Keda kuradit me kardame! Afaarahlla.niidalaleht MillE. Eestlpoisid piiri/ liihemalt lk 10 KELLEL ON VEEL MEELES, KELLEL

Transcription

1 ~-----~ Afaarahlla.niidalaleht Neljapiev, 20. august 1992 Jlmub oktoobrist 1987 {: ' I r V AI NO MERESMAA foto Keda kuradit me kardame! Eestlpoisid piiri/ liihemalt lk 10 KELLEL ON VEEL MEELES, KELLEL MillE Mis juhtus tapselt aasta tagasi? Ei mateta enam! Kuidas ei maleta? Kas aeg t6esti nii kiiresti tormab! Lehmaga sai pulli juures kaidud! Mis! Ei! Mitte see!- Kull viis kana ara? VOib-oJia viis, aga see pole ka see! Kas nisu sai hakatud IOikama voi? Mis nisu!? Kus see nisu meil moodunud aastal oli! Polnud paldugi! Voi hakkasirne kartulit votma? Ei hakanud! Sui ainuh pallumajandus, pallumajandus meeles... Varavoitu jah nagu kartulivotuks. Voi siis kagu kukkus viimast korda? Juba sinnapoole! Ega kagu koii nii hilja enam kuku. Siiski, siiski. Juba sinnapoole! Jne. Paljudele ei tulegi meelde, mis juhtus tapselt Oks aasta tagasi. Sest see ei juhtunud ju Eesti Vabariigis. S e e juhtus seal kusagil kaugel-kaugel... kolmel augustipaeval19, 20 ja 21. Aga s e I I e I e malestusele on ladestunud juba palju-palju uusi teisi malestusi: helgemaid ja hullemaid. Nagu polekski mo6dunud Oks aasta, vaid koguni komme. Nii et s e d a vana asja ei tahagi enam meelde tuletada. JAAN KRUUSVALL

2 ~ ~~~~~~~~~--~ ~~~ ~"~-~ Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 I :r"snoppeid MAAKONNALEHTEDEST.:,..... ~ ISF;TEHTUD POHUPURUSTI Mammastc Qsatihingu mehed hakkasid POHUPURUSTEID valmistama. K!ihs esim~st on katseeksemplaridena toos - neli. n~ist!4lu!l!ke Icaes. PohupJl~ustid on moe! dud ''Nivade" ja "Jenisseide''J.;;~g~,.... ;\~: : c(;,. '. '.. 8. augu_sii ''I{Qjdfi~korle!eb'Kaja Grigorjev kombaineritega, kes seda uur asja oif m6nda aega katsetanud. Mis nad arvavad? "... tip~topjiasi, vorreldes nendega, mis ko!llbainivalmistajadtehased siianitootnud on (lennutab purustatud massi vee! koristamata pinnale ja proovi sealt siis tera katte saada); pohupurusti tottu on kombaini Iabivuskiims monevorra aeglasem, kui4sellest pole Iug!l, see vaike aeglus ta<>ub.end taiesti; tiht-teist.tuleb natukene muuta, tildiselt ori pohupurustaja tasemel." _ Mammaste.OO esimees MATI KOOSA hii:mast vee! kuigi tapselt ei konele. "Oks on selge: pohupurusti tuleb odavam kui kiifiisekulu ja iligavaraosade hind kokku,'; seisab lehes. Tublid mehed, need POlva mehed! KAHTE MOODI RAUAKAUBANDUS Kus on rauakaupmeeste silmad? Vorus vanaraua laoplatsil seisab juba pikemat aega mitu sajatonnist auruvedurit. See selgub 11. augusti "Voru Teatajast'', kus Georg Lints kirjutab endisest "V tortsermetist". Selgub, et 1. augustist on ~ee timber nimetatud riigiettevotteks Eesti Metallieksport. Ja siiani on see tiiklik metalliari kahjudega kaubelnud. Kuidas edasi? Kindlat vastust pole. "Seni aga, kui Eesti Metalliekspordi kaval plaan sahtlist valja il~ mub, hoiab kooperatiiv "Liilia" Voru ja Tartu punkti vee peal," saame lehest lugeda. Kooperatiivil on kasulik vanametallist sorteerida odavat tooret uute asjade tootmiseks; Nii et riik ei oska metalliga kaubelda. Ka'\ ta saab selle siis sel- gcks, kui isehakanud rauakauplejail on Eesti metallist tiihjaks vcctud'? JALLE SAAB KRABIPULKI Krabipulkadegaoli vahcpeai kitsas. Ntilid on neil pereriaistel, kes nii kr'abipulki laji kfabinuudleid toiduks tarvitasid, pohjust r66-. mu tunda. 