Tänast lehte 12 lehekülge

Transcription

1 Päewaleht Tänast lehte 12 lehekülge HINNATA KAASANDED PILKE- JA NALJALEHT..KRATT" JA KUNSTI ERILISA.KUNST JA KIRJANDUS" Talastas I» talitas i Piki cin. 2. Kontot ««atnd õrip kl t lb s pfibapk ItL psevsl Ärijnbato»» kõnetoonid 9 ll. Andtsas* POaaalohl* Tallini) po»tka»i 433. Rodukeskjaam nr Peaioimetajö H. TAMMER Y Icdd postiga 1 kroon 80 senti. 2 kood I kõnd 5 w «üle 3 kao korraga tellides Iga järgneva koo eest 1 kr. 50 s. Üksik number 7 senti Ilmub 7 korda nädalas TELLIMISHINNAD. 1 kuu postita 1 krooa 55 tentl 2 kuud n 3 n Y0 h 3 kuud 4 N 25» üle 3 kuu korraga tellides iga järgneva kuu eest 1 kr. 25 a. Aadressi muutmine 25 s..välismaale 4 kr. kuus. Kuu lutust* hinnad, kuulutuste küljel 6 senti, teksti ees 14 senti ja teksti sees 17 senti mm veeru laiuses. Kohaotsimwe kuulutused kuni Kr. 3. poole hinnaga. Kuulutuste koha valikut ei kindlustaja. Kuulutusi voetakse vastu äripäevadel kl. 9 lb,a pühapäevadel päeval. Tarvitamata jäänud käsikirju alal ei hoita. Need saadetakse tagasi, kui vastav postmark on lisandatud. Nr. 347 Neljapäeval, 22. detsembril 1938 XXXIII aastakäik mm - ' DM > R Al P* V inglise keele õpetaja, Riigi Ringhäälingu inglise keele lektor. Eesti õigekeelsuse seisukohalt läbi vaadanud H I Koostanud mag. J.SILVET I I INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT I I J. SILVETI 17 kl* osade viisi makstes (tellimise I H M Imß andmisel tuleb sisse maksta 3 kr. ja iga H I lnglise-eesti sõnaraamat": 00. I.1 UIG maksab sõnaraamat I I -On koostattld lähtudes osti tavvitaja huvidost* J 1 Alates l. märtsist a. on ettetellimise hind kõrgem. I # guskeeise sõnaga Raamatule valmistatakse kahesugused standardköited. B W Uhes tähestikulises järjekorras. Raamatu suurus on umbes 1) Nägus poolnahkköide kõvade kaantega, kuldteri seljal, B. m hinnaga 4 krooni. B Sisaldab rikkalikult oskussõnu, VfLDO VftfiFClEl 2) Täisnahkköide pehmete kaantega, kuldkiri seljal ja B 000 kaanel, tarvitamise hõlbustamiseks varustatud sisse-' B I Toob anterlkanisnte. ehk B I On kasutatud sõnasageduse statistilisi uurimusi. lllfi 1200 llca Jles ees, see meesf I Raamat Umttb Ratei<maliseerimise Komitee poolt heakskiide- Meie riigijuhid on vajalikuks tunnistanud eestlastele Õpetab moodsat hääldamist. tarvitamisele tulevas DIN kaustas. Lehekülje, suurus kiirema mõtlemise ja kiirema otsustamise. Sõnadelt tegu K " on 23X17 sm, ja raamat trükitakse õhukesele valgele ja puhta- dele minnes pakub Eesti Kirjanduse Selts B W koosseisulisele sonaraamatu-pabenle. m m W Sõnade eestikeelsed vasted on hoolikalt kontrollitud. : ' ' GPipPG6llll3 B I Rohkesti fraase ja idiomaatilisi väljendeid. v'^^se lõpule aasta kiirmõtlejaile ja iseotsustajaile. I I Grammatilised vormid on täielikult antud. Vastavalt tellija soovile saadetakse sõnaraamat iga tellija, k«s kuni 24.detSBÜlbrilli saadab, oma B välia kas tellimise uhes rahaga ise otse Eesti Kirjanduse Seltsile mm i~....,.. i Tartu või maksab sissemaksu 14 kr. või 3 kr. Seltsi posti KeeieOpetUSllK SlSSeiUltetUS. WM il _ M jm mm mm mm mm tärn l jooksvale arvele nr , võib saada sõnaraamatu I vibuga H vfrrvrrrk AH T^^RB TmßMää lk veebruaris 1939 hinnata kaasa ühe H Hoolikat väline ja trükitehniline külg. vv " 200 3OO lk. SUUfUSe I I eri soovil tervikuna peale ilmumist. Tervikuna täiesti uue uigliskeelse, Inglismaal trükitud ja välja antud I raamatu. Preemiaraamatu saavad tellijad valida mitme n soovimist tuleb tellimisel nimetada. hulgast oma soovi kohaselt põneva romaani, uuema po- B ipo mm. mm AS WP S 2 ml MM WW Esimene vihk ilmub veebruuris 1939 pulaarteadusliku teose, reisikirjelduse, või muud. See pree pßdl Wm IPI 911HII S B %DIIC :: esimene vinic limud veeoruans ISM». m!a on võimaldunud inglaste erihuvi tõttu inglise keele le- kl'l JUIIII H p V p p p vitamisele kaasa aitamiseks Eestis. Preemiateoste nimestik I Tartu, Aia 19, telefon ss"araalnftu" hinnaks onkuni 1. märtsini -«-MM. W I Tellimisraha maksta arvele nr või faun kohemaksetavas rahas (või ftillofts ä«6. see ilma läflft!. voi Tartu ; -u.chnisol3kr.zn osimose R vihu Kättesaamise] voi hiljemalt 1. märtsil 11 kr.) inglise keeff F B \/tei Mntd päw&il W- '- " ' kestab soodustatud hinnaga kilrlellimlste vastuvõtmine. P / Rutake Mareti" tellimisega aastaks m m Si Ammm R ILMUS MUUGILE wm, mm Suur pühade-number Hind endiselt3s senti ««Päevalehe" jouluriumher ilmub pühadelaupäeval, 24 detsembril varahommikul ja on samal päeval müügil üle Eesti JJltmevärvitrllkkj^^ Kuulutusi võesatese M vastu 23. detsembrini Isuni kella 4 p.b, ESTONIA Pühadeks T Ä NA, neljapäeval UNGARIOHTU (Vahetpidamata ungari muusikat ja mustlasromansse h TRIO CAPRiCCIO m m OtttHJDtl apeisinsdi Tartu mnt. 17, keldrikorral (hoovis), Sisse ' käik Reimani tän. I Laste Rõõm" on laste õnn I Viiulid alates Kr. 10. I Kastid 6.50 M 30H. MITT Pikk 1. Tel kölniveed ja & Coboko Hallywood m! Monako,, Cikovana, :. 1 Dans la Nuit j] j Casanova \ Jp' Caskade j. t. vojtiiivuy TALLINN, S. KARJA 9. TARTU. VÕIDU II RAKVERE. TALLINNA 25. PÄRNU. KALEVI 40' VILJANDI LOSSI 31 MUUgipunktlU ja esindajad kõigis keskustes...päewalehepa" koos läbi maailma

2 2 Neljapäeval. 22. detsembril 1938 Päevaleht Nr. 347 Sobivad kinm j Uudis! Saksa surwe Balti riikidele? f l pühadeks Habam6a]amfs-täitepfntsel Jnp peennahkesemed reisitarbcd REX" a kunstkäsitööd vahukreemiga. F-ma 0. Sõmermaa Saadaval suuremais ärides, just talvel on isuäratav värskemaitseline (Zimmermann) Tallinn, Harju tän. 34 Eesti töö. Tartu' Suurturg 4 Pärnu, Kalevi t. 41 KURK mage soolast ja hapust. Seda pakub nüüd konserveeritult ainult,*laste Rõõm" Fa R. NIGGOL, NARVAS. on laste parim sõber. Saadaval ärides. Prantsusmaa tugewus ja nõrkus kirjutanud A. Duff-Coöper, M. P., Suur-Britannia end. mereminister Cäsari päewist saadik on gallialased an tõenda, et inglased on sllgawalt usklik rahwas, dunud kodusõja harrastusele. Kahekümne sajandi waid wastupidi. jooksul nad ei ole suuwud wabaneda sellest Lõbus ja heatujuline Henry IV, kes ütles, õnnetust kalduwusest. See on ja jääb nende et Pariis määrib jumalateenistust, oli wähem peamiseks nõrkuseks, kuigi see on tingitud selle tüübiline prantslane, kui tema pojapoeg Louis rahwatõu õilsamaist iseloomuomadusist. XIV. kes muutis ära Nantes'i edikti ja kao Inglise teadmatus ei awaldu milleski.pa tas nõnda ususalliwuse ning kihutas hugenotid remini kui kujutelmades, mida keskmine inglane maalt? wälja. loob endale teistest rahwastest. Kõik nxtttsntaa* Kriitilise perioodi kestes, mida praegu üle lased on inglase silmis kuidagi imelikud. Prants elame, on waadete lahkuminek Prantsusmaal lase kummalisteks iseloonzzlomadusteks on. ing kindlasti sügawam ja selle awaldused wäljas lase arwates. kergemeelsus, ärritatawus ja liial poole tugewamad kui Suur-Britannias. Selle datud lõbusus. Prantslane, kui teda kujutatakse tagajärjel Prantsusmaa sõbrad. ja liitlased on sageli alarmeeritud ja küsiwad üksteiselt mu wglise lawal, peab ägedasti shestikuleerima, peab alati olema plahwatuspunktil ja ikka wal relikult. kas seal ei ole tulemas rewolutsiooni. mis kas tantsima wõi laulma. "See on aga Prantsusmaa nõrkuse põhjuste lähem tundmine wõimaldab meil sellele küsimusele wastata. otse wastand tõele. Prantslased on tõsiseim Aheks peamiseks põhjuseks, mis Pranisus rahwas Euroopas ja üks kainemaid. Nad wõ tawad ew tõsiselt, nad wõtawad poliitikat tõ maal inimestele annab ebakindluse tunde, on siselt, ja, kuigi see paljudele on üllatuseks, nad puudulik austus konstitutsiooni wastu. Suurwõtawad ka usku wäga tõsiselt. Prantsuse po Britannias tehakse mõnikord ka nalja alam liitikamees ei saa süüdistada wastasrindlast. et koja üle, mõned lähemad isegi niikaugele, et ta arendab riigi huwidele kahjulikku poliitikat, heidawad nalja lordide koja üle. kuid lugu ja iswda samal õhtul ühe laua taha einestama pidamine parlamendi wastu on sügaw ja peagu mehega, keda ta süüdistas, parimas sõpruses. üldine. Kuid Kolmanda Wabariigi konstitut Et inglane wõib sellist asja teha ilma. et teda fioon ei ole kunagi sisendanud austust. See on hukka mõistetaks, selle üle imestawad Inglis kompromiss ja prantslane wihkab kompromisse. maa naabrid alatiselt, ja ainus seletus, mida Ta on püsinud tõenäolikult waid seetõttu, et nad leiawad sellisele Käitumisele, on teha järel kuna ta on samawõrm wastumeelt nii äärmis dus. et inglased, mitte nemad, on need. kes tele pahempoolsetele, kui ka äärmistele parem iannatawad parandamatu kergemeelsuse all. Kui poolsetele, kardawad mõlemad, et kui ta kaob a. Inglise üldstreigi ajal Prantsusmaal wõib talle järgneda weel midagi halwemat. muldi, et paljudes paikades politsei ja.streiki Prantsuse jõukamate kihtide meeled on prae ate wahel oli korraldatud jalgpallimatsche, hüiid? gu ärewil kahe hädaohu pärast ja inglise rah? id mõned pahaselt..see on rahwas. kes was ei saa hinnata nende seisukohti õiglaselt, segi oma rewolutsiooni ei suuda wötta tõsiselt." kui ta ei wöta arwesse mõlemaid. Esijoones nad Sama waade on maksew ka ufu kohta. Tu kardawad seda määratut söjawäelist masinawär leb karta, et Inglismaal on liig palju inimesi, ki. mida ehitatakse üha kaswawa kiirusega kes on ükskõiksed usu küsimusis, kes - kunagi Rheini jõe teisele kaldale. Teiseks neil on hirm, ei käi kirikus rohkem kui laulatustel wõi ma et nende kodumaal wõib ilmuda nähtawale kom tustel, kes aga Kõhklemata nimetawad end..ing munismi punane tont. lise kiriku" liikmeteks, kui neilt peaks seda Reed wastolulised motiiwid on tekitanud nõutama. Kui aga prantslane ei tunnusta ki wastuwoole ja häirinud wana poliitilise jagu rikut. on ta..antiklerikaalne", sest ta usub, et nemise ning seganud parema ja pahema poole, kirik on ebaõige ja ta soowib seda kaotada. et kui Pariisi KraHw, Bourbon, Prantsuse Rüüd. kuigi see on wäga köwasti öeldud, ini troonipretendent. hiljuti pidas kõne oma poole mene, kes wihkab kirikut ja soowib teda häwi hoidjatele, siis arwustati seda ta kommunistliku tada, on usklikum kui inimene, kes neist asjust kallaku pärast. Samal ajal, kui äärmised parem üldse midagi ei hooli. Tõsiasi, et Inglismaal ei poolsed näewad palju waimustawat Saksamaa ole kunagi olnud anttkterikaalset erakonda, ei moodsates meetodites ja mr. Flandin saadab önnitlustelegramme härra tzitlerile, hakkawad äärmised pahempoolsed sosistama schowinismi ValmlsHleteäpi keetes ja on wahetanud internatsionaali morsel "derniei ri" jeesi wastu. BAKID 29 Küna prantslane on oma waadetes palju Parim ostukoht Soodsad maksutingtmused intensiiwsem, on selle tulemuseks liig kergesti tekkiw kahtlus motiiwide suhtes, mis erinewad FRED ANDREASE irmaitairoßt» ÜHE TÜTARLAPSE KAKSIKELU 24..Jumala pärast, härra Pranzek..."..Oli juba küllalt KM. tookord... Nürnberg ei ole Berliin, te mõistate?" Sahl noogutas pead...see on täiesti em-järelekuulamine. härra Pranzek."..Kas wöite anda mulle sõna. et te ei kuu lu ajakirjandusse ja et teade, mis annan teile, ei jõua kaudsel tee! awalikkusse?"..seda wõin kinnitada oma ausõnaga." Doktor Pranzek laotas kirjutuslaua kohal käsi liigutusega, mis näis Lähendawat, et talle neil asjaoludel ei jäänud üle muud kui järele anda..mrjad on ülal korteris." ütles ta siis...kas tohin paluda teid juua minuga tass teed?" Sahl wöttis pakkumise tänusõnu pomisedes wastu ta järgis noorele Pranzekile läbi mõ lema büroomumi kõige ülemisel korral asetse wasse elukorterisse. Mü õde." ütles Pranzek. ei ole kahjuks kodus, aga fee ehk ei tee nnga." Cwkorter oli suur ja soliidne, sisustatud ehtsa wana biidermeieri-müöbliga. mis kõrge aknalistes tubades paistis eriti ilus Sahl imestas salajases õndsa Pranzeki mait se üle. Ta oli Pranzekit endale, pärast kõike seda. mis ta temast teadis, wõinud kujutella ennemini kubistlik-ekspressionistlikult ehitatud villas määratusuure luksusega ja rafineeritud komfordiga kui selles hoolitsetud patriitsia Sahl tegi pojale selles möttes komplimendi, ilma surnust muidugi midagi alandawat ütle mata...jah," seletas Pranzek noorem...sisustus on ilus, küik manad päritud asjad minu mana wan t ja esiwan t Prahast... olid siis rikkad inimesed, ei wvi worreldagi sugu põimega, kes asus elama Nürnbergi. Jätan ju küik siia nii wanamoodi nagu oli, mitte pie teeditundest, maid sellepärast, et leian selle ole wat ilusa. Minu isa ei teinud neist asjadest suurt wälja... kas tahate näha. kuidas tema elas?"..meelsasti." ütles Sahl, ja walmistus sa lajases südamepõhjas oma oletuste kinnitusele Nii hull see lugu siiski ei olnud, kui doktor Pranzek nüüd ühe ukse lahti tõukas, aga see oli siiski wäga lähedane kujutlusele, mis Sah lil oli olnud. Oli wäga tähelepanuwäärt, kuidas mana Pranzek oli elanud. Weel iialgi polnud Sah lile nii selge olnud, et ruum wüib inimest, kes seal elab. tähistada nagu politseilises tagaotsi miskirjas. Pranzeki. isa, elutuba oli suur nelja nurgeline ruum kahe-tolli-paksuse. igasse wiima sesse nurka ulawwa Vaibaga maas. mustast puust mööbliga, kõik terawate kantide ja nurkadega; kirjutuslaua plaat oli kaksteist senti meetrit paks ja näis nagu mustast marmorist. Tugitoolid tõelised mürakad wõisid küll olla pehmed, aga ka need näisid nagu põlwe neksid nad mõne uheda, raske tsllkloobi töö kojast. Kõik läikis mustalt ja süngelt helehallil waibal) Seintel rippus mustis raames kaks hiiglasuurt maali, milledest üks kujutas naise akti, teine oli majahärra portree. Mõlemad pil did olid wäga moodsad ja uueaegselt kole-asja likud. Portree näis aga SalMe hea. fest see oli wäga sarnane ja wäga iseloomustaw ja kuju tas peagu solwawa selgusega lodewat, brutaalset suud ning wastikuid silmi. Kuuldus peagu Pran zeki kurja, kraaksuwat häält. Uks uks wiis körwale magamistuppa, ja doktor Pranzek läks juba eeli. Kui Sahl nüüd läks imchw ktzjuaslam. stvi Mk nwawaks Leome leht Kõneled V. Muntersi lahkumisest Ja saksa vähemuse ministrist Läti valitsuses Balti riigid pidavat Poola eeskujul lähenema Nõukogude Venele Nii-siis, kui Balti riigid tahavad säilitada Saksa lehed nõuavad Ulmanise valitsuselt, oma sõltumatust, siis nad ärgu kõikugu sin et see peab andma kõigest 3,8% ulatuvale na-tänna ega täitku iga Berliini näpunäidet, Saksa vähemusele koha valitsuses vaid alustagu ja võimaldama sel osa võtta üldisest, riigi tugevat vastupanu-poliitikat, valitsemisest. Sääraseis tingimusis tuleb Muntersi hil otsides tuge Nõukogude Liidult. Poola on sellest aru saanud ja teinud äkki jutist reisi Londoni tõlgitseda kui üritust oma õnnetus poliitikas täispöörde. Teistel hankida sealt abi ja toetust. Inglismaal on ju teatavaid majanduslikke huvisid Lätis, ääreriikidel on juba aeg järgida Poola ees ent pole siiski kujuteldav, et Chamberlain kujule, kui nad ei taha jagada Tšehho-Slo oleks annud mingisuguseid siduvaid luba vafckia saatust. Balti poliitika muutumise eeltingimuseks dusi. Londonil puudub praegu üldse huvi väikeriikide vastu. on aga tagasipöördumine demokraatiale. Järelikult säärasel viisil ei või Balti riigid saada abi, mis oleks küllalt tugev Kolmanda. Võitlus demokraatia eest, mida sotsialistid riigi rünnaku tagasitõrjumiseks. Kui nad ta peavad Baltimais halbades tingimusis, on havad ajada tõelisusel põhjenevat ja uutele seekord ka võitlus nende maade riikliku ja oludele vastavat poliitikat, peaksid nad rahvusliku sõltumatuse eest. * lähenema Nõukogude Liidule. Soomest kostab viimasel ajal tihti ärevaid tema omadest. Prantslasel ei ole nn Kerge na Sellel pole praegusel korral mingit rün hääli hädaohu kohta, milles viibivat Balti gu inglasel uskuda, et inimene, kellel on tema naku kavatsust Balti riikide vastu ja see on arwates wastuwõtmatud ja isamaale kahjulikud ainus suurriik, kellel on kasu nende maade riigid oletatava Saksa agressiooni tõttu. Balti riigid kahtlemata annavad endile aru waated. wöib siiski olla siiras patrioot. See sõltumatusest. rahvusvahelisest pinevast seisukorrast, kuid pärast mitte ainult eeldatakse, waid ollakse ko Kui Leedu, Läti ja Eesti oleksid Saksa guni kindlad wastaspoole tumedates tehingutes. mõju all, siis oleks Nõukogude Liidu seisund nad ei leia, et nad oleksid kellegi poolt rohkem Müncheni poliitikat laita tähendab tõmmata tõsiselt ohustatud. 7a ei või taluda nende ohustatud kui teised Läänemere riigid, teis te hulgas ka Soome. Seepärast ei leia Balti endale kahtlust, et ollakse Nõukogude walitsuse riikide sattumist Saksa võimu alla. riigid põhjust ka suuremaks kibelemiseks maksuline agent. Need. keda nii kahtlustatakse., ega eriliste toetuste otsimiseks. ei wiiwita wastusega. et Nõukogude Liit ei ole Balti riigid on määranud oma poliitili ainus walitsus, kellel seks otstarbeks on kasu seks jooneks erapooletuse, millest nad ka tada rahasummad, ja et Prantsusmaa waenlased tööriistdds vatsevad täpselt pidada kinni. See erapoo ei ole kunagi olnud kitsid oma teenritele palga letus on senikaua kaitstud, kui ta vastab maksmises. Mõlemad süüdistused on kahtle naabruse suurriikide tasakaalu-poiiitika hu mata ekslikud. Mul on isiklik sõber, prantslane, videle. Nagu Balti riigid, meie arusaamist kõrge intelligentsiga mees. keda ma kkhekümne mööda, ei ole kõikunud sinna-tänna ega täit aasta jooksul ei ole suutnud weenda' selles, et nud Berliini iga näpunäidet, niisama ei leia B Vineer- ja Briti walitsus ei kuluta suuri summasid aastas Balti riigid põhjust äkki hakata otsima eri prantsuse ajakirjanduse subventeerimiseks. list tuge Nõukogude Venelt. Usun, et Prantsusmaal ei ole rewõlutsiooni Balti riikidel on Nõukogude Venega hädaohtu ja ka kommunismi hädaoht on wäga täiesti heanaaberlikud ja usaldatavad suh wäike. Kaks elementi rahwa elus loomad kindla ted, mis tugenevad pikaajalise läbikäimise aluse usalduseks üks on kodanike armee, viljakatele kogemustele ja lepingulistele niisama lojaalne ja isamaaline nagu igal Prant alustele, nii et meie arvates see vahekord mi suse ajaloo perioodil. Teine on talupoege-maa dagi soovida ei jäta. omanike hulk, kes on sügama armastusega kiin dunud maasse, mida nad wöiwad nimetada omaks. Hiljutine üldstreigi nurjumine peaks 16. Kas tuntakse Teie poel loomatoitu, mida Akadeemilise Emakeele Seltsi meelgi suurendama optimismi, kuigi tuleb ka nimetatakse suits"? hetseda. et ettemötjad saawutades wõidu, nõua küsimusleht nr Kas ja mis vahe on hinge" ja»,vaimu" vahel rahvaikeeles? wad, et peab olema ohwreid. Kuid see on pa Palutakse austatud keelehuvilisi lahkesti kaasa 18. Kus pool tarvitatakse.kõikse". näit. ühen ratamatu tõsiselt mõtlema rahwa paindumatu kõikye parem"? maimu juures, kes ei saa käsitada tüli nagu aidata eesti rahvakeele kohta täiendavate andmete duses 19. Kas tuntakse või tunti Teie kandis järgmisi hankimiseks järgmistele küsimustele vaatamisega. mängu ja suruda käsi. kui see on möödas. ja mis tähenduses neid tarvitati: pundenilk, 1. Kas öeldakse või öeldi nemad on ühte puna, sõnu põlgima (põlkima), pälvima (pällhna), redu Need aga. kes liig kergesti on malmis us nende punad lähevad ühte jne. ja mis puhul? (rõdu), rennik, rimama, rudu (ruju), roimata, tõu kuma. et sellised ägedad tülid rahu ajal osu 2. JVtis sugused praegu tarvituselt. ärajäänud ramme, samme, sipikas. -võrduma, suiatus? tümad rahwale nõrkuseks sõja puhul, eksiwad. viljamõõdud olid vanasti tarvitusel, eriti mõisale kama, Vastuse tarvis palume nõutada Akadeemiliselt viljaga maksmisel, iä kas talupoega ka,selle.mõõdu Wälise hädaohu ees read sulgeksid mälgukiiru Emakeele Seltsilt sedelid ja ümbrikud (mida palu sel ja Euroopa näeks jälle ühendatud raimast. järgi nimetati, millega ta oli kohustatud maksma? takse mitte kinni kleepida, mida aga küll võib pae 3. Missuguseid' «rahateenimist" ' tähendavald laga kokku siduda). Seltsi ümbrikuga saates ei tule Kuna aga neis riikides, kus hoitakse ülal nunst tarvitati 'vanasti või tarvitatakse veel praegu vastajal postikulu kanda. Kõikide sõnade puhul likku ühtlust rahu ajal, wõitluspäewad awastak sõnu Teie kandis? palutakse võimalust mööda esitada näiteid koha sid sügawad lõhed, mis nüüd. on marjul hiit 4. Kas tunti Teie poolt vanasti suirvilja sõtku likus murdes. gawa pealispinna all. kumist loomadega ja kas sel tööl mingit eri nim? Lahke kaastöö eest ette tänades ka oli? (World copyright 1938 Akadeemiline Emakeele Selts _ 5. Mis sõnu tarvitati riivaimise" või..puutu by Päevaleht and Cooperation) mise" tähenduses? Loendage võimalikult palju Tartu, Rüütli 24. Ligikaudselt samalaadilisi sõnu. 6. Kuidas nimetati põhjapära mitmesuguste ainete (õlu, värv, seep jne.) puhul? Kingitustena 7. Missugused nimetused olid peidupaikadel, Andes ülevaate Müncheni sündmuste ka jastusist Balti riikides, kirjutab Nordieus" Suomen Sosialdem." muuseas: Saksa tõenäoline võit Klaipeda küsimuses annab talle tähtsa toetuspunkti tema tungi misel itta. Seega on Läänemere maade seisund tõsiselt ohustatud. Saksa hakkab avaldama endisest tugevamat majanduslikku ja poliitilist survet Leedule, Lätile ja Eestile, et teha neid Berliinist sõltuvaiks. Kuigi Munters läinud kevadel dekoreeris Saksa mereväeohvitseride rindu Läti aumär kidega, ja kuigi ta pole jätnud tähele pane mata Saksa saadiku vähimatki viidet, liigub siiski Riias kuulujutt, et Saksa soovib Muntersi kõrvaldamist välisministri kohalt, ja on teinud juba sellesarnaseid esitusi või mulolijaile. urgastel jne., selle järgi, mida sinna peideti või kus nad asusid? 8. Kuidas kutsuti kahe rattaga vankrit vanasti? Missugune see oli? 9. Kuidas nimetati hööveldamata laudu? 10. Me ütleme praegu kedagi rahustama". Kui das öeldi vanasti? 11. Kuidas nimetati terariistas (näit. vikatis) soovitame igasugu kirjutustarbeid, leiduvat pragu? 12. Loendage oma kodumurdest sõnu, mis tä 13. Mis sõnu tarvitatakse või tarvitati varemini hendavad nõrka, väsinut". tähenduses..kiiimi siduma"? 14. Kuidas nimetati väikest viljavihku? 16. Kuidas öeldi vanasti hukka saama" asemel? suur, fjõberanimstnhib päewapilt, millest ta seni wäga seda kuulda, härra Pranzek... tõepoolest oli näinud maid tagakülge. Ta jalg wöpatas. olen seda juba paar päewa oletanud." Helene pilt! See oli üleswöte loachimstali tä..imestan ainult, et ta sellele wastu ei waiel nawalt, ainult natuke wäiksem kui päewapilt nud. kui temast nii awalikult lehtedes kirju niku waatekasti pilt. Sahli süda tahtis walust tati." kokku tümblida, nähes seda armast näokest, Sahl kehitas õlgu. kristallselgeid silmi, ilusaid huultekaari. Hoo Kes teda oleks uskunud? Ta oleks pida pis imelikult erines uhke tütarlapsepea ras nud jutustama pika, suuremalt jaole inimestele kest, upsakast härrastetoast. arusaamatu " ~Oleme jätnud kõik nii nagn oli," ütles..see on õige." möönis Pranzek. Kas jätate need pildid endale?" küsis doktor Pranzek magamistoast, enne meel kui Sahl. Sahl astus sisse. Ka magamistuba oli samas maimus. Woodi, Pranzek wastas. et ta ei olewat selle üle poolteise meetri laiune ja ainult nii kõrge kui weel järele mõtelnud wüi. õigemini, ei olewat sigarikast. oli käsiwarrejämedusest. mustast puust, weel jõudnud mingisugusele otsusele. Tema õde ja siiajuure käiw riietekapp mõjus nagu ritta olewat selle wastu, et küsimata pöörduda preili püsti asetatud puusärkide kollektsioon. Öölaual Keller iie. Ja teisest küljest jälle ei olewat preili asetses teine suur Helene üleswöte samalt foto Keller enesest midagi lasknud kuulda. graafilt: Helene õhtukleidis siidmantliga ja wal..pakkuma ma neid pilte talle ei hakka.'' ge rebasega. See möjus siiski, hoolimata kõi lõpetas Pranzek,..aga kui tahate neid talle gest toredusest, nagu näokattepeo riietus. Muu tagasi anda. siis wõite nad kaasa wõtta... kui seas olid Helenel kurwad silmad, leidis Sahl. olete temaga nii hea tuttaw." ja oli alatus pilti üldse näha asetsemas surnud..igal juhul." otsustas Sahl kiiresti...on Pranzeki woodi körwal. talle rohkem meelejärele teada pilte minu käes See ta wist on, eks ole?" küsis doktor kiu teie isa järelejäänud omanduse seas. Kui Pranzek. teil midagi selle wastu pole. siis wötan nad..jah." Sahli hääl kähises...see tn on.. ühes... wöi häwitame nad siin. minu wastutu Noormees wõttis päewapitdi kätte ja silmit sel..." ses seda kaua ning tähelepanelikult...pakin nad meelsamini Leile sisse. Kas joo..ilus tütarlaps." ütles ta wiimaks. me nüüd tassi teed?"..kas ta ei käinud iialgi siin?" küsis Sahl. Noor Pranzek wõttis päewapildi raamist, läks Sahliga mustast puust härradetuppa tagasi Pranzek waatas Sahlile imestades otsa...siin?... Ei. ta ei ole iialgi siin käinud. ja eemaldas ka seal iileswötte höberaamist. Siis Ja miks oleks ta seda ka pidanud tegema?" wiis ta Sahli korteri mugawamasse manasse ossa...tõepoolest... miks oleks ta..." Ilusas biidermeieri-elutoas oli kaetud tee Doktor Pranzek asetas pildi tagasi ja pu hastas käsi tolmust, mida kasutamata toas oli laud. Enne kui nad istusid, läks doktor Pran kogunenud hõberaamile. zek aga weel wana kirsipuust kirjutuslaua ääre...see preili Keller." ütles ta wahenditult. awas selle wõtmega, mida kandis enesega kaa..polnud iialgi minu isa armuke." Sahl seisis sas, ja wõttis laekast paar kirja. parajasti uksepiida juures ja leidis selle olewat..minu isal." ütles ta tõsiselt, astudes jälle wäga meelejärele. et ta sel silmapilgul wöis laua ääre ja mõttes Sahli juures istet...oli nüjatuda uksepiida najale. mõnede heade omaduste kõrwal ka nõrkust, ja..ci?" küsis ta. Mmd ei üllata mitte ml Ms neist oli edemus. Aga edew oli ta määral, K-m. M. Schaefer Tallinn, Rataskaevu 5. et mul on raske seletada seda teile, ilma oma isa naeruwäärseks tegemata."..inimlikud nõrkused ei ole mulle iialgi nae ruwäürsed," ütles Sahl leebelt wahele. Hoo pis wastupidi. näen tihti kogu elutraagikat sel les, eit mõnel pole küllalt jõudu teha oma nõrkusi nähtamatuks." Doktor Pranzek waatas talle üllatudes otsa...seda ütlesite wäga hästi," kiitis ta tõsi selt. Wabastate mind sellega wäga pikast ja piinlikust seletusest. Tõeliselt oli mu isa lugu traagiline: tal polnud õnne naistega... naiste juures. Ka abielu minu emaga, kes suri juba kahekümne aasta eest. oli õnnetu. Mu isa pol nud õigupoolest inetu ega ebameeldiw, aga ta ei omanud põrmugi tahtejõudu ja ta pidi seda tasa tegema sellega, et mängis enesest brutaal set. Noh, iga naine talub küll natuke brutaal sust. kui mees on õietine mees, kui ta loomult ja temperamendilt on brutaalne. Aga kui nai send näewad ainult türanni maski ja selle taga märkawad nõrka iseloomu, siis tunnewad nad endid äratõugatuina. Räägin täiesti meelega teiega nii awameelselt. härra SaHl... sest mu isa ei seisnud mulle iialgi wäga lähedal, ja olen pärinud ta omadustest wäga wähe... meie, lapsed, oleme rohkem ema sarnased/' Seda on näha, mõtles Schl...Tal polnud niisiis õnne naiste juures," latkas doktor Pranzek...ja seepärast olid nai sed amuke. kellele ta järele jooksis. Ma ei ütle seda mitte selles mõttes, et ta igale seelikule järele jooksis... seda ta ei teinud kogunis tigi... aga ta näitas end meelsasti mõne ilusa nmse seltsis, sest et, kui mind õieti mõistate, sara iluduselt langes tema peale tagasi ja et ta tundles nii. et mees, kes wöis wõita sää rase naise, pidi kaasinimeste silmis olema pa gana poiss... wõidukindel. edukas tahtejõu inimene... täpselt seda, mida ta ei olnud. See on sõna otseses mõttes nii. et kogu mu isa edewus oli lakkamatu üritus petta inimesi onta tahtejõuetuse suhtes. Waadake ometi ta tuba, seda rasket mööblit, kogu seda pomvötsi set f&idelfoift mng smmtz..." '

