Pedersen E, august 2003], avaldas Pedersen artikli augustis, 2004, 'Elu tuuleturbiinide läheduses kvalitatiivne lähenemine sügavamaks mõistmiseks. [Pedersen E; Persson Waye K; Hallberg LRM. Proceedings of InterNoise 2004, Praha, 2004] Autorid märgivad, et: a. Inimesed, keda häirib tuuleturbiinide müra pidasid seda tõsiseks sekkumiseks oma privaatsusesse. Kogetud vägivaldset sekkumist määratleti nende inimeste poolt osaliselt, kui ' kujutlus elukeskkonnast tähendab paika, kuhu ei kuulu tuuleturbiinide kuuldav ja visuaalne segamine.' Kategooriad, mis suurendasid või vähendasid probleemi olid järgmised: keegi ei usu probleemi tõsidusse; oleme sunnitud alluma ebaõiglasele olukorrale; ei ole mingit võimalust olukorra mõjutamiseks; asja üle ei omata kontrolli. b. Üllatavalt palju vastajaid teatasid, et tuuleturbiinide müra ärritas neid sama palju, kui küllaltki madal müra A-kaalutud helirõhu tasemetel (db) võrreldes muude olmemüradega nagu näiteks liikulusmüra Üks oletus on, et tuuleturbiinide müral on erilisi omadusi nagu amplituumodulatsioonid, mis on kergesti tajutavad ja mis võivad vägagi häirida isegi madalatel helirõhu tasemetel (db). Lisaks sellele, varasemate laboratoorsete uurimuste käigus, kus võrreldi erinevate tuuleturbiinide müra, kirjeldati kõige ärritavamaid helisid katsealuste poolt peamiselt kui "vuhisev, vihisev", "laksuv, laperdav" ja vilistav. [Persson Waye K ja Ohrstrom E. Tähtsad psühho-akustilised omadused, mis teevad tuuleturbiinide müra häirivaks. Journal of sound and vibration 2002; 250(1): 65-73] c. Huvitav tähelepanek oli, et vastused, mis puudutasid tuuleturbiinide teisi ärritustegureid nagu näiteks rootorilabade varjud, seostasid seda ärritust müraga, mida tuuleturbiinid tekitasid, millest järeldub, et neid probleeme tuleb uurida koos, ühes kontekstis. [Pedersen E ja Persson Waye K. Audio-visuaalsed reageeringud tuuleturbiinidele. Proceedings of Euronoise 2003; V Euroopa Mürakontrolli Konverents mai, 2003, Naapoli, Itaalia, 2003] d. Kirjeldades tuuleturbiinide läheduses elavate uurimisgruppide intervjuude tulemusi, öeldakse raportis, et: Mõnedele inimestele mõjus ärritus veelgi sügavamalt, mitte ainult tungides nende kodukeskkonda vaid ka neisse enestesse, tekitades neis tunde nagu tarvitataks vägivalda nende endi kallal. Nad tundsid viha, rahutust, ebamugavust ja väsimust, teatasid, et on pinges, kasutati teravat häält ja mõnikord hakati nutma, kui räägiti tuuleturbiinide mõjust. Olla mõjutataud tuuleturbiinide poolt nii tugevalt ilma, et oleks võimalust ennast kaitsta sellise ärritaja eest, mis jätkuvalt tekitab negatiivseid emotsioone, tähendas kõigile heaolu ja elukvaliteedi langust. 26

5 13. Oma artiklis, Suurte tuuleturbiinide aeroakustika, täheldavad Hubbard ja Shepherd, et tuuleturbiinide tekitatud müra mõjutab ka ehitisi: Edasiantavat müra mõjutavad ehitise massi ja jäikuse omadused, selle dünaamilised reageeringud ja ruumide mõõtmed ning asetus. Minimaalsed mürasummutused toimuvad sagedustel, mis on 10Hz läheduses. Võimalik, et see on seotud peamiste maja konstruktsiooniliste resonantsidega. Need madala mürasummutuse sagedusvahemikud kahjuks kattuvad üldiselt intensiivse pöörlemisharmoonia sagedusvahemikuga. Helisid madalsagedusvahemikus ei ole ilmselt inimeste poolt võimalik kuulda, aga neid saab kaudselt jälgida, uurides mürast tekitatud vibratsiooni tagajärgi ehitise konstruktsioonis või kattematerjalides. [Hubbard HH; Shepherd KP. Suurte tuuleturbiinide aeroakustika. JASA Journal of the acoustical society of America 1991, juuni; 89(6): , lk 2505] 14. Hubbard'i uuringus Müra tekitatud vibratsioonid majas ja inimese tajus, väidetakse, et: a. Inimesed majas sees tajuvad heli põrkumist maja välimistelt pindadelt järgmise nähtuse abil: heli, mida antakse edasi läbi konstruktsiooni... ehitise primaarsete komponentide vibratsioon, nagu põrandad, seinad ja aknad; asjade logisemine, tärisemine, kolisemine b. Uurides 'kogu keha taju' probleemi, viitab Hubbard ISO ettekirjutustele ja ütleb, et väljaspool maja eksisteeriv müratase vahemikus db (umbes rms) sagedusvahemikus 0.1 HZ 80 Hz, on Kõige tundlikum vibratsiooni tajulävi inimestel. [Hubbard HH. Mürast põhjustatud maja vibratsioon ja inimese taju. Mürakontrolli tehnika 1982; 19(2): 49 55] 15. Oma uuri n gus Kas tuuleturbiinid toodavad märkimisväärseid madalsageduse helitasemeid? GP [2004], täheldab van den Berg, et: Aknad on tavaliselt kõige tundlikumad elemendid, kuna need liiguvad suhteliselt kergesti, sest mass pindala kohta on madal. Tajutavad akna vibratsioonid võivad ilmneda sagedustel 1 Hz kuni 10 Hz, kui sissetulev 1/3 oktavi sagedusriba helirõhu tase läheneb vähemalt 52 db-le; kõrgemate või madalamate sageduste puhul on vaja kõrgemat taset, et saavutada tajutavat vibratsiooni. Nagu on näha joonistel 1 3 ilmnevad helirõhu tasemed üle 60 db sagedustel alla 10 Hz turbiini läheduses nagu ka 750 m kaugusel ja kaugemal.' [van den Berg GP. Kas tuuleturbiinid tekitavad märkimisväärselt madala sagedusega helitasemeid? 11. Rahvusvaheline Seminar Madalsagedushelist ja vibrastioonist ning kontrollist, Maastricht, Holland, 30. august 1. september, Vaata ka Stephens DG; Shepherd KP; Hubbard HH; Grosveld F. Hindamisjuhend inimeste mõjutamisest suurte tuuleturbiinide mürast. NASA Riiklik Lennunduse ja Kosmose Administratsioon, Langley Uurimuskeskus, Hampton, Virginia (USA), NASA-TM-83288, 1. märts, 1982.] [kirjeldus lisatud] 27