1(31\.umae makratsehh hakkas neid Urns tootma. ''Esialgug~hakse Kali;umael kr'abipulki 0.5 tonni vahetuses. Too kaib kahes vahetuses. Robkem esialgil ei julge, sest kaubanduslikud sidemed tahavad taastamist. Pealegi on toote turustusaeg Iii~ hike - vaid kolm paeva. Ka toote hind on johtuvalt toorme hinnast uus. Tsehhist laheb see valja 4 kr'ooni pakk,'' kirjutab Olev Piibeman 14. augusti "Harju Elus". Kaug-Idast hangitud tooretjatkub aasta Iopuni. TERVISHOIUST Nil JA TEISITI "Mulle on jaanud moistmatuks, miks seni ei ole v6etud kasutusele haigekassa individuaalkaarte. Kui need oleksid olemas, oleks sclge, kas vastuvotule tulnu Dn haigekassa liige voi ei ole. Praegu on tekkihud olukord, et tihed maksavad ja teised kasutavad tasuta htivesid. tervishoiuasutused aga virelevad," kirjutab arst Tonu Juul 13. augusti "Sakalas". Vee! koneleb ta tervishoiutootajate palkadest. "Jaab vaid arusaamatuks;-lcellele on vaja seda jaanalinnuinangu, et tervishoiuslisteemis on palgad oluliselt tousnud. Paraku on need suurenenud ainult paberil, tegelikkuses ei saa finantsraskustes olevad asutused neid valja maksta," nendib arst. Ei ole meie meditsiinis murepuudust:kes aitab? Kes korraldab? Kes vastutab? Milles ktisimus - meil on ju tervishoiuministeerium ja selle eesotsas on minister. Ja 15. augusti "Rahva H~Uiles" ta kirjutabki tervishoiu hetkeseisust. "Arstiabi kattesaadavus II poolaastal ei halvene, jarjekordi voib olla vaid stomatoloogi vas-. tuvotule. Ka ravikvaliteedi halvenemist lahitulevikus ei ole alust prognoosida. Tahtis on inimese enda oigeaegne poordumine arsti poole nouja abi saamiseks,'' t6deb NSVL sojavae varandusi uuri. va komisjoni juht, Riigikogu kandidaat, EV tervishoiuminister Andres Kork. UUDE LIITU LllTUMINE "Moodunud neljapacval jooksis Narvas luhta katse luua Tootute Liit. Vaatamata sellele, et kohalikus ajalehes ilmus sellekohane kuulutus ja linnatanavatelgi olid tiles pandud reklaamplakatid eelseisva tirituse kohta. tuli maaratud tunnil Narva Linnavolikogu saali napilt kiimme tootut. Urituse eestvedaja, Eesti Elektrijaama masinist Gennadi Filippov pidi kohaletulnutele tunnistama, et kuna ralwast on nii vahe, tfeb liidu moodustamine edasi liikata." Nii ki~~tab Erik ~aida l3.fugusti ':Po~jaranniku~". Ma1mtud G. FJ11ppov esmdab Imm5Iguste Kom1teed Ja tema eesmark on vaid liit valmis teha. Hiljem tegutscvad tootud organiseeritultja ise edasi, kinnitas see mees ajakirjanikule. Muide, Gennadi Filippov on tuttav ka Dnestri-aarseilt lahinguvaljadeltja tema pintsakuholmal tunnistab seda Dnestri-aarse vabariigi punarohc-punane paberlipuke. AGNES JURGENS SAMAL TfEMAL Vt ML nr 36, 6.aug VALETAB. El VALET A 6.augusd "Maalehes; 5 kqijus- lunikud ja teised erapiimatoot- Palamuse POO pohikirja koopia tasid esimehed ja dir~ktorid. jad (k.a majandite suurfarmide on Marjamaa arksa vaimuga taminu 30. juuliartikli tileja arva-. baasil moodustatavad aktsiaselt-.. sid,.et rna esinen seal valeja lai- sid voi farmi-uhi~tud) mooausluperemehel Enn Paalil, kes tegeleb Raplamaal