3 Neljapäeval, 22. detsembril 1938 Päevaleht Nr Jaan Tõnisson 70-aastane Senikaua kui rahvas ei ole tõusnud eneseteadvusele, niikaua kui ta ainult mas sina elab argipäevaelu, ei ole tal homse päeva probleeme, orientatsiooni- ega suu naküsimusi. Aiajärgul, mil J. Tõnisson kerkis Eesti avalikkusse, oli Eesti rahvas «ärganud". Ärkamisaja tegelaste generat sioon oli oma töö teinud, oli sellega lõpul. Midagi oli pandud helisema, oli antud tõu ge püüdmiseks millegi poole, kuid mis see just pidi olema, ei olnud selge. Sama se gadus valitses tarvitatavate abinõude, va hendite suhtes. Esimesed võitlused ideoloogilisel pinnal vene- ja saksasõbrä liste kallakute. Jakobsoni ja Hurda, Her manni ja Grenzsteini vahel olid võideldud. Jakobson oli surnud. Hurt tagasi tõmbu nud ja Hermann väsinud. Värvitute inimeste keskel ja haletse misväärsetes oludes, kus Eesti rahvusliku liikumise lämmntamiseks õieti olid üks meeles balti-sakslus ja vene keskvalitsus, kadestades aga samal ajal üksteist ja või deldes üksteise vastu, oli õieti silmapaist vamaks kujuks Eesti elus A. Grenzstein. 'Alul õige kaine pilguga ja realistliku tai buga, jõudis ta oma vene-orientatsioonis venestamise surve kõvenemise haripunk til nii kaugele, et hakkas avalikult soovita ma loobumist vastuseismisest venestami sele ning propageerima sulamist vene rah va hulka, et eesti inimestele kindlustada osasaamist suure ruumi ja suure rahva arvu soodustustest. Miski ei näinud Grenzsteinile tõenda vat, et Vene riigis või vene püüetes tuleks muudatusi. Oma kultuuri ja oma poliitiliste sihtide harrastamine tundus A. Grenzstei nile mõttetusena, asjatu endaveristami sena, mis ei pidanud viima muule kui kan natuseni. Mispärast siis mitte juba parem vabatahtlikult alla anda, et selle kaudu oma inimestele vähemalt kindlustada pare maid kohti ja paremat äraelamist. A. Grenzsteini mõte oli vilgas ja tema pilk jooksis nähtavasti kaugele. Ta pidi kaa luma reforme Vene riigielus, kaaluma isegi väikerahvaste iseseisvumise võimalusi, kuid need perspektiivid ei pakkunud talle ka nähtavasti suurt lohutust, olid kahtla sed, reaalne ja akuutne oli aga venestamise surve. Seepärast alistuda. ' A. Grenzstein kirjutas (..Lesti küsimu sest"):..seni kui eestlane oma monarhi armastuse hoiab enesele alal, võib ta mu retult tulevikku vaadata. Isevalitsuslik riigivorm pakub väikesele rahvale kõige suuremat võimalikku kindlustust loomu päraseks arenemiseks. Kui aga mõni par lament meile seadusi annaks, ei teaks Lää nemere provintsid mitte, mis nendega üle öö tehakse. Ja kui enamus seisaks väi keste rahvaste poolt, siis saaks rahvuslus peagi nii suureks, et väikesed ise ükstei sega vastastikku karvupidi kokku lähek sid. Suurvenelased, lätlased-leedulased või soomlased saaksid juba eestlastega valmis. Ja viimaks miski ei too väikestele rah vastele enam viletsust kui poliitiline ise seisvus, nagu see küllaldaselt teada." A. Grenzstein kartis üheltpoolt iseseis vuse nigelust väliste hädaohtude vastu, teisalt aga eraldumisega Venemaast meie olude ja võimaluste lämmatavat kitsaks jäämist, mitte ainult majanduslikult; vaid ka kultuuriliselt. Viimast just eriti. Mit te välised võimud ei mata nende (väike rahvaste) hinge kinni, vaid nende eneste sisemine nõrkus, jõu puudus, mis. maa ilma võistlusele ei suuda panna vastu. Aja nõudmised kasvavad suurte rahvastega, ja nendega ei suuda väikesed pidada sam mu... Mis jõuab väike rahvake teaduses ja kunstis maailmale pakkuda, ehk mis suudab ta kirjanduses korda saata?... Suurte rahvaste külge liitumine on nende kultuurielu ainus tingimus." Teesid, mida seadis A. Grenzstein, on arvatavasti paljudelgi väikerahva tegelas tel vilksatanud peast läbi. Kas suudetakse 'ja kas maksab? Need küsimused võivad väikerahva ette saada seatud ikka ja alati. 'Asi seisab siis selles, kas otsustada alus tada meeletuna, meeleheitlikuna näivat võitlust või mitte. A. Grenzstein otsus tas võitlust mitte alata, säästa inimesed võitluse raskustest eesti kultuuri ja eesti poliitika eest ja kindlustada neile mater iaalseid paremusi ning osavõttu vahest ül distest kultuurivaradest. Õieti ei olnudki ju sel ajal A. Grenzsteini silmade ees mi dagi niisugust rahvuslikku, mille eest oleks maksnud võidelda. A. Grenzsteini sõnad pidid tol ajajär gul mõjuma uinutava ja magusa mürgina värsketele haritlastele kui ka väikekodan lastee, kel kõigil oli nälga ja janu maise vara ja heaolemise järele. Pärivett liugle mises on ikka midagi üldinimlikult mõ nusat, mugavat, kuna vastuvett mineja ris kib teataval määral oma isikliku elu rikkuda. Nii on see ikka olnud ja jääb ka. Ning eks valgunudki Eesti inimesi kül lalt laiali Venemaale sealsete meepottide juure. A. Grenzsteini elufilosoofia ja po liitika oli seesugune, mis sobib kõigi ae gade ja kõigi rahvaste keskpärasele ini mesele. Selle elufilosoofia ia selle poliitika vas tu astus resoluutselt välja J. Tõnisson..Postimehe" toimetajaks asumisega. Mis oli J. Tõnissonil panna vastu A. Grenz steini meelitavale suunanäitamisele. Õieti mitte midagi. Tal ei olnud võluda oma lugejatele ja kuulajatele mingeid piima jõgesid ega pudrumägesid, mingeid lohuta vaid kultuurilisi väljavaateid, mingit abi. mingit jõudu. Kõik; mis tal oli panna väl ja, seda kandis ta eneses. See oli haru kordne energia, fanaatiline usk eesti inimese, eesti tõu ja eesti keele väärtusse, fanaatiline usk kõigi rahvuste eluõigusse ja püsimisvõimalustesse ja lõp peks üle kõige kõrged'kõlbelised mõisted, tähe teostada seda, mida inimene õigeks peab, hoolimata kõigist selle tagajärgedest. Kuna kõlbelisel pinnal ei ole otšiistavaiks tegureiks mitte kvantiteet, jõud, suurus ja arv, vaid kvaliteet, sisemine tublidus ja väärtuslikkus, avanevad ka väikerahvale kõlbeliste' taotluste kaudu võimalused, mis pakuvad rahuldust üksikutele ja kogu rahvale. Oma võitlust pidi pidama J; Tõnisson poolisui. Ta vastu seisis vene võim, san darm ja tsensor. Ta pidi kirjutama mõis tu, ridäde vahelt. Kuid seegi sündis nii võrd jõurikkalt, ründavalt, et A. Grenz stein hakkas varsti aietama. Ta kirjutas A. Saalile:..Kuidas Tõnisson ülesannet. toimetab, seda ei jõua ära rääkida. Ta enese sõbrad peavad teda 3A hulluks, kuid aur on kord tossamas ja mees möl lab, et. hoidku." Oli tõesti tarvis hullu energiat ja hullu meelekindlust, et selles võitluses, kus objektiivselt võttes pidi 90 protsenti võidušansse olema Ä. Grenz steini poolel, võitjaks tulla. Selles saavu tuses tundub veel tagantjärele üliloomu likku ja sangarlikku. Ent selles saavutu ses peitub tegelik alusmüür ka Eesti ideoloogiale, võitlevale, kõlbelisele, oma kasupüüdmatule rahvuslikule liikumisele, millele toetub kogu Eesti iseseisvuse hoo ne.. J. Tõnissoni nimi jääb sellega. ala tiseks lahutamatult seotuks. J. Tõnisson oma perekonna keskel Pahemalt paremale alumine rida: pr. Hilda Tõnisson, pojapoeg Tõnis ja Jaan Tõnisson; ülemine rida: tütar Hilja üliõpilane, poeg Heldur advokaat, minia Ama, Ilmar Tõnissoni abikaasa, poeg Ilmar mag. phu. ja tütar Lagle gümnaasiumi õpilane. Aastakümme pärast seda, kui J. Tõnis son oli alustanud oma võitlust, kerkis eriti teravalt päevakorrale probleemikas Eesti rahvuslik edu on saavutatav ideelisel, kõlblisel pinnal või majanduslikul, sot siaalsel, pinnal. Õieti oli siis aga küsi mus tegelikult juba otsustatud. Läbimurre oli teostunud J. Tõnissoni juhtimisel idee lisel pinnal, see ideeline läbimurre võimal das üldse, et majanduslik võitlus jäi rah vuslikuks ja ei hajunud laiali. Ideeline, ohvrimeelne võitlus pidi käima majandus like positsioonide kindlustamise eel, see oli loogiline järjekord, ja seda mõistis J. Tõnisson ise ka väga hästi, sest niipea kui Eysti rahvusele olid kindlustatud positsioo nid kõlbliselt ja ideeliselt, arenes tema te gevus otsekoheselt nende positsioonide kindlustamisele majanduslikult. J. Tõnisson -tarvitas siin ühistegelist teed, olles meie ühistegelise liikumise teerajajaid. ' Kahtlemata võib Eesti rahvusliku ideoloogia arenemist vaadelda.mitmelt sei sukohalt, alustada teda mitmest aastaar vust, mitmest ajajärgust, kuid tõeks jääb vist küll see, et J. Tõnisson on Eesti polii tilisse ellu astunud momendil, kus kõik rahvuslikud üritused olid vaibumas teata vale surnud punktile, kus reaktsioon oli võtmas võimust ja tegutsemisiha kustu mas. Läks tarvis väga suurt, meeletut, ebareaalset ja fanaatilist andumust, et as jade arenemisele anda teist käiku, teist suunda, raputada ja virgutada üles. See jääb J. Tõnissoni kustumatuks teeneks ja seda ei saa keegi salata, kuigi hiljem aru saamised ja vaated on J. Tõnissoni oma dest läinud lahku. See on üldse üks väga õrn teem, kellel on Eesti arenemisel selle tasemeni, mis me praegu oleme, kõige suuremaid teeneid. Hindamise lähtekohad ja hindamised ise on siin väga erinevad. Tagasivaates on teeneid ühel ja teisel. Kuid salata ei saa seda, et J. Tõnisson oli see, kes haa ras tungla C. R. Jakobsonilt, kes murdis maha C. R. Jakobsoni poolt alustatud, kuid vildakuks arenenud vene orientatsiooni, kes oskas hoiduda balti-saksluse ahvatle vatest, libedatest teedest ja pani aluse see sugusele eesti ideoloogiale, millele hiljem on võidud kõike peale ehitada ja mille piirides on võidud pidada oma aatelised ja majanduslikud võitlused. J. Tõnissoni nimi on see, mis kõige pi devamalt ja püsivamalt on olnud seotud Eesti rahvusliku võitlusega, ja mitte ainult kohalikus, vaid üldrahvuslikus ulatuses. Võit A. Grenzsteini üle, ärksama elemendi koondamine Postimehe" ümber, ühistege liste, kultuuriliste ja mitmesuguste muude organisatsioonide asutamine, juhtiv osa võtt absoluutselt kõigest, mis Eestis sünnib paarikümne aastu iooksul. kuni esialgsed arglikud rahvuslikud taotlused on arene nud autonoomia ja iseseisvuse saavutami seni, saadik vene duumas, Põhja-Balti ko mitee organiseeriia. Eesti maapäeva liige, äis Eesti esimene 'Mnlnmaat. sõjaväe orga niseerijaid ja rahulepingu sõlmija Nõuko gude Venega, see on imetlemisväärselt terviklik ja sirgejooneline võitlus Eesti 3aan Tõnisson J. Tõnissoni elukäik Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril aas tal Viljandimaal Mursi talus põliste maaharijate lasterohkes perekonnas. Talus valitses usuline meel sus, kalduvusega herrnhuutlusesse, kuid selle kõr val harrastati rohkesti ka kirjandust ja loeti aja lehti. Isal oli kogu talus suur autoriteet, ta oli nii enda. kui ka teiste vastu nõudlik. Ta suri vara kult, jättes suure talupidamise naise ja alaealiste laste mureks. Ema sai aga raskustest üle suure jõu ja hoolega, kusjuures teda abistas vanim poeg Mats. Ema iseloom ja eeskuju avaldasid suurt mõju ka Jaani arengus, kuna isa.mõju. polnud nii suur-tema varase surma tõttu a. sügisel astus ta Tusti kolmeaastase kursusega külakooli.' Pärast seda läks ta Viljandi neljaklassilisse kihelkonnakooli. Tol ajal oli päe vakangelaseks C. R. Jakobson oma ajalehe Sakalaga" ja Tõnisson sai üheks ta tulisemaks austajaks, nagu paljud teisedki kooli poisid. See poolehoid ei meeldinud aga õpetajaile, kes tpda seepärast kimbutama hakkasid, ja nii kat kestas Tõnisson oma õpingud selles koolis. Järg misel sügisel astus ta Viljandi elementaarkooli, kus õppekeeleks oli saksa keel. Seal saavutas ta suure edu ja lõpetas kooli kaheaastase kursuse ühe aas taga. Sügisel astus ta Viljandi kreiskooli. Ka seal oli noorsugu vaimustatud Jakobsoni ideedest. Asu tati salaorganisatsioon, mille juhatajaks valiti J. Tõnisson. Paari aasta pärast astus ta kreiskoolist välja, et rutem gümnaasiumi pääseda, ja hakkas eratunde võtma a. siirdus ta gümnaasiumi, mille lõpetas sama aasta detsembris eksternina. Ea selles koolis ilmnes Tõnissoni rahvuslik ise teadvus ja opositsioonivaim, nii et teda Catilinahs hüüdma hakati. Kuigi kreiskoolis käies J. Tõnissoni sooviks oli olnud õppida usuteadust, astus ta sisemise veende sunnil õigusteaduskonda a. Kui asutati eesti korporatsioon..fraternitas Viliensis", mis pidi ole ma saksa korporatsioonidega üheõiguslik, astus sinna ka J. Tõnisson. Ametlikult aga seda korpo ratsiooni ei kinnitatud ja Tõnisson siirdus edasi Eesti üliõpilaste Seltsi. Seal valiti ta kolm se mestrit järgemööda esimeheks. Tol ajal toimusid ka J. Tõnissoni. esimesed avalikud ülesastumised Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekuil, kus sattus vastollu venemeelse Jakob Kõrviga. Tõnisson sai neil koosolekuil populaarseks, ühtlasi hakati temas juba tulevast tribüüni. agitaatorit nägema a. algas J. Tõnissoni ajakirjanduslik tegevus kaas tööga K. A. Hermanni..Postimehele" a. asus ta..postimehe" toimetusse ametisse. Toimetus oli neljaliikmeline, kuid suurem töökoorem langes Tõ nissonile. Tema tulekuga muutus leht sisukamaks ja huvitavamaks. Oma tulise patriotismi pärast sattus ta kohe vastollu Grenzsteini venemeelse..olevikuga"...postimehe" juure jäi J. Tõnisson sel korral lühikeseks ajaks. Ta kavatses V. Rei maniga hakata..sakalat" välja andma, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Pärast eesti rahva va bastamise 75. a. juubeli laulupidu, mille õnnestu misele ta kaasa aitas, siirdus ta Venemaale Orelli linna, teenides seal mitmesugustel kohtadel kohtu alal. Vahepeal kavatses K. A. Hermann oma lehte ära müüa ja Tõnissonile tehti ettepanek tulla pea toimetajaks. Lehe omanikeks said J. Tõnisson, O. Kallas ja K. Koppel. Nii tuli J. Tõnisson..Posti mehe" juure tagasi, millega algab ühtlasi selle lehe ja J. Tõnissoni suur võitlusajajärk. Seltskondlikku tegevust alustas J. Tõnisson a. põllumeeste seltsi as tumisega, kus ta 20 aastat püsis esimehe kohal (kuni a.). Ta korraldas ja organiseeris näi tusi, mitmesuguseid kursusi ja asutas põllu- ja aiatöökooli. Tema juhtimisel asutati Eesti Laenu ja Hoiu-Ühisus, mis taotles Eesti majanduselu va bastamist sakslaste eestkoste alt. Vahepeal reisis J. Tõnisson välismaal, võttes Eesti esindajana osa ülemaailmsest karskuskongressist Viinis ja tutvu des pärastise presidendi Masaryk'iga. Kodumaal tegutses ta energiliselt Eesti üliõpilaste Seltsis,..Vanemuises", kus ta viis läbi uue teatrihoone ehitamise, ja karskusliikumises a. saabus ning J. Tõnisson tahtis oma seniste ideede rahvusliku, kultuurilise ja majan dusliku iseolemise ja eneseteostamise taotlimise sihis edasi minna. Tema revolutsiooniaegne taktika avaldus seisukohas, et eesti rahval pole vaja asja tult oma verd valada Venemaa revolutsioonis. See taktika tõi talle ühelt poolt ränki võitlusi eesti käremeelsete ja sotsialistidega, kuna teisal jätkus J. Tõnissoni võitlus saksa ja vene tagurlastega. Oktoobri manifesti päevil organiseeris J. Tõnisson esimese eesti poliitilise erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna" demokraatlikel ja liberaalseil põhimõtetel ja kutsus 10. detsembril kokku ülemaalise rahva asemikkude kongressi. Karistussalkade tegevusse astumisel J. Tõnis son oma..postimehes" hakkas kirjutama terrori vastu ning tema ettepanekul saadeti Tartu selts konnategelaste poolt protestitelegramm vene leh- See leidis kõrgemas seltskonnas vastukaja ja mõjus kaasa karistussalkade tegevuse lõpeta misele a. kevadel valiti Tõnisson Lii virn aa kubermangu saadikuks Vene riigiduumasse. Eestlaste seas valitses sel puhul suur vaimustus. Tõnissoni tegevus riigiduumas oli intensiivne. Ta pidas palju kõnesid olude üle Baltimail, mis saavu tasid tähelepanu. Pärast duuma laialisaatmist J. Tõnisson kirjutas alla ka Viiburi üleskutsele, mille eest mõisteti 3 kuuks vangi. Vanglast vabanedes jatikas J. Tõnisson uuesti majandus- ja kultuurelu arendamist ä. abiellus J. Tõnisson prl. Hilda Lõhmusega. Maailmasõja hädaohu lähenemisel ko dumaale Tõnisson organiseeris Põhja-Balti komitee", mis kindlustas 1 alalistele rahvahulkadele enesetun net, aitas ära hoida paanikat ja pehmendas sõja- (Järg 8. Ihk.) rahva heaolu eest, mis kahtlemata järk järgult on avardunud aja jooksul, ületades esialgseid lootusi ja aimdusi, mis on käinud kooskõlas ümbruse ja oludega, kuid on olnud kantud ühest kangest vaimust ja kangest tahtest. J. Tõnissonile on sageli heidetud ette mõõdutunde puudumist, ülevoolamist, üle kruvimist, liigpingutamist ja kompromissi tamise oskuse puudumist. Need ettehei ted võivad olla põhjendatud olukorras, kus suured küsimused on otsustatud, kus on enam siluda, kohendada ja korraldada, kuid J. Tõnissoni iseloom oli nagu saatuse poolt valitult kohane ajajärgus ja oludes, kus kompromissid ja leplikkus tähendasid stagnatsiooni, loobumist edasijõudmisest ja kus võis läbi lüüa ainult nurkliku, ise meelse ja hoolimatu rähklemisega. J. Tõnissoni, suuremad teened kuuluvad ajajärku enne iseseisvuse saavutamist. Iseseisvusaeg ei ole talle pannud nagu täit koormatust, tema trots, jonn ja isemeelsus ei ole leidnud nagu enam küllaldaselt ko haseid takistusi äravõitmiseks. Nii suur elaan, nii purskav temperament on tundu nud nagu tarbetuna. Samuti on iseseisvus aeg tõendanud seda, et J. Tõnisson on tu gevam võimu vastu võideldes, kui ise või mul olles. Kuid see kõik ei keela meid täie otse kohesusega tänasel tähtpäeval märkimast tema suurt ja kustumatut teenet Eesti rah va saatusele, see on Eesti iseseisvuse idee liste, kõlbliste aluste loomist ja nende na jal rahvusliku võitluse juhtimist kuni ise seisvuseni. J. Tõnissonile kuulub Eesti rahva tänu nii kaua, kui leidub meie rah vuslikku, kultuurilist ja poliitilist isesek vust hindavaid eestlasi. H. T. Tõnissonide kolm põlve Vasakult: vanaisa, Jaan, pojapoeg Tõnis ja poeg Ilmar wähmkoks.

4 4 Nr. 347 Päevaleht Neljapäeval. 22. detsembril 1938 Majanduslik ringvaade Jtmub neljapäeviti Kui täna 70. eluaasta lävele jõudev Jaan Tõnisson aastal asus «Pos timehe" peatoimetaja kohale, siis oli eestlaste majanduslik olukord võrdle misi nigel. Maal oli küll kogukas arv juba pärisperemehi ja kestis elav ta lude ostmine, kuid peremehed ägasid ostuvõlgade all, kuna linnades eest laste majanduslik osatähtsus oli ko guni tunduvalt nõrgem. Ja nagu aja. loolased märgivad, oli 80-datel. ja ' 90-datel aastatel, millal valitses ül ' dine langus ja tagurpidiminek, olu kord järjest halvenenud. Tuhanded talukohad läksid aastas haamri alla. Väljarändamine võttis jäljest suure mat hoogu. «Eesti rahvusluse ehitatav, pooleli. olev rahvamajanduslik hoone hõreda ja aukliku katusega, luituv jamada ;. nev pilvise udutava taeva all, see oli pärandus,, mille sai Eesti ühis kondliku mõtte. võithiglavale astiiv.. ' noormees aastasaja lõpupoolel" kirjutab oma uurimuses Hans Kruus. üldine olukord vilets ja väljavaa ted; värvitud ning mornid, kui Jaan Tõnisson algas oma tegevust selts? konnategelase okkalisel väljal. Ja. osutub igivanaks: tõeks, et ajajärgul,' J kui majanduslik olukord on balvene nud, muutuvad ka inimesed hingeli? selt apaaiseiks ning umbusklikeks parandust tõotavate sammude vastu. J. Tõnissoni tegevus algas algupäe vil korraga kahel rindel: äratada ja kindlustada eestlastes usku, et kõik pole veel kadunud ning teiseks näi data neid praktilisi abinõusid,, mis. võiksid eestluse viia majanduslikult haljale oksale. Seepärast ongi seleta tav, miks J. Tõnissoni tegevuse pro grammis ainuõiguse ei pärinud üksi majanduslik külg ja majandusliku primaadi allakriipsutamine, vaid ka rahvusliku tunde ergutamine ja selle süvendamine, mis osutub möödapääs matult vajaliseks enesetunde kind lustamiseks. «Majanduslikud küsimused ei ole mitte paleuseks, vaid ainult abinõu deks paleuste taganõudmisel", kirju tab J. Tõnisson aastal, aga mär gib ka ära, et majandusliku jõu poo lest peame jõudma ikka edasi, sest kõhnad ja näljased jäävad kergesti teiste jalgade alla. ühelt poolt paleused, rahvusliku The Daily Telegraph and Morning Post", kirjutab: R.-liidu relvas tuse-aastaraamatu järgi maailm kulutas relvastusele läinud aastal vähemalt , s. o. kolm korda rohkem kui a. Kui relvastumine jätkub prae guse hooga, siis paari aasta pärast jõu takse piirini. See sunnib meid küsima, kui kaua veel rahvad suu davad kannatada seda mitte ainult aine list, vaid ka psühholoogilist pinget. Ei ole kerge teha kindlaks elatus standardi vähenemist relvastuse arvel; eriti raske on see Saksamaal Tema elatusstandardi arvudest ei saa midagi jä reldada, kuna juba mõne aasta kestel need..on jäänud tähelepanuväärivalt ja kahtlaselt stabiilseiks. Asjatundjad arva vad aga, et paljudki elutarbed on vähe nenud nii väärtuses kui arvus. Itaalia olude suhtes annab küllaldast selgust as jaolu, et iga elaniku kohta tulev elatustar vete hulk on madalam 10 a. eest olnud tasapinnast. Tuleval aastal tahab ta aga kulutada riigikaitseks ja riigi eelarve näitab puudujääki Inglise majanduse tugevuse tõttu meie elatumisstandard aga on sama kõrgel kui enne relvastuskava kehtima hakkamist. Seda üldist olukorda läbistab huvitav joon: relvastumise esirinnas sammuvad just need maad, kes alati kurdavad oma..vaesust". Küllalt jõukas Inglismaa jäi rel vastumises kaugele maha mõnest ennast..kehvikuks" nimetavast riigist. Saksamaa relvastub kõige enam, kuid ta juhid pööra vad alati oma rahva tähelepanu riigi ressurs side puudumisele; Jaapan, see vaeseim Inglise-Saksa võistlus Paleuslikel radadel jõukuse salvedeni Jaan Tõnissoni majanduspoliitiline missioon Relvastuse koormatus Jaan Taklaja tunde võimas tõstmine, hariduse hoo gus levitamine, ja teisalt eestluse majandusliku olukorra järjekindel parandamine nii maal kui linnades, on osutunudki Jaan Tõnissoni tege vuse platvormiks raudse järjekindlu sega kuni Eesti riikliku iseseisvuse saavutamiseni. Tõele au andes peab igamees tun nistama, et Eesti rahvusliku vaimu elustamises, eestluse isetegevuse õhutamises ja majandusliku olukorra kindlustamiseks juhtnööride andmi ses nii sõnas kud kirjas pole ühelgi teisel eesti tegelasel nõnda palju või malik oma aktivasse kirjutada väärtusi ; enne iseseisvuse-aegset perioodi, kui Jaan Tõnissonil. See tõsiasi baseerub asjaolul, et ligi'- 20 aastat -järgemööda on võinud J. Tõnisson, seda tööd teha. Selle pika aja jooksul ön J. Tõnisson pidanud- lugematu arvu kõnesid ja kirjutanud määratu palju artikleid, missugune töökvantum on juba ise enesest aukartust.äratav. See osutus suureks missionitööks ja selle aja jooksul sai hallist maarahvast juba iseteadlikum kodanik ning linna käsi töölisest väiketööstur ja kaupmees, kes. julges ennast pidada juba ka puhteestlaseks... Kuid J. Tõnisson ei jää üksnes teo reetiliseks õhutajaks sõnas ja kirjas, väid ka hoogsaks teomeheks. «Posti mehe" toimetajast saab Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ajab sel lele elu sisse. Teeb aastal' reisi Austriasse ja Saksamaale" tutvumiseks ühistegelise liikumisega. Sealt ergu tust saades algab energiline laenu hoiuühisuste korraldamine. Et eesti ringkonnad «ühiseluliselt ja majan dusliselt iseseisvat seisukorda" saaks omandada: «Mitte üksi põlluharijad maal, vaid iseäranis just linnaelani kud tunnevad, et kui nende töö ja tegevus peab edenema ja tõhus ühis eluline olek paranema, siis on tarvi lik, et neid kütkeid, mis neid kinni hoiavad, katsutaks lõdvendada" kirjutab J. Tõnisson a. Ja et ühistegelistele ettevõtetele anda laie malt haaravamat iseloomu, siis J. Tõnissoni arvates peaksid osa saama ka töölised, sest see oleks «töö ja hea teenistus". Kui lehitseda Postimehe" vanu Võidujooks Jätkub innukalt riikidest, tahab saada ikka rohkem kulukaid lahingulaevu ja ainult sõja pidamiseks Hii nas on tuleval aastal ette nähtud Teiste riikide relvastuskulud tulevaks aastaks on: Inglismaal , Prantsusmaal , Venemaal Egiptus, kulutab oma kaitse korrastamise viisaastakuks , mil le lõpul ta omab 500 lennukit praeguse 27 asemel. Dr. Schachti leidlikkus on ümbritsenud Saksamaa rahaasjad nii tiheda looriga, et keegi ei teh kui suured on üldised sisse tulekud, riigilaenud või kuipalju neist mõ lemaist kulutatakse relvastumisele. Igätahfes säärane relvastumine jätkub seni kuni rah val piisab kannatust ohvrite toomiseks, ja silmapilk kindlasti tuleb, kus jõutakse selle kannatuse piirini.' Sglles suhtes on küll täitsa kindel, et Ing lismaa ja Ühendriigid peavad vastu kõige kauem. Relvastusest tingitud rahvusliku võla ja maksude suurenemine lasub küll raske koormana kodaniku õlgadel, kuid riigi rahanduse tervis on hea ning jääb selleks. Pealegi saame kõiki tarvilikke tooraineid ühegi kitsenduseta ja meil ei ole tarvis teha pingutusi majandusliku iseseisvuse saa vutamiseks. Samad väited on veel suure mal määral kehtivad Ühendriikide suhtes, kelle ressursid on lõppematud, ja kes sel gelt on väljendanud oma soovi mitte mi dagi tegemata jätta enese julgeolu heaks. Kõigest hoolimata meie võistleme kaasa asjas, mida meie ei poolda ja - mil lest loobuksime kohe, kui teised võistlusest osavõtjad sellega nõustuksid. Briti kaubanduslik ataiee Berliinis Mago wan saabus tagasi Londoni, kuhu ta kutsuti nõu pidama mitmesuguste majanduslike ja rahanduslike küsimuste üle. mis puuduta vad nii Suur-Britanniat kui ka Saksamaad. Hiljuti avaldatud arvud Saksa väljaveo kohta on valmistanud teatavat pettumust ja Berliinis on valitsemas teatav rahutus ja kartus kaubavahetuse suhtes teiste rii kidega. Saksa panga presidendi dr. Schachti Londoni külaskäigu eesmärgiks olevat ol nud arutada seda küsimust. Ka Magowan Arutab seda küsimust, käsitledes seda eriti Saksa seisukohast. Briti firmadel Kesk- Euroopas on olnud tugev võistlus Saksa ette võtetega, keda toetatakse riigi poolt, mispärast nad on suutnud pidevalt tõrjuda tahaplaanile oma vastaseid. Kuuldub, et Berliinis on võetud teatavaks ülemeremaade ministri Hudsoni poolt hiljuti avaldatud hoiatus Briti kaubanduse kaitse kohta, ja et Saksamaa arvestab nüüd seda, et Suur- Britannia hakkab nüüd tõhusamalt kaitsma oma firmasid välismaal. Funk Londonisse ~Daily Express** teatab, et Saksa majan jandusminister Funk saabub lähemal ajal Londoni. Tema reisi eesmärgiks on vältida majandussõda Saksamaa ja Inglismaa vahel Kagu-Euroopas. Inglise valitsus olevat mõis ta annud, et on võimalik sõlmida kahepool set kokkulepet Euroopa turgude jagamiseks aastakäike ja lugeda vastavaid uuri musi Jaan Tõnissoni tegevusest aja kirjanikuna ja seltskonnategelasena ajast enne iseseisvust, siis ei ole küll peagu ühtki majanduslikku ala, mille kohta poleks ta võtnud seisukohta ja mida ta ei oleks selgitanud. See pärast osutuks ülearuseks seda veel ajalehe artiklis hakata üksikas jalisemalt kordama. See töö on vilja kas, see on kasvatanud eestluse selg roo kõvemaks, see on istutanud laia desse hulkadesse rahvuslikku tunnet ja aidanud kindlustada eestluse ma janduslikku seisukorda. Vaadeldes Jaan Tõnissoni majan duspoliitilist orientatsiooni iseseisvu se päevil, peab samuti tunnis tama, et see on esimeses joones püüdnud olla kõiki haarav. Tegelikult demokraatliku korrastu sega riikides on võimalik majandus poliitikat teostada koalitsiooni raa mistiku piirides. Sellest siis ka järg neb, et J. Tõnissoni isiksus iseseisvas Eesti majanduspoliitikas ei moodusta enam seda varem olnud keskust. Se da ei lubanud enam uus olukord ja seda polnudki paratamatult vaja, sest tuli; juure rohkel arvul uusi inimesi ning ka koguni uusi suundi. Kuid julgust ja otsustamisvõimet on j. Tõnissonil jätkunud majandus poliitiliselt ka küllalt väljapaistvalt iseseisvuse päevil. Kõige'väljapaistvamaks nähtuseks osutub ses suhtes eesti krooni deval vatsioon aasta keskpaigas. Tol ajal ei seisnud küsimus enam selles, kas on rahvamajanduslikult tulus või kahjulik teha suur muudatus vää ringupoliitikas, vaad küsimus oli vii dud selle sammu astumise julguse pinnale. Ja kui Jaan Tõnisson riigi vanemana selle sammu söandas astu da, siis näitab see, et J. Tõnisson ei karda kriitikat ega kallaletunge nen de sammude pärast, mis astutud riiklike huvide seisukohalt väljudes. Jaan Tõnisson on olnud võitleja iseloom igal alal. Ta teened eesti ko danluse kujundamisel jä selle kihi majandusliini Elukorra kõvendamisel on osutunud tänase seimaiks küljew; hing Tõnissoni kuju kõrgemale paistvii sele eesti tegelaste arvukas peres. J. Tõnisson rahva arvust Rahvamajanduslikest küsimusist eriti tähtsaks peab J. Tõnisson looduslikku rahvaarvu iivet. Seepärast ongi ta hüüdsõnaks Suur-Eesti!..Eüüete kavas ja võitluse... tee alus joontes" seab Tõnisson paleuseks Eesti rahvaarvu tõstmist nelja kordseks. Selle paleuse käsitlemisel ta ei piirdu ainult hüüdsõna püstitamisega, nagu seda tehakse nüüdisajal, vaid asub selle teostamise vahendite üksikasjalisele käsitle misele...teadupärast käib rahva sigidus rahva varalise seisukorra järele. On rah val leiba vähe, ei või ka lapsi palju 011 a... Kõige pealt tunnistab see lugu (rahva sigi vuse vähenemine), et meie rahva majan dusime seisukord halb on. Meie rahval on leiba vähe. Teiselt poolt oleks rahva arvu kasvamine meie maa! esiotsa veel väga.soovitav, sest meie halb raske maa pind tarvitab 'enam tööjõudu, kui meil teda on".-kolmandaks rahvaarvu iibe vaenlaseks on - väljarändamine, mille põhjustajaks on kitsikus. J. Tõnisson kutsub üles rahvaarvu iibe takistuste vastu võitlemisele ja rahvaarvu iibe eelduste loomisele. Selleks soovitab ta parandada rahva majanduslikku olundit ja võimaldada vallalistel perekonna asutamist, nõuab maaolude korraldamist ja tööstuse edendamist, mis võimaldaks energilisile rahvaliikmeile. tegevust. Rahvaarvu iive tähtsamaks nõudeks on tõutervis, mille kohta Tõnisson kirjutab: T õuu. t e r v i s e mõte nõuab tungivalt, et rahvad kõige eest hoiaks, mis nende edasiantavat elujõudu rikuks... Tõuu-ter vist hävitavad kõigepealt olud. Nagu mets kängu jääb. kui kliima kõledaks ehk külmaks muutub, ehk aga põhjavesi pinda kihisema paneb, nõnda kõdunevad ka rah vad, kui olukord sedavõrd viletsaks läheb, et elu alanõuded mitte täitmist ei leia.. üleüldine ühiseluline ehk sotsiaalne vilet sus, ülearune kurnav töö, pikaldane ala toitlus. alaline aineline mure sünnitab rah vaste keskel kiduvust ehk degenerat siooni. Rahvad, kes ~vaese rahva" laadi omandavad, ei ole õieti arenemise- ega elu* võimulised. Nende järeltulevast soost ei saa õiget kaelakandjatgi.. Tõuu-tervenduse seisukohalt on siis ühiselulised pa randused ehk sotsiaalsed parandused igale tõsisele rahvusiisele poliitikale täht samaks ülesandeks." Neist mõtteist on Tõnisson kirjutanud a. ajavahemikul. Sotsiaalküsimusi Balti Puuvilla vabriku terviehoiuolude uurimiseks on määratud sotsiaalministee riumi tervishoiu- ja hoolekande-direktori poolt arstide komisjon, kuihu kuuluvad Tallinna linna tervishoiu-osakonna direk tor dr. N. Sarv juhatajana ning dr. E, Kiršenberg ja dr. J. Roostalu. Komisjoni ülesandeks on uurida ka 6-1 teljel töötamise mõju töölise tervisele. 