6 aastal, kinnitati uus Rahvusvaheline Standard Võrdse valjusetaseme piirjooned (ISO 226:2003). Võrdlevas uuringus eelnevate kõveratega, täheldas Arenenud tööstusteadus ja -tehnoloogia (AIST): Uute ja vanade standardite vahel täheldati väga suuri erinevusi, kuni isegi 15dB-ni (detsibellini) laia sagedusala kohta, mis on madalam, kui 1KHz (1,000Hz). 10dB erinevus tähendab 10-kordset erinevust helienergias ja seda, et 15dB vastab 30-kordsele erinevusele (joonis 1). Allikas: AIST. Täielik ülevaade Rahvusvahelistest Standarditest Võrdsete Valjustasemete Piirjoonte kohta (ISO 226), [Märkus: Kuulmislävi umbes 20 Hz juures on umbes 75dB.] 17. Dr D Manley ja Dr P Styles raportis, Suurte allikate poolt tekitatud infraheli" diskuteerisid autorid testi üle, mida viidi läbi tuulepargi läheduses oktoobris 1994, kasutades ainult vibratsiooni analüüsi seadmeid. Mõõtmisi tehti tuulepargis 0.75 miili ja 2 miili vahel allatuult samal kõrgustasandil: Tuule kiirus oli umbes 20 sõlme ja oli võimalik kuulda turbiinidele iseloomulikku rütmi (umbes 0.8Hz peal)... Labade pöörlemist mõõdeti tavaliselt 43 rpm kohta ja sellepärast on peamine seismiline laine seotud kolmelabalise masina pöörlemisperioodiga. Kõik kolm andurit näitavad (tüüpilisest sagedusskaalast), et on suvaliste numbriväärtustega võnkumine tavalise labadepöörlemise sageduse korral (näideteks näiteks 0.8Hz, 2.4Hz ja 4.0Hz). 28

7 1995. aasta märtsis korrati eksperimente kaheksas kohas, asukohas, mis olid tuulepargis 0.75 miili PEALETUULT ja tuul oli 20 sõlme. Turbiini labade kiirust mõõdeti visuaalselt ja saadi 43 rpm. Tulemused näitavad selgelt teistsugust harmooniat (kõrgemat harmooniat) vahemikkudega 2.15 Hz [Manley DMJP; Styles P. Suurte allikate poolt tekitatud infraheli. Läbiviidud Akustikainstituudi poolt 1995; 17: ] 18. Tuuleturbiinid ei kiirga müra mitte ainult maa peal; nad kiirgavad ka müra maa alla. Järgides oma maapinna vibratsiooni uuringuid Eskdalemuir'i seismilise monitooringu keskuses, Shotimaal, andis professor Peter Styles oma kokkuvõtteraportis Defence Estate'ile (Kaitseametile), järgmised soovitused: a. Määrata 10 kilomeetrine välistustsoon, kuhu ei tohi rajada mitte mingisugust tuuleparki / -turbiini. b. Vahemikus 10 ja 50 km ei tohi KOGU lubatud tuulepargi / -turbiini tekitatud seismiliste rms amplituud ületada 0.25 rms, mis mõõdetud Eskdalemuir'is [saaja]. c. Seda saab kõige paremini illustreerida kahe hüpoteetilise näitega: i. Üksik tuulepark 3 (nr.) x 1.8 MW turbiiniga, asukohaga 15 km Eskdalemuir'ist toodab ennustuslikult rms 0.20 nm amplituudiga. ii Üksik tuulepark 17 (nr.) x 2.5 MW turbiiniga, asukohaga 26 km Eskdalemuir'ist toodab ennustuslikult rms 0.11 nm amplituudiga. d. Lõppraportis näitab professor Styles, et kui 17 km kaugusel tuulepargist võib amplituud olla ainult 3 nm/sek, vahemaa peal ainult 1.2 km, võib amplituud olla 1,800 nm/sec. See number näitab, et pinna seismiliste signaalide sumbumise seadus väheneb distantsi mõjul. [Styles (Keele'i Ülikool). Kokkuvõtteraport Kaitseametile. 3. märts, 2004] 19. Professor P Styles'i ja teiste aasta juuli raportis Mikroseismiline ja infraheli monitooring tuuleparkide madalsagedusheli ja vibratsioonide kohta täheldatakse: Kui tuulepark hakkab tööle madalal tuulekiirusel, võib märkimisväärseid infraheli signaale täheldada kõikides jaamades, kuni 10 km ulatuses. Võib märgata selgeid harmoonia komponente, mis on mitmekordsed ja kuni 1.4Hz (laba möödumise sagedus), kuigi huvitavalt ja mõnevõrra mõistatuslikult ei ole laba möödumise sagedust ennast nii tugevalt märgata. [lk 66] Me oleme selgelt näidanud, et nii fikseeritud kiirusel kui ka vahelduval kiirusel tekitavad tuuleturbiinid madalsagedusvibratsioone, mis on seotud labade möödumise sagedusega ja mida on näha seismomeetritel, mis on maasse maetud täpsetel kaugustel tuulepargist isegi siis, kui eksisteerib märkimisväärsel tasemel tausta seismilist müra (mitmeid kilomeetreid)." [lk 76] 29