10. dets. käis komisjon vabriku tervishoiu tingimustega tutvumas. Teatavasti esitasid E. Haigekassade Liit ja tööliskoda sotsiaalministeeriumile märgukirja, milles juhitakse tähelepanu Balti Puuvillavabriku tervishoiu oludele ja palusid arstliku komisjoni määramist. Balti Puuvilla vabriku haigekassa tä histas oipa 25-aastast tegevust piihap., 18. dets., koosviibimisega. Samal päeval oli peakoosolek, kus võeti vastu eelarve kr. suuruses ja valiti! juhatus seni sõs koosseisus tagasi. Juhatusse kuulu vad: V. Ado, K. Soosaar, H. Volter, Ed. Mölder ja E. Luiga; revisjonikomisjoni liikmeteks on: R. Vaine, P. Vaino, A. Pir nipuu, J. Kallaste ja G. Tiits. Balti Puu villa vabriku haigekassa on ainuke vabri ku haigekassa, kes on söandanud kassa osaliste ravikorraldust oma kätte võtta. Praegune arstiabi korraldus ühes arstide koosseisuga leiab kassaosaliste keskel ra hulolemist. Viljandi Ühine Haigekassa on kõige vanem haigekassa Eestis, kelle põhikiri kinnitati esimesena 11. nov a. Oma tegevust algas haigekassa 1. jaan a. Haigekassa on viimasel ajal oma arstiabikorraldust täiendanud. Viljandi haigekassa juhatuses on püsinud algusest peale Aug. Paal. Praegu on esimeheks Th. Jürgo j asjaajajaks P. Paal. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu ülesütlemise ja hulka ei saa arvata mitte jõuluvaheaega, kus vabrik seisab,' sest ülesütlemiseks on vaijaline kahe-. kuni neljanädalaline tähtaeg, kui lepingus ene ses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Ülesütlemise aeg on selleks ette nähtud, et töölist ei saaks mitte, otse kohe vallandada ja t ööta jätt ta, vaid et temal enne töökoh.a kao tarni st oleks võimalus 2-4 nädalat töötada ja.töötasu saada. Töölepingut lõpetada seitsme, päeva jooksul on tööandjal vaid.siis võimalik, kui käitises või selle osas muutub töötamine täiesti võimatuks kauemaks kui seitsmeks päevaks, kas sulgemise tõttu avaliku. võimu - pbolt, tulekahju,- auru kat-. la ImÄcemtse, veeuputuse või mõne muu sa&rase põhjuse tõttu, milles pole süüdi tööandja ise. Mingit säärast põhjust ei oäe vabriku sulgemiseks jõuiuvaheajaks", mida väga laialdaselt tehakse. Van Zeeland Kanadas Belgia endine peaminister van Zeeland on saabunud New Yorki, kust ta Kanada valitsuse kutsel sõidab kolmeks päevaks peakuberner lord TweedsmuirMle külla. Sellele külaskäigule omistatakse erilist huvi ühenduses läbirääkimistega, mis on ette nähtud van Zeelandi ja Kanada pea ministri Mackenzie King'! vahel. Nende läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks on leida aluseid majanduse tervendamiseks, mis on hädavajalik üldise poliitilise seisu korra rahunemiseks. Läti alandas intressimäära muudatuse krediidiseaduse kohta. Seda mööda cm intressimäära ülemnorm Lätis kindlaks määratud 7 protsendile aastas senise 8 protsendi asemel. Rahaminister Valdmanise seletusel oil intressimäär, sest ajast saadik kui see a. määrati kind laks 8 protsendile, tegelikult madalam, kuna kaubandus-tööstuskoja algatusel kõik suuremad erakrediitasutused olid kokku leppinud nõuda mitte rohkem kui 7,5 protsenti. Läti pank ei nõudnud roh keim kui 6 protsenti. See krediidi odavaks muutumine oli suure tähtsusega majandus tõusule. Hoiusummade suure kasvamise tagajärjel (378 miljonit latti möödunud aasta 1. septembril 428 miljon* latini käes oleva aasta samal kuupäeval) on tekkinud teatav läbikäigusummade ülejääk. Selle tagajärjel on osutunud võimalikuks int ressimäära veelgi alandamine. Kahtlema ta hakkavad krediitasutused nüüd nõudma veelgi väiksemaid protsente. Eesti laevade liikumine 22. detsembril a. A.-e. Tallinna Laevaühiause laevad: A.-l. KAJAK väljus 14. XII Tallinnast Imminghami, MARET väljus 16. XII Mur manskist Gdyniasse, PIRET väljus 14 Xli Imminghamist Murmanskisse, sealt Lim hamni, SULEV saabus 14. XII Sunder landi, sealt Bordeaux'sse, TORNI väljus 16. XII Danzigist Antverpenisse, sealt Immingham-Veijlesse, KALEV saabus 18. XII, MALL väljus 21. XII Antverpenisse. MAI saabus 19 XII Bordeaux'sse. JUTA saabus 18. XII Blayesse. ALEV saabus 17. XII Barry Docki, OLEV väljus 14. Xli Bordeauxlt, MARI saabus 14. XII Klags hamni, sealt Danzigisse, Antverpenisse, JÄRVAMAA väljus 21. XII Nullist Me thili, sealt Tallinna, KAI väljus 15. Xli Sunderlandist Tallinna, siit Danzigisse, Antverpenisse, KODUMAA väljus 16. XII Hamburgist Tallinna, PEARU väljus 17. XII Tallinnast Hamburgi; M.-l. LÄÄNEMAA väljus 13. XII Burnt islandist Tallinna, sealt Danzigisse. Tur ku, VIRUMAA väljus 16. Xli Pärnust Londonisse, sealt Grangemouthi, Klaipe dasse, Tallinna. Käsmu laevaomanike laevad: A.-I. ELNA väljus 16. XII Middtes broughist Narviki, MAIA loodab väljuda 21. XII Hullist Riiga. HILDUR saabus 17.- XII Tallinna, siit Roueni kaudu Lon donisse, SIGRID väljus 20. XII Londonist Methili, sealt Helsingisse, MARIA saabus 19. XII Bonessi, sealt Leithi kaudu Aal borgi, NEMRAC saabus 16. XII Tallinna, ELLA saabus 14. XII Uurassc, sealt Hulii, MINNA saabus.22. XII Imminghami, sealt Kalundborgi, LINDA väljus 20. XII Ay rist Rabinasse. KOTKAS saabus 21. XII Ymuidenisse, JULIA loodab väljuda 22. ycii ihullist Sunderlandi, sealt Itaalia ja Tapani kaudu Norra, ROMEO teel Tal linna." ' E. Bergmann ja Ko laevad: Ä.-I. KOIDULA saabus 13. XII Cardiffi, KEILA Rotterdamis; sealt Lõuna-Amee rikakse, KADRI teel Ne\vcastle'i Turku, LIINA Makslahtis, sealt Tallinna, KUL DA Sharpnessis dokis, KADLI väljus 20. XII Uurast Sharpnessi,» KAIDA saabus 16. XII Antverpenisse. J. Rangi, G. Otmanni, J. Kurgo j. t. taevad* A.-l. ARCTURUS saabus 15. XII Lon donisse, MERKUR väljus 21. XII Londo nist Blythy, MARS saabus 14. XII Uuras se, URANUS väljus 17. XII Hernösandist Jerseysse, KASTOR väljus 12. XII Vaa sast Invernessi, POLLUX väljus 16. XII Hullist Söderhami, REGULUS saabus 20. Xn Lövenfifi, POLARIS saabus 12. Xli Wiki, VEGA saabus 20. XII Falkenbergi, ORION saabus 15. XII Terneuzeni, SA TURN väljus 14. XII Falkenbergist Gdy niasse. A.-s. Merilaid ja Ko laevad: A.-l. KURESSAAR saabus 16. XII Car diffi, sealt Casablancasse, MERISAAR väljus 17. XII Hullist Sevillasse, OSMUS SAAR saabus 17. XII Tuniisi, NAISSAAR väljus 17. XII Bilbaost Cardiffi. L.-ü. EEROO laevad: A.-l. EOS Guernseys, HELIOS teel Stuksundist Riiga, HERMES teel Antver penist Stokholmi. R. Nelbergi j. t. laevad: A.-l. TIIU teel Barrowst Rotterdami, VIIU Gdynias, TOOMAS Gbentis. 0.-ü. Kalanduse taevad: A.-l. EESTIRAND teel Buenos Airesist Bergenisse, KALARAND ajalepingul, sõidab Bombay Karachi vahel, HÄRJU RAND saabus 10. XII Sunderlandi, VI RURAND ja m.-p. ELSI Tallinnas. P. Rass ja Ko laevad: A.-L ÜHTI saabus 20. XII Tynei, KERI Londonis. A.-s. Eesti Laevanduse laevad: A.-l. NAUTIC saabus 18. XII Leningra di, BORGHILD teel Londonisse. Haapsalu Laevaomanike laevad: A.-l. TAAT saabus 22. XII Hulli, REET saabus 22 XII Methili. A. Kalmi taevad: A.-l. BEGONIA teel Antverpenist Ves terosi, MARGO saabus 20. XII Londo nisse. 6. Sergo fa Ko laevad: A.-1. HIIULA. VOHI ja m.-p. HILDA NA Tallinnas. E Jakobsoni j. t. laev: A.-l. LAKE LUCERNE teel Fäfsöst Antverpenisse. Job. Tengi laev: A.-l. ARNO Tallinnas. Metsaturu seisukorrast Soome töösturi arvamisi hindade kujunemistest Soome 0.-ü. Serlachiuse president G. Serlachius analüüsides praegust olukorda metsamaterjali-turgudel, avaldas järgmisi mõtteid: Sageli võib ajalehis näha metsaoma nikele antavat nõu, et nad ei müüks oma metsatooteid praeguste hindadega ja ootak sid paremaid aegu. Omalt poolt usun selle olevat halva nõuande. Käitistel ja metsaomanikel tuleb siiski hoolt pidada selle eest, et maa majanduslikus elus ei tekiks seisak, kuigi teame, et üks aasta annab paremaid, teine halvemaid tulemust, läinud aastal tooraine eest maksetud hin nad olid, otseselt öeldes, ebaloomulikult kõrged. Et töösturid siiski olid nõus maksma nii kõrgeid hindu, tuli sellest, et läinud aasta keskpaigas saadi eriti häid hindu neist puuümbertöötamistoodetest, mis klientidele otsekohe saadi kätte toi metada. Kuid ilus kujutelm purunes kiiremini kui oli võidud aimata, ja hinnad lan gesid ligi 50 protsenti. Käitiste omanikel ei olnud kuigi suurt ~ kasu kõrgetest hindadest, sest suurem osa kaubast oli juba varem müüdud ette sõl mitud lepingute kaudu odavate hindadega ja müümata kaupa oli nii vähe, et selle mõju ei aimud end kuigi palju tunda. Nii said ainult metsaomanikud kasu juhusli kust kõrgkonjunktuurist. Lühikese ajaga ostsid tehased suuri tooraine-hulki kõr geimate hindadega ja on nüüd sunnitud müüma puukaupa, puumassi, tselluloosi ja paberit otse ruineerivate hindadega. Järjelikult peaks olema selge, et Soomes ei ole praegu ühtki tehast, kes nüüd suu daks maksta sama kõrgeid hindu kui a. lõpul a. raideperioodi] võisid kõik metsaomanikud üldiselt olla hindadega rahul. Siis oli olukord turgudel parane nud ja läbimüügi võimalused olid märga tavalt paremad kui nüüd. Tehasteomani kud pakuvad praegu peagu sama hinda, kui aastal, ja veel pisut kör gemaidki paberipuu eest kui siis. Neis tingimusis ei ole arusaadav, et ajalehed, kui nad esindavad metsaomanike huve, soovitavad neil oodata paremaid aegu. Edasi G. Serlachius tähendas, et tema kaks poega tegid hiljuti ringreisi Euroo pa suuremais metsaostjates maades, ja ju tustasid tagasi jõudes, et olukord metsa materjali-turgudel on eriti sünge, ja et nad olid sunnitud oma toodete niigi mada laid hindu veelgi alandama, et mitte kao tada kõiki tellimisi. Kahjuks on väljavaade seesugune, ütles G. Serlachius, et aasta tuleb veelgi halvem kui oli äsja lõp pev aasta. Parem müüa metsa nüüd pakutavate hindadega, et hiljem ei oleks sunnitud müüma veelgi madalamate hindadega. Igal juhtumil raiumist teostatakse käesoleval aastal palju vähem kui eelmistel aastatel. Metsatööjõu saamine on nüüd juba kül laldane. Kui raided lõpetatakse, jääb kindlasti palju inimesi tööta. Kuna ei peaks olema saeveskeid või tehaseid, kes teadlikult maksaksid nii kõrgeid hindu toorainest, et neil ei ole võimalust seda jlnia suurte kaotusteta ümber töötada, järgneb sellest, et tagavarade lõppedes hakkavad kõigepealt saeveskid ja siis paberi tehased tööaega vähendama või jää vad täielikult seisma. Selle tagajärjed an navad end tunda mitte ainult töölistele ja tehaseomanikele, vaid samal määral, kuigi ehk pisut hiljem, ka taluomanikele. Mida selline olukord tähendab riigile, peaks olema igaühele iseendast selge. Jakob Tengi laev: M.-p. DIONE Kopenhaageni». T. Vompa j. t. laev: A.-l. ÜBARI Antverpenis. G. Orava J. t. laev: A.-l. PÄRNU saabus 18. XII Danzigisse. N. Lopato j. t laev: A.-1. SEVERONIA saabus 20. XII Stok holmi. G. Roosvee j. t. laev: A.-l. TÖNU väljus 20. XII Antverpe nist Methili. C. F. Gahlnbäcki laev: A.-1. BALTONIA teel Liverpooli. J. Adamsoni j. t. laev: A.-l. TAARA ajalepingul, sõidab Prant suse ja Saksa sadamate vahel. L. Varriku j. t laev: A.-1. EHA teel Gdyniast Tallinna. L. Auliku j. t. laev. A.-1. LEOLA Danzigis. C. H. Kopil j. t. laev: A.-I. ALFA sõidab Gdynia ja Riia vahel. Prahlturg Käesoleva nädalaga algas merekau banduses vaikuse periood, mis tavaliselt algab nädala päevad enne pühi ja kestab kuni jaanuari keskpaigani. Kui arvestada veel, et prahiturg viimasel ajal üldse on olnud väga nõrk, siis eelolevad näda lad kujunevad eriti vaikseks ja väheiuba vaks. Ootamata järsk temperatuuri lan gus mõjub omakorda takistavalt navi gatsiooni lõpposale. Sest külmade ilmade edasikestmisel kujuneb viimaste metsalaa dungite pealevõtmine raskeks, kui mitte võimatuks. Kui vaadata laevanduse tegevuse või malusi talveperioodil, siis näib, et välja vaated on väga pessimistlikud. Meil lae vad, mis suures enamuses on tegevuses metsavedudel, lõpetavad tegevuse talve kuu esimesel poolel. Muudel vedudel aga ei ole tasuvaid prahtisid. Arvestades Balti- ja Põhjamere rajooni prahi turu nõrkust, on oodata, et eelmisel talvel jääb meie lae vastikust seisma rohkem üksusi kui seni, ja peaks ütlema, isegi kriisiaegse seisva tonnaaži. _L. -Ameerika viljavedudel sooritati mõned üksikud tehingud miinimum hinda dega. Arvestades siin püsinud kauaaegse nõrga turuseisuga on laevaomanike huvi selle rajooni vastu viimasel ajal vähene nud, kuid see asjaolu on omakorda mõju nud pisut elustavalt turu seisule. P.-Ameerika vanaraua-vedudel püsis hind Ühendriikidest Jaapani maksti 16/6. Ida-turul võiks märkida, et Kaug-Ida vedudel tegevus elavnes ja hinnad para nesid 1/ võrra tonnilt. Rotterdami või Hamburgi maksti 27/ tonnilt. Austraa lia ja India veod püsisid endiste hinda dega. Läheda-Ida rajoonis oli üldiselt vaikne, kuid tonnaaži vähese pakkumise tõttu siin hinnad edenesid pisut. Nii maksti Mustalt merelt ja Aleksandriast Inglisse ja Antirerpeni /6 võrra paremat hinda, kui eelmisel nadalal. Sama võiks märkida ka rauamulla vedude kohta Vahemerest Inglisse.. Sütevedudel Inglisest L.-Ameerikasse ja Vahemerde oli turg äärmiselt nõrk. Vahemerde maksti 6/ kuni 6/6 ja Bu enos Airesi 10/. Süfceveod Inglisest Baltikumi, mis seni ShSÜi «huldaval tasemel, on viimasel ajal tublisti nõrgenenud, mis AuJ^a^-e Vlte hooaj'a lähenemisel. Battümmk Prahid In^lisest 27/8000 tn., söed, Hartlepools Nör /MUndby, 4/9 jaan.; 25/2700 tn., söed, Forth - Aabenraa, 5/. jaan.; 18/2000 tn., soed, Forth Kopenhagen, 4/9, jaan.

5 Neljapäeval, 22. detsembril 195 b Päeva I e h t Nr Külm pigistab Prantsus- ja Inglismaad Laevaliiklemine on katkenud. Surmaohvreid Britis Eestis ja Kesk-Euroopas temperatuur tõusnud Suu eest Hoolitsemine odol'iga on otsekohene heategu. Suus esineva ja hambaid ikka enam Ja enam rikkuva mädaniku arenemine tõkestatakse ning iga ODOL suuloputuse järele levib kogu suus elustav värskus. Kui siis veel /Ct~V puhastada hambaid vlp'n \ Juba üleeilsest saadik näitab meil ilm peh menemise tendentsi. Iseloomustavad on tem peratuuri andmed Tallinnas, alates keskööst vastu kolmapäeva, millal oli külma 16 kraa di, eile hommikul 16,5 kr., eile keskpäeval 12 kr., kell 4 p kr., kell 8 õhtul 14 kr, ja kell 10 õhtul l4 kraadi. Ba romeeter langes eilse päeva jooksul 779 pealt 777-le. Puhusid ida- ja kagutuuled. Pilvi tuse tihenedes võib tänaseks loota pakase pehmenemist veel mõne pügala võrra. Kõrgrõhkkond püsib praegu Põhja-Skan dinaavias, Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Venes. Madalrõhkkond oli eilseks vallutanud Kesk ja Lääne-Euroopa, laienedes põhja poole. Saksas, Rootsis ja Läti rannikul sadas eile lund. Kogu Kesk-Euroopas tõusis tempera tuur eile tunduvalt. Pariis, (ETA) (DNB) Külm ja lume sajud takistavad liiklemist kogu Prantsusmaal. Idast tulevad rongid saabuvad suure hilinemisega. Liiklemine Pariisi eeslinnades seisis teatava aja peaaegu täiesti ja seati hiljem autobuste abil jälle jalule. Sise-Prantsusmaal seisis teisipäeval kogu õhupostiteenistus. Ka laevaliiklemine Prantsusmaa ja Inglismaa vahel on katkenud. Lennukid Tšeh ho Slovakkiast ja Belgiast ei ole Pariisi saabunud. London, (ETA) (Reuter) Möödunud ööl on sadanud mitmel pool Suur-Britannias lund. Temperatuur on üha langemas. Kardetakse, et selle tagajärjel võivad muu maailmaga kaotada ühenduse külad, mis asetsevad üksikuis ja maha jäänud piirkonnis. Külmalaine on nõudnud uusi surmaohvreid. Mitmed maanteed on täis tuisanud. Samuti on hilinemas rongid. Külm on tekitanud suurt viletsust ja häda Lowestofti lähedal asetsevas laagris, kuhu on paigutatud 600 juudi põgenikku. Mainitud laager oli kavatsetud esialgu vaid suvi seks tarviduseks, kuna seal puudub igasugune kiit tesisseseade. Ka keskküte! ei olnud võimalik kohe sinna sisse seada, mispärast juudi lapsed on pai gutatud lähedal asetsevaissc hotellidesse ja kooli desse. Riia, (ETA) Seoses tugeva pakasega on viimaseil päevil Latgallias olnud näha ka hunte, kes on tulnud Lätti arvatavasti üle Vene piiri. Poolsada kihnlast jäävangis Kihnlaste..laager" Mania saarel Teatavasti jäid 26 Kihnu saare elanikku, kes tulid Pärnu jõululaadale, üleöö saabunud külma ta xajärjsl, mis lahe osaliselt kinni kaametas, Pärnu, Valige pühadelauale häid mahla- ja karastawaid jooke, «lift TAIKO joobe! Teie teenistuses tel , \i V Alates 10. nov. s. a. T ALK O" täidab malilajooke väävlishappc- M,l J vabalt ja pudelid kannavad järgmist etiketti:..valmistatud külmal ML teel. Ei sisalda konservaineid. VAÄVLISHAPPEVABA". oobasma jää tugevnemist, et.siit alustada tagasi sõidu kodusaarele juba üle jää. > Kuna aga jää la hel praegu veel kehad! inimest ei kaarna, ja mitmel nõel leidub veel vaba vett, siis kihnlased pärast paaripäevalist viibimist Pärnus sõitsid Pootsi, kust lootsid kõige hõlpsamini koju pääseda. Ent seegi lootus osutus petlikuks, seet Pootsi ranna ja Kihnu saare vahel on samuti kohati veel vaba vett ja jää suppi. Lisaiks Pärnust sõitenud laadalistele saabus Pootsi veel paar tosinat kihnlast-metsatöölist Pär numaa metskondadest, kes külma tulekul metsatöö delt vabanesid, ning nüüd tahavad pühiks pääseda koju. Eale kolisid kõik kihnlased -r- poolesaja ini mese ümber Pootsist Mania saarekesele, kuna jää Mania ja Pootsi vahel on juba tugev ning kan nab inimest kui ka hobust. Praegu ootavadlki kihn lased saarel jääolude paranemist ning kogupääs mist. Vormsi-Haapsalu vahel hobu ühendus Wormfi ja Haapsalu wahel on meri Kattunud juba niiwürd tugema jääga, et eile hakati iile käima hobusöidukitega. Wirtsu Kuiwastu wahel peab cndt selt ühendust..jüri Wilms", kuna RohukiUa-Helter maa liinil wiibib..merlkaru". Narva lahel algab lõhepüük Narva lahel on tekkimas juba kindel jää. Kui praegused külmad püsivad, siis peetakse tõenäoli seks, et nädala-paari pärast on laht juba kattunud - kindla jääga. Kalurid teevad praegu ettevalmis- U tuai jääpiiügiks. N.-Jõesuu kalurid pole saanud sõi- M ta enasm hulk aastaid jääpiiügile, kuna pehmete D talvete tõttu pole olnud Narva lahel kindlat jääd. D Täna talvine pööripäev Kalendri järgi algab talw täna. s. o. 22. detsembril, kell 2 pärast lõunat. Talwisel pööri päeiva! tõuseb päike kell 9,18 ja loojub kell Aasta algusest on möödunud 355 ja aasta lõpuni jääb 10 päewa. Talwise pööri päeivaga hakkab aeg Kiskuma juba peremehe kasuks, sest päew on juba ühe mlttull mõrra pikem. muutuvad need hiilgav- i I valgeks. Aroom" Tallinn. 2. diviis 20-aastane rliflrlwhm Metodisti kirik ümberehitamisele Kirik, mis ehitati kapjakuuriks ANTS StLVERE ÕLLETEHASE Peressaares õnnistatakse uus koolimaja 2. Diviisi ülem oma lähemate abilistega diviisi juhatusest detsembris Paremalt: alumine rida kolonel med. H. Silbermann. VR 1/2, kindralmajor J. Kruus, VR 11/3 (diviisi ülem), kolonelleitnant J. Lukas. VR 1/3; ülemine rida kolonel K. Mutso, kolonelleitnant E. Melts, VR 1/3. Metodisti kirik Veerenni tänaval Metodisti kiriku Weerenni tän. nr. 4-n on ehi tanud kohwltööstur Ed. Lilienthal. Wene wöimudeit, kellele ei meeldinud wabakiriklik liikumine, ei saa dud muidu luba kui esitati kinnitamiseks kavfakuuri vrojckt, millises hoones peeti siis ka jumalateenis tusi kuni sakslaste tulekuni. Wiimajed aga nõudsid hoonele kiriklikku wälimust ja torni ehitamist, mis ka teostati. Wana Tallinna plaani järele on kirik ehitatud just samale kohale, kus asetses linna poomise plats. Sellest tulla ka sinna saabuma Waestepatuste iänawa nimetus. Hoone on suurim wabakiriklik ruum Tallinnas 1200 isteplatsiga ja mahutab kuni 3000 inimest. Iga aastased suured uskudeivahelised allianss-konwerentsid ja tähtjamate «välismaalaste koosolekud peetakse sel les kirikus, mille sisemus ikka weel on lao-taoltne. Metodisti koqudus, kellele nüüd hoone kuulub, on asunud selle Ämberehitamisele ja silmas pidades üldist kodukaunistust sa metodistide sotsiaalset tööd, palud selleks ka kaaskodanike toetust. JA KARASTAVAD JOOGID G JÕULUKS O * UUSAASTAKS # ilmüsio: K. A. Hindrey: SüdcHTIGCI, Peressaare algkooli hoone tagakülg Peressaare uudismaa-asunduses valmis hiljuti uus algkoolimaja, mille pühitsemine toimub nelja päeval. Aktusel on peale jumalateenistuste kõned haridusministeeriumi esindajalt, Viru maavalitsuse haridusosakonna juh. E. Raatmalt, koolinõunik H. Linsilt, asundusameti esindajalt j. t. Samal päeval on Peressaare koolilastele korraldatud suur jõulu puu, mille korraldamiseks president kinkis 250 kr. Peressaare koolimaja ehitati asundusameti ja Tudulinna vallavalitsuse poolt ja läks maksma 7 milj. senti. Äsundusamet kandis kuludest 75%. Koolimaja on avar kahekordne kivfehitus, milles Novellid. Hind Kr Hindrey huvi on selleski novellikogus nagu varemaltki kõige põlevam psühholoo giliste probleemide vastu ja ta nimele tulevad siin kõige suuremad võidud sellel alal. Kogu sisaldab kuus novelli, mis on kahtlematult ühed parimad meie novel likirjanduses. K. Merilaas: Määflt66 tuliigci. Luuletused. Hind Kr Maantee tuuled" on esimene raamat noore luuletaja sulest, kelle kujunemist on suure huviga jälginud luulesõbrad. Vormiliselt tänapäeva parimal tasemel, haarab meid Merilaasi luule inimelu tunnete hingestatud kujundamisega. 24. detsembril g. a. möödub 20 aastat sellest päe vast, millal meie kodumaad üle ujutada ähvardava punase laviini tõkestamiseks Lõuna-Eestis kutsuti ellu 2. diviisi juhatus ning moodustati 2. diviis. 2. divisii loomine Vabadussõja kriitilisemal ajajär gul oli üheks järjekordseks sammuks rahuaja olus tikus ellukutsutud rahvaväe organisatsiooni ja juh timise ümberkujundamisel ning kohaldamisel sõja aja nõuetele, mis Vabadussõja õnnelikus lõpule viimises omas suurt tähtsust. Vastupanu korraldamist Lõuna-Eestis raskendas muu hulgas see asjaolu, et kohapeal puudus kõr gem juhtimise keskus, kes oleks korraldanud kaitse organiseerimist ja tegevuse üldist juhtimist kogu lõunarindel. Rahvaväe tolleaegse organisatsiooni kohaselt allusid siin formeeritvad üksused 1. di viisi ülemale kindral major A. Tõnissonile. Kuna aga diviisi ülem Viru rinde juhtimiseks olude sun nil 28. novembril asus Narva, muutus sidepidamine temaga väga raskeks. Niisuguse, juhtimise alal äärmiselt ebasoodsa olukorra parandamiseks lõunarindel hakati astuma samme juba detsembrikuu esimesel poolel, kuid lõp likult lahenes küsimus sõjavägede ülemjuhataja polkovnik J. Laidoneri ametisse kutsumisega, mis toimus 23. detsembril Kohe järgmisel päeval. 21. detsembril moodustati 2. diviisi juhatus ning 2. diviis polkovnik V. Puskariga eesotsas. Noore diviisi olukord a. lõpp-päevil oli väga raske. Samal ajal kui vastane jatkas täie hooga pealetungi, olles eemal Pärnust vaevalt 40, Viljandist des keskustes jatkata väeosade kiiret formeerimist peale klassiruumide ja muude õppetööks vajaiistc ruumide on ka elukorterid õpetajaile. Peressaare algkoolis õpib praegu 73 last, kool on kuueklassiline ja kahekomplektiline. Koolijuha tajaks on Vold. Nelke. ning täiendamist. Kõikidele raskustele raa tarnata loodi viletsasti relvastatud salkadest peagi tublid väe osad. kes juba a. jaanuari esimestel» päevadeks tõkestasid vaenlase edasitungi Lõuna-Eestis ja al gasid omakorda edukaid vastupealetunge. Mõni päev hiljem algas diviis ülemjuhataja korraldusel üldist vastupealetungi ja koos soome Põhja-Poegade rügemendiga puhastas vaenlastest a. veebru ari keskpäeviks peaaegu kogu Lõuna-Eesti. Vaenlaste väljatõrjumisega Eesti piiridest _ pol nud 2. diviisi ülesanded veel kaugeltki täide tud. Juba veebruarikuu teisel poolel algas vaen lane kahekordses ülekaalus olevate jõududega uut pealetungi Eesti vallutamiseks. Nüüd tuli diviisil, kes kuni aprilli alugseni teostas Eesti lõunapiiri kaitset Liivi lahest Pihkva järveni ligi 300-kilo meetrilisel rindel, näidata üles suurimat südidust ning meelekindlust, et tõrjuda tagasi vaenlase mee leheitlikud läbimurdekatßed. Lahingud, mis väikeste vaheaegadega kestsid üle kolme kuu, kujunesid kõige ägedamaiks Võru all. Diviis jäi võitjaks ja paiskas demoraliseeritud vaenlase kaugele välja poole Eesti piire. Teostades a. augustist kuni Vabadussõja lõpuni meie kagupiiri kaitset, 2. diviis lõi edukalt tagasi kõik vaenlase katsed tungida meie territoo riumile. 2. diviisi ülemaks rahu ajal on olnud kindral» major O. Heinze VR 1/2 ja 11/3 (3. sept kuni 1. jaan ), kindral major E. Põdder VR I/l (1. jaan nov ), kindral major (praegu kindral leitnant) N. Reek VR 1/2, 11/2 ja 3 (1. nov, märtsini ja 6. märtsist märtsini 1934.), kolonel E. Kubbo VR 1/2 ja H/3 (5. märtsist märtsini 1929) ja kolonel A. Traksmaa VR 1/3 ja H/3 (30. sept sept. 1936). Alates a. sügisest on diviisiiilem kindral major J. Kruus VR 11/3 ja diviisi staabi Ülemaks kolonel leitnant J. Lukas VR 1/3. Hukkus Briti aurik Kiel, (ETA) (Havas) Täna hom mikul hukkus Balti meres öresundi kohal 1937-tonnine Inglise aurik Jeanne" Car diffist. E. Tammlaan: RStlldflS kodli. Draama. Hind Kr Tammlaane draamat Raudne kodu" võib nimetada häbenemata eesti näitekirjan duse viimaste aastate parimaks. Kuna autor teose põhielundid on liitnud praegu Hispaanias toimuvate heitlustega, siis see teos on eriti värske ja kaasakiskuv. EESTI KIRJANIKKUDE LIIDU KIRJASTUS. Tartus, Aia tän. 19. Posti jooksev arve 23-29, ifl Viimaseid telegramme täna hommikul Tallinna ladu S. Patarei 20. Tel , Leedu ja Saksa vahel avati piir Klaipeda ja Saksamaa vahel kaotati passid ja viisad («Päevalehe" eriteade) Kaunas, Leedu valitsus täitis Klaipeda sakslaste ühe olulisemaid nõudmisi kaotas passid ja viisad Klai peda ja Saksamaa vahel. See tä hendab piiri avamist Leedu ja Saksamaa va hel, missugune piir oli seni hermeetiliselt suletud. Leedu väike seim astub kokku 23. dets. Seal esineb peaminister Mironas ümberku jundatud ' valitsuse deklaratsiooniga. Vene sõjatranspordid külmasid" Siberis kinni ( Päevalehe" eriteade) Moskva, Mitmed sõjatranspor did, mis Euroopa-Venemaalt saadeti teele Kaug-Itta ühenduses vahekorra teravnemi sega N. Vene ja Jaapani vahel, on Siberis jäänud seisma suure pakase tõttu. On võe tud tarvitusele abinõusid nende transportide vabastamiseks. Ka Kesk-Venemaal on osa liselt katkenud raudtee- ja telefoniühendused. Rahutusi Franco tagalas Kaks diviisi saadeti korda looma Hendaye, (ETA) (Reuter) Siia saa bunud sõnumite järele 015 üks kuni kaks frankolaste diviisi saadetud Galiitsiasse (Loode-Hispna nias) maha suruma rahutusi tsiviilelanike hulgas. Sõnumite järele, mis nüüd lükati frankolaste tea detebüroo poolt ümber, olevat Burgoses 3. detsemb ril vangistatud 765 isikut, nende hulgas 400 ohvitseri ja sõdurit, kusjuures suur hulk ohvitsere olevat kohe maha lastud. Tülisid Briti valitsuses London, (ETA) (I)NB) Sõjaminis ter Hore-Belisha algatusel astusid täna kokku va bameelsed rahvasaadikud ja võtsid vastu resolut siooni, milles protesteeritakse selle vastu, et Hore- Belishat nimetatakse tema vastaste poolt võime tuks jä ebakohaseks sõjaministri kohale. Seejärele Hore-Belishal oli pikem läbirääkimine peaminister Chamberlainiga. Viimane läks hiljem kuninga juu re, kellele ta andis seletusi tekkinud olukorrast. Kuuldavasti on Chamberlain kutsunud homseks en da juure sõjaministeeriumi alamriigisekretäri lord Strathcona ja asumaade alamriigisekretäri lord Dufferin and Ava*. Poliitilistes ringkondades pee takse võimalikuks, et otsus selles küsimuses lan geb õige pea. JHpinu.^ Šveitsi tnpsuskell Antimagneetiline-tolmu kindel AINUESINDUS: %ipjh»i»f TALLINN ll! K K 17 \

6 6 Nr. 347 Nelja Päevaleht äeval, 22. detsembril 1958 Näib, et ta peab meid murdvargaiks!" Aruvälja Andres ootab jõulupühi Nüüd on see aeg jüba nõuna kaugele läind. et aasta lä heneb warsti lõpule ja jõulu pühad on ukse ees. Ma ole olud kogu need pää wad köbasti anepis. sest kange külm kip pus kartühlikuhjade kallale ja meitel oli Sassiga tegemist, et külmataadile piiri panna. Ühtlasi tuli seda õlle märga teha ja muid ädawajalisi asju ajada, nönna, et ma põle aru saandki, kudas need pääwad kadund on. Ka põle mä pühade-eelses askelduses saand aega wastata kirjadele, mis mulle saadetud on lugejate poolt ja milledega juhitasse mo tähele panu ühele wöi teisele elunähtusele, mis ei ole sedasi, nagu see kirjakirjutaja arwates peass Lähema! aja! š+ esitab oma esimese M w u WM * ma Lee on esimene joonistatud suureeskava. 100% esletenduskinos &AU i suurfilmi vennaste IWW MMM M»MM > MU >W loomulikes värves. IH tundi volu ja naudin* Grimmide surematu I»» I W D 1111 «ut. Lelle filmi juures töötas 750 joonista* MS vtsnon*r«.3;luullwoisßßß mi PuIDiPuISSI«Z> olema. Nii kirjutab mulle Jõepere Toomas, et tä ma arwates ei wähenda see põllutööliste puu bust. kui töölistele ehitasse majad ja antasse neile aiamaad, sest nönna kaua. kui maawalit suse ja riigi tööde juures makstasse nönna ränku palku kui seni. ei taha keegi talutööd teha. Jõepere Toomasel läind kah poiss mi nema ja kiitnud pärast, et tä ei mõtlegi änam talutööd teha. kuna teenib kümme kuni wiis teist rooni pääwas. Ma mõtle, et see poiss küll wist kelkis naasama, sest sehukest kõrget palka wõib tee nida ehk mõni üksik isik juhuslikult ja tüki töö juures, aga ega üldiselt need riigi- ja maawalitsuse palgad nönna rängad ei olegi. Wõi mis need riigi- ja omawalitsuse mehed ja tööandjad siis peawad tegemagi, kui odawamalt tööjõudu saada ei ole. See ongi see äda ju. et meil on inimesi ws he. 3a kui töökäte järele on nõudmine suur, siis tõusewad ka palgad. Ma arwa siiski, et kui on sulastel-tüdrikutel maal oma pesaehitamise wõimalus. siis inimesi ikkagi maale rohkem pidama jääb. Ega kõik. inimesed taha ühest paigast teise ulkuda ja ega igaühele ka see linnaelu meeldi. Muide ei taha ma praegu änam sehukeste robleemidega tegemist teha ja ma akka ennast saadma jüba pühade wastu. Maailmas ei ole küll tanawu seda õiget rahu olemaski, sest rah wastel näikse see maamuna kitsass jäänd ole mat. Riigimeestel on palju nõudmisi ja relwade ragistamisi. Meil aga sii oma kodumaa pin nal waalitseb. taewale tänu. rahu ja me wõime rõõmuga ning rahuliku meelega pühitseda jõu!u pühi. Kui nüüd röbeda külmaga tuless natse ka seda lumekatet. eks siis oless jõuludel see õige ilme. Mis siis wiga istuda soojas tares särgi wääl ja waadata aknast walgeid wälju ja är matand metsa. Ehk jälle tõmba end wanas rehe toas jüulueintele sirakile ja mülguta neid mi newiku mõtteid noorusajast, kui need jõulu pühad olid nagu rohkem eledamad ja rõõm samad. Sai tehtud toredat saanisõitu ja kõik. Nüüd põle änam kuljuste ja aisakella äält kuuldagi. Puha autod ja bussid kihutawad kau da teed. tolmupilwed taga. Paari pääwa eest ma nägi. kudas üks pa risnik wiis wäoauto täie kuuski linna. Kuus kede ladwad ja oksad, mis ripnesid üle auto ääre, olid tolmu täis. Mis jõulupuud sihukesest '( Hob Eesti kunsti esindusnäitused wälismaile " mjjnn Näitused korraldatakse Roomas, Budapestis ja Varssavis Eesti kujutava kunsti sihtkapitali valitsus ka vatseb' a. esimesel poolel korraldada Eesti kunsti ülevaatenäitusi Roomas, Budapestis ja Varssavis. Kutsed kunstnikele näitusest osavõtmiseks on juba sihtkap. vai. poolt laiali saa detud. Näitustele võib esitada eeskätt viimase küm ne aasta silmapaistvamast loomingust maale, skulp tuure ja graafikat. Tööd peavad kunstihoones kohal olema hilje malt 5. jaanuariks. Kuuldavasti tahetakse komisjoni poolt vastu võetud töödest enne välismaale saatmist korraldada kohapealset n.-n. proovinäitust, nagu seda mõni aasta tagasi tehti Moskvasse saadetava kunstinäi tusega. i Eelolev meie kujutava kunsti välis-esindusnäitus on riikide arvult kus meie oleme juba käinud ÜlQva # m * ~ M #püfiade~ ja nüüd läheme kümnes. Esimene eesti kunsti välisnäitus toimus teatavasti a. Riias. Järg nevalt käisime Helsingis, siis Saksamaa mitmes tähtsamas linnas, kaasa arvatud muidugi ka Ber liin; Saksast jätkus näitus Kopenhaageni, Pariisi (vähemas koosseisus), selle järele tuli suurem näi tus Moskvas ning viimati teist korda Riias ja lõpuks Kaunases. Nüüd jatkuva välisnäituste see riaga haarame juba lõunapoolsemat Euroopa sek torit. Põhjariikidest on kuuldavasti järjekorras näitust. Arvesse võttes eelpooltoodut, tõotab tulev aasta meie kunstile tulla välispropaganda mõttes päeval aga selgus, tuli etendus ära jätta, sest Tar 7000-kroonine tule lastega, tahetavat lähemal ajal korraldada ka Ant verpenis. Ettepanekud, sealt on juba sihtkapitalile saabunud. Millal just seal näitus toimub, ei ole praegu veel täpselt selgunud. Peale eeloleva üldkunstinäituse tahavad ungar lased veel Budapestis naha ka meie rahvakunsti- dused ära keelatud, et vältida mumsi-taudi levikut noorte seas. See on juba teiskordne juhus, mil ni metatud näidendi esietendus ära peab jääma hai õnnetus Järvamaal Soodustusi raamatukogudele Tartus on asutatud ja alanud tegevust eraraamatu soodustusi antud, ei ühiskonna ega ka kirjastajate veel Stokholm. Vahemagrupiüst näitust, koos soom kogude omanike organisatsioon. meeleolu Tartus on asutatud tänavu suvel Eraraamatu kogu Omanike Keskselts ehk lühendatult EOK, mis ka siseministeeriumi poolt on registreeritud. Et laiemaid hulki tutvustada EOK-1 tegevuse ja üles annetega, selleks andis selle esimees J. Ots Tartus ajakirjanikele jutuajamise, milles ta lähemalt val gustas EOK-i sihte ja ülesandeid..esimees mär kis. et eraraamatukogude kultuurillne ja ühiskondlik loovad meie rikkalikust veini keldrist valitud kodu- ja valis maa veinid» napsid, konfakld «. t. toogid. Pereisale cm karp häid Sigareid parimaks üllatuseks Sõiaväe Majandusühisus Tallinn, Pikk 11 Vene 5. Tartu Võru Rakvere Pärnu Narva Viljandi Auto uperpall Virumaal Kolpiapaeval umbes kella 1/21 ajal päeval lendas Virumaal Ärkna silla juures kraavi sõiduauto nr. U 955. Auto tegi enne kraavi kukkumist õhus kukerpalli. Sõitjaks oli könsulent H. Pärnamägi, kes sai käest ja jalast vigastada, kuna auto puru nes peagu täielikult. tolmund Kuusest ka saab. Ennewanasti oli jöu luajal rohkem walget lund ja erkrohelisi kuuski. Aga siiski ma oota suure igatsusega neid pääwi, millal kuulutatusse jöuiulapse ja maa ilma lunastaja sündi. Jõulurõõm soojendab ju iga inimese südant, ole sa siis mana wõi noor. Andres Aruwäli. Tin nq Hlltiia tähtsus ei ole sugugi väiksem kui avalike raamatu kogude oma. Meil on palju eraraamatukogusid, mis suuruselt ja väärtuselt tublisti ületavad meie kesk misi rahvaraamatukogusid. Eraraamatukogudele' ei ole seni mingisuguseid sisukas ja elevusrikas. Tartus keelati lasteetendused Kolmapäeva õhtul pidi..vanemuises", Saksa teatri ruumes, tulema esietendusele Paul Rummo K-m. M. Sckaeker, Ratashaeou s lastenäidend..lõunatuule eksirännak". Nagu kolma tu linna tervishoiuosakonna poolt on kõik lasteeten guste pärast. Haiguste tõttu on keelatud ka kinodes kõik lasteetendused. ja raamatukauplejate poolt Senine ebaloomulik olu kord, kus eraraamatukogude omanikud peavad maks ma hoopis kallimat hinda raamatute eest kui ava likud raamatukogud, on viinud eraraamatukogu oma nikke mõttele organiseeruda, et sel teel ühiselt kaitsta oma huve ja leida teid kirjanduse muret semiseks soodsamad tingimusil. Praegu on EOK liikmeid üle 500 ja esimesed tema poolt korraldatud ühistellimised soodustatud tingimusil leidsid võrdlemisi elavat kasutamist. EOK seejuures ei taotle mingeid ärilisi sihte, vaid tahab olla kultuurilise organisatsioonina vaid ausaks va hendajaks. Heade raamatute levitamiseks tahab EOK ka ise algatada raamatute kirjastamist liikmeile koos tööl kirjastustega. Selleks moodustatakse kirjanduse valiku toimkond. Eesti sigade laibad Rootsi rannas Kirnas hukkus viljaküün ja veski ühes seesoleva vallasvaraga Paide, Täna kella 3 ajal va rahommikul põles maani maha Kirna v. Mõnnaku külas Ed. Villeveldile kuu lunud viljaküün ja sellega ühise katuse all olnud katlamaja ja kuivatis. Koos hoo nega hävis tules lokomobiil, peksumasin, kaks niidumasinat, jahu veski ja palju muud põllumajanduslikku inventari, 401'0 kg põhku ja vilja. Hukkunud vallasvara hindab omanik 4500 ja hoonet 1500 kroo nile. Seega üldkahju 7000 krooni. Hoone oli tule vastu kindlustatud valla tulekind lustuskassas, kuna vallasvara oli kindlus tamata. Tuli algas arvatavasti lokomobiilist välja lennanud sädemest, sest eelmisel hi lisõhtul oli omanik jahvatanud endale ja naabritele vilja. Tule öö ajal tekkides oi suudetud midagi päästa. Tallinna fondibörs Tegemist on laeval surnud ja merre visatud sigadega Helsingi, Nagu Slolcholmist teatatakse, on wiimaste nädalate jooksul uhutud Õlandi, Gotlandi, Smalandi ja Blekingeni randa dele umbes 50 sea laibad. Osa sigad st oli tapetud, kuna teine osa oli tõenäoliselt meres hukkunud. KOHV on m6nukt kõigile, mm X kui ostate värskelt kõrveh tatnd kohvi sinult A. REI HOKI kohvixauplusest. kus kohvi kõrveta takse ainulaadse elektriaparaadiga Eestis. V. Karja 4. Tel Et mõlema valitseja reis sündis inkognito, siis ei teadnud tuhanded inimesed, kes mõlemaid valit Vürstinna Lieven sejaid ootasid, et möödasõitjad olid valitsejad; ar vati, et need olid valitsejate adjutandid. Publik ei olnud rahul, et mõlemad valitsejad ( sõitsid Londonisse nagu vargsi...inglise rahvas," ix tahtis kõik saada teada ja krahv Lieven jutustas kirjutab proua Lieven,..armastab, et kuninga pere Suurhertsoginna tahtis isegi külastada regendi oma naisele edasiandmiseks suurhertsoginnale vaid konna liikmed näitaksid endid oma võimu suuruses. õnnetut abikaasat, Wales'i printsessi, kuid siig astus seda, mis ei olnud saladus. Ta armastab, et ta saaks lõbu, mille eest ta on vahele krahv Lieven ja keelas snurvürstinnale Pariis oli liitlaste käes. Tsaar oli Pariisi teinud maksnud raha, nautida lõpuni." sammu, mis võinuks Venemaa ja Inglismaa sõbra hiilgava sõidu ja nädal hiljem saabus teade Napole Aleksander oli teatanud, et ta ei soovi elada likud suhted teravakg ajada. Kui Te siiski tahate oni lahkumisest Prantsusmaa troonilt. Otsustati külastada regendi lahuselavat abikaasat, siis olen troonile panna Louis XVIII. Sellele järgnes,-esi püha James'i palees, vaid Pulteney-hotellis, kus mina sunnitud lahkuma suursaadiku kohalt ja tea mene Pariisi rahu," mis ei teinud aga Prantsus elas ta õde. See ei meeldinud regendile, kuid ta lubas teha kohe visiidi, kui Aleksander Pulteney tan sellest kohe tema majesteedile." Suurvürstinna maale eriti liiga. Vürst Metternich ja lord Castle hotelli saabub. Seal ootasid ees ka juba Lievenid. andis küll järele,, kuid ta ei unustanud iialgi, kui reagh toetasid teineteist, et Aleksandrile mitte anda Keiser ja suursaadik ootasid kolm tundi. Suurhert das ta venna ametnik talle vastu ei tulnud. liig suurt võimu. See vihastas Aleksandri auahnust soginna Katariina ütles põlgavalt: Nii on see Otse imestada tuleb, kui taktitult vene suur väga. mees." Viimaks tuli käskjalg suursaadiku Lieven! hertsoginna inglise legendiga, ta valitsuse ja valit Louis XVIII elas tollal Inglismaal. Ta tahtis, juure kirjaga. Lieven teatas keisrile...tema ku seva partei juhtidega käitus. Kui ta Inglismaale et inglise rahvas tunnustaks teda seaduslikuks tuli, palus ta Lievenit, et see korraldaks iga nädal Prantsusmaa monarhiks, ja seepärast pidas ta läbi ninglikku kõrgust on ähvardatud, et ta käsi võib kord ühe dinee, millest osa võtaksid Londoni selts rääkimisi, et teda Londonis võetaks pidulikult vastu. halvasti käia, kui ta ennast uulitsal näitab. Seepä konna tähtsamad isikud. Kuid igale dineele katsus Seal oldi sellega nõus ja proua von Lieven kirjeldab rast on tal võimatu siia tulla ja keisrit näha." Suurhertsoginna Katariina oli rõõmus, et vend suurvürstinna kutsuda vaid whige, kes olid oposit protsessiooni, mida ta ühes suurhertsoginna Kata nüüd ise sai tunda, kui antipaatne oli Suur-Britan sioonis toryde valitsusega. Ta ei tahtnud kutsuda riinaga jälgis Pulteney hotelli aknast...regent oli isegi ministreid. Lievenil olid rasked päevad. Ta prantsuse kuningale vastu sõitnud kuni Hartwellini. nia regent. Ta jutustas Lievenite juuresolekul, et tülitses suurviirstinnaga mitu tundi. Lieven lootis, Ta istus kuninga ja hertsoginna d'angonlemiga kul inglased ei armastavat regenti. Kui ta uulitsail sõit et pärast tüli Wales'! printsessi pärast suurvürs latud kalessis, mille ette oli rakendatud kaheksa vat, saatvat inimesed teda vilistamisega. Olevat ette tulnud juhtumeid, kui ta peale on visatud kive tinna need dineed lõpetab, kuid ta ei teinud seda. Ta hobust. Neid saatsid hobuste seljas maa-aadel, ja isegi mustust. ' Aleksander oli vahepeal Lievenile kutsus oma nõuandjaks krahvinna Lieven!, kes Londoni väike-aadel ja kõigi lähima krahvkondade pidi sel hommikul sõitma suurvürstinna juure, ja juhtivad tegelased. Hobused olid parimad kogu saadetud kirja läbi lugenud ja nüüd käskis ta tõllal seal algas siis vaidlus, keda kutsuda. Kuid proua Inglismaal. Iga ratsanik kandis kübara küljes ette sõita. Ühes saadikuga sõitis ta siis Carlton von Lieven oli osavam kui ta mees ja tal õnnestus valget kokardi. Kogu London oli jalul, karjus ja House'i, et ise teha esimest visiiti regendile. Läbi rääkimised kahe suure riigi valitseja vahel ei olnud nii mõnelegi nimele, keda suurhertsoginna kutsuda plaksutas käsi. Võõras oleks arvanud, et Inglismaa aga kuigi põhjalikumad kui kõnelused Katariina ja tahtis, kriipsu peale tõmmata. Dineed, mil suur on saanud uue kuninga." regendi vahel kahe kuu eest. hertsoginna talitas niisama ebakorrektselt ja tak Tsaar viibis regendi juures pool tundi. Välju Kui nad Pulteney hotelli lähedusesse jõudsid, titult nagu neid kirjeldasime eespool, muutusid des ütles ta Lievenile:..Vaene vürst!" Suursaadik ütles Louis regendile: Jumala tahtmisel võlgnen kasvatatud inglastele piinaks ja paljud ei tulnudki aga vastas seepeale: Jah, aga vürst, kui teid ai ma tänu oma krooni eest teie kõrgusele." dineedele, Varsti pärast seda oli proua von Lievenil juhus tas pidada kuulsusrikast sõda ja võita niisama Suurhertsoginna käis ka saatkonnas ja suursaa kõnelda prantsuse kuningaga. Ta võttis mind kuulsusrikast rahu." dik võttis ta vastu all trepi juures, ulatas talle Lieven! vastus ei muutnud halba mõju, mida vastu oma voodi kõrval," ütles ta, sest tal oli jal oma käsivarre ja viis ta saatkonna saali. Siis istu keiser regendist oli saanud. Pärast nad eraviisil gades valu ja ta ei saanud kuigi palju seista. Olin sid nad mõlemad ja kumbki neist ei lausunud ühtki enam kokku ei saanud. Regent ei vastanud tsaari ta juures pool tundi. Ta jutt ei olnud rumal, kuid sõna. Kui tsaar lõpuks juunis saabus, hakkas suur visiidile, sest Pulteney hotell olevat selleks liiga oli näha, et ta selle siin varemalt oli koostanud." hertsoginna jälle krahv Lievenigs kõnelema. Tsaari ei võetud vastu aga kuigi suure vaimus avalik ja mitte sobiv koht. Proua von Lieven ni tusega, Ta sõitig Doverist krahv Lieveiti reisivank metab, et Piccadillyl ja teistel uulitsatel seisnud aasta kevadel oli palju tähtsaid sündmusi. Üks teade oli ärevam kui teine. Suurhertsogina» ris. Teda saatis Preisi kuningas Friedrich Vilhelm vähimalt kümme tuhat inimest, kes tahtnud keisrit Sigadel olid Soome ja Eesti tapamajade temp lid. Arwatakse, et sigade laibad on pärit mõnelt laewalt. mis oli Soomest wöi Eestist teel Saksa maale ja mis tõenäoliselt on hukkunud. Nagu Soome suuremad tapamajad teatalvad, ei wõi siin tegemist olla Soome laewaga. Järelepärimisel weeteede-talitusest selgus, et 8. ja 9. dets. lahkusid. Tallinna sadamast 2 Saksa laewa, kummalgi peal umbes 2000 siga. Kuna need mõlemad on jõudnud oma sihtsada masse, ei saa olla juttu nende hukkumisest. Tõenäoline aga on. et mõned sead merel yai gestusid, mispärast need tapeti ja heideti merre. Need laibad on meri nüüd nähtawasti kannud Rootsi randa. 21. detsembril ä. Diskoni Ostjad Müüjad 1 New York 1 $ London Berliin 100 rmk Helsingi 100 smk Stokholm 100 rkr Kopenhaagen 100 dkr Oslo 100 nkr Riia 100 latti Kaunas 100 litti Amsterdam 100 guldnat ,5 Pariis 100 pfr ,5 Zürich 100 škr Brüssel 100 belgat ,5 Milaano 100 liiri Varssavi 100 slotti Danzig 100 guldnat Praha 100 tškr Berliin kliiring keskm.' kurss Milaano kliiring keskm. kurss näha. Mõnel tunnil ei saanud neil uulitsail liikuda. mitte kristlast, ükski valitseja ega valitsus ei vaa Igakord kui keiser astus kalessi või tõlda, tuli met danud sellele lepingule tõsiselt, väljaarvatud vaid sik rüselemine, sest iga inglane tahtis pigstada Aleksander ise. keisri kätt. Aleksander tuli neile kõigile lahkesti Mõistlikum ja praktilisem oli inglise välismi vastu ja see vaimustas inimesi. nistri Castlereaghi Nelja võimu alliansi" vastu Lievenid elasid viis aastat Inglismaal ja nad ei ettepanek, mille 4. artikkel kõneles: Et sõbralikke võtnud puhkust, et sõita Venemaale või mõnesse sidemeid, mis nelja valitsejat maailma õnne huvides teise riiki aastal muutusid sündmused jälle seovad, kinnitada, on suured lepingu sõlmijad või ärevaks, kui Napoleon põgenes Elba saarelt. Samal mud kokku leppinud, teatavatel vaheaegadel kas va ajal peeti Viinis kongressi, kus rohkem lõbutseti ja raha läbi löödi kui tööd tehti. Proua von Lieven teeb etteheiteid kongressi juhtivatele jõududele, kes ei olnud ette näinud või malust, et Napoleon võib põgeneda. Tema teada olevat Inglismaal inimesi, kes tahaksid alal hoida rahu, kuid tema ja ta mehe arvates tulevat Na poleonile püssitääkide ja kahuritega vastu astuda, et Euroopat päästa tema uue valitsuse alt. Eriti pahane oli ta prantslasile. Pärast õnnetumat Napoleonile lahingut Water loo juures tuli sel geniaalsel väejuhil lõplikult ka duda Euroopa näitelavalt ja prantslasil tuli kor raldada Louis XVIII uus vastuvõtt ta teise sisse sõidu puhul Pariisi. Tsaar Aleksander oli rahvusvahelisel pildil siiski tähtsamaid kujusid, kes alguses liitlastega kõneles võrdlemisi upsakat keelt. Kuid inglise välisminis ter Castlereagh oskas tsaari järeleandmistele viia. Alguses tahtis Aleksander müstilise Riia proua von Krüdeneri mõjul kehtima panna kestvat maa ilmarahu, kuid siis muutis ta seda..kristlike riikide pühaks alliansiks." Seda alliansi kava toetasid Austria ja Preisi valitsejad. Nüüd katsus ta veen da alliansi kasulikkuses ka Inglismaa esindajaid lord Castlereaghi ja hertsog Wellingtoni, Waterloo litsejate võimude esindajate ministrite kohta misi korraldada, mis peavad olema pühendatud suurtele ja ühistele sihtidele ja sääraste abinõude lahingu võitjat. Kui inglased omavahel sellest alliansist kõnele sid, siis olid nad arvamisel, et Aleksandri mõistus ei ole päris terve", sest nad ei leidnud tsaari kavas muud kui..saamatut kirjutust ülevast müstitsis mist ja rumalusest". Inglise esindajad informee risid regenti ja ta valitsust. Regent ei olnud ing lise põhiseaduse järele kohustatud alliansslepingule alla kirjutama, ta saatis vaid sümpaatia-kirjutuse. Teised Euroopa valitsejad kirjutasid lepingule alla peale paavsti ja türgi sultani, keda ei kutsutud, kui tarvitusele võtmisele, raig peetakse parimateks igas teatavas ajavahemikus rahvaste heakäekäigule kui ka Euroopa rahu alalhoidmiseks." Esimene kokkutulek määrati aastal 1818 sügi seks Aachenis. Suurem osa monarhe tuli oma mi nistritega sinna. Ministritest olid tähtsamad Aust ria kantsler vürst Metternich. Tsaar Alek sander tuli oma välisministri krahv Nesselrode ja selle abi Ca p o d'l stri a g a. Keisri käsul sõitsid sinna ka Lievenid. Lievenid olid väga rõõmsad neile avaldatud au eest. 22. oktoobril 1818 kohtas proua von Lieven Austria kantslerit ühel vastuvõtul, mille korraldas proua von Nesselrode, Vene välisministri abikaasa. Seal kohtas krahvinna Lieven vürst Metternichi ja see kohtamine sai te male saatuslikuks. Aacheni konverentsi ajal oli vürst Metternich 45 aastat vana ja ta oli naisemees. Ta abikaasa oli temale sünnitanud seitse last, Metternich oli 25 aastat diplomaadikunsti uurinud ja Austria kants lerina ja välisministrina oli ta vastuvaidlematult suuremaid, kui mitte suurimaid diplomaate tolleaegses Euroopas. Diplomaatia kõrval armas tas ta ka armastussidemeid sõlmida kõigi nägusate suurmaailma daamidega, kes temale ta eluteel juhtu sid vastu tulema. Lühidalt: Austria kantsler oli väga osav ja kogenud armastussidemete sõlmija ja kat kestaja, kui ta uue armastusobjekti leidis. Nime tame tema armsamaist vaid proua Junot, Napoli kuningannat Karolinet, vürstinna Bag r a tio n i, kellest kuulsime eespool. See bel ange nu" (ilus alasti ingel) oli temale umbes 20 aasta eest sünnitanud lapse. -

7 Neljapäeval, 22. detsembril 1938 Päevaleht Nr Budapest (ETA) (Havas) Itaa lia Välisministri krahw Ciano auks korralda tud dineel Ungari Välisminister krahw Cfaky ütles lauakõnes muuseas, et Ungari loodab, st Euroopa probleemid lahendatakse etniliste põhimõtete järele. See seisukohawõtt omäb eri list tähtsust, kuna Ungari pärast Müncheni kon werentsi tegi teatäwaid reserwatsioone, teata des, et ta ei loobu ajaloolisest printsiibist. gari wõtwat Ruteenia küsimuses omaks Saksa maa seisukoha. Need nõudmised suunatakse wa hest Rumeeniale. Lükati tagasi Ukrainlaste autonoomia nõudmine Varssavi, (ETA) (Havas) Ukrainlaste ettepanek, mis esitati seimile 8. detsembril ja milles nõutakse autonoomiat ukrainlaste territooriumidele, lükati tagasi. Nimelt teatas seimimarssal kirjalikult Ukrai na rahvasaadikude, et seda ettepanekut ei ole võimalik arutusele võtta. Vastuses tä hendatakse, et ettepanek, mis sisaldab Poola põhiseaduse muutmise nõuet, peab omama vähemalt ühe neljandiku rahvasaadikute all kirju, seega vähemalt 52 allkirja. Ukrain laste ettepanek kandis aga ainult 15 allkirja. Beneši protsess raamatu pärast London, (ETA) (Reuter) Kantselei - kohtus oli täna arutusel Tšehho-Slovakkia endise presidendi dr. Beneši kaebus raamatu Nad andsid meile ühe riigi" asjus. Kohus otsustas panna kuni 13. jaanuarini seisma selle raamatu avaldamise ja levitamise dr. Beneši teosena või tema poolt heaks kiidetud tööna. Beneši esindaja seletas, et ekspresi dent ei ole annud autoreile mingisuguseid volitusi ja protesteeris paljude kohtade vastu raamatus, mis avaldamisel paneksid dr. Beneši halba seisu korda. Ilus pühadekink on aasta Tarviline käsiraamat ja hea nõu andja terveks aastaks. Hind 50 s. Valencia mobiliseerib naisi Bflbao, (ETA) (DNB) Reisijad, kes on saabunud Perpignani Valencia-Hispaaniast, ju tustavad, et Valencia-Hispaanias mobiliseeritakse üha rohkem naisi sõjalistele töödele, üle 1000 nai se töötab kümme tundi päevas lennuväljadel. Pal jud naised on ka auto. ja lennukijuhtideks. Nen delt naistelt, kes ei täida mobilisatsioonikäsku, võe takse ära toidukaardid. Näljahäda Hispaanias Washington, (ETA) (Reuter) Põllu toominister Sumner Welles teatas täna, et kau pade ülejäägi korporatsioon on valmis andma järg mise kuue kuu jooksul igas kuus bušelit nisu inimliku viletsuse ja kannatuste kergendami seks. Riigidepartemang on saanud südantlõhestavaid teateid näljahädast Hispaania tsiviilelanike hulgas eriti Valencia-Hispaanla poolel. Nisu saadetakse teele Ameerika Punase Risti kaudu, kes on saat nud Hispaaniasse juha tünni jahu korpo ratsiooni tagavaradest. Jugoslaavia valitsus lahkus Belgrad, (ETA) (Havas) Peaminister Stojadinovitš esitas täna prints-regent Paulile kogu valitsuse lahkumispalve, nagu see on saanud tavaks uue parlamendi valimise järele. Prints-regent tegi Stojadinovitšile ülesandeks moodustada uus valit sus. Arvatakse, et valitsuse koosseisus tuleb muu datusi, kuid et valitsuse poliitika jääb muutmatuks. Pariisi börs on optimistlik Pariis,-!. 12. (ETA) (Reuter) Nagu valitsuse julgustamiseks võitluses rahandusseaduste eest saa dikutekojas, oli Pariisi börsil täna märgata elavat ja optimistlikku tegevust, nagu seda ei ole enam nähtud aastaid. Parim Ja sobivaim jõu lukink igale naisele on Eesti Rahvamuuseumi väljaandel ilmunud Eesti Rahvarõivad Toimetanud ERM'i dir. dr. F. Linnus. Teksti koostanud ERM'i assistent Helmi K u r r i k.' Hind Kr. 9.- Kriitpaberil Kr (Jmbes 300 lehekülge suures kaustas, ligi 1200 ioonist tekstis ja tahvlitel, nende hulgas 32 tahvlit 4-värvilises sügavtrükis ja 40 tahvlit ofsett-trükis. 5 suurt poog nat mustrilchti erilisena Peal adu: Kirjastus-0.-ü.,,Kultuurkoondis" Tallinn. Pärnu tel Posti j. arve nr Saksa lepitavaid samme USA-s Berliin andku enne rahuldavad vastused USA kahele noodile Ungari läheneb Itaaliale..!.?""?>?'?!!! 21:.?? (ETA) (««,,«> &,!.«arjadeajaja ktilaskaik riigidepartemangule oo esimene niit. mu oo tehtud übe Sak.a suursaatkonna liikme poolt *»LL "uur?aadlku Dteckhoffi lahkumisest saadik. Selles nahaksc esimest sammu Saksamaa poolt selgitada mõnin gaid probleeme, mis tumestavad Saksa-Ameerika suhteid, tnt siinseis diplomaatlikes ringkonnis ollakse arvamisel, et normaalsete suhete jaluleseadmisest mõlema maa vahel ei eaa olla lutts niikaua, kui Saksamaa ei ole 'a j hiljuti esitatud kahele Ameerika ooodile. Olgu tihendatud, et iibes noodis Ameerika nõuab Austria võl gade kiitinhiae rahuldamist, kuna teises noodis Ameerika nõuab Saksamaalt kinnitisst selle kohta, et Saksamaa ei vota tarvitusele mingisuguseid abinõusid ameeriklaste vastu tõulisel ega usulisel alal.. Washington (ETA) (Reuter) Saksamaa vahel on nüüd lahendatud uks bbõrumis punkt. Nimelt teatas Saksa asjadeajaja Ühendriikide valitsusele, et kõik pirandnssummad, mis on langenud Saksamaal samad isikute pärijaile, kes asuvad ühendriikides, võidakse nüüdsest peale pärijaile täielikult üle kanda. Saksamaa tahab Ameerikast laenu Juutide väljarändamise teostamiseks Washington, (ETA) (Havas) Amee rika diplomaatlikes ringkonnis peetakse ebaprak tiliseks Saksamaa ettepanekut 600-miljon-dollarlise laenu saamiseks juutide väljarändamise teostami seks Saksamaalt. Selle põhjusena tuuakse kolm asjaolu: 1) laenu liigne suurus, 2) suured raskused Sakse väljaveo laienemise suhtes iilemaailmlise boikoti ta gajärjel ja 3) ' laenu lubamine moodustaks kõlbetu ergutuse teiste riikide suhtes, kes võivad järgida SÄsamaa eeskujule vähemusrahvuste diskriminee rimisel. Ent siiski peetakse kasulikuks jatkata dr. Schachti ettepaneku kaalumist. Lähemal ajal sõlmitakse kultuurkokkulepe Budapest (ETA) (Havas) Usta wast allikast kuuldub, et Ungari ja Itaalia wahel sõlmitakse kõige lähemal aja! kultuur kokkulepe. Budapestis luuakse Itaalia lütseum. Itaalia keel seatakse Ungari koolides ühesugu sele alusele prantsuse keelega. Budapest (ETA) (Havas) Riigi hoidja admiral Horthy korraldas Gödöllös ja hi. millest wõtsid ofa ka krahw Ciano, wälis minister Csaky ja Itaalia, Saksa ja Poola saadikud. Mis teeb Inglismaa Kui Prantsusmaale tungitakse kallale? London, (ETA) (Reuter) Pea-, minister Chamberlainilt küsiti täna alamko jas, missugust toetust Suur-Britannia kavat seb anda Prantsusmaale provotseerimata rünnaku korral. Mina juhiksin alamkoja tä helepanu minu seletusele Ingilise-Prantsuse vahekordade üle 19. detsembril, milles olu kord on selgesti väljendatud, vastas Cham berlain. Peaministrile esitati see järele lisa küsimus, kas Inglismaa ei võiks anda Prant susmaale samasuguse suurmeelse ja selge kinnituse, nagu seda hiljuti tegi Prantsuse välisminister Bonnet, kinnitades, et kõik Prantsuse mere-, maa- ja õhujõud rakenda takse kohe ja spontaanselt Suur-Britannia kaitseks, kui viimasele tungitakse provotsee rimatult kallale. Chamberlain vastas: Mina. usun, et Prantsuse valitsus on täiesti rahul datud. (Valitsuse poolehoidjate kiiduaval dused.) Tööraamatud Vene töölistele Mõskma (ETA) (DNB) Rahwa komissaride nõukogu awaldas täna määruse, mille järele kõik Nõukogude Wene ametnikud ja töölised peawad omama tööraamatud. Alates 15. jaanuarist tulewal aastal ei wüeta ilma töö raamatuta kedagi tööle. Sellesse peawad olema märgitud täpsed isiklikud andmed ja märkused töökohtade wahetamise kui ka töölt wallanda mise kohta. See korraldus on nähtawasti otse selt seoses praegu käimasolewa pressikampaa niaaa tööliste..nomadiseerimise". s. t. sagedase töökohtade wahetamise wastu Surmaotsus Weimaris Berliin, (ETA) (Reuter) Peter Fors ter, kes teatavasti põgenes maikuus Buchenwaldi koonduslaagrist, mõisteti täna Weimari eriikohtu poolt surma. Berliin, (ETA) (Reuter) Weimari koh tu surmaotsus lõpetas Peter Forsteri pika võitluse oma vabaduse eest. Tšehho-Slovakkia võimud ei kavatsenud algul Forsterit välja anda, tema olles sotsiaaldemokraat. Nad seletasid, et ta on poliiti line põgenik. Sakslased seevastu väitsid, et ta on muutunud kurjategijaks, sest põgenedes Forster oli tapnud ühe valvuri. Teisipäeval sakslaste nõudmi sed andsid tagajärgi ja Forster anti üle Saksa võimudele. Rumeenia välisminister lahkus Bukarest, (ETA) (DNB) Eile õhtul pärast ministrite nõukogu istungit, kus vähemus rahvuste peakomissar Dragomir andis aru oma te gevusest, välisminister Comnen esitas oma lahku mispalve. Uueks välisministriks nimetati endine välisasja de alamriigisekretär Gregoire Gafencu. Comnen oli välisministriks alates käesoleva aasta märtsi kuust. Ta nimetatakse tõenäoliselt lähemal ajal Rumeenia diplomaatlikuks esindaijaks Vatikanis Uus välisminister Gafencu on 46-aastane. Ta on Pariisi ülikooli õigusteaduse doktor. Pärast maailmasõda, millest ta võttis osa lennuväelasena, ta asutas Rumeenia telegraafiagentuuri Radori" ja hiljem majandusliku lehe».argus'e". Ta on varem olnud mitmel korral valitsuses alamriigisekretäriks aastal Gafencu asutas ajalehe Timpuli", mis sai tema juhtimise] loetavaimaks leheks. Laev leekides Monj aicone, (ETA) (Havas) Ehi tusel olew reisilaen? Storkhoim". miile pardal puhkes eile tulekahju, põleb edasi. Laewatööde juhtiwad isi kud on otsustanud hawitada laewa. Tuli sai alguse laewa sisemusest, kus tööised sooriitasid tootmistöid. Armutakse, et laewa põlemine kestab weet mõned päewad. Briti-Skandinaavia merekokku- Kepe London, (ETA) (Reuter) Inglise- Skandinaavia merekokkuleppele, mis on sõlmitud Londoni aasta merelepingu eeskujul, kirjutati täna välisministeeriumis alla välisminister lord Ha lifaxi ja admiraliteedi esimese tordi Stanhope'i, poolt Suur-Britannia nimel ja Daani, Soome* Norra ja Rootsi saadikute poolt nende valitsuste nimel. Laguardia elu hädaohus New York, (GTA) (Haoas) New Torgi linnapeale Laguardiale kallaletungi tagajärjel on tema Kaitseks seatud kaks detektiiwi, kuna Amee rika wõimud kardawad, et ühendriikide rahwussotsta listlikud elemendid püüawad teostada amn ähmarduft ja tappa Laguardia. Vangistati Leedu end. raha minister Kaunas, (ETA) (DNB) Leedu endine rahaminister, kristlik-demokraatlik polii tikamees dr. Karwelis mangistati kolmapäema hommikul Kaunase maksalis. kui ta koos pro fesfor Pakschtasega saabus Klaipedast siia. Dr. Karwelis kuulati üle juba 10 päema eest iili õpilaste meeleawalduste puhul koos dr. Bystra? sega. wabastati aga siis uuesti. Tema seekord ne wangistamine on nähtawasti seoses wastas rinna walitsuswaenuiiku tegewusega. Jõuluvana paunas «fa peab olema: maiustusi ia puuvilja perenaisele kohvi, veini või likööri * pereisale konjakit