8 Vastuseks küsimusele: Kui meil on N arvuga tuulepark, kuidas tõuseb seismiline amplituud võrreldes 1 turbiiniga? Vastus: Oleme näidanud, et see muutub, kui N-i ruutjuur ja seda on ka oodata, sest turbiinid ei ole kõik ühes faasis ja ka ei tööta need täpselt samal sagedusel, kuna isegi kõige väiksem võimalik muutus pöörlemiskiiruses ja isegi tuule tingimused pargi erinevates osades mõjutavad seda. On olemas ka võimalik 10% muutus kiiruses (Optislip), mis põhjustab spektrumi kõrgpunktide laienemise. Need on pooljuhuslikud allikad ja seega arvutatakse, kui N-i ruutjuur. Seega on 100 turbiini 10 korda mürarikkamad, kui üks, mitte 100 korda." [lk 77] [Styles P; Stimpson I; Toon S; England R; Wright M. Mikroseismiline ja infraiheli monitooring tuuleparkide madalsagedusheli ja vibratsioonide kohta: soovitused uuringute järgi, mis teostati tuuleparkides Shotimaal, Eskdalemuir'i läheduses. Keele'i Ülikool (UK), Raport Kaitseministeeriumile, 18. juuli, 2005] Tuuleparkide mõju sõjalisele valmisolekule, aasta raport USA Kaitseministeeriumi poolt USA Kongressi Komiteedele, toetab Styles'i ja teiste seismograafilisi meetodeid ja seadmeid, mida kasutati Eskdalemuir'is madalsagedusmüra ja vibratsiooni mõõtmiseks. Siiski soovitab Kaitseministeeriumi raport, et Ameerika Ühendriigid muudaks lähenemist: Styles'i poolt läbiviidud tuuleturbiinide tekitatud seismilise müra mõõtmised tuleb ajakohastada, et need peegeldaks SOA tuuleturbiinide suurenemist. (SOA = State Of the Art) [Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium. Tuuleparkide mõju sõjalisele valmisolekule. Raport Kongressi Kaitsekomiteedele. Kaitseuuringute ja tehnika direktori kantselei, USA Kaitseministeerium 2006, lk 62] 20. Lisaks märgivad Hubbard ja Shepherd ( Suurte tuuleturbiinide aeroakustika, 1991) oma diskussioonis Atmosfääri propaganda, Akustiline murdumine, ms on tingitud helikiiruse kaldest, mis omakrda on seotud atmosfääri tuule ja temperatuuri kalletega, võib põhjustada ebaühtlast levi ümber heliallika. Kui illustreerimaks atmosfääri refraktsiooni või helikiirte paindumise mõju, mis on põhjustatud vertikaalse tuule järsust langusest üle ühtlaselt lameda maapinna kõrgema punktini, kiired painutatakse maapinna suunas allatuule suunas. See tähendab, et maapind võib madalatel sagedustel toimida, kui suur ja efektiivne mikrofon. 21. WHO Olmemüra juhised, 1999 (osa 4.2.1) ütleb, et: Järelkõlakestused alla 1 s on vajalikud selleks, et kõne oleks väiksemates ruumides arusaadav; ja isegi vaikses keskkonnas on järelkõlakestuse aeg alla 0.6 s soovitav, et tundlikumad grupid saaksid kõnest piisavalt hästi aru. [Autorite märkus: vaata ka selle ülevaate osa 3.51] 30

9 22. GP van den Berg'i, Groningen'i Ülikoolist, Hollandis, uuring jälgib, kuidas tuuleturbiini müra toimib keskkonnas. Artiklis Rütmiline signaal muutub tugevamaks: Atmosfääri stabiilsuse efekt tuuleturbiinide madalsageduse moduleeritud helile [Madalsagedusheli, vibratsiooni ja aktiivse kontrolli ajakiri 24(1), märts, 2005], kirjutab van den Berg: a. Meie eksperiment kaugustel umbes 700 m kuni 1500 m Rhede tuulefarmist, selgel ööl, kui turbiinid pöörlevad suurel kiirusel ja rõhutatud rütm on kuuldav ja see heli meenutab kaugelt kostvat vaia rammimist. Kui paluti kirjeldada turbiinide müra selles tuulepargis, võrdleb elanik seda murdlainetusega kaljusel rannal. Teine elanik, kes elas rühma väiksemate tuuleturbiinide läheduses, võrdles heli võidu kihutava aerupaadi heliga (kus sõudjad samaaegselt aerud vette lasevad tekitades niimoodi perioodilise vihina). Paljud elanikud üksikute tuuleturbiinide läheduses märkisid, et heli muutub sageli öö saabudes plaksuvaks, tümpsuvaks või rütmiliseks, nagu pesumasina heli.' (lk 14) b. Osa suhteliselt kõrgest häirimistasemest ja tuuleturbiinide müra kirjeldamisest, kui laksuv, vuhisev või rütmiliselt taguv, võib seletada heli pulseerimise kasvuga [2.21]. Meie tulemused tabelis 2 näitavad, et stabiilses atmosfääris mõõdetud pulseerimise tasemed on 4 kuni 6 db üksikute turbiinide puhul ja pikemaajaliste mõõtmiste korral (mitmete 5-minutiliste perioodide kaupa) Rhede tuulepargi läheduses on pulseerimistasemed umbes 5 db tavalised, aga võivad ulatuda isegi kuni 9 db. (lk 14) c. Võib järeldada, et stabiilses atmosfääris võib moodsate tuuleturbiinide heli kergesti tajuda. Kuid ikkagi ei ole veel päris selge, kuidas see on seotud võimaliku häirimisega. Seda võib siiski samastada muusika rütmilise heliga: meeldiv, kui muusikat hinnatakse, aga tuntavalt segav, kui muusikat ei soovita, kui see on ebameeldiv. (lk 15). d. Hüpoteesi, et see pulseerimine on oluline, toetavad kirjeldused tuuleturbiinide heli omadustest, mis on laksuv, 'vuhisev', 'plaksuv', rütmiliselt taguv' või 'nagu lainemurd. e. Need, kes külastavad tuuleturbiini asukohta päevasel ajal, tavaliselt ei kuule seda ja ei saa arvatavasti aru, et heli võib olla päris erinev tingimustes, mis päevasel ajal ei esine. See võib elanike frustratsiooni veelgi lisada. [Vaata ka Persson Waye ja teiste, Elu tuuleturbiinide läheduses kvalitatiivne lähenemine sügavamale arusaamisele ] ( p.15) f. Pulseerumine võib tõusta maksimumtasemeteni 3 9 db üle konstantse taseme ja see võib mõjutada une kvaliteeti. Hollandi Tervisenõukogu [ Müra mõjud unele ja tervisele', väljaanne Nr. 2004/14] märgib, et 'antud (L) öö väärtuse seisukohast on kõige ebasoodsam olukord erilise otsese bioloogilise öise aja heli mõju koha pealt mitte, nagu võiks arvata, selline, mida iseloomustab mõni tugev heli öö kohta. Kõige halvem stsenaarium sisaldab pigem mitmeid helisid, mis kõik on umbes 5 db (A) üle küsimuses oleva mõju läve. [eristuskiri lisatud] g. Transpordiheli kohapealt (maantee, raudtee, õhuliiklus) on liikumislävel (liikumine) otsene bioloogiline mõju, millel on negatiivne mõju une kvaliteedile ja see on müra mõjutuse tase heli kohta SEL=40 db (A) magamistoas 31