või napsi, konserve ja sigareid. Suurim valik SSjaväe Majandusühisuse kauplustes: Tallinn, Pikk 11. Vene 5 Tartu Võru Rakvere Pärnu Narva Viljandi Litvinovi-Togo läbirääki mised nurjusid Tokio, (ETA) (DNB) Domei agentuuri teatel on eilne läbirääkimine Jaa pani suursaadiku Togo ja väliskomissari Litvinovi vahel kalanduskokkulepete asjus jäänud ilma positiivse tagajärjeta. Siinseis poliitilisis ringkonnis toonitatak se, et Tokios ei arvestata enam esialgse ka landuslepingu sõlmimise võimalusega. Jaa pan säilitab aga igal juhul oma õigused. Sa masisulise seletuse andis ka välisministee riumi esindaja. ASAKU Maanteerööv Abja-Paluojal Talunik löödi poolsurnuks ja võeti taskust 300 kr. raha Teisipäeval kella paigu p. 1. leidis juhus likult möödunud mustlane Hugo Mitrovsky Ahja- Penuja maanteelt, umbes 3 km Paluoja alevikust Peituja poole hobuse vankriga, millel lebas meele märkuseta olekus umbes 70-aastane haavatud mees. Hobune vankriga seisis tee veerel, kuna ohjad olid jäänud vankri ratta alla. Mustlane teatas leiust lä heduses asetsevasse Känsi tallu, ning talurahva abiga toimetati haavatu koos hobuse ja vankriga tallu, kuhu kutsuti ka jaosknnaarst ja ametivõi mud. Selgus, et tegemist on Abja vallas Ürita talus elutseva 69-aastase Hendrik Piiskopiga. Arst likul ülevaatusel tunnistas jaoskonnaarst Nirk me he vigastused ülirasketeks ja elukardetavateks. Selgus, et mehe kuklas leidus haav, ning et ta pea luu oli mõranenud, ühtlasi oli mehel tekkinud kõr vadest verevalangud. Arsti korraldusel kutsuti Pärnust kohale sanitaarauto ja toimetati haavatu Pärnu linnahaiglasse, kus ta eile toimetuse töö lõ pul veel ei olnud tulnud meelemärkusele. Arstide arvates on haavatu ellujäämiseks lootusi vähe. Oletatakse röövmõrva. Sündmuskohale sõitsid Pärnust kräminaalametnikud, kes koha peal alus tasid energiliselt juurdlust. Hendrik Piiskop on Abja vallas Ürita talu rent nik. Ta oli kodust sama päeva hommikul sõitnud Paluoja alevikku, viies sinna linakoorma. Omaste arvates pidi mees tinade müümisel saama 270 kroo ni raha. Kuna mehel kodust lahkudes raha oli kaasas olnud 30 krooni, pidi tal kokku olema 300 krooni. Kui.ta aga haavatult maanteelt leiti, ei leitud tema juurest raha sentigi. Seepärast pee taksegi tõenäoliseks, te mees langes maanteerööv lite ohvriks. Greeka kuningas Brüsselis Brüssel, (GTA) (DNB) Greeka lm uingas Georg saadus eile õhtul Londonist tulles era wilsiüseks külaskäiguks Brüsseli. Kas olote juba ostnud Riigivanema kõr gema auhinnaga kroonitud M. Metsanurga I ajaloolise suurromaani Umera jõel mis nägusas kalingurköites maksab 7 kr. ja brol. 5 kr. 40 s. Kui mitte, siis tcbke seda juba täna, sest selle romaani trükk on lõpukorral. : i Hiina välisminister põgenes Ühendriigid toetavad Hiinat Hongkong, (ETA) (Havas) Hiina välisminister Wangtshingwei koos naisega on salaja lennukil põgenenud Tsungkingist Hanoi suunas. Tema põge nemise põhjuseks olevat lahkhelid mars sal Tshiang-Kai-shekiga Hiina-Jaapani ra huläbirääkimiste pärast. Arvatakse, et Wangtshingwei saabub homme Hongkongi. Washington, (ETA) (DNB) Siinseis Franco sõjaplaanid poliitilisis ringkonnis seletatakse 25-miljoni-dollari lise laenu andmise kohta Hiinale, et see on kahtle mata Ühendriikide esimene vastus Jaapani abinõu dele Kauge-Idas. Teine abinõu ses suunas on see, nagu seletati eile varaametist, et Ühendriigid toeta vad Hiinat piiramatul ajal dollarideviisidega, ostes Hiina hõbedat. Samal viisil püüavad Ühendriigid opereerida ka Lõuna-Ameerikas, kus liidupank on määranud kümme miljonit dollarit Ameerika suure telefoniühingu välistegevuseks. Briti asekonsuli kohvris. Konsul ise ei teadnud sellest midagi London, (ETA) (DNB) Inglise Sau Sebastiani asekonsuli pagasist leitud sala dokumentide kohta, mis osutawad salaluure te gewusele Balencia-Hispaania kasuks, teatawad lehed peagu eranditult suurte pealkirjadega, et siin on tegemist kamadega kindral Franco ka watsetud pealetungi kohta Kataloonias, mis pi di algama möödunud nädalal. Briti asekonsul SPORT Balti korvpallikarikas Leedule Tartu ASK kaotas Kaunases 18:26. Täna Tartn-Kaunase linnavõistlus Kaunas, Täna õhtul peeti Kaunases pealtvaatajatest tulvil saalis Balti karikafinaal korvpallis Läti Raudteelaste Ühingult annetatud karikale. Finaalis oli teatavasti Leedu tsooni võitja JSO pääs nud mänguta, kuna poolfinaalis Eesti tsooni võitja Tartu ASK oli võitnud Läti tsooni võitja Riia US-i. Tänane finaal Tartu ASK ja Kaunase JSO vahel kujunes huvitavaks ja pinevaks mänguks, kusjuures leedulased olid siiski kogu aeg juhtimisel ja võitsid teeni tult tulemusega 26:18 (12:8). Matsi oli jälgimas umbes 1500 pealtvaatajat. Punkte saavutasid Tartu ASK heaks Ti 11 ema n n 6, Veskila, Issak ja O. Erikson igaüks neli. Neljapäeva õhtul võistleb ASK Leedu rahvusmeeskonna vastu, kusjuures võitlus toimub Tartu-Kaunase linnavõistlusena. Eesti-Läti poksis 18. jaanuaril Tõstemaavõistlus aprillis Tallinnas? Mängu kolm uut rändauhinda Lätilt on saabunud nõusolek erakordse Eesti- Läti poksiniaavõistluse pidamiseks Riias 18. jaar nuariä. Teatavasti tänavu jäi Balti poksdtuniiir ära, mis pidi peetama Kaunases. Selle asemel Läti soovis Eestiga pidada maavõistluse ja nõustuski nüüd tähtpäevaga, mi e esitas meie raskejõustiku liit. ühtlasio on Läti nõus ka erapooletu kohtu niku kutsumisega mõnest välisriigist. Edasi on meie raskejõustikuliit otsustanud teha Lätile ettepaneku Eesti-Läti tõstemaavõisbluse pidamiseks Tallinnas aprillikuuß. Tõstmise alal katkes maavõistluste pidamine Lätiga kolm aastat tagasi viimati a. Riias Eesti _ või tis Läti 3:2. Ühtlasi on märkida, et kõik senipee tud kuus Eesti-Läti maavõistlust tõstmises on lõp penud Eesti võiduga. Praegu käimas-õlevatele maakondadevahelistele üleriigilistele meeskonnavõistilistele on raskejõus tikuliit otsustanud välja paima igaile alale maad luse, poksi ja tõstmise võitjale meeskonnale rändauhinna. Laskmises 27 uul Eesti rekordi ja 23 uut suurmeistrit Eesti Laskurliit on kinnitanud a. püstitatud Eesti laskerekordid, arvult 27. Seega on aasta jooksul ületatud rekorde arvulisemalt kui eelmistel aastatel. Uutest rekordidest on 17 punktilaskmises ja 10 sõjalise iseloomuga lahingilmelises laskmises. Eesti uutest laske rekordidest on 8 isegi paremad vastavatest maailmarekor didest ja 2 võrdsed maailmarekordiga. Aasta jooksul on täitnud laskuritest suurmeistrinorme 23, neist vabapüssist 11; väikekaliiberpüssist 8 ja sõjapüstolist 4. Kolme aasta jooksul on suurmeistri norme täitnud üldse 63 laskurit, neist vabapüssist 30; väikekaliiberpüssist 28; sõjapüstolist 4 ja vabapüstolist 1. Ainulaadsema saavutusega on tul nud toime Itn. Alfred Kukk (sõjakool), täites suur meistri norme kolmel laskealal: vabapüssist, väikekaliiber - püssist ja sõjapüstolist laskmises. Ltn. A. Kukk on täit nud normi veel vabapüstolist laskmises, kuid mitteamet likul võistlusel. I. Tui Tallinna meister laua tennises Veteraan" A. Frants jäi kolmandaks. Kesknädala varahommikul lõppesid kaks päeva kestnud Tallinna lahtised meisfcervõistlused laua tennises. Osavõtjaid oli 96 ja peeti ligi 200 matši. Meeste A klassis oli konkurents eriti tasavägine 14 mängija kaasastartimisel. Tallinna meistriks tuli esmakordselt varem rahvusmeeskonnas mänginud Ilmar Tui (Tall. N. M. K. Ü.) ja järjekorras järg nes viimaste maavõistluste kolmik" 2. F. Laane (N. M. K. Ü.), 3. A. Frants (Gong) ja 4. A. Loigo (v.-s. Sport). Märkimistvääriv on, et Eesti 7-kordne _ meister Alfred Frants jäi kolmandale kohale. Poolfinaalides olid pinevad matsid, kus alles viimased pallid selgi tasid võitja. F. Laane A. Frants 2:1 (21:19, 14:21, 21:18), finaalis F. Laane võitis I. Tui 2:0 (21:14, 22:20). Meeste A klassi üksikmängud toi musid kahemiinuse süsteemis, siis alles kordusfi naal selgitas lõplikult võitja, kus uuesti mängisid ühe kaotusega I. Tui ja F. Laane. Matši võitis I. Tui napilt 2:0 (21:13, 21:18). Võistlustel ilmnes, et meeste üksikmängudes on tase tõusnud, ja on kerkinud arvukalt noori palju lubavaid mängijaid. Paarismängudos puudus pinev konkurents mängitakse vaid võistlustel. Naiste üksikmängud olid äärmiselt nõrgad ja tundub, et meil puuduvad üldse võistlusvõimelised naismän gijad. Võistluskutse Poolast 4 poksijale Tallinna Poksiklubile saabus Poolast kesknäda lal kutse saata Poola võistlema neli paremat pok sijat raskemates kaaludes. Poolas korraldatakse Varssavis nimelt märtsil rahvusvahelised võistlused, kus soovitakse näha võistlemas ka meie poksijaid. Arvatavasti ei tule aga sõidust midagi välja, kuna sama aja ümber toimuvad Eesti meister võistlused. Jääpurjesport algas Viimased külmad on Haapsalu lahele tõmmanud haruldaselt sileda jääkatte, mida igal päeval tree ningsõirtudeks kasutavad Haapsalu jääpurj ekasport lased. Huviga oodata/kse Haapsalu jääpurjekate konstruktori H. Schuimajrmi purjeka sõite, mis praegusel jääl saavutavat 200-ldlettneetrilise tunni kiiruse. Sellast otse liuvälja taolist jääd pole kaua Haapsalu lahel nähtud ja uisutajatel on võimalus sooritada piiramata ulatusega sõite. Goodman ei teadnud nähtawasti midagi sellest, et need dokumendid olid tema kohwris. London, (EITA) (Reuter) Informeeri tud poolt seletatakse, et pakk, mis leiti Briti ase konsuli kohvrist ja sisaldas kompromiteerivaid pa bereid, on sinna pandud asekonsuii teadmata. Reu teri kuulmist mööda on Franco-Hispaania ametni kud asekonsulile ütelnud, et nad kahtlustavad, kas ei ole tema kohvris midagi, mis seal ei peaks olema. Asekonsul oli kohe valmis avama oma kohvri. Jõulukingiks ainult püsiva väärtusega teosed: A. Jakobson: Uus inimene. Romaan.. KoHomi kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr , köites parem, paberil Kr Teos on jõuliselt ja sisemise pingega kirju tatud." (J. Roos «Postimees".) L Kibuvits: Rist ja Rõõm. Novellid. Autori kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 4.75, köites parem, paberil Kr. 6. Nad on nagu muinasjutud... «Rist ja Rõõm" paistab tähendavat sammu edasi autori kui kirja niku arenemisteel..." (P. Viiding Kirj. ja kunst".) E. Kippel: Issanda koerad I. Romaan.. Kollomi kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 5.» köites parem, paberil Kr »,Romaan on elavalt ja põnevalt kirjutatud oma sündmustikulises osas." (J. Roos «Postimees".) J. Kärner: Pidu kestab. Romaan. E. Kollomi kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 5., köites parem, paberil Kr Tabav alevi ja väikelinna elu satiiriline kujutlus. M. Sillaots: Neli saatust. Romaan. Nat. Mei kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 3.75, köites parem, paberil Kr. 5.. M. Sillaotsa Neli saatust" on oma psühho loogilise põhikoostisega eriti huvitav." (J. Roos «Postimees"). M. Sillaots: Matkamehed. Jutust is. E. Jäeva kaas ja illustratsioonid. Hind Kr Huvitav jutustis laste matkaseiklusist. Kauneim noorsooraamat tänavu! R. Sirge: Häbi südames. Romaan. E. Järve kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 5.25, köites parem, paberil Kr R. Sirge romaan tegeleb väärkasvatuse ja vale kujutluste tõttu hingelisse ummikusse joosnud töötavate noorte eluprobleemiga. A. Taar: Mari-Ann õpetajatütar. Romaan. E. Kollomi kaas ja siseillustratsioonid. Hind Kr. 3.75, köites parem, paberil Kr Teos on kirjutatud suure soojuse ja südamlik kusega. Sündmustik on edasi antud elavalt ja huvitavalt. M. Valtari: Võõras mees tuli tallu Lühiromaan. Soome keelest tõlkinud A. Hanko. Hind Kr. 2.75, köites Kr. 4.. Lühiromaanide võistlusel saanud I auhinna. «Võõras mees tuli tallu" on romaan, mida on väga hea lugeda." (H. Paukson Kirj. ja Kunst".) Ccstl Kirjastuse Kooperatiiu Tartus Minister L. Sepp tagasi Majandusminister L. Sepp. kes oma nbda latist puhkust kasutas reisiks Saksamaale, jüu dis eile tagasi ja asus taas ministeeriumi juhti misele. H. Laurile põllumehe teenete dipiom põllutööl,müsteeriumi poolt on annetatud põllu mehe teenete-diplom ja 100 kr. autasu Tartu maa valitsuse esimehele ja riiginõukogu abiesimehele Heinrich Laurile põllumajanduslikul alal ülesnäidatud teenete eest. Raske õnnetus laskeriistaga mängimisel Tulirelvaga mängimisel sai Narvas, Soome- Rootsi prospekt 11 elutsev 12-a. Harald Liiva ras kesti rinnust haavata. L. oli kodus endaealise ven naga, kuna vanemad olid läinud kuskile välja. Poi sikesed, kes teadsid, et isal on lukustatud kirjutus laua sahtlis nagaansüsteemiline revolver, hakkasid otsima sahtli-võtit, et vaadata relva. Poistel õn nestuski leida üles võtme panipaik ja saada kätte relv. Nad aga ei teadnud, et revolvril on kuul rauas. Harald hakkas vaatama relva rauast sisse, ]s samal ajal ta kogemata tõmbas päästikut. Ko jas pauk ja kuu! tungis uudishimulikule poisikesele vasakusse õlga. Vend oli asjast sedavõrd ehmunud, et ta ei osanud midagi ette võtta haavatud vennale abiand miseks. Umbes pool tundi hiljem tuli laste isa koju ja leidis poisikese verisena põrandal. Haavatu toi metati kohe linnahaiglasse, kus selgus, et kuul oli läbistanud rinnakorvi Ulalpoolt kopsu ja tunginud seljast välja. Vigastus on raske, kuid mitte elu kardetav. Kirikuõpetaja auto tõugati kummuli Möödunud pühapäeva ööl saadi omapärase ulak liku teoga hakkama Pukas. Rahvamaja avamispi dustuisest osavõtja Sangaste kog. õpetaja M. Ost rovi auto reisis väljas, öösel aga oli see tõugatud küljeli. Kes sellase ulakusega hakkama sai, juurdleb politsei. Auto oli ka kannatada saanud. Maadlejate ühistreening Eesti- Saksa vastu Raskejõustikuliidu korraldusel pidid kesknädala õhtul V. S. Spordi ruumes toimuma maadlejate järjekordsed katsevõistlused. Kuna rida ettenähtud mehi puudus, ei saadud kõiki paare kokku y see tõttu peeti ainult rida treenlngmatše. Väljavalitud 21 kandidaadile korraldatakse ühistreening Eesti Saksa maavõistluse vastu alates 28. detsembrist, kusjuures aastavahetusest peale kandidaadid saa vad. tasuta sauna ja massaaži.

8 8 Nr. 347 Päevaleht Neljapäeval, 22. detsembril J9s Kaasaegsete mälestusi Iseloomustavaid katkendeid koguteosest Zaan Tõnisson" Koguteoses Jaan Tõnisson töös ja võõitluses", mis neil päevil ilmus, avaldatakse uurimuslike artiklite kõrval ka mälestusi kokkupuudetest Jaan Tõnissoniga. Sõna on antud 85 isikule, kelle hulgas Eesti tegelaste kõrval ka nimekaid välismaalasi. Neid mälestusi on selle poolest huvitav lugeda, et svm puuduvad kordamised, igalt autorilt on avaldatud ainult seda, mis tal on uut ütelda, mida kaasautorid veel kirjutanud ei ole. Selles mõttes on toimetus hoolikalt talitanud. Allpool avaldame mõningaid huvitavamaid ja tänast juubilari iseloomustavaid katkendeid neist malestusist tähestiku järjekorras. Joh. Aavik (keeleuuendaja): Olin siis esimest aastat üliõpilane Tartus. Käisin sageli «Postimehe" toimetuses, tehes sellele aeg ajalt mõningat kaastööd. Ühe oma kirjutuse puhul, mida Tõnisson oli käsikirjas isiklikult lugend, mäletan, kuidas ta juhtis mu tähelepanu vormi mikspärast" väärusele, sest et õigem ja grammatiliselt loogilisem on «mispärast". Tõnissonile oli juba sellal enam kui 30 aasta eest selge õigekeelsuslik seisukoht nende kahe sõnavormi suhtes, nii et otse paradok sina tundub nüüd, et mõni praegune keelemees püüab vormi ~mikspärast" veel õigustada! J. Bergman (Rootsi professor ja senaa- Kui oma maa riigipea külastas ta ka ametlikult Rootsit ja võeti seejuures kuningas Gustavi poolt Stokholmi lossis vastu kuninglikkude austusaval dustega. Olin sel puhul juures ja võin liialduseta ütelda, et harva on meil tervitatud võõrast riigipead suure ma sümpaatiaga. Tema maa oli väike ja vähese tähtsusega selle maailma vägevate silmis, kuid mä lestus meie rahvaste ühisest ajaloost ja mõlema rahva vastastikune sümpaatia lõi täiesti erilise mee leolu: rootsi rahvas ühines kindlasti terviklikult ku ningaga, kui viimane andis sellele meeleolule lihtsa, südamliku väljenduse. Kõigele lisandus külalise im poneeriv isiksus; oli mulje, et mees säärase kuju ja võimetega võib esindada auga iga rahvast. E. Erich (Soome riigimees): Kes on näinud Jaan Tõnissoni rühikat kuju, sü gava mõtleja näojooni ning märganud seda mõju, mida tema kõned jätavad, ei saa unustada seda meest. Kohe tuntakse, et siin on tegemist tõelise juhtiva isikuga, keda rasketel aegadel võib kasutada rahva juhiks ja selle tuleviku loojaks. E. Fischer (arst, t): Üldse pean tunnistama, et Tõnisson kogu oma poliitilises tegevuses iialgi ei ole kartnud läbi viia midagi oletatavasti ebapopulaarset või välja astuda avaliku arvamise vastu, kui ta oma seisukohta õigeks pidas. Isiklikult võisin seda täheldada teist korda Va nemuises" vapside rahutuste ajal. Hakati viskama paukhernestega, millede plahvatused kõlasid saalis täpselt samasuguselt nagu revolvripaugudki, nii et tuli oletada, et on tegemist viimastega, ja nii ähvar das tekkida paanika. Siis Tõnisson tuli üsna rahu likult kateedrist maha, astus selle ette ja ütles: Laske, kui tahate!" Vlad. Grabski (Poola riigimees, t), kir jutab I vene riigiduuma päevilt: Meid oli ainult kaks esindajat oma maalt ja loomulikult olime valmistatud selle vastu, et me vaatekohad jäetakse täiesti arvestamata ja et neid vaevalt mõistetakse. Olin üllatatud kuuldes Tõnis soni sõna võtvat. Ta kõneles eesti rahva nimel, nõudes talle autonoomiaõigust, ja ta kõneles nii suure asjatundmise, soojuse ja autoriteetsusega, et vene doktrinaärid ei saanud arvestamata jätta ta häält. Temas nähti meest, kes oli otsustanud oma veendumustest mitte milleski teistele meeldimiseks taganeda ja kes oli lisaks võimeline oma tegevus suunast kinni pidama hoolimata raskustest, mida ta tähelepanelikult arvestas, ilma et ta neile oleks alistunud. Ta hoiang oli täis väärikust ja jõudu. See avaldas minusse tugevat mõju, ja ma pean tunnis tama, ta oli ainus duumasaadik, kes äratas minus aukartust. Nägin temas meest, kes oti ette määra tud valitsema oma rahvast, mitte isikliku auahnuse, vaid kohusetunde pärast olla oma rahva hüvangu teenistuses. N. N. Jordanin (I vene riigiduuma liige): Tõnisson oli kogu riigiduumas ainuke isik, kes teravalt erines kõigist teistest duumasaadikuist: kõik nad sarnanesid enamvähem üksteisega, tema ainult ei sarnanenud kellegagi. Ilma poliitiliste ambitsioo nideta, kuid veendunud poliitik, parteiinimene, ent ometi sõltumatu parteist, kindlate vaadetega, kuid tolerantne teiste vaadete suhtes, omas ta sümpaatiat kõigi riigiduuma rühmitiste juures. N. Kann: Minu sünnimaakonna-linnas Kuressaares räägiti noorest ajalehe peatoimetajast Tõnissonist väga suure aukartusega, kui ta aurulaeval»,konstantin" või mõnel teisel aurikul sõitis Riiast Kuressaarde ja ikka vaid esimeses klassis. See meeldis kuressaar lastele, et meil on tekkimas härrasmehed, kes sõida vad esimeses klassis nagu Saaremaa mõisnikkude maamarssal, ja kes kõneles laeval ja Kuressaare pargis, tänavail ja kauplustes eesti keelt. K. Laagus (ülikooli end. majandusjuh.): Ma pole fatalist. Kuid ajaloo käigud ja sünd mused nagu õigustaksid fatalismi. Mulle meenub moment aastast, kui Tõnisson ülikooli aulas vene ja juudi soost revolutsiooniliste üliõpilastega vaieldes rusikaga vastu puldi äärt põrutas ja välkuv! silmi hüüdis: See pole teie, vaid meie ülikool!" See impulsiivne, mõtlematu mõttevälgatus sai proh vetlikuks: neljateistkümne aasta pärast ja samasugu ses umbses sügiseilmastikus nagu tol korral tõusis J. Tõnissoni elukäik (Algus 3. Ihk.) Täelisi rekvisjtsioone a. revolutsiooni puhul hakkab J. Tõnisson agaralt tegutsema autonoomia saavutamise sihis. Põhja-Balti komitee ja abi Komiteede koosolekul otsustati saata Vene ajutisele valitsusele telegramm, milles sooviti Eestile ajutist valitsemiskorda autonoomia alusel. Samaks ots tarbete sõitis Tõnisson Peterburi. Ajutise valitsuse juht Lvov oli nõus autonoomia loomisega Eestis Peterburist tagasi saabunud, kutsus Tõnisson Põhja- Balti komitee juhatajana maakondade ja linnako miteede liikmed kokku. Koosolekul valiti 4-liik mehne delegatsioon: J. Tõnisson, P. Põld. O. Strand mann ja J. Vilms, kes koostas Eesti autonoomia seaduse eelnõu ja esitas selle Lvovile. Eelnõu kinnitati 12. aprillil. Juulikuus peetavatel Eestimaa rahvakongressil ja Eesti rahvuskongressil on J. Tõnisson liige. Pä rast kongresside lõppu algas maanõukogu töö. kus Tonisson edendas silmapaistvat osa. Tema sõna vottudra oli iseseisvuse mõte selgelt väljendatud. Eestii demokraatliku erakonna osakondade asemike nõupidamisel tehti maanõukogule J. Tõnissoni al gatusel ettepanek, et see end Eestimaal ainsaks võimuks kuulutaks. 28. novembril kuulutaski maa nõukogu end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Ees tis. Kui maanõukogu oli laiali aetud, avaldas Tõ nisson..postimehes" maanõukogu otsuse, mille tõt tu ta vangistati. Tonisson vabastati enamlaste karat eesti haritlaste nõudmisel, kuid tingimusel, et ta asuks valismaale, mida ta oli ka sunnitud te gema. Helsingi kaudu siirdus ta Stokholmi, kus hakkas esimese Eesti välissaadikuna arendama diplomaatlikke vahekordi välisriikidega. Ta esitas suurriikidele protestnoodi rüütelkon dade tegevuse vastu ja tema palve peale tunnusta takse Eestit de facto Prantsusmaa ja Inglismaa Tõnisson peaministrina prometheuslikult uhkelt üli kooli aulas kateedrile avama esimest eesti üli kooli, Eesti Vabariigi ülikooli. Jaan Lattik: Ühe laulupeo ajal oli ilm päratu palav. Maa ja kõik muud asjad hingasid soojust õhku, kõnelemata päikesest see muudkui küttis. Niisugusel sauna sel päeval pidas Tõnisson pidukõnet. Kuskil taga pool, tagumises reas kükitas lauast pingil kaks paksu maameest, riietatud viimase moe järgi. Sää rikud jalas, paks villane kuub seljas, kuue all kampsun ja vest. Üks ütles teisele: Olesi nagu tsi pake lämmi. Mis sa arvad, kui kuvve ära võtasi. Siin küll saksu palla särgiga. Vest ja kampsun jääsi selga, nii et äbi ei massa pellata." «Mis sa segad oma lämmega, kuula parem, mis Jaan räägib!" Ja nad kuulasid sõnu, mis jõudsid nende juurde üle laia palava piduvälja. Jakob Lnv (f): Jaan Tõnissoniga tutvusin juba tema üliõpilas põlves. Ühel Tartu laulupeol istusin kuulajate pin gil, kuhu minu kõrvale ilmus koolipoisimütsis noor mees. Arvatavasti tundis ta mind nende luuletuste kaudu, mis ma venestuspoliitika vastu olin ajalehis avaldanud. Meie jutt kaldus kohe poliitikasse, ni melt venestuse kahjulikku mõjusse meie maa ja rahva suhtes. Imestasin, et koolipoisist noormees avaldas nii kaalukaid ja küpsi arvamusi, ja küsisin lõpuks, kes ta on. Vastus oli:.minu nimi on Jaan Tõnisson, olen õigusteaduse üliõpilane." Lahkusime heas tutvuses. Jaan Lintrop (kirjanik): Tagurlik rahvuslane Tõnisson on revolut siooniliste elementide poolt nagu tagaaetud mets loom, kelle vastu ka mina ülikooli aula kõnetoolis võitlen". Tagantjärele ei tahaks uskuda, et see mina olin. Ja kunagi pole ma avalikult armetu malt esinenud kui tookord, mis muide oli ka mu esimene... Aga aianurka aetud suurt elukat julgeb ka väike koeranäss kannast näkata. Tõnissonisse, niipalju kui ma olen märganud, pole see kallale tung" mingit mõju avaldanud. A. Lüüs (prof.): Kevade Üle kogu Venemaa kihab elu, sest igal pool tehakse kihutustööd esimese Vene riigi duuma valimisteks. Elu keeb ka Eesti pinnal, sest ka siin peetakse arütihti poliitilisi selgituskoosole kuid. Tartus toimuvad need koosolekud Viljandi tänavas suures näitushoones. Uus pühapäeva õhtupoolik. Suur näitushoone on rahvast täis. Tõnisson ilmub tuttavate saatel. Teda võetakse koosolijate poolt müriseva aplausiga vastu. Ta seatakse üksmeelselt rahva poolt riigiduuma saadikuks üles. Jälle mürisevad aplausid ja ovat sioonid. Seejärel pidas Tõnisson pika poliitilise kõ ne tulevasest riigiduumast ja meie rahva saadikute ülesannetest. Kui ta oma kõne lõpetas ja minema hakkas, kordusid jälle marulised aplausid ja ovat sioonid. Meie, üliõpilased, kes ju igat pool kaasas olime ja kõike kaasa elasime, rääkisime omavahel, kuid sedasama kuuldus ka rahva hulgas räägitavat, et Jaan Tõnissoni võetakse igal pool vastu nagu Lüvimaa vürsti... Vähesed poliitikategelased on nii suurte auaval duste osaliseks saanud kui Tõnisson noil aegadel. P. Miljukov (vene ajaloolane ja polii tikategelane): Meie mõlemad olime esimese Vene riigiduuma saadikud; vähe sellest, meie mõlemad olime ühe ning sama poliitilise partei Rahvavabaduse Era konna liikmed, kuhu liitusid tol ajal paljud esin dajad mitmesugustest rahvustest, kes elasid ja ela vad Venemaal. Tõnisssoni enda partei Eesti Rahvameelne Eduerakond loodi samal ajal kui meid ühendav ülevenemaaline parteigi a. Muidugi Eesti Rahvameelsel Eduerakonnal oli oma programm eesti rahvuslikkudes küsimustes; kuid nagu meenutab Tõnisson, üldriigilistes küsimustes seisti Rahvavabaduse Erakonna programmi platfor mil". Ta meenutab samuti, et juba enne duuma avamist algas me ühine töö riigiduuma kodukorra koostamisel, millest temagi osa võttis; edasi: ühises vaimustuses teotsesime komisjonis, mis töötas välja aadressi vastuseks troonikõnele ja säilitasime seda vaimustust kuni riigiduuma lõpuni, kus tema, olles ise Viiburi üleskutse avaldamise vastu, ometi kirjutas sellele alla, olles solidaarne oma duuma kaaslastega" ja jagas allakirjutajate saatust. Ainuüksi juba see fakt kõneleb juubilari suurest õilsameelsusest ja eneseohverdamisest. Meie sää rasena teda küjutlesimegi, ühendades tema sisemist vaimset olemust tema välise kujuga. Kõrgekujuline, sirge, ikka valmis võitlema oma tõekspidamiste eest, julge sõnas, olgugi et tal ei tulnud kõnelda oma emakeeles, säärasena püsib Tõnisson meie kõikide, tema vene sõprade mälestusis. A. Piip: Tõnissonil on meie välispoliitika ajaloos väga tähtis koht, mitte üksnes seepärast, et ta on olnud meie välisdelegatsiooni liige, peaminister resp. riigi vanem või välisminister, vaid et tema on üks esi mesi, kes a. revolutsiooni päevil selge sõnaga poolt. Pärast okupatsiooni saabus J. Tõnisson Tal linna. Maanõukogu koosolekul tegi ta ettepaneku organiseerida vastuhakkamist enamlastele ja koos tas pool-vabatahtliku mobilisatsioonikaya. Pariisi rahukonverentsile sõitnud, oli ta tähtsaimaks tööks memorandumi koostamine rahukonverentsile ise seisvuse tunnustamise asjus. Kodumaale tagasi jõu des, valiti ta Asutava Kogu liikmeks a. va liti J. Tõnisson Strandmanni valitsuses välisminist riks. Strandmanni valitsusele järgnes Tõnissoni va litsus. Ta lahendas toiduainetekriisi ja muretses sõjaväele sõjavarustust. Ka viis J. Tõnissoni va litsus edukalt lõpule rahuläbirääkimised Nõuk. Ve nega ja sõlmis v rahulepingu. Pärast rahutegemist kestis J. Tõnissoni valitsus aastani, siis moodustas ta rahvaerakondlas test ja erapooletuist uue valitsuse. Mõlema valit suse ajal võeti vastu tähtsaid seadusi, nagu Eesti vabariigi põhiseadus, avalike algkoolide seadus j. t. I riigikogu ajal töötas J. Tõnisson kaasa kõigis tähtsamais komisjones, esinedes eriti majanduspo liitika alal olulise tähtsusega algatustega. II rii givolikogus valiti J. Tõnisson esimeheks, sellel ko hal pilsis ta a a. tõusis ta jälle valitsuse juhiks ja püsis seal umbes aasta. Seegi valitsuse aeg oli täis tähtsaid sündmusi meie riik likus elus. IV riigivolikogusse valiti J. Tõnisson rah vaerakonna kandidaadina, nagu ennegi. Järgnevail oli ta välisministriks Pätsi ja Teemandi kujunda tud valitsustes. V. riigikogus a. valiti J. Tõ nisson esimeheks a. kujundas J. Tõnisson uue valitsuse. Sel ajal tõusis vapside liikumine oma haripunktile. Võitlus käis põhiseaduse reformi pärast. Kui vap side kava võeti vastu oktoobrikuu rahvahääletusel, lahkus J. Tõnissoni valitsus. J. Tõnissoni selle va litsuse väljapaistvamaks teeneks oli kroonikursi ümberhindamine a. valiti J. Tõnisson Tartu ülikooli profes soriks ning tänavu riigivolikogu liikmeks. ja kindla programmina üles seadis Eesti lahkumise Vene riigist; kes algatas ja koostas Maapäeva ot suse 28. (15.) nov a. kõrgemast võimust ja maa ajutisest valitsemisest, mis moodustab meie riigi esimese põhiseaduse, ja seepärast, et tema juba 2. veebr a. omal algatusel, kuigi Maa päeva volinikuna, protestis Vene esinduses Stok holmis Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade püüete vastu määrata Eestimaa saatust ja 4. veebr a. esitas välisriikidele noodi Eesti tõelise aspiratsioonide selgitamiseks, taotledes tunnustust Eesti riigile. Tema le on aadrcssitud ka esimesed liitlaste kirjalikud memorandumid (Prantsuse , Briti 20. II 1918), kus need suurriigid avaldavad poole hoidu Eesti püüetele saada sõltumatuks. Ei tule ka unustada, et rahu sobitamisel Venega tema oli pea ministriks, ilma kelle nõusolekuta oleks Tartu rahu sõlmimine rahudelegatsiooni poojt olnud võimatu. Joh. Pitka; J. Tõnissoni võitlusel venestajatega, saksastaja tega ja osalt ka oma pahempoolsetega ning hiljem parempoolsetega on olnud suur poliitiline tähtsus, mida alles meie järeltulijad suudavad õieti hinnata, kuna kaasaegsetest seda vaevalt on oodata, sest nad i suuda üle väikeste eksimuste näha selle võitluse positiivseid tulemusi Meil on poliitilisi tegelasi, kes on kaldunud ühest äärmusest teise, silmi maha löömata. Tõnisson aga on kindlalt püsinud sellel teel, mis viib meie rahva vastu rahulikule tulevikule. K. R. Pusta: See oli vist aastal Tallinna «Pritsi majas", kus nägin ja kuulsin esmakordselt Jaan Tõ nissoni kõnelemas suurel koosolekul. Oli seal roh kesti pahempoolset rahvast, vabrikutöölisi, keda oli näiliselt kokku aetud Eesti Rahvameelse Eduera konna juhi mahakarjumiseks. Tõnisson seisis ke set saali kõrgendatud laval ja sattus vahelehüüete tõttu aina suuremasse kõnehoogu. Viimaks tungis salk mehi ja naisi kõneleva äärde ning hakkas teda tirima ta saterkuue siiludest. Seda nähes läks teine salk kõnelejat kaitsma, mistõttu tekkis rüselemine kahe salga vahel. Tõnisson jäi aga lavale. Kui ta sealt alla tuli, siis nägin, et üks kuuesaba oli tal pooliti lahti käristatud. Ta kõndis lipendava kuue siiluga minema, pea püsti, meeldides mulle tookord väga, kuigi olin algul ise kisajate seas. Imponeeris nähtavasti ka kogu publikule, sest talle anti viisa kalt teed. Kr. Rajasaare-Rutoff (näitekirjanik): Asjatundjad on kindlaks teinud Tõnissoni kaks suurt puudust: ta ei oska majanduslikke asju ajada ega endale kaastöölisi valida. Jah, vaadelgem ai nult tema kaasaegseid: vastasrinnas kõik suured inimesed reas, üks inglim kui teine, kuid kes on kauemat aega Tõnissoni juures peatunud? Keegi Villem Reiman. Oskar Kallas, Peeter Põld, Aug. Kitzberg, Ant. Jürgenstein ja teised. Paljuke neil tuuletallajal! maid, mõisu ja maju rohkem on kui Tõnissonil endalgi? Ja inimesed, kes meie lähema mineviku võima luste juures isegi endale midagi kätte hangeldada ei osanud kas ja kuhu juhivad need küll rahva?! Eriti põllumehe? See teab ometi, et Tõnisson tema huvidest ei hooli. Ta on neid ainult aastakümneid ühistööle vir gutanud, tea aastaid põllumeesteseltse juhtinud, aga üheski pangas ta direktor ei ole olnud mis põllumeeste huvide kaitse see on? Isegi näidelda ei oska seda. Õpetas juba avalikult ja aastakümnete eest, et mitte ainult põllumees ega ka muu üksik või klass ei pea tõusma, vaid rahva elu tuleb juhtida nii, et terve rahva käekäik paraneks. Uus aeg õpetab uut tõde: kes ei ole meie poolt, on meie vastu, ja kuulutab sedasama! P. A. Speek (ajakirjanik jä ühiskonna teadlane, J. T. vastane aastailt): Vaheajal on palju vett Eesti allikatest merre voolanud ja Eestis suured sündmused toimunud, nagu_ a. revolutsioon, võidurikas Eesti Vaba dussõda, eesti rahva vabanemine võõraste surve ja rõhumise ait, Eesti suveräänse riigi loomine ja nüüd, vabaduspäevi!» eesti rahva vaba arenemine ja sellele arenemisele uute teede otsimine. Need määratud sündmused eesti rahva elus ja eesti rahva õnneks M pesnud maha minus igasuguse veneaegse vaenu Tõnissoni vastu, asendades vaenu Eesti vabadus aja lugupidamise ja austamisega tema kui suure rahva juhi, Eesti riigimehe ja Eesti suveräänse riigi looja vastu. Seisan vaimus aukartusega ta kangelaskuju ees, saluteerides teda kui suurt eesti rahva juhti, riigi meest ja Eesti suveräänse riigi loojat. H. Sumberg: Nii ettevaatlik ja kaalutleja kui ta inimeste suh tes muidu ka on, kaldub ta väga kergesti selliseid inimesi uskuma, kes tema aumehelikku usaldust kur jasti kasutavad. Oleme näinud palju neid libeda jutuga mehi Tõnissoni ümber, keda ta on aidanud ja upitanud, kuni nad on saanud haljale oksale. Siis on nad pööranud temale parajal juhul punastamatuit selja, asudes kasulikumasse sõiduvette. Niisuguste inimeste vastu on Tõnisson abitu. Sel puhul öel daksegi:..tõnisson ei tunne inimesi." Th. Tallmeister: Sügisel a. pidin kord paluma tolleaegselt Lnvimaa kubernerilt N. Svegintsevilt..audientsi". Tahtsin hakata nimelt toimetama Riia Eesti Ko guduse Lehte". Kuna harilikus korras loasaamine oleks võtnud mõne kuu aega ja kavatsus oli välja?ndmist alata kiiremalt, oli mulle soovitatud minna isiklikult kubermangu valitseja jutule. Svegintsevist oli mul teada, et ta suhtub erilise lugupidamisega Vfi',usu õpetajatesse, ja seda saingi kohe tunda. ~ Pea,. m,?u soovist oli talle teatatud, laskis see kmdralimundris hallpea minu kohe väljaspool jär jekorda kutsuda oma kabinetti ja hakkas viisakalt la sõbralikult vestlema kõiksuguseist kõrvatisist as SOOVITAME:. AGU KOIDIK Militise usk SISU: Usust üldse. Hing. Hingeilm. Jumalus. Vaimline ja hingeline arenemine. Hind t kroon. A. KOIDIK Emrtini Mõtteid ja harjutusi. SISU: Enesearendamisest üldse. Keha ja tahtejõu arendamine. Lihaste ja mõtete valitsemine. Esi nemisjulguse kasvatamine jne. Hind 1 kroon. PEAL A D U.Päevalehe" raamatukaupl. 8. Karja 23. Pikk 2. just. Jutt kaldus kohe ka eesti avalikkudele tege lastele, kelle kohta ta nähtavasti soovis teada minu arvamust. Palju ma kõneluse sisust enam ei mäleta, agq elavalt on jäänud meelde sõnad, mis kuberner kelmika naeratusega ütles Tõnissonist: See mees ei karda isegi kuradit, kubernerist ei maksa rääki dagi." J. Tari (Põltsamaa köster): Mäletan, kui aastat 38 tagasi pika kasvuga härra, pikas kuues ja silindris, sammus minu ees Viljandi maakirikusse kirikumäest üles käevangus pisike vana eideke. Lähemale jõudes nägin see oli Jaan Tõnisson oma emaga. Muidu meie noored hoiavad, ennast avalikus elus vanakestest eemale. J. Treumann (kirikuõp. Tartus): Oli koos esimene Vene riigiduuma. Mina käisin Tartu ülikoolis. Olin sõitnud suvisteks Vägevale Gustav Johansoni, oma pärastise äia tallu ja lu banud esimesel pühal seal Seli koolimajas palvetundi pidada. Tund pidi olema pärast lõunat. Külla oli sõitnud teiste seas ka riigiduuma liige Jaan Tõnis son. Enne lõunat käis kooliõpetaja minuga palve tunni asjus läbi rääkimas. Ta kutsus kõiki küla lisi kaasa ja palus ka härra Tõnissoni seal kõnelda. Läksime. Minule kui enamvähem «spetsile", olin ju usuteaduse üliõpilane, langes palvetunni peaosa. Järgnes Tõnisson. Mis nüüd? Ja mis te arvate? Tuli vaimustatud rahvuspoliitiline kõne, mis oli pal jude pühakirja kohtadega läbi põimitud. Tõnisson oli palvetunnis ja jutlustas. Jüri Tõnisson (J. T. vend): Kord korraldati pidu ning peo peaorganiseerija pr. von Engelhard! tellis meilt tilli tantsu ajal käes hoidmiseks. Kui aga teatavaks sai, et lilled on meie ärist, ei puudnud palju, et lilled oleks kõrvaldatud. Seetõttu tekkis arvestamisel minu ja pr. v. En gelhardti vahel järgmine kahekõne. Pr. v. Engelhardt. Kas teie olete Jaan Tõnis soni vend ja kas lilleäri kuulub ka Jaan Tõnisso nile?" Mina: Jah olen, äri kuulub meile mõle maile." Pr. v. Engelhardt: Miks te ei ütelnud minule tellimisel, et olete Jaan Tõnissoni vend?" Mina: «Teie ei küsinud ju seda. Täna teie küsite ja ma ütlesin teile, et olen Jaan Tõnissoni vend." Pr. v. Engelhardt: «Teie oleksite pidanud lillede tellimisel ütlema!" Mina? Ei, ma ei leidnud en nast selleks kohustatud olevat, sest teie oleksite mind hulluks pidanud, kui ma teile ilma pärimata oleksin ütelnud, et olen Jaan Tõnissoni vend." Pr. v. Engelhardt: «Teie oleksite siiski pidanud ütlema. Seda arvet ma teile ei tasu." Põrutas rusikaga vastu lauda ning lahkus. Mõne päeva pä rast tuli ta tagasi ja peale seda kui endist kahekõnet veel ägedamalt oli korranud, tasus osaliselt arve, jättes aga mõne rubla tasumata, mis jäigi saamata. Eespool toodud näidetest selgub, kui raske oli Jaan Tõnissoni äril teotseda boikoti tõttu. Varsti olime sunnitud äri lõpetama. Vabariigi presidendi esindaja tervitab J. Tõnissoni Prof. Tõnissoni sünnipäevapidustused algavad jumalateenistusega Tartu, Prof..laan Tõnissoni 70. sün nipäevapidustused algasid Tartus kolmapäeva õh tul kell 8 piduliku jumalateenistusega Pauluse kirikus. Jumalateenistus oli korraldatud Pauluse koguduse 1. pihtkonna poolt, kelle liikmeskonda prof. J. Tõnisson kuulub. Kirik oli sel puhul ehi tud loorberipuudega. Kahvast oli jumalateenistusel rohkesti. Teiste hulgas ka juubilari perekonna liikmed. Jumaalteenistusc alates sammus juubilar saa detud koguduse õpetajatest ja nõukogu ning ju hatuse liikmetest temale määratud aukohale. Al gusliturgia pidas õpetaja H. Haamer, kes ter vitas juubilari kui suuremat isamaa poega ja üt les, et Pauluse kogudus on uhke, et tema liikmete perre kuulub seesugune auväärne rahvategelane, kelle töös on olnud väga palju suursugust ja õil sat Eesti kodu rajamisel. Jaan Tõnisson kui eesti mõtte kehastus Rasmus Kangro-Pool Küll eriteadlased süvenevad üksikasjalikult kü simustesse, jn i s meie rahva edasijõudmisele tähen tab Jaan Tõnissoni töö hariduse, majanduse ja riigi poliitilistel aladel. Ma tahaksin suure juubilari suurel juubelipäe val kõnelda hoopis midagi intiimsemat, sooja ja südamlikku, mis kõik kaon vajalised, kui rahvas vajab tuld eluks, aga on tuleta ja vaatab ringi, k u 8 on tulepesa. mis annaks leekisid. Ma mäletan oma elueast, et meie rahval oli soo just Tõnissoni jaoks ja Tõnisson osutus selleks rah vuslikuks tulepesaks, mis lõi leekisid meie inimhul kade Umbersünnitamiseks iseteadlikuks kultuurrah vuseks. Kui Jaan Tõnisson õigusega kannab eesti paleuste ja rahvusmõtlemise suurima kandja nime, siis küll seepärast, et tema isiksus oma vitaalsuse ga, murdumatu tahtega ja paindumatu iseteadvu sega oli t 0 a. kestes selleks tulesambaks, mis sihte näitas meie rahva raskele eluvõitlusel:, mis aatelisi leeke külvas seal, kus argipäine materialistlik mõt lemine edasirühkimise ähvardas teha liialt väike inimlikult omakasupüüdlikuks. Eesti rahvuslik edu hea meelega tuleme kaasa," seisis Jaan Tõ nissoni lipul ja südames, kui ta väsimatult tõmbas oma rahvast edasi, võitles võimudega ja heitles tar dumuste ning väiklustega kodanike hinges. Kui olime alles noored, kui ema sülest ja mõnin gast ViUu võitlustest" olime saanud südameisse seda mõistatuslikku magussaladusliklcu, mis oma rahvale mõteldes vere pani palavamini tõttama, siis vaatlesime otsides ringi ja püüdsime leida mehi, laan Tõnisson oma koduses töökabinetis Sütitava jutluse pidas Palamuse õpetaja A. Kereni, kes ütles, et Kõigevägevam on juubilari õnnistanud erilise õnnistusega ja temale annud prohvetlikku pilku. Juubilar on kõigis oludes kõi kumatuks jäänud oma tõekspidamistele ja truuks oma rahvale kõigile tagakiusamistele vaatamata. Kõneleja rõhutas, et ka meie kõik peaksime püüd ma juubilarilt eeskuju võtta, oma kohustusi täita» ükskõik, missugustel kohtadel meie ka ei tööta. Lõppliturgia pidasid kohalikud õpetajad H. Haa mer ja Ots ning õpet. A. Kerem. Pärast jumala teenistust õnnitlesid õpetajad südamlikult juubilari, kes neid tänas temale osutatud austuse eest. See järele ruttasid juubilari tervitama tema lähemad sõbrad ja tuttavad. Juubelipidustused jätkuvad täna, mil pidi saa buma vabariigi presidendi esindajana Tartu ka kindral G. J ons on, et tervitada juubilari tema kodus. kes pole muinasjutt sangarist, vaid reaalne elav inimene, kes suudab oma rahvast kanda. See kuju oli Jaan Tõnisson silm peatus ja oli rahul, süda tundis, kuidas tema oli hoopis suurem oma ümbrusest. Aastaid tagasi astus ta sirgelt rahva keskele kui see, kellele mineviku põlvede kummardajad ja alandlik meel edasi pol nud annud mingeid mõjusid. Meie noored tundsime siis, kuidas orjarahva' salajane vabadusetung sel les mehes avaldus avalikult, julgelt, päris kuning liku iseteadvusega ja keerdkäikudeta. Paleused ei olupoliititse, ei spekuleeri, ei keeruta ringi, ei la veeri, ei kõhkle ega varja end elutargu Jaan Tõnisson kehastabki eesti paleuslikke mõtteid see pärast, et ta ei olupoliititse väikese inimese moodi, ei keeruta ja sea teisi valgusesse mõtteid, ei laveeri ei kõhkle, ei varja oma südamehääli. Meie muinasjutt räägib kuningapojast, kes kuld hobusel ratsutab klaasmäkke ja kosib seal ootava kuningatütre. Ainult kuldhobune oli võimeline rat sutama klaasmäkke. Kuningatütre all tuleb mõista elutahte kõrgeid püüdeid ja kuldratsu all elutahte austust, mis on puhtad väiklasest omakasust. Jaan Tõnisson oma kuldratsu! on meie rahvast viinud hulga lähemale kuningatütrele. Oi, meie rahvas ei ole elutahtelt veel täisküps kuld ratsuks, aga eks tulevik annab pärast Tõnissoni veel kõrge hinge puhtusega mehi, kes meid jälle lähemale viivad elu ideaalidele. Kui riigi võimukandjad Venemaal oma olemas olu kindlustamiseks jagasid õpetusi, et iga kodaniku kohustus on vaid alistumine neile õpetusile ja tege misile, ja kui need tegemised püüdsid hinge matta meie rahval ja ta par mõtlemistel, siis Jaan Tõnisson unustas kõik oma isiklised huvid ja sõitles ning võitles, rabeles ja vaidles bürokraatiaga seda head võitlust, mis meie rahvale tuli õnnistuseks. See mees ei karda kuraditki, kubernerist ei maksa rääkidagi," iseloomustanud teda kord Liivimaa ku berner Svegindsov. Kõrge õigluse mõte, sea duslikud vahendid ja paindumatu selg roog ning kindlad ideaalid olid rel vaks, mis Jaan Tõnissoni heitlusi kroo nis meie rahvusiiku elu eduga. On aegasid, kus õpetatakse, et edu on mõeldav vaid alistumise teel riigivõimule. Venemaa mõtles nii. Aga Vene suured inimesed Tolstoi, Dosto jevski, rahvamehed ja tuhanded edu sõbrad mõist sid, et edu on võimalik, kui keskvõim puhastaks ja arvestaks ka rahva tahtmistega ja muredega. Jaan Tõnisson oli mehisemaid kujusid, kes võitles meie rahva olemasolu eest... Mäletan isiklikult Jaan Tõnissoni 32 a. Süda puhas nagu selg sirge, tööjõud piiritu, rahvaarmas tus üle isklikkuse nii on ta leegitsenud, titaan likult võidelnud ja värvi ning jõu annud meie rah vuslikule olemasolule! Kui ta kõrge vanuse päe vilgi oma olemusega eeskujuks on noortele põlve dele oma noorusliku mõttelise puhtusega ja otse meelsusega, siis mõistame, kui kallis kogu meie maale on tema tänane aupäcv. Mõni tõttab ütlema, et Tõnissonilgi on olnud vigu. Jah, miks ei ole, sest temagi on inimene, üteldakse, et jumalad elavad üle aegade. Inimesed, kellel on jumalikke omadusi,, elavad ka üle aegade. Kui Tõ nisson täna peab oma kõrge vanuse sünnipäeva, siis selle tagasihoidlikkuseski loidab midagi kõrgemat, mis paisub jõuks tuleviku paremusele. Oimus trükist Esimene aktuaalne raamat Hispaania kodusõjast Dr. R. Timmermans lltiian Sangarit Hind 3 kr., iluköites 4.20 kr. Ncue Basler Zeitung'i" väljavõte arvustusest:. Timmermansi raamat ci ole romaan, vaid tõsiasjade kirjeldus; igatahes mitte kuiv rcpor taaž, vaid ülimal määral kütkestav ja elav ra port, mille peab tahes või tahtmata ühe sõõ muga läbi lugema... Pealadu..Päevalehe" raamatukaupl. S. Karja 23. Pikk 2. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus.

9 ' Neljapäeval, 22. detsembril 1938 PMavalaht Nr, S4T - 9 Kohalikke teateid Siseriigist Kosula ja liivik Eestikeelsed sõnad..kuurordi" sa..plaam- asemele -Nõupidamisel juwitus- sa rawitsuskohtade ning turismi-alade korraldan», kohta, mis peeti 2. now loodus' hoiu- ja turismiinstttuudis, tõsteti üles sobiwate eesli keelsete sõnade leidmine wõörkeelsete sõnade kuur ort" sa..plaash" asemele...kuurordi" asemele leiti mainitud nõupidamisel, et sobiwamaks sõnaks on..rawikoht" ja..supelrawik oht". ühtlasi leiti tarwilik olewat wastawa järelepärimisega pöör duda Akadeemilise Emakeele Seltsi poole. Nagu nüüd Akadeemilise Emakeele Seltsi poolt teatatakse, on seltsi juhatuse poolt..kuurordi" wasieks juba waremint esitatud..kosu koht". Nüüd leiti. elarwesse wõiks tulla ka..kosuta", mis wahest wõiks olla läbilõöwam kui..kojukoht"....plaafhi" küsimuses lõplikku seisukohta ei saawu totud. Et meie olude-» plaash tawaltselt on seotud liiwarannaga, sits peeti lõõimalikuks. et plaafhi mõis tet meil wolkp teatama määrani asendada, nimelt spet siaalsemas liiwaranna tähenduses, sõna..litwik". Akadeemiline Emakeele Selts ei soowita neid kui ainuõigeid wõi ainuhäid nimetusi, maid kui tarbe- Korral seniste liitsõnaliste wäljendite kõrwal wõi asemel anvesse wõetawaid. Muide, wõiks märkida, et Eesti Entsüklopeedias on..kuurort" tõlgitud sõnaga..rawtstu". On soowitaw, et uued eestikeelsed nimed rahwa laas läbi lööks. Siis kaoksid ka sellised wõõrad koelewärdjad. kus..kuurordi" hääldamisel pannakse sageli rõhk o-le ja..plaashi" asemel' öeldakse wene päraselt..plääsh". Kalevlaste Maleva 20. aastapäeva pühitsesid vabadussöjalased-kalev lased teisipäeva õhtu! hotell Brlstoüs. Kokku oli tulnud arvukas pere vanu lahlngvendi, kelle seas ei puudunud ka riigitegelasi. Telegraaflteel tervitasid kalevlasi koi. 0. Luiga Rakverest, H. Hõbemägi Prahast ja 0. Tief Tallinnast. Oma võitlustes lange nuid ning hiljem surma läbi lahkunud kaasvõitlejate mälestuseks süüdati laudadel 93 küünalt, millede valgustusel koos oldi sõjajutte vesteldes hilisööni. Lauakõnedes tuletati meele üleelatud võitlusi Vaba dušsõjas ja rõhutati valmisolekut iatkata võitlust isamaa kutsel ka tulevikus. Vabariigi presidendile läkitati tervitustelegramm. Kalevi Üksiku pataljoni tervituseks viibis ühingu esindaja päevasel pidulikul lõunasöögil, kus üle anti kunstnik Sädeku maal kalevlaste väljamarssimisest 2. jaan a. Va nade lahingvendade koosviibimine Bristolis möödus kõigiti Olevas tujus ja üksmeelses vaimus. Sõidusoodustusi raudteel pühadeks Lühiajalisi puhkeajapileteid, mis annavad raud teel sõldusoodustust 33%, võib jõulupühadel kasu tada sinnasõiduks rongidel alates 23. detsembri kella 12-st kuni 27. detsembri kella 12n-i. Tagasi sõiduks on need kehtivad alates 25. detsembri kella 12-st kuni 28. detsembri kella 12-ni tingi musel, et rong jõuab piletil tähendatud lähtejaama sõiduplaani Järele kella 12-ks. Noorte õpetajate ordinatsioon Toom kirikus. Jõulu teisel pühal ordineeritakse piiskoplikus Toomkirikus Tallinnas 12 õpetajaameti kandidaati: Aleksander Eller, Rudolf Kiviranna, Herbert Kuur me, Edmund-Äleksander Laansalu, Karl-Friedrich Särg, Lembit Teder, Paul Uibopuu, Villem Uus puu, Richard-Karl-Erich Võlli, Bernhard Bluum, Eerik Hiisjärv ja Raimund Peiker. Neist osa ordineeri takse kiriku vikaarõpetajaiks, kuna teised on va litud vastavatele kohtadele. Klnoetendused lastele pühade ajal. Teisel ja kolmandal jõulupühal kell 12 päeval korraldatakse kinoteater Glo ria-palace'is" suurejoonelised lõbusad etendused eriti lastele. Linastamisele tuleb maailmakuulus Vennad Grimmi muinasjutt..lauake, kata end" suure helifilmina 7 jaos. Kaastege vad on rätsep, ta kolm virka poega möl der, puusepp ja treial; siis veel kits, kes kõneleb, eesel, kelle suu tulvil kuldraha sid ja lõpuks peaosaline laud, mis kat tub nõiasõna abil kõige paremate sööki dega ja jookidega. See ilus, lõbus ja hästivalitud pühade-eeskava valmistab suurt jõulurõõmu igale lapsele ja peaks meeldima ka täiskasvanuile. Teater Muusika»Estonla" teater Neljap dets., kell 4. p. 1. esietenduseks jõuluöo Ime", Agnes Vesiloo jõulunäidend lastele; Lastenäidendi.Jõuluöö ime" on autor kirju tanud eriti Estonia" teatri jaoks, silmas pidades kõiki neid tehnilisi võimalusi, mida pakub..estonia" pöördlava. Huvitava ja lastele selge ning vastu võetava sisu kõrval pakub näidend väga palju laste silmale, mille.'poolest on eslletõstetav eriti teine vaatus. Näidendis on sihiteadlikult välditud kõike sää rast, mis lapsele teatrietendusel võib mõjuda häi rivalt ning kahjulikult. Siin esinevad metsloomadki on toodud esile nii kodustena, et ei või lastes tekitada kartust, küll aga poolehoidu neile. Rikkalik on näidendis ka tantsu ja muusikaline osa ja siingi on silmas peetud lastekohasust. Neljapäeva õhtul kell l/28 Leeri operett npoola pulmad'. " Reedel, 23. dets., laup., 24. dets., )a esimesel pühal, 25. detsembril, on teater suletud. Pühade mängukava Teisel pühal, 26. dets., kell Vs3 p. I. harilike hindadega..poola pulmad"; kell 1/28 õhtul Capeki draama Ema". Kolmandal pühal, 27. dets., kell 12 päeval laste näidend..jõuluoõ ime"; kell i/23 p. 1. Birabeau ko möödia Minu poeg minister"; kell»/28 õhtul Äbrahami operett..juuiia". Keskn., 28. dets., Donizetti ooper Don Pas quale". Teatri kassad avatud: 22. detsembril hari likul ajal kella 12 4 p. I. ja õhtul kella 6 Vs9. Reedel, 23. dets., kella 12 4 p. I. Laupäeval, 24. dets., kella päeval. Esimesel pühal, 25. dets., on kassad suletud. Teisel pühal, 26. dets., avatud harilikul ajal kl p. 1. ja õhtul kella 6 Vs9 Kolmandal pühal, 27. dets., kl p. 1. ja õhtul kl. 6 Va9. Soodustused on maksvuseta 26., 27. ja 31. detsembri etendustele. Sümfooniakontsert Teisel pühal, 26. detsembril, korraldatakse Es tonia kontsertsaalis Estonia ja riigi ringhäälingu ühendatud sümfooniaorkestri neljas sümfooniakont sert, mida juhatab Olav Roots. Kontserdi kavas: Tobias-Tubin Prelüüd ja fuuga d-moll, Heino Eller Sümfooniline legend; Rich. Strauss Bur lesk klaverile ja orkestrile ja Sostakoviõ Süm foonia nr. 5. Solistina esineb klaverikunstnik Bruno Lukk. Kontserdi algus kell 8 õhtul. Pääsmed eel teatri kassas M, 2, Tleie soovime piihad Teeta parimas meeleolus. Siia Juura kuulub ka pudel head veini. Tulge aegsasti C. Petenberg'i veinikauplusse. Börsikeldris. Meie suurest valikust leiame ka Teie jaoks sobiva. Meil on veine mitme suguste hindadega. Nõudke meie uusimaid hinnakirju. Perekonnaseisutoateld Abiellumtsjoowiawaldufi. Tall. linna perekonnaseisu ametis reg.: Jaan Takk ja Anette Proosa; Aleksan der Berezin ja Welli-Benita Lang; Artur-Ntkoiass Kregers (Lätt wabariigr kod.) ja Ella Lange; Albert Ewert la Hilda Elm (Helin). Tallinna Jaam kog. reg.: August Seitam sa Edtth Puhk. Tall. Issanda-Muutmise kog. reg.: Otto Rinde berg ja Ksenia Rand. Tallinna Pauluse kog. reg.: Waldek Em ja Hildegard Thomson; Ott Kirotar ja Salme Saar. Tallinna Pvha-Waimu kog. reg.: Herderi Krais ja Alma Niidu. Abiellumist: Tall. linna perekonnaseisuametis reg.: Wladimir Koch ja Helmi Wollmann; Leo Luiga ja luliane-agathe Arme; Elmar Madisson ja Helmi Tark; Theosit Maiste ja Agnes Rosetilt; Mihair Bu ras ja Elka-Zudes Rudinstein; Friedrrch-Adolph Io- Hans on ja Thusnelda Frey. Sünde. Tallinna linna perekonnaseisuametis reg.: Rein Wanatoa, Aleksandri ja Ottilie-Adelhsidi pg.: Wiljng Reinuv, Augusti ja Agnese pg.; Nadeshda Lo gin, Ilja ja Emitlie-Matilde tr.; Iro-IlmatsarSäkk. Nikolai ja Htlda-Katartna pg.; Maie-Ann Piiwet, Jaani ja Erna-Agathe tütar. Surnud. Tallinna linna perekonnaseisuametis reg.: Helene-Karotine Weser. neiuna Weinberg, 84 o. wana. Kutsevaliku nõuande büroo asetseb Wene tän. nr. 23 linnakooliwalitsuse maja 2. korral. Büroo on awatub iga päew kella S i/zz. Õpilasile ja noortele antakje nõu ja juhatust kutse waliku asjas tasuta, kuna nendele isikutele, keda saa vamad kutsewaliku büroosse ametiasutused, nagu auto juhid sa teised, on nõuanne tasuline. Piiskop Rahamägi ametipuhkusel. Piiskop Rahamägi viibib alates 22. detsembrist a. 2 3 nädalat ametipuhkusel tervislikel põh justel. Tema aset täidavad piiskoplikud vikaarid vanaduse järjekorras ja abipresident dr. I. Masing. Koolitöö lõpeb täna koolides kell 12 sa õpilased lähemad pühi Siduma. Õppetöö algab uuesti esmaspäewai, 9. jaan. [allinna koolides möödus kooliaasta esimene pool õnnelikult. Sügisel oli esialgu raskusi õpilaste paigu tamijega keskkoolidesse, aga neist raskustest saadi üle ja õppetöö mõis areneda normaalselt. Ei olnud õnneks ka palju haigust koolitööd segamas. Gonsiori nimelise sihtasutuse nõukogu koosolek peeti neil päevil raekojas. Koos olekust võtsid osa kiriklikust ringist püskop Raha mägi, ass. Soomre ja praost Kubu. Sihtasutuse juhatusse vahti ass. Ä. Soomre. Tallinna Eesti Lastekasvatuse Seltsi tänu avaldis Tallinna Eesti Lastekasvatuse Seltsi juhatus avaldab seega soojemat tänu Seltsi I tööringile ja selie juhatajale pr. Abramiie hästiõnnestunud.jõulupeo" puhul 4. dets. k. a. Seltsi ruumes, Lennuki t. 11. H. Baueri nim. lastekodu heaks korraldatud jõulupuu tõi seltsi kassasse puhastkasu, kaasaarvatud annetused lastekodu heaks peo puhul, kr. 1033,40. Õlgu südamest tänatud I töörlngi daamid, kes kandsid suuri ohvreid selle peo heaks eduks, sa muti selisiliikmeile ja külastajaile, kes sellest peost lahkelt osa võtsid ja oma helded käed avasid jõulurõõmu puistama lastekodu kasvandike süda meisse. T. L. S. Juhata* Eesti Draamateatri pühade mängukava Esmaspäeval, 26. skp., teisel jõulupühal kell p. 1. Noorsooteatris Soovisõrmus" 5. korda. Teise püha õhtul kell 1/ korda ~LBn! tuli punasest lillat". Kolmandal pühal kell 12 päeval Noorsooteatri nukuetenduse esietendus..väikesed rändurid", G. Helbemäe lastenäidend 12 pildis. Kolmandal pühal kell V*3 p. I. 43. korda Onn algab homne". Kassa avatud kella 11 1 e. 1. ja 4 6 p skp. kella 11 >1 e. 1. I pühal on kassa suletud. Töölisteater Täna.Äripäev" 9. korda. Algus kell V» 8 õhtul. Pääsmed senti. Pühade mängukava Teise jõulupüha päeval..cararaba!" ehk Do lores fa teisikud" 17. korda; Õhtul..Naisevõtt" 17. korda. Kolmanda jõulupüha päeval.äripäev" 10. korda; õhtul ~Mets" 3. korda. Kolmapäeval..Caramba" 18. korda. V. Riivese klsverikunstikooli õpilasõhtu on täna kell >/»6 p. 1. konservatooriumi saalis. Ka vas 4 klaverikontserti ja palju soolopalu. Piletid sisseminekul. Kino Lõbus ptihadefilm Helioses" Leile filmi pealkirjaks on. Äadam ja Eeva" ja teemaks on talle tõrksa taltsutamine mehe poolt, kes teda armastab, ning selle tõrksa vastuhakk ja vasturünnakud, kuni kõik lõpeb nii nagu ta lõp- Eema peab. NeljaringiUst matsi peavad selles väga erges ajaviitefilmis Luise Ull r 1 c h ja Victor de Kowa, kes kuuluvad meie kinopubliku lemmikute hulka. Lõbusaid trikke ja..nõkse on filmis palju. Lisadena näeme Eesti Kultuuriilm! poolt Kose- Lükati noorte suvekodu tegevuses ja mängus ja Ufa nädalaringvaadet. anda suurt summat, riis on selleks kohaseim IKni teil pole võimalik Tudengilaulik* Jõulukingi ostmiseks välja 2. täiend, tr. 497 eesti- ja 77 võõrkeelset laulu. Hümf flvflfi lfei kadrifäiteft žrfmlfak. lbl Virumaalt Hiired sõid raadioaparaadi. Wirumaal, Paas were walla Rahkla külas elutsew A. K. kawatses endale jõuluks osta raadioaparaadi ja hakkas selleks juba kewadel raha koguma. Kui oli juba peagu wastaw summa koos. pani ta raha rahakotti ning peitis rayakoti. et see ei satuks majarahwa kätte, aita wiljasalwe ja seina waihele. Nüüd enne püht mõeldes olewat paraja aja aparaadi kojutoomiseks, läks mees jahwrist raha wütma ja suur oli üllatus, kui leidis, et hiired olid wahepeal poole rahakotist ja rahadest puruks närinud. Kuna rakapaberitel on üks numbriga vool ära, on nad wahetuskõlbmatud ja nii sõidki hiired Paaswere mehe raadioaparaadi. Raskeid õnnetust. Mäetaguse wallas kukkus pöl lult kiwe wedades wankrilt Wold. Luha jalale suur kiwilahmakas. mis murdis mehe wasaku sääreluu. Pärast esmaabi andmist toimetati wigastatu Tartu haiglasse Kohtla-Zärwe pölewkiwttööstuse lähedal läks üm ber samas lähedal elutsema Sarma wanker ning mandrist kraawipõhja kukkudes lõi mees endale pähe raske Haawa, mis seoti Idhwi arsti poolt. Tuhk süütas piiritusewabriku. Iõhwis alarmee riti tuletõrje teatega, et on süttinud ptiritusewabrtk! ja tuli ahwardab wabrikut ning kõrwalasetsewat jahu tööstust. Tuletõrje kiiresti kohalejõudmise ja elanike kindla käitumise tõttu suudeti aga tulele panna piir, nii et tulepesa lakast kaugemale ei jõudnudki. Nagu selgus, oli teenija wiinud ahjust pööningule pölem-' kiwituhka, mis aga oli nii kuum. et süütas tööstuse hoone lae. Kohtlae paljastati kaardipörgu. Kohilas tabati kohalikud elanikud H. Koha. J. Wiikow ja A. Ewe rus, kes mängisid raha peale kaarte. Samad mehed olewat juba waremalt korduwalt tegelenud hasarb mänguga. Tartust Wavima Tartu koolimehe juubellpäew. Tarm Õpetajate Selts on walinud oma auliikmeks ühe meie wanimaid ja teeneterikkamaid pedagooge Juhan Tam me, kes teisipäewal pühitses oma 39-dat jünnipäewa. Juubilari on terwitanud tema suurväewa puhul ka Tartu linna kooliwalitsus ja end. õpilased. J. Tammel on praegu käsil oma memuaaride korraldamine. Oma pikal elukäigul juubilaril on tulnud mõnigi huwitaw olukord ja episood üle elada. Praktiline Jõulukink! Et veetorud külmaga ei lõhkeks. TLkema-ajaUsel külmade ilmade püsimisel tuleb tähelepanu pöörda seintes ja seinte peal aset sevate vee- ja keakkütltetoruötike käitumisele. Eriti ohtlik on seintes asetsevatele torustikkudele olukord km küim väheneb, müürid härmatama hakkavad ja niiöelda.külma väijja kiirgavad. Soovitav on ruume, ka neid,.mida alatiselt, või pühade puhul pidevalt ei kasutata, tugevasti kütta ja veetorustik asja tundlikult külma vastu kaitsta. Tähelepanelike ja õiglaste korraldustega võib ära hoida suuri ja kulu kaid kaldusid, mis tekivad torustiku lõhkemisest külmumise tõttu. Ailetosaikter Tõnisson. Kadriortis avatakse kaks liuvälja. Pühadeks awatakse loodushoiu- ja turismi instituudi korraldusel Kadriorus kaks liuwälja, mis mõlemad, on mõeldud kasutamiseks nii noortele km ka manadele, üks liuwöli tuled eelmiste aastate eeskujul luigetiigil ja teise loomine on parajasti kasil Kadrioru kontsertwaljakul. Nii on Kadrioru ümbruse rahwa liumönude * eest eelmistest aastatest rohkem hoolitsetud. Mõlemad uisuteed awatakse pühadeks. Soodsate ilmade korral Noortepargis ehitatakse üles ka kelgumägi. Mõne reaga Nukkude näitus. Omapäraste, lapse kujutelma ergutava nukkude näituse korraldab lasteaednik L. Raadio Neljapäewal, 22. detsembril 7.00 äratusniimg. Võimlemine päewauudised. Ilmateade hommikukontsect (heliplaadid) hommikupaiwus kand. mag. R. Kiwiranna perenaistele. Turuteated teated ja reklaam helisid helifilmidest (helipl.) kirjanduslikud uudised mudi lastele. Peep ja Reet walmistuwad jõulude wastu päewauudised õige aeg. Teated wits minutit terwijeie dr. med. M. Kask Oie terwitatud talw!" Taimest luules, proosas ja muusikas. Koostanud P. Härm. Kaastegewao: E. Toraer ja F. Moor (deklamatsioon) ning P. Härm (iam) J. Tõnissoni 70. a. siinnipäewa-aktus. 