10 [Hollandi Tervisenõukogu]. Pulssidel joonisel 6 on SEL-väärtused, kuni 50 db (A), aga need mõõdeti fassaadil. Kui avatud aken on tuuleturbiinide poole võivad SEL-väärtused ületada läve taseme.' (lk15) 23. GP van den Berg võtab kokku: a. Atmosfääri stabiilsusel on märkimisväärne mõju tuuleturbiinide mürale, eriti kehtib see moodsate kõrgete turbiinide kohta. (lk 15) b. Esiteks, see on seotud muutusega tuule profiilis, põhjustades tugevaid, kõrgema kõrguse tuuli samas, kui tuul maapinna läheduses võib olla suhteliselt nõrk. Kõrged heli immissiooni tasemed võivad seeda ilmneda madalate ümbritsevate müratasemete korral. See on fakt, mida veel ei ole tunnistatud müra hindamisel, kus tavaliselt viidatakse neutraalsele või ebastabiilsele atmosfäärile. Tulemusena, tuuleturbiini heli, mida maskeerib ümbritsev tuulega seotud heli päeva ajal, ei pruugi olla maskeeritud öisel ajal. [van den Berg GP. Öise tuuleprofiili mõju tuuleturbiini helile. Heli ja vibratsiooni ajakiri 2004; 277 (4-5): ] c. Teiseks, muutus tuule profiilis põhjustab muutuse nurgas, mille all tuul ründab turbiini labasid. See tõstab nii paksus (infra) mürataset kui ka tagaserva (TE) mürataset. Arvestuslik tõus müratasemes vuhiseva löögi ajal tõuseb seega 1 2 db-lt, kuni 4 6 db-ni. See väärtus on kinnitatud mõõtmistega üksikute turbiinide juures Rhede tuulepargis, kus maksimaalsed müratasemed tõusevad 4 kuni 6 db üle miinimum müratasemete, lühikeste ajaperioodide jooksul. (lk 15 16) d. Kolmandaks märgib van den Berg, et atmosfääri stabiilsus tähendab suuremõõtmelise turbulentsi langust Tulemusena on turbiinid pargis avatud enam konstantsele tuulele ja pöörlevad enam ühtlasel kiirusel väiksema pulseerumisega. Kuna tegemist on peaaegu sünkroonis töötamisega, võivad labade löögid toimuda samaaegselt mõne aja vältel ja tõsta vuhisemise taset. Mürataseme erinevused (LA max LAmin) (mis vastavad vuhiseva pulsi kõrgusele) 5-minutiliste perioodide jooksul pikema mõõtmisperioodi vältel Rhede tuulepargi läheduses näitavad, et umbes 5 db taseme muutused ilmnevad märgataval ajahulgal ja võivad vähem tihti olla nii kõrged, kui 8 kuni 9 db. See tasemevahe ei vähenenud kaugusega vaid isegi tõusis 1dB, kui maa tuuleparki suurenes 400 m kuni 1,500 m. Lisa 3 5 db, suhteline ühe turbiini puhul, on üheaegselt saabuvate pulseeringute kooskõla kahest või kolmest sama valjust turbiinist. (lk 16) aastal, andis Casella Stanger välja Madalsagedusmüra, raport DEFRA-le (Defra Müraprogrammi Tehniline Uuringutugi). Osa 4 käsitleb 'LFN'i võimalikke mõjusid': Nagu igasuguse müra puhul, sisaldavad äramärgitud mõjud pahameelt, stressi, ärritust, ebamugavust, väsimust, peavalu, võimalikku iiveldust ja segatud und. 32

11 Madalsagedusmüra aetakse mõnikord segamini vibratsiooniga. See on peamiselt tänu faktile, et mõned inimkeha osad võivad resoneerida erinevatel sagedustel. Näiteks rinnaku sein võib resoneerida sagedustel umbes 50 kuni 100Hz ja pea sagedustel 20 kuni 30Hz. [osa 4.1] 25. Ühinenud Kuningriigis juhendatakse otsusetegijaid riigi poolt vastavalt Planeeringupoliitika deklaratsioonile (PPS) 22 (2004). PPS 22 Müra märgib: aasta ETSU-R-97 raportit Dti-le tuleks kasutada tuuleenergiaarendusest tuleva müra hindamiseks ja määratlemiseks. [eristuskiri lisatud] (Märkus: tuleks ei ole käskiv väide.) 26. ETSU-R-97 Noise Working Group (müra töögrupis) (NWG), oli 14 liiget, kaasa arvatud Dti juhatuse esimees. Peaaegu 60% olid kas tuuleparkide arendusskeemidesse kaasatud energiafirmadest, tuuleenergiakaubandus ühingutest või tuuleparkide arendajate spetsialistidest nõuandjad. [Eessõna, p. i] Tõepoolest, järgmise avalduse võib leida tutvustusest ETSU-R-97-le: Kuna Dti aitas kaasa selle Müra Töögrupi moodustamisele, siis see raport ei ole valitsuse raport ja seda ei tohi võtta mitte mingil viisil asendusena samasuguseid juhtnööre sisaldavatele valitsuse dokumentidele. [Eessõna p.i] 27. ETSU-R-97 märgib oma põhikokkuvõttes, et: a. See dokument kirjeldab raamistikku tuuleparkide müra mõõtmiseks ja annab väidetavad müratasemed, mis arvatakse pakkuvat piisavalt kaitset tuuleparkide naabritele, ilma, et pandaks mõttetuid piiranguid tuuleparkide arengule või lisamata liigseid kulutusi ja halduskulude koormat tuuleparkide arendajatele või kohalikele võimudele. [eristuskiri lisatud] [Kokkuvõte, osa 1] b. NWG tuulepargid esinevad tavaliselt rohkem Ühendkunigriikide maapiirkondades, kus väliskeskkonna nautimine võib olla sama tähtis, kui keskkond maja sees. (Kokkuvõte, osa 3) c. NWG arvab, et absoluutsed müralimiidid, mis kehtivad kõikide tuulekiiruste korral ei sobi tuuleparkidele tüüpilistes Ühendkuningriikide asukohtades ja limiidid, mis seatud suhtes taustamüraga on enamustel juhtudel rohkem sobivad." [Kokkuvõte, osa 8] d. NWG soovitus on, et üldiselt peaks müralimiidid seadma suhtes olemasoleva taustamüraga lähimatel müratundlikel aladel. Oleme kaalutlenud, kas madalad müralimiidid, mis sobiksid eriti vaiksetes piirkondades, on sobivad ja oleme jõudnud järeldusele, et ei ole vajalik kasutada varu üle taustamüra sellistes madala müraga keskkondades. See oleks liigselt piirav arengutele (eristuskiri lisatud) [Kokkuvõte, osa 11] e. Eraldi müralimiite tuleks kasutada päeva ajaks ja öiseks ajaks. Põhjus selleks on, et öisel ajal muutub välismugavuse kaitse vähem tähtsaks ja rõhk 33