1. Lemba: Pidulik awamäng RR orkester P. Nigula juhatusel. 2. Aktusekõne riigikogu esimees prof. J. Uluots. 3. Aawik: Qitje Eestil A. Kapp: Polonees RR orkester P. Nigula juhatusel Tõnissoni awaldusi teeneline näitleja A. Lauter. 5. Tobias: Qötsuw meri. Wettik: Põhjamaade lap sed Tallinna Meestelaulu Seltsi koor J. Tamwerai juhatusel Tõnissoni awaldusi teenelise näitleja A. Lauter. 7. Türnpu: Ei ole minu isamaja. Harma: Enne ja nüüd. Türnpu: Priiuse hommik Tallinna Meestelaulu Seltsi koor J. Tamwergi juhat eesti muusika. RR orkester,, juh. P. Nigula õige aeg. Päewauudised ja jporditeated muusikaõhtu Corso-trioga. Reedel. 23. detsembril 7.00 äratusmäng. Võimlemine päewauudised. Ilmateade hommikukontsert (heliplaadid) hommikupaiwus kand. mag. L. Teder Tallinn ja Türi: turuteated teated ja reklaam armastusewiise (hellpl.) Tün: ins. G. Verret: Põllumajanduse mehhaniseerimisest (III) Türi: põllumajandus lik päewaküsimus Tallinn ja Tartu: oreli soolosid (helipl.) lastele. Iõuiujutte ning Vet jeri laste laulu- ja pillilugustd päewauudised õige aeg. Teated kuidas jõulud tulewad. Kogu ringhäälingu jaatekawarahwas käib seda waata mas wälke triokontsert. Corso-trio Kei lad jutustawad". Gert Helbemäe sönalis-muusikaline saade pealinna kirikukelladest orkestrikontsert. RR orkester, juh. prof. R. Kuil õlge aeg. Päewauudised ja sporditeated kolm Bachi. RR orkester, suh. prof. R. Kull. Raadiosaatejaama..Nõmme K. L. S." saate kaw- 23. detsembril tõunawmmat 16ÄJ M Elvast Politseikomissarile tuletõrje kuldrisi. Etwa jsk. politseikomissar Jaan Pöldjam. pühitsedes 20. skp. oma 40. a. sünnipäewa, sai Eesti Tuletõrje Liidult kuldristi. Selle andis üle Tartumaa brigaadi- Pealik Martmaa. J. Pöldsam omab ka Kotkaristi. Politseiteenistuses on ta olnud 17 aastat. Apteekriamet wiis weskipidaja kohtu alla. Elwa jaoskonnakohtus süüdistati Aakre wesktomanikku G. Tamme, kuna ta oli walmistanud taimedest kopsu haiguste rawimit ja seda lewitanud. Tal oli roh kesti kundesid. Kohtus selgus, et Tamm polnud rohuga äri ajanud, maid seda tasuta jaganud, selle»- pärast mõisteti ta õigeks. Paidest Uufi makse linnmvalitsuje heake. Paide linna wolikogu teistpäewaõhtujel koosolekul wöttis wastu maksumäärad, milles wõrreldes senisega on tehtud rida wormilisi parandusi wastawalt uuele linnaseadu sele, samuti on aga juure möewd ka uusi makse, nagu weoärtdelt, weo- ja kandekauplustelt ning ehitus järelewalwe teostamise eest. Linna rewisjomkomisjoni waliti lahkunud J. Sõnajala ja A. Haawametja ase mele E. Tael ja E. Ivhwelt. Tapalt Jumalagajätu-õhtu mana» keskkoolimajas. Tapa manas keskkoolimajas toimus 20. jko. uue kooli maja walmimije puhul kauaaegsete kooliruumidega jumalagajätu-ühtu, millest wõttis osa arwukalt õpi laste wanemaio, wilistlast, uue koolimaja ehitamisele kaasaaidanuid ja koolipere. Viljandist Missugune autobus aias alla poisikese. Wiljandi politsei selgitab praegu liiklemisönnemst, mis leidis aset Wiljandis, Waksali tön. esmaspäewäl. Teata masti jäi seal autobuse alla IS-a. saksa kooli õpilane Wolf Ungern-Sternberg, kes sai wigastada. Alul teati tõendada, et kooliõpilane on jäänud siseliini sinise omnibuse alla, kuid nagu on selgunud, ei osutu see õigeks. Kuna önnetusohwri abitusse ole kusse jätmine on raskesti karistataw, siis politsei wõimud toimetumad praegu waljut juurdlust õnnetuse selgitamiseks. Walmis linna uus eelarwe. Wiljandr linnawalit sus on jõudnud lövule linna 1939./40. majandus aasta eelarwe koostamisega. Eelarwe tuludv-kulude tasakaalu wiimisega on linnawalitsüsel olnud pingu tust, kuna kulud mitmel alal näitawad tõusu. Uus eelarwe esitatakse läbiwaatamiseks eelarwekomisjonile. kuna ünnawalitsufes Mleb see kinnitamisele weebruari kuus. Viljandimaalt Weel üks lumesahk. Teedeministeerium on annud Wiljandi maawalitsusele meel ühe lumesaka, mis on monteeritud tugewajõulise ja kiire teehsöwli ette. See Sünnipäevalapsi Ewald Dolf. riigiametnik, sündinud 23. dets a. Wana-Koiola w. Wõrumaal. Paul lohansen, ajalooteadlane, sündinud 23. dets a. Tallinnas. Karl Jürgenson, teedeministri abi. insener, sündi nud 23. dets a. Wiljandis. Hans Kefsler. õpetaja, sündinud 23. dets a. Tuhalaane w. Viljandimaal. Aino Tamm. lauljanna ta laulupedagoog, sündinud 23. dets a. Tarwastu w. Viljandimaal. Anatol Toom», riigiametnik, sündinud 23. dets a. Võisiku w. Viljandimaal. Jaan Meresäär, arst. sündinud 23. dets a. Vana-TLnnasilma w. Viljandimaal. M. Lembergi 50-a. ameti- ja selts konnatöö juubel Neljapäeval pühitseb Rakveres 70. sünnipäeva, 50-a. töö juubelit ja 50-a. tuletõrjes tegutsemise j uu beilt potseppmeister Mihkel) Lemberg. Juubilar on kogu oma elu jooksul väga elavalt osa võtnud seltskonnatööst. Kasemets Kaupmehe tän. 13. Näitus on avatud kesk nädalal, 21. ja neljapäeval, 22. detsembril kella 3 B-ni õhtul. Sissepääs tasuta. Ameerika autovaforiikant Ghryslerilt NMKtt autokoolile annetatud läbilõdketmootor oen rahvale vaatamiseks väl(ja pandud..mercamtüe" vaateak nale, Vabadusväljakul. Mootor on paindud töötaima ja rahval cm võimalus huvitavalt jälgida selle oma pärase õppevahendi üksikosade liiklemist. Mootorit demonstreeritakse feella 4 9 p. 1. Puudusi linnaümbruse koolides Tallinna ümbruse tervishohjarst dr. J. Buu bel korraldas hiljuti oma jaoskonnas algkoolide tervishoidest ülevaatust, kus selguais tervelt 19 algkoolis mitmesugused puudused, mis tehti teata vaks maakonnaarstile. Väga paljudes koolidez on puudulikud klassi või kõrvalruumid, kuna Sausti koolimaja ühes ma gamisruumis tapetite vahel pesitses isegi lutikaid. Nõmme teated Apteekide öövalve Neljapäeval vastu reedet: R. Georgini apteek, Viru tän. nr. 15. Tel V. Kuigi apteek, Liivalaia tän. nr. 84. Tel K. Schneideri apteek, Raekojaplats 11. Tel A. Puksovi apteek, Koidu tän. nr. 48. TeL J Pilli apteek, Vana-Kalamaja t. nr. 7-a. Tel Arstide SS. ja pühapäevavaive tel 04 Nõmmel - Trossini apteek Apteegi tän 4 Veoauto süttis teel Tartu, Tartumaal Ropka valla Soosilla küla 2. kl. maanteel süttis põlema turbaveo auto nr. T ll7, mis kuulub Ülenurme mõisas elutsevale Matias Kõ n niie. Autot juhtis August Vein stein. Tules rhävis veoauto mootor ja juhiruum. Kahju esialgu selgumata. Auto paiskas pikali jalakäija Eile õhtupoolikul sõitis sõiduauto, mida juhtis Jakobsoni tän. nr elutsev Gustav Kahl, Pikk tän. nr. 1 asetseva maja juures pikali Hilda Mitti, kelle elukoht on Nõmmel Lõuna tän jalakäija sai ainult kergeid vigastusi. Tulekahju V. Ameerika tänaval Eile õhtul süttis V.-Ameerika tän. nr. 1 asetse vas Alfred Jakobsoni puuhoovis saepurutäitega lau dadest putka. Kuna majaomanik märkas peatselt tuld ja tuletõrje lendsalk kiirest! jõudis kohale, suu deti leegid kustutada ilma, et oleks tekkinud suu remat kahju. Juurdlusega selgus, et leegid ohd alguse saa- Aknakardinaid ukse-aesritdaid, ruttkardirnrid, kardinehoidjäid, laudlina, voodi- fa ihupesuriiei soovitab suures valikus soodsate hindadega JOH. MESPAK, S. Kjtrja 3. uus masin rakendatakse taimel maanteedele lund roo kima. Töötamise ajal masina kiirus on 7 3 km tun nis, muidu wöib see arendada aga kuni 30-km tunni kiiruse. Maawalitst sele üle antud teehööwel-lumefechk maksab kr. Wallawaefed saamad mähe toetust. Paistu jsk.- arst toimetas terwiühoidlikku järelewaatust Holstre w. wanadekodus ja leidis, et wallawacstele jagataw toe tus on maike. Wanadekodu ja selle ruumid on muidu üldiselt korralikud. S.-laani kogudusel ülejääki. Suure-laani ko guduse majanduslik seisukord on wiimaje aasta jooksul tunduwalt paranenud. KLesolewal aastal on olnud kogudusel tulustd üle kr., millest loodetakse 3300 kr. ülejääki. Ülejäägi tõttu kogudus wabaneb wslgadest. Kogudus sai hiljuti uue oreli, millel lasub wölga meel 2300 kr. See wölg tasutakse meel käes olewal aastal. Auhindu taluraamotupidamise eest. Pöllutöökoja poolt korraldatud taluraamatupidamise wõistluscl said tänawu Wiljandimaa talunikest 2. auhinna Anton Kallas Põltsamaa konwendist, Edgar Kiis samast kon wendist ja Ilmar Rebane Suure-laani konwen dist. 3. auhinna said O. Kärt Pilistwerest ja J. Tamman Suurv-laanist. Pärnus! Algas talwine kalapüäk. Kuna jää Pärnu lahe rannaääres on juba mitu tolli paks. wõisid kalurid juba alustada talwise kalapüügiga. Kuigi wimmw saak Pärnu lahes tänawu sügisel oli erakordselt hea, pole muttidega püük esimestel päewadel annud kuigi häid tulemusi. löuluamnestia manalas. Pärnu wangla nõukogu otsusel wabastati samast wanglast 5 wahialust enne tähtaega armuandmise korras, kuna nad end olid ülal pidanud eeskujulikult. Külm takistab koolitööd. Teisipäewal ilmus Pärnu wene algkoolis õppetööks kooli ainult 8 õpilast, kuna ülejäänud külma tõttu puudusid. Suure puudujate arwu tõttu jäeti koolitöö sel päewal ara. Teistes Pärnu koolides külm õppetööd siiani pole seganud. Pärnumaalt Seemnepuhastusele suuremat tähelepanu. Pärnu Põllumeeste Seltsi erakorralisel peakoosolekul otsus tati tulewikus hakata uöörama senisest suuremat tähele panu seemnepuhastamisele. Maakonsulendi agr. M. Zamsi ettekande Lraküulanult otsustas peakoosolek asutada Pärnu linna seemnopuhastuspunkti. Sama peakoosolek otsustas Pärnu näitusewäljaku ja selle hoonestiku lõplikuks wäljaehitamiseks teha Pikat laenu Pangast kr. laenu. Karksi tahab loomaarsti. Kuna seni Karksi walla piirkonnas puudus loomaarsti asukoht, siis palub nüüd wallawalitsus maawalitsuse nõusolekut ja korraldust, et uuele loovamale Karksi wallale. selle keskusse Nuia alewikku asutataks alatine jsk.-loomaarsti ' 'koht. Kuldteri maailma muinasjuttude salves: H. C. Andersen: Muinasjutte K. Lutsu illustratsioonid. 258 lk. Hind Kr ~Need Taani suure muinasjutukuninga An derseni muinasjutud ei vanane kunagi." (Swan.) Vennad Grimm: Muinasjutte Tõlk. L. Matto. 274 lk. Hind Kr Soome arvustaja otsusel on vennad Grimmi muinasjutud:..peenim muinasjuturaamat, mis seni noorsoole üldse ilmunud. Need võrratult ilu sad muinasjutud on aarded. See on südamlik ja südamete raamat." Wilhelm Haufff: Muinasjutte E. Kollomi kaas, 223 lk. Hind Kr Need muinasjutud on meile rõõmu valmista nud meie lapsepõlves ja valmistavad rõõmu ka meie lastele ja lastelastele. A. Daudet: Jutustusi K. Lutsu illustratsioonid, 188 lk. Hind Kr. 2«75. Daudet'l on palju sarnasust Oh. Didkecnsiga. os kuses sundida lugejat nutma ja naerma. C. Collodi: Lõbusaid lugusid K. Lutsu illustratsioonid, 160 lk. Hind Kr See on kuulsa Itaalia lastekirjaniku C. Gollodi loetavamaid raamatuid. R. Kfipling: Kauneimaid lugusid Tõlkinud A. Pärn, 272 lk. Hind Kr Kiplrng on inimkonna suurim muinasjutu jutustaja. Maailmakirjanduses ei leidu ühtki teist muinasjuttude kogu, mida võiks kõrvutada Kiplingi omaga. K. Tšukovski: Muinasjutte lastele Tõlk. J. Kärner. Hind Kr. 2.75, köites Kr Siin on kõneldud lapsele otsemat keelt kui vahest üheski teises meie lasteraamatus " (T. K.) EESTI KIRJASTUSE KOOPERATIIV, TARTUS Nõmme teateid Linna tulud ja kulud tõusevad kr. võrra Uue eeferve-kava läbivaaitamiine on jõudnud lõppstaadiumi. Esialgsete (kalkulatsioonide järele uue korralise eelarve talude- ja kulude-osa kuju neb kr. tasakaalus olevaiks. Kuna käesoleva 1938./1930. a. algeeiarve oli tasaikaalus krooniga ja selle juures arvates ka käesoleva aasta lisaeelarveid, siis tõotab eel seisva majandusaasta algeelarve Nõmmel kujuneda umbes kr. võrra suuremaiks. 152 ootavad tööd Nõmme linna tööbörsil oli 21. skp. registreeri tud 152 tööotsijat. Nende seast kuulusid töötate liiki 26 meest ja 25 naist ning töövõtjate liiki töö vahetalituse alal 45 meest ja 46 naist. Restoran vahetab omanikku. Linnavalitsus an dis restoran..talveaia" pidajale Roman Niko laile nõusoleku restorani üleandmiseks uuest aastast endisele omanikule Lidne Ell eri 1 e. 5 uut elamut ehitamisele. Viimasel linnavalit suse koosolekul kinnitatud projektide järele hakka vad Nõmmele uusi elamuid püstitama K. ImeHk Koidu t. ja Vabaduse puiestee nurgale, J. Hellat Rahu t. 25, E. Rooman Päikese p. 47, J. Tinn Piikk t. 123 ja M. Paaks Pärnu m. ja Laia t. nur gale. Tähtajad majaomanikele. Nõmme linnavalitsus palub kinnisvaraomanike tähelepanu juhtida asja olule, et kinnisvara teatelehed tuleb esitada lin navalitsusele 27., 23. ja 29. äkp. Need omanikud, kes pole saanud vaatavaid formiulaare, pööraku nende saamiseks linnavalitsuse poole. Sa muti tuleb esitada elanike nimekirjad kogukonna maksu väljaaarvestamiseks Uimaval itsusefle hwe mait 80. Äiip. nud putkas oleva raudahju torust. Kuna ahi ea olnud määrustekohane, koostati puuhoovipidajale tulega ettevaatamatult ümberk&nase p&~

10 10 Nr. 347 PBeva I e h t Neljapäeval/22, detsembril 1958 "Hälli" talu sai peremehe «Päevalehe" seinakaiender a. Presidendi poolt Vasterikkale riigiteenijate määratud talu sai loositeel teedeministeeriumi ametnik Johannes Kask Eile kell 11 hommikul toimus börsisaalis presidendi poolt Tallinna ja Nõmme admi nistratiivpiirides elutsevale lasterohkele rii giteeni jale määratud Hälli" talu välja loosimine. Loosimise toimingu juures viibi sid haridusminister koi. A. Jaakson, sot siaalminister O. Kask, õiguskantsler A. Palvadre, presidendi kantseleiülem E. Tambek ja riigikontrolör K. Soonberg. Loosimine algas täpselt kell *412 ja kell %12 loosirattast välja võetud 65. loos mää ras 3,4 ha suuruse Hälli" talu omanikuks teedeministeeriumi ehitusainet! noorema kir jutaja Johannes Kase, kelle elukoht on Tondi tän. nr. 54, krt. 1. Loosimise tulemus protokolliti ja protokoll läheb nüüd presiden dile kinnitamiseks. Siis Tallinna linnavalit sus sõlmib Joh. Kasega vastava kasutusle pingu, kusjuures ~Hälli" talule kinnistatakse kroonine obligatsioon, mis pärast blan koks tegemist läheb presidendi kätte hoiule. Loodetavasti tullakse vormiliste küsimuste ga toime juba lähematel päevadel, nii et jõu luks võib nelja lapse isa Johannes Kask end nimetada Hälli" talu täisõiguslikuks pä risperemeheks. Kella 11-ks on börsi väikeses saalis loosimiseks kõik valmis. Pika laua kummalgi otsal loosiratas, millest üks sisaldab sedeleid loosimisest osavõtjate nimedega, teine aga peidab endas 122 tühja sedelit ja ühe, millele on märgitud ~Hälli" talu. Ooteval mis on ka loositõmbajad Endel Uus ja Raivo Toota, mõlemad on noirkotka mundris, on 11- aastased ja õpivad Tallinna linna 1. algkoolis, kum malgi on kodus ka üks vend. Mõni minut pärast kella 11 tulevad saali loosimise läbiviimise komisjoni liikmed, eesotsas haridusministri koi. A. Jaaksoniga, kes is tub laua taha keskele. Tema paremale käele asu vad presidendi kantseleiülem E. Tambek ja õigus kantsler A. Palvadre, vasemale sotsiaalminister 0. Kask ja riigikontrolör K. Soonberg. Saalis publi kut vähevõitu mõned üleajateenijad ja üksikuid riigiametnikke, kes ootavad loosirattast oma talu õnne. Lühidas sõnavõtus haridusminister tervitab pre sidendi nimel kokkutulnuid ja kriipsutab alla pre sidendi tahet kõigiti soodustada meie rahva juure kasvu. Kui sündivus püsib praegusel tasemel, siis Eesti rahvas sureb välja. Seda aga ei tohi olla. Kõneleja teeb veel teata vaks presidendi tingimused, mille kohaselt üks loos on igal neljalapselisel riigiametnikul, kelle elukoht on Tallinnas või Nõmmel. Iga järgmine laps an nab ühe loosi juure. Hälli" talule kandideerib üldse 77 riigiteenijad kellel on kokku 354 last. Seega on loosirattas 123 loosi. KÜPSISTE VALMISTAMISEKS Edasi loeb haridusminister ette kõigi kandidaa tide nimed ja nende looside arvu. Lasterohkuse poolest on esikohal konduktorite reservi 1. kl. ron gi just Aleksander Tütre, kellel on 9 last, omades seega 6 loosi. 8 last ja seega 5 loosi on Ants Helil, 7 last (4 loosi) on rongijuht Aug. Pihla mäel, van.-kordnik M. Arukaevul ja põllutöö minist. riigimaade ameti juh. H. Heinarul. 6 last ja vastavalt 3 loosi J. Nigolsil raud teedetalitusest, vedurijuht Al. V aher i 1, telefoni võrgu ülemal K. Rähesool, mehaanik Aug. Sulum ä e 1, riigi piiritusmonopoli sekret. Joh. Lepiksool ja kooliõp. A. Selmetil. Viis last (2 loosi) omavad Joh. Sa 1 u n, Koidula Heinsoo, Jul. Berggrün, Jüri Steinfeld, Aug. Virk, Liisa Maran, Joh. Id nurm, Jüri Kristjan, P. Veanes. Jaan Kodres ja Th. Ussisoo. Kõik ülejäänud omavad neli last. Nõusolek kandi deerimiseks on kõigilt kandidaatidelt. Nüüd murtakse loosiratastelt punased pitserid. Esimene nimeline loos ulatatakse minister 0. Kasele. See avab ja loeb: J. Berggrün". Loos loosirattast, kus peitub õnneloos ulatatakse kantse leiülem E. Tambekile: Tühil" Nüüd kontrollib ja kinnitab minister A. Jaakson: Julius Berggrün, raudteeialituse 1. veo jaoskonna depoo korraldaja tühi." Kell näitab täpselt V l2. Ja siis jätkub loosimine pinevas ootuses. Tõmmatakse loosid: N. Plees, A. Jürgens, A. Selmet, A. Epold, J. Ni gols, A. Heli, J. Idnurm, K. Rähesoo, P. Tarvas, G. Vilbaste (nimetatu, kes viibis koosolijate hulgas, lausus naabrile: õnneks, et mul on läbi!), J. Nigols, V. Ormiste, J. Vinogradov, E. Heinaru, Hilda Kiiver, E. Heinaru, B. Sild, E. Toiger, J. Odres, Th. Ussisoo, P. Yeanes, L. Salun, A. Vaher, A. Tütre, 0. Piirma, A. Heli, R. Nuuter, A. Selmet, A. Übar, A. Tütre, Job. Salun, E. Otsman, K. Ei lau, A. Heli, A. Sulumägi, K. Asavi, E. Ruusaauk, A. Siivalepp, M. Arukaevu, A. L. Klasen, J. Krist jan, E. Neemre, A. Roosileht, N. Toomre, J. Strand berg, A. Pihlamäe, A. L. Klasen, A. Kasekamp, A. Heli (neljas loos, aga ikka tühil), J. Lepiksoo, M Arukaevu, A. Värav, M. Klasen, RL Arukaevu, A. Sulumägi, A. Luiga, V. Jõgi, A. Hellat, J. Kodres, J. Koppel, A. Pihlamäe, A. Vaher, J. Hellat kõik tühjad. Siis tõmmatakse 65. loos. Kell on Minister 0. Kask: Johannes Kask". E. Tambek viivitab hetke ja lausub siis: H ä 11!" talu." Liisk on langenud. Minister A. Jaakson kinnitab: Johannes Kask, teedeministeeriumi ehitus ameti noorem kirjutaja, nelja lapse isa, Hälli" talu omanik!" Loosimine on seega läbi. Veel koostatakse loo simise akt ja presidendi nimel annetatakse loosi tõmbajaile poisikestele tublid kingitusepakid et rõõmutoojad ka ise rõõmu tunneksid. Börsi väike saal jääb tühjaks. Nii mõnigi lah kus sealt veidi kurvalt, et ei olnud õnne. Kingitus 25-aastaseks tööjuubeliks ülal: noorkotkas Reino Toots-tõmbab loosirattast õnneloosi. Istuvad vasakult õiguskantsler A. Palvadre, presidendi kantselei ülem E. Tambek, haridusminister koi. A. Jaakson ja sotsiaalminister O. Kask. Keskel:..Hälli" talu pere mehe praegune elukoht. All:..Hälli" pere. Istuvad peremees Joh. Kask ise, noorim tütar Vaike, perenaine Anna Kask ja perenaise ema"miina Liblikman. Seisavad peretütar Aino ja perepoeg Arkadi. Lembitust poeg puudub pil dilt, kuna ta pildistamise ajal viibis kooli jõulupuul.- tihälli" talu pärisperemehe kodus - ' Maja, kus elab vastne taluomanik, on linnast kaugel väljas, peagu Järve kohal. Perenaine ise avab ukse.. > õnne taluperenaiseks saamise puhul I" Tänan. Aga kas see ikka tõesti on õigus? Ei mina veel julge uskuda," kahtleb pr. Kask.. Uskuge ikka j" Tuleb tagatoast vastne Hälli" peremees ise...olete õnnelik?"..ei ole." Toh oh!" Ei ole rahul seepärast, et loos just minule pidi õnne tooma. Arvan, et teistel, kellel rohkem lapsi kui minul, oli rohkem õigust ~Hälli" talule. Loos ei trehva-vist iga kord õigesse kohta." Kas olete Hällit" juba vaatamas käinud?" Ei ole. Otseselt ütelda, ma-pole ta vastu seni huvi tünnud, sest ei lootnud ta omanikuks saada. Vaadake konduktor Tiitre, ta käis ja oli rohkem huvitatud kui mina. Temale oleks see talu ära kulunud.",',ega te ometi talust loobuda ei mõtle?' ' 80 lehekülge linnavolikogu protokolli Elva linnavolikogu 22-tunniüne koosolek. Elva linnavolikogu käis lühikese aja _ jooksul neli ikorda koos, arutades linna planeerimiskava. Nimetatud neljal, koosolekul kestsid vaidlused 22 tundi. Seetõttu paisusid ka koosolekute.protokol lid rekordiliselt pikaks. Linnavalitsuse ametkond pole veel suutnud protokollide koostamisega lõpule jõuda. Blaneerimiskava vaidlustest saab tihedat masinkirja 80 poogna-leihekülge. Lapsed kasukais koolitunnis Puka algkool asub praegu kahes üüriruumis, kuna uus koolimaja pole veel valmis. Teine kooli maja on aga niivõrd viletsas seisukorras, et nüüd Kust nüüd seda. Kui korra õnn, siis. olgu õnn." ~0n teil uue talu suhtes ka mõningaid kavatsusi?" Vara veel. Eks näeb, missugune maa on seal ja missugused hooned. Ka lepingu tingimused on tähtsad. Kui selguvad üksikasjad, siis selgub ka kõik muu." Kes teile teatas esimesena, et võitsite?" ~Riigisekretär Terras. Ta soovis õnne ja käskis val mis olla, kuna läh päevil võtvat mind president isiklikult vastu." Kaua olete riigiteenistuses?" 13. detsembril sai 23 aastat." ~Nii et talu tuli ühtlasi ka juubelikingiks.". Seda küll." Kus alustasite teenistust?'' ~Tapal, raudtee ehitus jaoskonna ametnikuna." Edast kuuleme, et Joh. Kask teenib kuus 90 krooni põhipalgana, lisaks 23 kr. vanusetasu ja kahe lapse pealt lasteabiraha. Vanem poeg Arkadi on 22-aastane ja tee nib praegu aega, kuna 18-aastane tütar Aino õpib kom mertskoolis. Vabriku tänava algkoolis käivad nooremad võsud 13-a. Lembit ja 8-a. Vaike. ütleme vastsele peremehele jumalaga. Tulge suvel..hällile" küllal" hüüab ta järele. / // PBpnBHI Ärge raisake aega küpsetami- V,^l X^ sega, kui niisama head ja oda- -^v \ vat biskviiti võite osta kaup lustest. kõva pakasega lapsed peavad koolitunnis viibima1 üliriietes ja kindad käes. Kuid sellegipärast on ruumis külm ja tunni ajal peavad lapsed selle pele taimiiseiks koguni vehkleamsharjutusi tegema. Teie nohu rav«b NASALG A Kl SALV N VabamCillgil apteekides A,-S, Prov. J. LIII Eesti lapsed saksa lasteaias 20 aastat pealuu märgi all Homme, 23. detsembri], möödub 20 aastat Ku perjanovi Partisanide väeosa sünnist. See väeosa võrsus sõna otseses mõttes lahingute keerises, kõige kriitilisemal hetkel võitluses maa ja rahva vabaduse eest. Välke salk, õigemini käputäis puu dulikult relvastatud vabatahtlikke, kes koondus oma energilise ja julge juhi leitnant Julitis Kuperja novi ümber, moodustas selle algraku, millest hiljem võrsus Vabadussõja kuulsusrikkam väeosa. Komp lekteerimise elemendiks osutusid need vabatahtli kud, kes kindlalt otsustasid kaitsta oma kodumaad sissetungiva punaväe vastu ja ühinesid partisanide julge salgaga. Varustuse tagavaraks partisanidel olid peamiselt vastaselt ära võetud relvad, laske moon ja varustus. Partisanide väeosa üksused ku junesid ja liitusid lahingutes. Kogu Vabadussõja kestes ei viibi partisanid kaua rindel ühes kohas, vaid neid paisatakse ikka sinna, kus hädaoht kõige suurem. Kui rinne kuskil hakkas vankuma ja vaenlane ähvardas läbi murda, siis olid partisanid need, kes likvideerisid hädaohu. Ajalehe kitsas ruum ei luba avaldada partisa nide kõike kuulsusrikast ajalugu. Tahame piirduda vaid üksikute näidetega, mis iseloomustavad Ku perjanovi Partisanide väeosa lahinguindu, mehi sust, surmapõlgust, vastupidavust ja omalaadset, alati ründavat ja ikka võitvat lahingtaktikat. Ka ei taha meie kõnelda üksikute sõdurite ja juhtide kangelastegudest, sest nende teened on kogu väe osa teened, nende tublidus väeosa tublidus. Ja kas loetleda võidetud lahingute pikka rida? Ei, sest seda meie siin ei suudaks. Juba algusest peale, kui Itn. J. Kuperjanovi ümber oli koondunud umbes 200 meest ja kui Tartu oli veel vaenlase käes, võitlesid partisanid erilise taktika alusel. Kunagi ei jäädud ootama, kust vaenlane kallale tungib, vaid kogu aeg tungiti ise peale küll siin, küll seal. Ja kuigi polnud pide vat rinnet, jäi vaenlasele ometi mulje, et meie väed on igal pool ees. Sageli tehti küüthobustel kiir retki, mis ühe öö kestes ulatusid linnulennult kuni 40 km kauguseni. Ltn. Kuperjanov püüdis parti san-sõda arendada äärmise aktiivsuseni ja vaen lane ei võinud uneski olla kindel, et teda iga mo ment ei ähvarda hädaoht just sealt, kust seda kõige vähem on oodata. Partisanid ei hoolinud oma elust ega tervisest, olles alati valmis vaenlasele vastu astuma ja teda hävitama. Sellest põhimõttest ja märgi pealuu. See märk oli sümboliks, et need, kes ühinenud selle märgi alla, kuuluvad lahu tamatult ühte ja on valmis võitluses ohverdama isamaa varuks oma isiklikud huvid, hüved ja ka elu. Säärased tõekspidamised võtsid partisanid omaks juba salga asutamise päevil, jäädes sellele truuks ka kogu Vabadussõja kestes. Raskemaid aegu sõja alguses noore väeosa elus oli Tartu-Valga operatsioon, kus partisanid kaota sid üle poole oma koosseisust ja ka oma kangelas liku juhi Itn. J. Kuperjanovi, kes langes Paju la hingus. Enam kui 500 meest algas 24. jaanuaril Elvast sõjateed" ja kui 1. veebruariks Valka jõuti. siis oli rivis veel ainult 200 mehe ümber. Kuid partisanidel oli sel retkel ka häid saavutusi: Rõngu vallutamisel said nad saagiks neli 37 mm suurtükki ning Puka rajoonis 48-mm mortiirpatarei terves koosseisus ühes laskemoonaga. Viimane saigi alu seks Kuperjanovi Partisanide patareile, mis kuni Vabadussõja lõpuni tegi kõik lahingud partisani dega kaasa. Partisanide kiiret rünnakuvõimet iseloomustab eriti a. maikuu teisel poolel ettevõetud ope ratsioon, mille eesmärgiks oli Pihkva vallutamine, et vastast lõplikult meie territooriumilt välja ajada. 24. mail kell 2 öösel algas üldine pealetung. Parti sanid tungisid peale Petseri-Irboska üldsuunas. Nende esimene löök Gorohhovale oli niivõrd kiire ja ootamatu, et vastane unest ärgates ei taibanud isegi põgeneda. Juba kell 7 hommikul vallutati Vana-Irboska. Sealjuures sõjasaak oli nii rikkalik, et partisanid ei suutnud seda ise koguda, vaid pa lusid selleks abi naaberväeosadest. Juba õhtuks jõuti Moglino jaama ette. Seega katsid partisa nid varahommikust õhtuni 30 kilomeetri ümber, mis on omaette suursaavutus. Ei ole rinnet, kus Vabadussõjas poleks võidel nud partisanid. Neid jätkus küll Pihkva taha, Võnnu, Hinzenbergi, Riia alla Landeswehri vastu ja isegi Venemaa sisse Krasnaja Gorka kindlust pii rama. Hüjuti selgus, et Haapsalu eralasteaias õpib eesti rahvusest Haapsalu kodanike lapsi T.linn akoolivalitsuse pooüit toimetatod järelepärimi sel selgus, et nimetatud lasteaias õpib 9 eesti last, 4 sakslast ja 1 rootslane. Peale nimetatud era lasteaia on Haapsalus veel linna lasteaed, milles on küllalt ruumi kõigile eesti lastele. Kuna eestlaste õppimine võõrrahvuste õppeas sutustes ei ole lubatav, tegi Haridusministeeriumi kooliosafkond Haapsalu linnakoolivalitsusele korral duse, mille põhjal linnaikoolivalitsus astub samme eesti laste kõrvaldamiseks saksa lasteaiast. Eriti võõrastav on asjaolu, et saksa lasteaeda on lapsi saatnud mitmed Haapsalu tuntumad eesti rahvusest kodanikuc'. lehe hinnata kaasandena on kõigil Tallinna ja Nõmme lugejail 6. jaanuari ja väljaspool Tallinna lugejail 8. jaanuari lehega kaasas. Seekord kalender on pühendatud dr. Zakod Hurda, kui Eesti rahvaluule koguja, 100 aasta sünnipäeva tähistamisele. Kalendri pilt J. Hurdast on reprodutseeritud M. Pukitsa maali järele ja on valmistatud 6-värvitrükis. Kõikidele iõuluks Ounamaht, mahlajoogid, lauaveed ja M%\ -. ith.l xivoma M-M õlled M öunajook..pomiin" sisaldab LW»? 15 40% käärimata mahla. Telefon Kuperjanovi Partisanide aastapäev G Leitnant Juiius Kuperjanov, Partisanide teeneid on hinnatud 97-le. Wabadus risti ja 102-le partisanile tasuta maad annetades. Lahingutes kaotasid partisanid langenutena 154, haavatuma 453, põrutatuina 93 ja teadmata kadus 27 kaasvõitlejat. Seega üldkaotusi 727 meest, nen dest ümmarguselt 30 ohvitseri. Peab märkima ka partisanide rikkalikku sõja saaki: 28 suurtükki, üle 100 kuulipilduja, kümneid tuhandeid suurtüki- ja miljoneid püssipadruneid; siis veel vastase voore, haigla sisseseadeid, vedureid, vaguneid, hobused jne. Kuperjanovlaste esimeseks juhiks oli Itn.J.Ku p er j a-n ov, siis juhtis neid kuni sõja lõpuni koi.- Itn. J. Unt, ja praegu on nende ülemaks koi. Ed. Liibus. tegevusega Vabadussõjas on Kuperjanovi partisanid kirjutanud meie vabadusvõitluse ajaloo ilusamad leheküljed. Nende tegevusviis on järel tulevaile eeskujuks. Nende tegevusidee oli äärmi selt', lihtne: alati tegutseda aktiivselt,' lüüa julgelt ja murda sügavale vastase asetusse või haarata tiivalt, samuti olid nad üksmeelselt alati valmis igajist rünnakuks. Ja see andis häid tagajärgi. Par tisanide tegevust hindas ka ülemjuhataja ja tema üteldud - sõnad Valgas enne Landeswehri operat siooni:..partisane ma tunnen ja neid ma usaldan. Kus nemad tegevusse astuvad, seal läheb rinne edasi," oh uhkuseks igaühele, kes teenis või tee nib praegu oma isamaad pealuu märgi all. Kolonel E. Liibus, Kuperjanovj Partisanide Pataljoni ülem 11 Aastapäeva-pidustused algavad neljapäeval kell 17* pärja asetamisega leitnant Julius Kuperjanovi hauale Tartu Maarja kalmistul, kust siirdutakse kella 18-neks pidulikule jumalateenistusele Peetri kirikusse. Jumalateenistus on armulauaga ja seal teenib sõjaväe-õpetaja J. Treumann. Reedel kell 12 päeval toimub Sõdurite Kodus" pidulik aktus, kus peab' aktusekõne vabadussõja aegne Kuperjanovi partisanide polgu ülema abi kol.-itn. J. Soodla VR 11/2 ja 3. Mida on A. H. Tammsaare Tõde ja õigus" eesti kirjanduses, seda on norra kirjan duses O. Duuni suurromaan Juviklased I III. Tõlk. A. HANKO. I k. 423 lk.. II k. 385 lk., 111 k. 444 lk. Hind ä Kt. 4. ja Kr , '-Unjbeii..Kristiine Lauritsatütre" kõrval on ÖtaTEWST mu N..Kindlasti on see suurim kunstiteos norra kirjan duses ta üsna kindlasti üks kõirc rikkamaid ja oma parasemaid. (H Floden.) Eesti Kirjast. Kooperatiiv, Tartus, Posti j.-a