12 peaks olema une häirimise ärahoidmisel. Päeva aja müralimiidid tuletatakse taustamüra andmetest, mis on võetud päevaste vaiksete perioodide ajal ja samuti tuletatakse öised limiidid taustamüra andmetest, mis on võetud öisel ajal (öine aeg tähendab 11 õhtul, kuni-7 hommikul) f. NWG soovitab, et fikseeritud limiit öiseks ajaks on 43 db(a). See on tuletatud 35 db(a) une häirimise kriteeriumitest, millele viidatakse PPG24-s. 10 db(a) hälve on tehtud nõrgenemise kohta läbi avatud akna (vaba väli seesmiseks) ja 2dB maha arvatud, et seletada pigem LA90. 10min kasutuse, kui LAeq.10min. [Kokkuvõte, osa 23] g. Madalam limiit Seades piiri taustamüra arvestusi mõningate väga vaiksete alade jaoks UK-s, soovitatakse seada müralimiidid madalamale, umbes 25 30dB(A) põhinedes taustamüra tasemetele, mis on nii madalad, kui db(a). Sellise tasemega limiidid saavad olema vägagi piiravad tuuleenergia arengule. Nagu näidatud allpool, ei ole vajalik piirata tuuleturbiinide müra alla teatud fikseeritud madalamaid limiite selleks, et pakkuda piisavalt mugavuste kaitset. (eristuskiri lisatud) 28. Kontrastiks, kaks aastat pärast ETSU-R-97, seadis WHO Olmemüra juhised, 1999 kitsamad maksimum lubatud tasemed olmemürale, siiski viitab ETSU-R-97, lehekülg 20 WHO dokumendile Keskkonnatervise kriteeriumid 12 WHO 1980(14). Selge on see, et ETSU-R-97 ei peegelda kõige uuemat World Health Organisation'i (Maailma Terviseorganisatsioon) dokumenti Olmemüra juhised. 29. Sõltumatud eksperdid tegid uuringuid ja kirjutasid WHO Olmemüra Juhised, Lühidalt märgitakse Juhistes: Nendes Olmemüra Juhistes esitatakse ainult juhendavaid näitajaid. Need on olulised näitajad mürast tingitud tervisemõjutuste tekkimiseks. (5. lõik, osa 4.1) Iga keskkonna ja olukorra jaoks võtavad juhendavad näitajad arvesse kindlaks tehtud tervisemõjusid ja need seatakse vastavalt tervist mõjutava müra madalamale tasemele (kriitilised tervisemõjud). (6. lõik, osa 4.1) Elamupiirkondades mõjutab müra kriitiliselt und, tekitab ärritust ja segab kõnet. Et vältida une häirimist on sisemised juhendnäitajad magamistubadele db LAeq pideva müra korral ja 45dB LAmax üksikute mürajuhtumite korral. Madalamad tasemed võivad olla ärritavad olenevalt müraallika iseloomust. (osa & vaata ka osa 3.3 une häirimine) Seega, kui hinnatakse keskkonnamüra mõju elanikele on oluline arvesse võtta ka taustamüra taseme tähtsust, juhtumite arvu ja mürale avatuse taset eraldi." (3. lõik, osa 4.1) Enamik probleeme ilmneb madalamate sageduste korral, kus enamik keskkonna müraallikaid toodavad suhteliselt kõrgeid helirõhu tasemeid. (osa 2.6) 34

13 Kui müra sisaldab suurt osa madalsageduskomponente on vaja näitajaid isegi madalamaid, kui juhendnäitajad, sest madalsageduskomponendid müras võivad tõsta märkimisväärseid ebasoodsaid mõjutusi. (osa 4.3) On märgatud, et rohkem regulaarseid variatsioone helirõhu tasemetes aja jooksul tõstavad müra ärritavaid aspekte. Näiteks, müra, mis muutub perioodiliselt ja tekitab tukslemise või pulseerimise tunde, võib olla häirivam, kui pidev müra. (Bradley 1994b). Uuring märgib, et muutused umbes 4 sekundiliste vahedega on kõige häirivamad (Zwicker, 1989). (3. lõik, osa 2.3.2) Öise müra helirõhu tasemed mõõdetuna eluruumide välisfassaadil ei tohi ületada 45 db LAeq ja 60 db LAmax, nii et inimesed saaksid magada lahtiste magamistoa aakendega. Need näitajad on saadud eeldades, et müra kahaneb väljast sisse, kui aknad on osaliselt avatud, on 15 db. 30. Võib tunduda, et 15dB on kõrge sumbumise tase ja seda eriti, kui tegemist on puit raamistikuga ehitistega ja suurte ning kõrgete aknapindadega. Siiski näitab juhend, et une häirimine algab 30dB juures, see väheneb, kui on tegemist madalsageduse müra omadustega ja väheneb veelgi, kui on olemas tukslevad/pulseerivad omadused need mõlemad on olemas tuuleturbiinide müral. See madalam number näitab uut baastaset, millele on lisatud väljast tuleva müra sumbumisfaktor, kui aken on osaliselt lahti. [Märkus: 30dB maksimum magamistoa jaoks on pidev maksimum müratase, mis on oluliselt erinev ETSU-R-97 juhisest, mis lubab 5dB taustamüraks.] 31. Kui tähtis on magamistoas maksimumtasemel seda rõhutatakse GP van den Berg'i avastustega. Van den Berg i uuring paljastab, et [van den Berg GP. Öise tuuleprofiili mõju tuuleturbiini mürale. Heli ja vibratsiooni ajakiri, 2004; 277(4-5): ]: Alates sellest, kui alustas tööd 30 MW, 17 turbiiniga tuulepark, on elanikud, kes elavad 500 m ja rohkem pargist, reageerinud tugevalt sellele mürale; elanikud kuni 1900 m kaugusel väljendasid oma häiritust. Tegeliku müra immissiooni hindamiseks teostati pikaajalisi mõõtmisi (kokku üle 400 öötunni 4 kuu jooksul) 400 ja 1500 m pargist. Algse mürataseme hindamise ajal kasutati fikseeritud suhet hinnataval kõrgusel (10 m) tuule kiiruse ja rummu kõrguse (98 m) vahel. Mõõtmised näitavad, et tuule kiirus rummu kõrgusel on öisel ajal kuni 2.6 korda kõrgem, kui arvati, põhjustades suuremat tuuleturbiinide pöörlemiskiirust ja seega ka kuni 15 db kõrgemaid müratasemeid vastavalt samale etalonkiirusele päevasel ajal. Veel enam, eriti kõrgetel pöörlemiskiirustel tekitavad turbiinid 'põntsuva, mütsuva', tugeva heli, tõstes nii ärritust veelgi. On järeldatud, et ennustus öise müra immissiooni kohta (kõrgetest) tuuleturbiinidest on ekslik ja alahinnatud, kui kasutatakse (endastmõistetavalt) mõõtmisandmeid eeldades, et tuuleprofiil kehtib ka päevasel ajal. 32. Tormise ilma ajal võib tausta tuulemüra mõnikord und segada, aga kui lisaks kannatatakse veel ka tuuleturbiini müra pärast (ETSU-R-97), siis on enam, kui võimalik, et uni on katkendlik või üldse võimatu. 35

14 Paljud akustilised keskkonnad koosnevad enam, kui ühest allikast pärit helidest. Sellistes keskkondades, seostatakse mõju tervisele kogu kuuldava müraga, mitte niivõrd müraga ühest ainsast allikast (WHO 1980b.) [WHO Olmemüra juhised, 1999, osa 3.8, Kombineeritud müraallikate mõjutused] 33. Hinnates, kuidas saavutatakse tase alla 30 db (WHO osa & osa 3.3), tuleb teha järelandmisi akna lahtiolemisele, et oleks olemas ventilatsioon, eriti kui on tegemist sooja ilmaga. Lisaks on heli reduktsiooniindeks välisseinal ainult osa sellest, millega peab arvestama. Lae konstruktsioon võib koosneda ainult 15 mm krohvikihist, natukesest soojusisolatsioonist (mitte heliisolatsioonist), paberõhukesest niiskustakistusest ja õhukesest katusekiltkivist. Edasiandmise vähenemine läbi lae või katuse on väike. Tõendid madalsagedusmüra kohta on piisavalt tugevad, et põhjustada kohest muret. Mitmed tööstuslikud allikad tekitavad pidevat madalsagedus müra (kompressorid, pumbad, diiselmootorid, ventilaatorid, tehased); ja lisaks veel suured lennukid, rasked masinad ja raudteeliikulus on need, mis tekitavad madalsageusmüra. Madalasagedusmüra võib ka tekitada vibratsiooni ja kolinat, kui sekundaarset mõju. Madalsageduskomponentide olemasolu müras mõjutab tervist ja see on palju tõsisem, kui olmemüral üldiselt. (Berglund ja teised, 1996). Kuna A-kaalumine alahindab madalsageduskomponentidega müra helirõhu taset, oleks tervisemõjude paremaks hindamiseks vaja kasutada C-kaalumist.' [WHO Olmemüra juhised, 1999, osa 3.9, Kombineeritud müraallikate mõjutused.] Et kaitsta enamus inimesi tugevast ärritusest päevasel ajal ei tohiks helirõhu tase rõdudel, terrassidel ja välistel elualadel ületada 55 db LAeq ühtlase, pideva müra korral. Et kaitsta enamus inimesi keskmisest ärritusest päevasel ajal ei tohiks helirõhu tase õues ületada 50 db LAeq. Need näidud põhinevad ärrituse uuringutel, aga enamus Euroopa maid on omaks võtnud 40dB LAeq, kui maksimum lubatud taseme uutele arenguprojektidele (Gottlob 1995). Tõepoolest tuleks madalamat taset arvestada maksimum lubatud helirõhu tasemeks kõikide uute arenguprojektide puhul, kui see on vähegi võimalik. (WHO osa ) 34. Tuleb märkida, et: a 30 db LAeq ei muutu koos väliste ilmastikutingimustega see on fikseeritud tase, vaatamata välistele ilmastikutingimustele ja välisele taustamürale. b Tuuleturbiini pulseeriva rütmi iseloom koos võimaliku pinnavibratsiooniga ja madalsagedus müra iseloomuga, on selged põhjused selleks, et toetada madalamat taset, kui 30 db LAeq, eriti öösel. c WHO Olmemüra juhised, 1999 ei paku ainult taustamüra mõõtmisi pluss 5 db ETSU-R-97 kohta, aga märgib selgelt, et müra magamistoas, mis on üle 30 db põhjustab häireid unes. 36

15 d On võimalik välja mõelda ka asukoha, kus kergehitusega elumaja on minimaalse müraedastus kaoga magamistoa lae ja välisseina vahel ja allub öösiti 45 dba välisseina mürale. Kui rakendatakse WHO 30dBA maksimum magamistoa taset, aga muudetult peegeldamaks pulseerivat iseloomu ja madalsageduslikku iseloomu, siis on tegelik mõõt magamistoas, kus aken on ventilatsiooniks avatud, ainult veidi madalamad, kui 45 d BA, potentsiaalset luues 15 dba heli ülejäägi, mis tähendab uskumatut 30-kordset erinevust helienergias. (Vaata selle ülevaate osa 4.18 & osa 4.40.) 35. WHO Olmemüra juhised, 1999 on ära toodud järgmises tabelis: Tabel 1: Juhiste määrangud müra suhtes spetsiifilistes keskkondades: WHO Olmemüra juhised, 1999 Keskkonna määratlus Kriitilised mõjutused tervisele LAeq [db(a)] Aja baas [tundi] LAmax kiire [db] Elamisala õues Tugev häirimine, päeval ja õhtul Keskmine häirimine, päeval ja õhtul Elamud, tubades sees, magamistoad Kõne arusaadavus & häirimine keskmine, päeval & õhtul Une häirimine, öösel Magamistoad õues Une häirimine, avatud aken (samad väärtused, mis õues) Klassiruumid koolis & lasteaias, tubades sees Kõne arusaadavus, informatsiooni edasiandmise segamine, sõnumi edastamine 35 õppetöö ajal - Lasteaedade magamistoad, tubades sees Une häirimine 30 magamisaeg 45 Kool, mänguväljak õues Häirimine (välisallikas) 55 mängu ajal - Haigla, palatid, tubades sees Une häirimine, öösel Une häirimine, päeval ja õhtuti Haiglad, hooldekodud, tubades sees Puhkusele ja tervise taastumisele vahele segamine nii madal, kui võimalik 37