11 Neljapäeval, 22. detsembril 1958 Päevaleht Nr Toimetusele saadetud kirjandus Bernhaxd Kangro, Eesti soneti ajalugu, Aka deemilise KirjaxuhiEÄihingu toimetused XIII Tartu, 1988, 128 lk. Hind kr Peal adu: Aadeeani line Kooperatiiv. Äsjailmunud uurimus on meie kirjartdu&teadu ses ftsrmatm ulatuslikum katse anda ülevaadet ühest kirjandusliigist.. Teos sisaldab eesti soneti aja lugu tema algusest (1881. a.) kuni tänapäevani, andes ülevaate soneti, selle seitsmesaja-aastase, traditsioonilise luulevormi juurdumisest ja hilise maist õitsengujärkudest meie võrdlemisi noores kirjanduses. Kuigi pufabteaduslik, on töö siiski kir jutatud üldarusaadavalt, varustatud näidetega eesti sonettidest ja tohiks seesugusena huvi ära tada kõigi kirjandusharrastajate juures. Pikem teoreetiline sissejuhatus soneti vormitunnustest, nende püsimisest ja muutumisest kindlasti aitab süvendada meil sonetivormi kasutamist ja mõist mist. BrPsiii! Uller Sisehaiguste eriarst Vastuvõtt iga päev kl dets. vastuvõttu ei ole. Pärnu mnt. 26, krt 6. Telel , Dr. P Stepanov. Naiste- ja sisehaigused Narwa «mt. 25 2, telef. 307-V9 Wastuw ja Linna lähedale maale vaja teenijat Kaubelda 22. skp. kl Tartu mnt. 32, hoovis. wsmmasmmamam Wajatakse F. Alleri tööstusse Audrus, Pärnu, lähedal. Audru, tel. Audru 6. Vajatakse korralikku, täiisti karsket, toödarmastajat autojuhti veomasinale. Soovitav, kes tunneb puutööd. Teat. a-s. Puutööstus J. Johanson & Ko Soo tän. 22. Naiskokka ja abi waja söögisaali. Kirj. slt...18/6338". Wasatalse nooremat passijat kohe wõi pärast jõule. Tulla Gonsiori 13 11, hoowi majä. Wajataksc sukahoidja tegijat tööstusse Roosikrantsi 7 l. Maalrit tarvis (sisetöö). Tulla ainult neil. kel on kutsewnnistus. Sa mas taritus ka seinätakuta jat. Kuristiku ö l lkadri orus). Tööstusettewõte wajab bilansivõimelist raamatupidajat Pakkumised ühes senise te getvuse kirjeldusega saata Tallinn, postkast 170..Raa matupidaja". üksiteenijad. passijad. keet jad. lastehoidjad. ettekand jad ja muud teenijad saa wad häid kohti J. Kühle kontori kaudu Wanaturg 6. Linna ligidale maale tarwis tüdrukut Kaubelda 22. skp. kl päewal Estonia Pst. 27, W. Ploomann ja K. Sirkeli äris. Gesucht int. Dame als Teilhaberin mit freiem Ka pital ca. Kr ztvecks Verbreitung lohnender ausl. Vertretungen. Volle Ga rantie vorhandcn. Guter Verdiensk zugesichert. Ernst gemeinte Oss. in deutscher oder russischer Sprache er be:en a. d. Exp. d. Zeit. sub 85/Ö375". Naisteenijat kohe _ tarwis maale tallu. Maksan kõrgemat palka kui harilikult. Kaubelda Toom puiestee Wajatakse majahoidjat l lasteta abielupaari) korteri eell uude majja. Remont' tööde tundmine tvajaline Kirj. slt ". Juuksur saab pühadebooajaks hea koha meestetõõ alal. Läbi rääkida Soo 11. juukseäris. Korralikku I poisikest tartote keemlatööstusse. Läbi rääkima kulla Lai tän a. Noort moujannatf kolme kohalikku keelt walit sefät. waja ärisse. Soõtin tawam kaubanduskooli lõpe tanu. Soow. ühes wcmuse ja elulookirjeldusega teatada flt...11/6391". - Wilunud > miiajannaif kolme kohalikku keelt walit sejat. kohe waja : ärisse. Soow. ühes wanuse. ja elu lookirjeldusega slt. 10/ 6890". j Tööstus wajab ptna Tar tu harukontori ' jütiatajat ärijuhil. Kautsjon Kr (mitte rahas) nõutaw. Pakk. slt...20/8830", Ausat ja Puhast passijat tarwis. Niine 2-a l. Apteek- Tallinna lähedal wajab alatist abijõudu (assistent wõi kandidaat). Pakkumised slt. 18/6398". Mantlltegljafd kestwale tööle ka teenijat tvöi vassijat tarwis. Suur Karja 9 5. Maisorkester otsib teenistust. Kirj. slt. ~26/6846". Maaler otsib pühadeaegset tööd, na gu äriremonte, linoleum põrandate katmist jne. Lahk. pakk, kirj. flt. ~37/6377". Karika Ja korralik perekonnaisa palub kohta kütjaks wabrikusse. meie reisse wõi mujale; tunneb ka lukusepatööd. Omab 1. järgu kutse. Wõib ka ära sõita. Kirj. slt. ~13/6396". Jseseiswalt hästi keetja teenija soovib kohta nüüd wõi edcspidl saaikon da. kasiinosse wõi perekon da, kus wäikesi lapsi ei.ole ja teenijal cm:a tuba on. Kirjad slt. 14/6394". AmetasutuseS teenides jä 'hoonete ehiwjlma töötades vilunud oiiitustohnik soowib teenistust ehitus» tehnikuna. tööjuhatajana. joonestajana-kaüulaatorma wõi tööwötjana. ' Kirjad Wõhma. Jaama t. 8..Ehi raja 23". wõi teles. Wõhma 47. Teenija perenalsekohta soowtti maale. Olen kõigis töödes wilunud. Wõib ka linna üksiku juure. Kirj. slt. ~19/6879". Maaler otsib tööd. Palun' kirj. slt. 34/6374". Puhwetipreili ja kelne rinna (wilunud kenad) soovival! Koma 1. jaanuariks. Nõus ka ära sõiduks. Krj. kuni 31. dets. slt. ~7/6807". Vaikne kolmeliikmeline pe rekond (vanemad inimesed) soovib südalinna 2 3-toalist korterit kas praegu või jaanuaris. Kirjad slt...34/6814". Pangaametnik wajab kohe kortorit 3 4 tuba teenija- ja wannitoaga.' Pakk. kirj. slt ". - Sde ja wend soowiwad tuba köögi kasutamisega wõi tuba pliidiga. Soowitaw mööb liga. Kirj. flt. ~22/6842". üksik meesterahwas, pan gaametnik, soowib iniiobiiga tuba Wabadusplarsi rajooni. Tea rada slt. ~17/6397". tjlma orderita samade tingimustega kui Valmisrndeid I karusnahkmantteid, S rõivad kuni 7-kuise ja i relmaksuga osta H >» SL il«riigi- ja omavalitsus- DV KQIII ametnikud TALLIN- H H NA ja ümbruskonna riigi- ja eraettevõtete kauaaegsed amet- H nikud. meistrid ja töölised. I K-m. L. Karšenstein I HARJU 23. " I' Tellimiste vastuvõtt. B B Hea tõõ, hea lõige. B H Suur valik igas Kinnas. Hinnad Hj erakordselt odavad. H B Aadress välja loigatal Kindlas teenistuses härra vajab mööbliga, erasissekäi guga tuba hinnaga kr. Teatada kella telefonil või slt. ~3/6823". TuÄänder sucht sofort möbl. Zimmer im Neubau mit allem Kom fort im Zentrum. Off. a. d. Exp. b. Sett. fuß...7/6327" 4 6-toalist korterit wajatakse, soowitaw kesklinnas. Kirj. pakkumised palun slt. ~39/6379". Parkimistööstus, wajab kohaseid tööstusruume kohe wõi edaspidi. Pakkum. flt...24/6364" wõi telef Soowin'. üürida nüüd wõi lähemal ajal metalli tööstusele sobivad ruumid põrandapind m. Teatada slt...19/6399". BWMMK WWWWW» TALLINN A» Ära anda intell. isikule suur ja meeldiw tuba LheS köögiga. Tina 4 l. Naha kl Tuba köögi tarwitusega ära anda. Waatama tulla pärast kella 3-me Raudtee 41 9-a. Möbleeritud tuba üksikule härrale ära anda. Tartu mnt. 60. Korter 3 tuba, köök, esik üürile. anda Kungla Korter 2 tuba ja köök. esik, tlo sett omaette, ära anda kor ralikule perekonnale, kes' ka kojamehetöö enda peale töö tab. Kuristiku 4 l. Omaette sissekäiguga möbl. tuba keskkütte ja manniga ära anda Koidula litõšaraäžj wälja üürida Muraka 0 31 Kaks tuba ja kook, ja erasissekäiguga tuba. ära anda. Kolde Korralik remvnteeritud toiduäinen e-piima bsuplu» ühes kena kahetoalise kor teriga kiire elumuutmise pärast ära anda. Kirj. slt...21/6361". Ära anda tuba Üksikule. Tartu mnt Lihakauplus 1. jaan. ära anda. Vabriku tän. 15. Korter 2-toaline. köögi ja esikuga, wälja üürida Kopli tän Toiduainete kauplus ära anda. Teateid saab Es wnia eest ajalehekioskist. Ära anda tuba köögiga üür 20 kr. Uus tän. 29 8, hootvis. Ruumid (Sl nt1) ära anda. Kaup luse wõi puhtama tööstuse alla. W. Kalamaja t. 18. 'Msidakrt. 2. Riigiteenija (wanem õpe taja) tvajab jaanuaris a. 4-5-toalist atvarat korterit kesklinna läheduses. Pakk. saata kirj. [lt. ~16/6876" wõi Harju tän muu Nõmmel a mulal Talvekorter (Wesiwarustusega) S tu ba (suur söögituba), ees-. teenija- ja tvannituba wälja üürida Nõmmel. Wa baduse pst. 49. Wõib ga raashiga. IVlüüa uus karakulmantel, oravanahkne vooder ja saani-1 vaip. Kuninga tän Armatuurid Kr. 5 alates. FaG.EJauer Kinga t. 5. uus diitvan, kummut, woo did. kirjutuslaud toaga oda waõti. Lutri 15. hoowil, aidas. wähekantud joppkasukas. Näha pärast kl. 6 Falkpargi 22-b l3. naister. wähe kantud kasukab. Näha kl. 10 ja 2 3 Pikk poeriiulid ja -lett. 2.8 m ptff: Palaka 2. Küsida maja hoidjalt. au Muua riidekapid, puhtvetid, woo did, diiwamlauad. diiwanid. kuschetid. tugitoolid jne. Soodsad maksutingimused. Härjapea 9 töötoas. Kelm tüssas 3 panka Pettis võlts tšekiga vilja kr. Maaoludes ebatavaline ja otse ameerikalikuna tunduv väljapetmine leidis aset esmaspäeval, 19. skp. Mõisakülas. Nimelt võeti sealsest Ühispangast võltsitud maksukäsuga välja 4000 krooni. Petturiks oli umbes 40-aastane, võrdlemisi soliidse ja usal dustäratava välimusega meesisik. Väljapetmine tuli avalikuks alles eile, kesknäda lal, millal Tallinna Krediit Pank, missuguse poolt väljaantud maksukäsuga väljapetmine sündis, Mõisa küla Ühispangale teatas, et nende poolt seesugust maksujiihatust välja antud ei ole. Sündmusest informeeriti kohe Pärnu kriminaal politseid, kes asus pettuselugu selgitama, ühtlasi sai elle teatavaks, et samasuguse väljapetmise ohv riks on langenud ka Valga ja Tõrva Ühispangad, kust samuti krediitpanga võltsitud maksukäsuga on petetud välja 4000 krooni. Ametivõimud on arvamisel, et tegemist on ühe ja sama petturiga. Nähtavasti on ta oma äri" alus tanud Valgas, sealt siirdunud Tõrva, ning viimasena..külastanud" Mõisakülal. Peetakse tõenäoli seks, et pettur on põgenenud üle piiri Lätti. Elukardetav vigastus katuselt kukkumisel ööl vastu kolmapäeva toimetati Rakvere haig lasse Avinurmes elutsev Aleksander Kaare, 52 a. v., kellel oli kolju põhitnikuluu murre. Mehe vigastus on Elukardetav. Haiglassetoimetamise ajal ja veel kolmapäevalgi oli Kaare meelemärkuseta ja ei saa nud anda seega seletusi Õnnetuse kohta. Haiglasse toojad jutustasid, et Kaare on parandanud teisi päeva! katust, millise töö juures ta kukkunud kõ vakskülmanud maale. Arstide arvates on mehel vähe elulootust. Tabati retsidivist Tallinna-Harju kriminaalpolitsei tabas Ja paigu tas vanglasse 32-a. Alfons Tinuse. kes Herne tän. nr. 3 asetsevast majast varastas paari ka losse. Tinus on korduvalt karistatud isik. Kodu- Ja vülfsmaa KALOSSID, B 0 Tl KUID heas valikus Ijr ioip jsws** poleeritud riidekapp (kask). keskelt kumer, pähkli uks. Soo t. 7, töötoas. Odavasti müüa naisterahva vähekantud kasukmantel keskmisele kasvule. Paldiski mnt. 3, juuksuriäri. SIEMENS triikrauad seäe/itdemeä; nöötioõn&utega. VABADUSEpi. 7, E KA *MAJA, TAUWAf Odawasti ostate vildid Veneturg 9. Konst. Lõoke ilusad puhvetid, sekretärid ja riidekapid. Tal linn. Tondi 25, töökojas. Jöulu sisseostudel kõigepealt T E K ft"-sse Viru 14 Äri lõpetamisel odatv raudvoodite ja öökappide müük. Maalri 6. noor iiri setter. Näha kella 8-ni õhtul Toom kuninga tän. 10. Luxus". meesterahwa tvähe kantnd karaknlkraeaa talvepalitu wäiksemale. tüsed. kaswule. Laadaplats 161. lukusepatöökoja sisseseade. Teat. saab Rahumägi, S. Pärnu mnt. 16. Lihakauplus ära anda. Väljamaks 230 kr. Kirj. slt. ~1/6861". Odavasti müüa uus.inglise ülikond ja siid plüüsist seinawaip m.)> Kunderi. 9-8 odawasti toanu saksa- 'a wenekeelseid raamatuid ja mõned wäikesed asjad. Wismari Näha kella vitriin (iluasjade kapp) punasest puust juhusl. müüa Nigu liste Ilusad a praktilised jõulukingid: elektri* lauapliidid keednplaadtd moodsad keedunõad kohvimasinad leivarcstijad kiir&ahjud triikrauad ja muud. Ins. Erik Koch, Vene 6 Tel. 448*90. Odavasti müüa juures walikus fttaeid kris tall. ja vronks kroonlühtreid. seina- ja laualühtreid. Antitwarimtt A. PaStaruS. Wcma.BoSti tän. 7. telef. 44S.SS. Odavasti müüa kantud ora vanahkne. kasukas saarmakotikkraega (mõõt -52), inglise riidest ülikond (mõõt 46) Sakala Eriti odavate hindadega pühiks Ifäsäidimifineiug.' " käsitöid soovitab.moodne käsitöö", Rataskaevu tän. 2. Nüüd on õige aeg osta Astroloogiline kalender. Nõudke ajalehemüüjailt ja raamatukaupiusist. Pealadu: E. Heisler, Tallinn, Pikk 41. suuski suures tvalikus. alates 2 kr., ja igasuguseid suusatarbeid otse tööstusest. Dunkri t. 2. Teles Oksjon. 29. dets a. kell müüakse kõhtupristavi poolt Täitus, Raekoja 14, Joh. Kadaku ja teiste vallasvara, mis koosneb viltidest, hinna tud Kr Odavasti müüa meeste talvepalitu Girgensoni tän. 2-a 2. mitmesuguseid mööbleid: tvoodid. puhwetid. kapid, pildid, plüüsmööbel jne. Roosikrantsi 6. kasepuust magamistoad. Soodsad tingimused, täieline tvastutus Johansoni puu tööstus Soo tän. 22. teles TiiiT kingituspakendites suures walikus. Margiäri Unica", Tallinn, Dunkri 7. karusnahast muhve hästi odaivasti. Sobite jõu lukink. Girgensoni 6 3. Häid haberebaseitahku müüa. Järelmaks wõimal dawd. Uus Maailma tän Politseipeegel Keelatud ajal sõitis Narva maanteel ja sai see pärast protokolli veoauto nr. A 2402 juht. Pesuköögis süttis tapet. Viimsi tän. nr. 5 aset sevas pesuköögis süttis veetorude sulatamise juu res seinatapet. Asjast teatati kohe linna tuletõrje lendsalgale, kes leegid kustutas. Mingisugust kahju seejuures ei tekkinud. Torusid sulatas majahoidja Liisa Praks, kellele koostati protokoll tulega ette vaatamatult ümberkäimises. Korratu prügikast. Sitsi tän. nr. 6 asetseva maja omanik sai protokolli seepärast, et õues olev prügikast oli tõrvamata ega vastanud sundmääruse nõuetele. Tahmapõlemine korstnas. Teisipäeva õhtupoo likul süttis Tondi tän. nr. 16 asetsevas Seisleri puu tööstuse korstnas tahm. Sündmuse kohale kutsuti tuletõrje lendsalk, kuid selle abi polnud tarvis, kuna tahm ise kustus. Kahju ei tekkinud. Joobnud isikuid paigutati politseiarestimajja 4. Majad, talud, veskid, asundus-, aiandus-, äri- ja käsitööliste kohad, krundid, ärid ja tööstused igas suu ruses ia kõigis kohtades hea del maksutingimustel oda tvastt müüa. Teat. J. Kühle kontorist Wanaturg 6. kängurukasukas Mha kl homm. ja 6 7 Sht. Kentmani tän. 20-a 29. soovitab suurimas valikus PORTSELAN SERVIISE Minia odatvaid lapse- ja nukuvankreld Endla Õ (hoowis). toaga hea kukkedeta Z-raudne jahipüss, kaliiber 10 ja kuuliraud 5,5. Terase Z s, tel Tallinn, Maakri 28, Pühade 15 tt na- ja kohvi- kauba- maiustused vahetult valmistajalt 1 Kaup värske ja maitsev, hinnad ülla tavalt soodsad! korras, pruugitud jalaga õmblusmasin..triumpf". Kirj. slt...12/ 6872". hea 4+l-Tmnß...Philips "- raadio, a. mudel. Näha õhtul kl. 6 7 Tõnismägi 2 3. moodne 5-lamb. kappraadio ühes grammofoniülekandega Terase tän. 3 5, telef. 810*82. Hästi tehtud moodne pehme mööbel (2 tooli ja diitvan) juhus- Itkult odawasti müüa pere mehe haiguse tõttu. Rei mani tän. 15 mööblitööstus, hootvimajas. 4-stl-lamb. super raadio (wälismaa firma). Wam bola B 2. uus tammepuust riietekapp ja pruugitud kasekapp. Koi du tän Soodsa hinnaga müüa -keldrist häid sordiõunu. Kaupmehe t. 13. Uus kasepuust poleeritud tualett müüa. Näha wõib nelja päelval ja reedel pärast kella 6 Seebi 3 7. pianiinosid hea kõlaga kuni 23, skp. soodsatel tingimustel. Luise 34 9, K r ist a 11 on nägus kingitus nii hästi mehele kui ka naisele. Ainuke suur valik on k-m. August Amos'e juures. Tallinn, Pärnu m. 10 Pärnu m. 11 Viru t. 21 Tartu, Võidu 11. Juuksetööstus, wäike ja korras, müüa wäga odawasti, enne pühi wõi kohe pärast pühi. Mrj. slt...40/6360"., hea kohtver grammofon..his Master's Voice" ühes nootidega. Küti t.. raudtee maja nr. 16. Näha õhruri kl. 3 lo. Nägusaid kirjutuslaudu, söögi-, magamis ja elutoa garnituure suures tvalikus wõistlenmta hindadega soowitaö oma tööstusest mööbliäri Modern4' Wiru tän. 13. teisel kor rai, end, kohwik..asko" peal Hallo, hallo, tähelepanu! Kõige odawamini ostate pü hiks ja uueks-aastaks nais te- ja meestekingi Kungla kella 9 lb. Nais tekingad alates Kr kuni 11., meestekingad Kr. 3-st kuni 11.. Tulge ja weendugel Ost pole sun duslik. Wälja lõigata! uus põimitud vaip kzx2 m). Räha li. 2 6 ffloojnt 18 i, Miiiia rauast õlleankruid seest isoleeritud ja surwe proowitud. Wõtan tellimisi wastu. Pärnu mnt töökojas. Täiesti sõidukorras auto müüa 2,5 tonni. Näha Nohu tän , hoowil. Sootvitakse osta maju, krunte, talusid, meskeid. ärisid jne. Teat. Harju t. 34 kontor»ermo". tel Sootvitakse osta Riigikassa pantlehti 3000 kr. Teat. -ühes hinna ga Wiljandi,..Päcwalche" abital...pantlched 3000". Parima hinnaga z ostan ' palituid, ülikondi, kasukaid, jalgrattaid, õmblusmasinaid pandmiletcid. Zuur Karja! : B B. I medaleid, metallist ostab alati margiäri Unica", Tallinn. Dunkri 7. Vargusi pealinnas Ja Nõmmel Else Kurvitsa korterist Nõmmel Sakala tön. nr. 24 varastati 20 kr. raha. Uuelturul varastati Änette Simm eri käekott ra ha Ja mitmesuguste asjadega kokku 40 kr. väärtuses. Majaomanike Krediitpanga esikust Pärnu m. nr. 8 varastati jalamatt 20 kr. väärtuses. Loodetav ilm neljapäeval, 22. detsembril. Merel kõvu, maal keskmise kiirusega idaikaarbe tuuli. Lääne-Eestis suurenev pilvitus. Kerget lund. Temperatuur pisut kõrgem. Ida-Eestis ena muses selge ja temperatuur suurema muutuseta, öösi vastu kesknädalat oli Eestis kraadi külma. Vastutav toimetaja H. TAMMER. Väljaandja Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisus. Antiikseid mööbleid, õlimaale, vaipu, kelli, ikoonasid, portselani, pronks-, kuld- ja hõbe asju ostab antiikasjade kauplus A. PASTARUS, Vana Posti tan. 7. tel Briljante, kuld-, h&b»-, antilkasju ostab kõrge hinnaga UIMWi-W Kuninga tan. 6. telel vanu rahasid, jumala kujusid (ikona) õlimaa IKald-, le. portselan- hõbe-, antiikasjn ja pronks asju ostab kõrge hinnaga ED. MUUGA, Ostan ordereid K. Kalamaja tõrt. B s, telef Valgeid ostad kaltse Tall. Eesti Kirj.-Ohisuse ladu Pikk fän 2. Kaaskodanikud, kes oleks nõus müüma tväi kese raha eest kantud rii deid wiletsasse olukorda sai tunud noormehele, pal. teat. kirj. sii...12/6392". Soowin osta loodenmantli (wähepruugitud wõi uue. lõige klosch). Kirj. pal. ühes hinnaga stt. ~32/6372". Sooivitakse osta Maike saunakoht ükskõik kus kohas. Wõib ka Mõlaga olla. Kirj. ühes hinnaga flt...17/6377". ITM Mööbli Jr veoks autod a töölised saada Tel ' pilt-ttus»» «i«sltsiir»»»r»dlu BteÄ ii «' 3ft l *«* < {lkf«i»meu»š xig* wii» maa taks salrtfatl, Ml t«fiitjagc anirilfuktta i* fckrtklaittrgt Ale m I»lwakD Kuld»»»««h Ifueikii? Ha»it»»«ik ank*elk xshe * IU trk Amourstte lluse«bljüur»*f ttmemrctte ttttstcp m iinlllti t»i»3»i. ifimk :*i Stkttlikk.' p«iia«äta i»«tkfg«."; HiglUlge. P»»et,A! Stt» imimi»»hckttap«ht»a. tttrrat* tiitri* tarni itarixiti attjamf >»a»t(tfi.. JBWdlgfc Tõsist püsivat tutvust soovib 36-a. ärialal tegev, meeldiv härra tüsedamate, energiliste, temper. prl.-pr., hulgast. Varandus pole täh tis. Kirj. sh. ~38/6818". 1 Karske mehega tutvuks tõsises mõttes kindla teenis tusega 30-a. neiu. Kirj. slt. ~21/5881". Kaks keskealist maba prouat soowimad j tutvust wanemate härradega. Kirj. slt...13/6833". Elust pettunud proua tutvuks Mormikandjate- 35-4O-a. riigi.eenjatega tõsises mõt tes. Kirj. slt...14/6324". Pettunud neiu (43-a.) wäikcse kasiv., tvaikse iseloo muga. soowib kohe abielluda karske heasüdamliku mehega. Kirj. soowit. lühikese elu lookirjeld. flt...31/6811". Elust peitunud 36-a. mees tutvuks abielu mõttes samasuguse prl. tvõi pr., kel ka tveidi kapitali on ühise äri atva uriseks. Kirs, slt...11/6831" Haritud, sump. 3S-a. preili (iseseisetv) tutvuks intelligentse, sümpaatse här raga abielu mõttes (lapsega tvõi ilma). Kirjad saata lüh. enesekirjeldusega: Tar tu postkontor.' nõudmiseni..25". Tütarlapsed üle Eesti! 3 sissesõitnud poisslast (..Wolts"...Arno"...Kusti") sootvitvad tutvust, Päetvapilt nõutaw. Mitte meeld. korral saadame ta gasi. Kirj. slt...34/6854". Talu Tallinnast 35 lm. 30 ha, korras hooned. wahetada Nõmme krundi wastu. Kirj. flt. 9/6829". Kindlas riigiteenistuses meesisik sootvib tutvust töölisringkonnast preilide ja prouadega. Kirj. sli. ~28/ 6368". Hea ba)aanimängija mängib odawasti pidudel ja pulmades. Kana Puudustkannataja haige ema kolme lapsega palub häid inimesi pühiks waatama tulla. Wene- Balti as Koplis, L. Pall. Daamid! Elektrilokid parimate wälis maa õlidega, alares Kr pea (10 s. lokk). Wär toitud juustele erilised õlid. Juuksetöõstus Wana Wiru t. 3. K. GBtmc, tel. 464*66. Hõberebase sinirebase ja walgerebase nähku, kraed ja boad oda- Masti müüa alates 36 kr. 25 kr. Suur Karja 9 5 kottiilele, lutikatele 'ja prussakatele kindel surm ainult Pikk i 43 1, Trõkow. CSB9 Kaotatud 21. skp. hommikul Uria maja ees väike nahast rahakott. Kallis mälestus. Ausat leid jat palutakse see rikkaliku tasu eest tagasi tuua kella 9 4 a-s. Grünberg & Ko., Pärnu mnt. 6 krt krooni sellele, kes aitab mind leida ööl Zvastu 16. skp. kaduma lai nud kärbi- (marder) nähku. Süda H. K.

12 \ Nr PBeva I e h i Neljapäeval 22. cletsembril 1938 Kallist abikaasat ja ema I Leena Biene't, sünd. Nuiamäe I I * 26. now. 1883, t 18. dets H I mälestawad mees ja 'apsed perekondadega. I MnlänsSngitamfoe 26. dets. kell 1 Kalamaja kalmistul. H Õiendus. Tallinna Wabatahtliku Tuletõrje ühingu poolt; 18. dets a. loositud wäärtasjade wõitude nimistus mis awaldätad 21 dets «Päewalehes» palutakse.. lugeda: Pilet nr wõit 646 (mitte 464) Pilet nr (mitte nr. 8470). T. w r OHINGU JUHATUS. TALVEKS Oma unustamata Atat mälestavad ta teisel surma aastapäeval ÕDE, SIGNE, ARTHUR ja PAUL Pika raske haiguse järele uinus manalasse Koidula Pettäi Sünd Surn. 19. XII Kurbuses Isa, w66ras«ma ja. kaugalwltblw wand. MKstonlafl kontiartsaal. Teisel pühal. 26. detsembril. 10 s&mmakontsert Estonia» ja Riigi Ringhäälingu ühendatud sümfoonia orkestrit juhatab OLAV ROOTS. Solist - BRUNO LUCK (klaver) Kavas: 1) TOBIAS-TUBIN. Prelüüd ja fuuga d-moll. 2) HEINO ELLER Sümfooniline legend. 3) RICHARD STRAUSS Burlesk klaverile ja orkestrile. 4)Schostako vitsch Sümfoonia nr. 5. A gus kell 8 Õhtul. Pääsmed Kr eelmüügil Estonia teatri kassas nr. 2. «Estonia» kontsertbüroo. Kesk- ja kutsekooli õpetajate kutseeksamid algavad Tallinna Pedagoogiumi juures 12. jaan kell 10 Eksamitest osavõtmise sooviavaldused ühes õpetajakutse omandamise määruse 17. (RT RT ) Ätte nähtud lisa dega esitada hiljemalt 5. jaan aadressil Vene 31, Tallinn.,' Kutsekomisjoni esimees. Tantsuõpetajate õpetamis oskuse eksamid algavad Tallinna Pedagoogiumi juures 19. jaan kell 10 Sooviavaldused ühis vajaliste tunnistustega (Tantsuõp. õpetamisoskuse hindamise korral duse 5 HMT 17, 1936) esitada hiljemalt 15. jaan a. aadressil: Vene 31, Tallinn. Eksamikomisjoni juhataja. NORRA KALOSSE ja BOTIKUID,.VIKING" I Nõudke kaid Ja tugevaid on müügil kõikjal.. Esindus ja en-gros ladu ELGEN" Uus tiin. 14. TEATER Neljapäeval. 22, detsembril kell 4 P. l. esietenduseks lme" Agnes Wesiwo jõulunäidend lastele 3 vaatuses 8 pildis Muusika: Kasimir Schipris. Pääsmed Kr s. Kell %8 õhtul 8. korda Poola pulmad" ssoseph tfeen opereti 3 waal eelmänguga Pühade mängukava Teisel pühal. 28. detsembril kell %8 p. l. 9. korda Poola pulmad" Joseph Beeri operett 3 waa tuses eelmänguga. PaaSmed Kr s. Kell %8 õhtul 10. korda Jtma" Karel öap«i draama 3 waa tuses. PaaSmed Kr s. Kolmanda! pühal. 27. dets., kell 12 päewal 2. korda Joulutll> me" Agnes Wesiloo - jõulunäidend lastele 3 vaatuses 8 vildis. Muusika Kasimir Schipris. Pääsmed Kr s. Kell H 9 p. l. 14. korda Muu poeg minister" Andre ötrabeau komöödia 4 waatufes. BSSSmed Kr j. Kell õhtul l9. korda > P. Abrahami operett 3 waa» tuseõ 11 pildis. PaaSmed Kr f. Kesknädalal. 28. detsembril, kell A 8 õhtul 11. korda alandatud hindadega ~orni Pasquale" G Donrzeiti ooper 3 waat. PääSmed Kr. 2 kuni 20 j. Teatri kassad. awatud: 22. detsembril. harilikul ajal kella 12 4 p. I. ja õhtul kella 6 %9. Reedel. 23. detsembril, kella 12 4 P. I. Laupäeval. 24. dets., kella p. ; EsimesÄ pühal, 25. dets., on kassad suletud/ Teisel pühal kella > 12 4 p. l. ja õhtul. kella 6 peale. Kolmandal pühal, j 27. detsembril, kella 11 4 p. l. ja õhtul kl. 6 peale. Soodustused on makswuseta ja 31. detsenori etendustele.. S!W"is alr ' W/ t\ sissi; iii-»-?? s-^^' "T/NISUEODyV Nisueod oo loomulik hei U _j. -j\ beline jõutoit, mi» sisal -1 dab rohkel hulga) elulisi \v kaitsvat B-vitamiini ja on seetõttu arstide poolt sooritatav haiguste puhul,mis / / kingitud vitamiinide toiduainete Valmistaja Helsingin Myliy- ja Kauppa O. Y. lõulupuuehfteld rikkalikus valikus: tulekindel asbestlumi, ingli lokid, küünlad, lühtrid jne. SOBIVAIKS JÖULUKINKIDEKS kodu- ja välismaa lõhnaõlisid soovitab A. MARKUS & SEEZEN, Tartu, Võidu 1, Tallinn, Harju 45 tel. tel SRIJUHID. pide ja tina müügile võtmisest, palun aegsast Ikes tutvuda on huvitatud minu töö uueaasta ja hindadega. õnnevalamise Soovi korra kui saadan kohe proovid tasuta kohale. Metallitööstus, Õle tän. 13, tel Meelespüsivamaks jääb kingitus &üntfker'i rikkalikust jõulukaupade laost. Maitsekust kinkeeseme tes, samuti jõulumeeleolu loomiseks vajalisis jõulupuu ehteis tagab aastakümnete kogemustega firma.9ünifkew Tallinn, lartu, Viljandi, Pärnu. 4 Eesti Draamateatri pühade mängukava» Noorsooteater. Teisel jõulupühal. 26. detj.. kell %8 p. I. 5. korda Soovisõrmus J. Kallaku lastenäidend 8 waatuses. Skäitejuht ' Eduard Turt. Lawapildid B. Raudwee. Tantsud Gerd Neggo. Muusika,ubt W Jakobson Kostüümid Lo Tui. KaaStegow Gecd Neggo tantsustuudio. Teisel jõulupühal. 26. dets.. kell õhtul- 23 korda... Laul tulipunasest lillest Heikki Wältsalmi näidend 3 waal Johannes Linnan. koski samanimelise romaani - -järgi. Mttejuht - Leo Kalmet, lawapildid P Raudwee Kolmandal jõulupühal..27. detsembril, kel! 12 väewal Noorsooteatri nukuetenduse esietendus Väikesed rändurid" G Helbemäe lastenäidend 12 vildis. Näitejuht SBolb. Aletv. Lawapildid P. Raudwee. Kolmandal jõulupühal. 27. detsembril, kell %3>. l.! 43. korda Onn algab homme Stefan Ktedrzrmst, fomöö» dia 3 WaatuseS. Skaitejuht Eduard Türk. Lawapilt P Raudwee. Eelteade: Laupäewal, 31. dets. s. a.. kell S õhtul tradltsloenttlhe vana aasta ohtu. Kassa awatud: alates koi map. 21. skp., kella 12-4 p. I. ja 6 B õhtul. Jõulu laupäowal kella 11 1 e.!. Esimesel püha! on kassa suletud. MK SZcliajMäooi, 22. detsembr., kell m õhwl 9. korda «Äripäev" (..Tootsi pulma" järg) Andres Säravi dramatisee ring Oskar Lutsu jutustuse järgi 4 waawses 5 pildis Pääsmed senti. Teisel jõulupühal. 26 dets., kell p. l. 17. korda Caramba!" eht Dolores a teisikud" Pääsmed i Teisel jõulupühal. 26. dets., kell %8 õhtul 17. korda N. Gogolt täiesti uskumatu lugu 4 waatuses tantsulil vantomiimiliste illustratüoo. nidega. Pääsmed senti. Kolmandal jõulupühal. 27. detsembril. kell %3 p. I. 10. korda «Äripäev" (.Tootsi pulma" järg) Pääsmed senti. Kolmandal jõulupühal. 27. detsembril, kell US õhtul 3. korda..ideis" A. N. Ostrowskj komöödia 5 waatuses. Kassa awatud iga päetv kl päetval sa 6 %9 ö. Reedel. 23. dets., kassa awatud kella 12 4 päewal ja 6 7 Kht. Laupäetval. 24. dets., ainult kella 12 3 päewal. Esimese! jõulupühal. 25. dets., on kassa suletud. Diivaneid ja laudu müüa odavasti, suur valik, töö eest vastu tus ja järelmaks. Tehnika tän. 7. töötoas telef BEHEI kingitustena I soovitame: B HOMMIK- B MANTLEID, B KITLEID, B PÕLLI, B I Pühade- SUKKI,» B SOKKE, B KINDAID, B SALLE I jne. jne. B I Raadio (moodne) jtchuslrkult oda- Masti müüa. Härjapea LOuna- ja Kohviservii sid, igasugus. köögiriõud. Roostevabad noad, kahv lid, lusikad. Suut valik Mõõdukad hinnad. i. Jankelson & Poeg Viru 16. AUTOREHVID! DUNLOP TRAKGRIP väldib teie jõuvankri viitamist libedal teel. DUNLOP TRAKGRIP ei libise veol. vaid viib teie jõuvankri läbi paksemastki lumest. DUNLOP TRAKGRIP annab ideaalsemalt edasi mootori veojõu teepinnale. DUNLOP TRAKGRIP protektor tagab rehvile pikima eluea. DUNLOP TRAKGRIP on jällegi parimaks tun nustuseks Dunlop tehaste eriteadlaste leidlikkusest AINUESINDAJA J. PUHK & POJAD TALLINNAS, PÕHJA PST. 19. TELEF TARTUS, NARVAS, PÄRNUS, RAKVERES. VILJANDIS. VALGAS. PETSERIS PAIDES, VÕHMAS. ABJAS. PÕLTSAMAAL (tiibklavereid Jiõi e suurem valik * Pianiinosid Harmooniume Tä i s v.a st utu s, järelmaks, üüri ladu. Jiort Jürgenson. SUURVESKI Püfiadetuju toovad alati õnnestuvad küpsetused meie suurveski SAIA JAHUST 2-kg PABERIKOTTIDES Müügil toiduainetekauplustus. JAAK PUHK & POJAD JL-S. CONTINENTAL väärtus lih pühadehinh! büroo-või kohverkiriulusmasinad on selleks võrratu. Äärmiselt -.tabiiine ehitus ja materjali headus tagawad pika eluea Nõudke prospekte ja ostukohustuseta demonstreerimist. K-m. Lier & Rossbaum Tallinn, Viru dets. titte tulnud kirjad. 1/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /5891 ' 1 13/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /6558 IA A / / s}s } K' / / j1:.11?5» J 20/ / / / / / Kokku 219 kirja. t. MM oastu ü^" * I ÄÄJ lf illflllll^ to*llmlsl f 3'- aastaks Ttffta» Eest) Örjtstes-Ühlsase fcfikk SOOVITAME JÕULUKS M Järelmaksuga a lates "kl*. I nädalas, moodsaid jalanõusid daa- I tuidele ja härradele, riiet, vateeritud H tekke, aknakardinaid, kaabusid, igas. pudukaupa, elektri triikraudu j. *m. kaupa. I F-a. G RI P 0 L" Rüütli 15, tel (Rüütli ja Harju > }: urgal. A-s. Kapsi & Ko peal, W 11 korral). =ö= Suur valik armatuure, odavaid moodsaid ja selnalampe Sl ILM ANN &. Ko Pärnu mnt. 32, Tallinn Osamaks kuni kaks, kuur