16 WHO Olmemüra juhised, 1999, uuris ka müra akustilisi mõõtmisi: A kaalumist (dba) kasutatakse kõige rohkem ja see on mõeldud, et muuta sagedus sageduskaja meie kuulmisorganitele lähedaseks C kaalumine (dbc) on ka küllaltki tavaline ja on peaaegu tumedakõlaline sageduskaja koos väga kürgete ja väga madalate sagedustega. Kui ei ole võimalik teostada mitte mingeid analüüse, annab A kaalutud ja C kaalutud tasemete erinevus ettekujutuse madalsageduse sisalduse koguse mõõdetud helis.' (WHO, osa 2.1.2) Müra mõõdud, mis põhinevad ainult LAeq näitudel ei iseloomusta adekvaatselt enamikke mürakeskkondi ja ei hinda adekvaatselt mõjutusi tervisele ja inimese heaolule. Samuti on tähtis mõõta maksimum mürataset ja mürajuhtumite arvu, kui lähtutakse juhiste näitudest. Kui müra sisaldab suurt osa madalsageduse komponente on vaja näite, mis on veel madalamad, kui juhiste näidud, sest madalsageduse komponendid müras võivad tõsta ebasoodsaid mõjutusi märgatavalt. When Kui esinevad silmapaistvad madalsageduse komponendid, on A-kaalumisel põhinevad mõõdud ebatäpsed. Siiski annab erinevus dbc (of dblin) ja dba vahel esialgse informatsiooni madalsagedus komponentide olemasolust müras. Kui erinevus on rohkem, kui 10 db, soovitatase, et teostatakse müra sagedusanalüüs.' (WHO, osa 4.3) 36. Augustis 2006, andis Dti (UK) välja Madalsagedus müra mõõtmised kolmes UK tuulefarmis [Hayes McKenzie Partnership Ltd Raport Dti jaoks]. Raport mõõtis LFN-i kolmes tuulefarmi asukohas UK-s ja kuigi seda raportis ei märgita, arvatakse, et need kohad olid järgmised: Koht 1: Askam, Cumbria 7 x 0.66 MW tuuleturbiinid, 4.62 MW paigaldusvõimsusega, ehitatud Koht 2: Bears Down, Cornwall 16 x 0.6 MW, 9.62 MW paigaldusvõimsusega, ehitatud septembris Koht 3: Blaen Bowi, Carmarthenshire 3 x 1.3 MW, 3.9 MW paigaldusvõimsusega, ehitatud juulis Selle raporti jaoks määratles Dti madalsagedus müra allikad vahemikus Hz [osa 1.3]. Dti märkis: Infraheli on heli sagedustel, mis on alla inimkuulmise tavalist vahemikku, näiteks vähem, kui 20 Hz. [Osa 1.2] Raport märkis, et müra allikad, mida seostatakse nende sagedustega tekitatakse tuuleturbiini labade ebaühtlase koormamisega. Hubbard ja Shepherd teevad samuti selle tähelepaneku. Nende uuring, Tuuleturbiinide akustika [NASA Tehniline uuring 3057, 1990, lk 2496], sisaldas kolme pealpool tuult ja nelja allatuult turbiini. Pealpool tuult MODS.B ja WWG-0600 masinate mõõtmised vahemikus 60 db 70 db alla 20 Hz [lk 2499; lk 2502]. 38

17 38. Dti raport toetab Hubbard'i ja Shepherd'i pealpoolt tuult asuvate masinate mõõtmisi: Infraheli [below 20 Hz] mõõtmised tuuleparkide läheduses ja mis on kinnitatud selles uuringus, viitavad tüüpilistele helirõhu tasemetele vahemikus 1 10 Hz db-st, mis langeb suurelt alla tavalisi keskkonna infraheli tasemeid, mis inimesed kogevad. [lk 12] 39. Dti raporti tähelepanekud: Peamine kaebuste põhjus, mis on seotud tuuleturbiinide müraga kõikides kolmes tuulepargis ei ole mitte seotud madalsagedus müraga, vaid on kuuldav aerodünaamilise heli modulatsioon, eriti öösiti. [lk 3] Raportis ei paku Dti tõendeid, et seda väidet toetada, kui ainust põhjust kaebustele. Pole eriti kahtlust, et kuuldav modulatsioon on üks põhjustest, aga nagu professor James Lovelock, Professor Ralph Katz, Dr Amanda Harry ja Dr David Coley märkisid, on tavaline põhjus heli omaduste akustiline kiirgus, mis tähendab, et helide segu ründab inimese keha. Regeeringud sellele on tavaliselt peamiselt füsioloogilise (bioloogiline/meditsiiniline) iseloomuga tekitades nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi mõjutusi. 40. Selle ülevaate osa s 2.10 on üles märgitud mitmeid näiteid murest inimeste tervise üle, mis ilmnesid alles siis, kui suudeti jälgida müra mõju inimesele ja sellest tulenevale negatiivsele reageeringule kasutades võrdluseks varasemaid uuringuid, näiteks, inimeste tervise jälgimine seoses tubakatoodete kasutamisega, elavhõbeda, asbesti ja talidomiidi mõjudega. Seega ei ole Dti-l turvaline järeldada, et ei ole mingit keskkonna mürasaastet tuuleturbiinidest ilma, et enne ei viidaks läbi iseseisvat akustilist ja epidemioloogilist hindamist. 41. Dti raportid kasutatakse sõna perception (taju) ja kuna tundub, et seda ei ole defineeritud, siis tuleb eeldada, et autorid viitavad auditoorse süsteemi tajule, näiteks, kas heli on kuuldav. WHO Olmemüra juhised, 1999 märgib osas 2.1.6: "Heli on meeletaju, mis käivitatakse füsioloogilise protsessi poolt kuulmisajus." [See tähendab, müra 'tajumise' protsess on bioloogiline/ füsioloogiline protsess.] 42.Dti raporti kokkuvõtted leheküljel 66 [August 2006], märgivad: "Olmemüra, WHO 'ei ole usaldusväärseid tõendeid, et infraheli, mis on alla kuulmisläve, tekitab füsioloogilisi või psühholoogilisi mõjutusi" Dti raport kordab seda tsitaati lehekülgedel 2, 10, 46 ja 66. Siiski, see tsitaat on võetud WHO Olmemüra ettekandest aastal ja seda ei ole aasta lõppdokumendis Tegelikult märgib WHO Olmemüra juhistes, 1999, osas 3.8 selgelt: Tõendid madalsagedusheli kohta on piisavalt tugevad, et tekitada kohest muret. 39

18 Madalsageduse mürakomponentide mõju tervisele peetakse palju tõsisemaks, kui olmemüra üldiselt (Berglund ja teised 1996)." 43. Teised järeldused Dti raporti 66 leheküljel sisaldavad: Infraheli müraemissioonid tuuleturbiinidest on märkimisväärselt alla selle sagedusvahemiku akustilise energia tunnustatud tajuläve." (Alla 20Hz) On olemas märkimisväärseid meditsiinilisi tõendeid, et infraheli tajuvad organid inimese rindkeres ja sellel on negatiivne mõju tervisele. (Vaata selle ülevaate osa 5, Mõjud tervisele). Dti raport mõõtis Kohas 2, lisa 6C, tasemeid db vahemikus 10Hz-20Hz. UKNA uuring (osa 4.52) mõõtis 70dB alla 20Hz kolmes tuulepargis. Mõlemad mõõtmised on auditoorsele ajule (kõrv) kuuldamatud, kuid meditsiiniliselt võib neil olla mõju inimese kehaorganitele. 44. Veel üks järledus Dti raporti leheküljelt 66 märgib: Seega võib järeldada, et infraheli, mida seostatakse moodsate tuuleturbiinidega ei ole selline allikas, mis tekitab müratasemeid, mis võivad olla pargi naabruses elavate inimeste tervisele kahjulikud. Ei ole põhjapanevat epidemioloogilist või füsioloogilist tõendust Dti raportis, et seda järeldust toetada. Dti raport ei käsitle inimkeha füsioloogilisi või bioloogilisi reageeringuid. Akustikud kogemustega spetsialistid, kes konsulteerivad tuuleenergia tööstust panid Dti raporti kokku ja olles akustikud, siis keskendusid nad akustilisele analüüsile, identifitseerides helivõimsuse tasemed [db] nii madalale, kuni inimese kuulmislävi ulatub. 45. Dti raport võttis arvesse kuulmise individuaalsed läved, täheldades, et: Võrdse valjuse kontuuride mõõtmisi sagedustel alla 20 Hz uuriti Moller'i ja Andresen'i ning Whittle'i ja teiste poolt. (lk. 26) Nende uuringute tulemuste võrdluses, mõõdud viitavad heale kooskõlale kahe uurimustöö vahel ja viitavad pidevale tendentsile, et kontuurid lähenevad omavahel, kui sagedus väheneb. Seega, infraheli diapasoonis võib helirõhu taseme tõusu 10 db võrra tajuda, kui 8 16-kordset valjenemist, kui võrrelda 2-kordset tõusu 1 khz [1,000 Hz] juures. See tajutava valjuse muutuse tulemus koos muutusega helirõhu tasemes madalsagedusalal tähendab, et väikesi muutusi rõhutasemes võib tunda, kui suurt muutust tajutavas valjuses.." [eristuskiri lisatud] [Moller H; Andresen J. Puhaste toonide valjus madal- ja inrahelisagedustel. Madalsagedus heli ja vibratsiooni ajakiri 1984; 3(2): 78 87; ja Whittle LS; Collins SJ; Robinson DW. Madalsagedus helide kuuldavus. Heli ja vibratsiooni ajakiri 1972; 21: ] 40

19 Seega, kui infraheli ja madalsagedus on piisaval tasemel, et neid avastada, siis ka väike muutus rõhutasemes ülevalpool seda läve muutub kiiresti suureks muutuseks valjuses, mida võidaks pidada vastuvõetamatuks. Madalsageduse all kannatajate kogemused selle Salford'i uurimuse käigus [Soovituslikud kriteeriumid madalsagedus heli häirimise hindamiseks. Dr Andy Moorhouse'i ja teiste raport Defra'le, veebruar 2005] näitasid, et kui katsealune oli madalsagedus heli suhtes 'tundlikuks' tehtud, siis oli vaja ainult väikes rõhutaseme tõusu kuulmislävest ülespoole ja juba peeti seda vastuvõetamatuks. [Dti Osa 3.3, lk. 27] 46. Dti raport võrdleb erinevust heli tugevustasemel (db) infraheli sagedusel, allatuult ja pealtuult asuvate turbiinide vahel: Infraheli müra emissioone vaadeldi ja identifitseeriti Shepherd'i ja Hubbard'i uurimustöös [Tuuleturbiinide tekitatud madalsagedusheli füüsilised omadused ja tajumine. Mürakontrolli tehniline ajakiri 1991 jaan/veebr; 36(1): 5 15], mis andis väliandmeid mitmetelt peale- ja allatuult asuvatelt rootori konfiguratsiooniga tuuleturbiinidelt. Laba teekonna sagedusenergia (BPF) tekitamine ja sellega seotud harmoonia leiti olevat rohkem dominantne allatuult asuvate rootorite konfiguratsioonis. See on tänu mõjule, kus tugitorn toimib kiilina ja kui laba liigub torni taha ja seda tabab järsk ja märkimisväärne muutus õhuvoolus. [Dti Osa 5, lk 32] Siiski, saab viidata Hubbard'i ja Shepherd'i Suurte tuuleturbiinide aeroakustikale [JASA Ameerika Akustikaühingu ajakiri 1991, joonis 8, lehekülg 2499], pealetuult asuvad tuuleturbiinid näitavad samasugust müraspektrit, näidates helirõhu tasemeid (db) vahemikus db, 1Hz 20 Hz ulatuses. Seda saab võrrelda Dti raportiga pealetuult asuvate masinate kohta vahemikus db, 6 20 Hz ulatuses. 47. Dti raport viitab infraheli müra immissioonidele: Mõõdetud andmed näitavad, et tuuleturbiinid tõstavad infraheli akustilise energia taset keskkonnas, aga et see energia on alla tajumise läve.' [Dti lk 36] Kui Dti raport pakub tõendeid, mid toetavad vaadet, et helirõhu tase (db), kui alla 20 Hz on ka alla kuulmisläve, aga raport ei paku tõendeid, mis toetaksid vaadet, et müra on alla inimtaju läve. Tõepoolest, pelgalt akustikat käsitlev raport ei saa pakkuda tõendeid selle kohta, sest inimesi mõjutab kuulmatu heli füsioloogiliselt. Kuulmatu heli ei mõjuta mitte ainult inimesi, vaid ka loomi; näiteks liikusid loomad rannaaladelt eemale, kuna tulemas oli tsunami, mis purustas piirkondi Aasias aastal ja hüdrolokaator võib mõjutada vaalu ja delfiine. [Mott M. Kas loomad tajusid, et tsunami oli lähenemas? National Geographic uudised, 4. jaanuar, Vaata ka selle töö osa 4.11.] 41