piimatihistu. mugajogeva,poltsamaajapala- tavad t6elised mitmesaja,-- voi Ioomisega. Hr Leetsari vaide, et muse Pilmaosalihiilgu ja Joge~ mitliletuhandeliikmelised pii- Poltsamaa EPT on piimaosavamaa majaridijuhtide aadressil. mauhistud, kujunevad need tihingu liige, on ajast ja arust. Oma artiklis vaidavad nad. et t6esti konkurendiks olemasole- Poltsamaa EPT oli toetajaliinende osaiihingud on piimatootjate (majandid, ta)unikud. vatele osatihistutele ja aktsiaseltsidele. Selles pole midagi ge, praegu ei ole ta sedagi. Selle asemel. et Iahti raakida, eratootjad, piimatqotmisi:ihis-, sotvumisvaarset, scst tnruma~ kes nimeltmajandijuhtidestmiltud) avatud iihistud (!);Tun- jandtises konkureerivad toesti lises piimaosatihingus osanik dub. et kr'itiseerijad on seekord ise vaheke mooda pannud, pole omavahel nii iihisrud, osailhistud, aktsiaseltsid jaeraettevotted voi aktsionar on (Leetsari vaide:,... vastulausetega esinenud teinud yahet tihistu ja osalihmgu ning ka riigimajandid. Ka siin majandijuhid on juba praegu vahel. Uhistu ja osauhistu va- pole rna laimanud ega valeta- mitmete piimandusega tegeleva }!el on aga oluline vahe nii nud! aktsiaseltsi aktsionarid ja osaomandikuuluvuses (tihistu J?U- Majandijuhtidel on praeguses tihingute osanikud"), kulutah hr hul on selleks reeglina tootjaklient voi teenuste tarbija, {fsa- "omandireformis taita vaga tahe-. Leetsar hulga aega ja ruumfse.]epanuvafune osa ja nende ini-. letamaks, et majandijuht ei ole tihistu puhul kapitali valdaja). meste tegevusest s6ltub suuresti mittemajandiomanik, vaidesintulude jaotusmebbanismis meie maarahva edasine kaekaik. daja. Kellele seda vaja raakida (tihistu puhul vordeline toodan- Emotsioonid ja valesiitidistused on? Millise majandijuht seda ei gu voi teenuste mahule, osatihis- kiin kellelegi kasuks ei tule, pa- tea? Kes majandi jubtidest on tu puhul enamasti kapitali maim. ~em raagime ikka asjast. Ma loo- vaitnud, etta on majandi omajargi), -osanike haaletuskorral- dan, et me hakkame tiksteistjuba nik? Kus on see vaide kirias 6. doses (lihistus on igal liikmel. oige pea patemini moistma. auausti "Maalehe., artiklis? olenemata Iehmade arvust reeg- Lugupidamisega! Qsanikja esindaja on kaks ise lina Uks hlliil, osatihistus s5ltub a5ja. Aga just Leetsar vaidab, et haalte. arv osakute--kapitali ar- JAAN LEETSAR. majandijuhid on osanikud. See vust-hiilgast) jne. Selleks, et ot- ()l}gi valeja laim, sest see annab sustada, kuidas on olukord Joge- Toimetuselt. Et v alt ida pinda ~pekulatiivsetele motetevamaa osatihistutes, tuleks pfih- ~ le. a Ia majandi juht kasvatab jalikult tutvuda piimaosaiihistu- edaspidist vaitlemist kirja piimaosatihmgus piimatootjate te asutamisdokumentide~a. limber, tellisime hr Leetsari arvel oma raha! Solvumiseks Kahjuks on Palamuse osalihistu tilalpool avaldatud vastusele seega p5hjust on. "Mis puutub. csimees hr V. Reiljanmulle seda asjaosalistelt kommentaari. ~m6nemehelistesse" pcamiselt seni keelanud. Minu andmetel Siin see on: majandijubtidest koosnevatesse on agapoltsamaa Piimaosalihis- osatihinzutesse ja al1si~~ltsi-.tu.<i osanil"llks Poltsamaa EPT. dcssc,.siis PalamuseP()U-1 on kellel minu teada Iehmi ci ole. "Jogcva. Palamusc ja Pmtsa- liikmeid 20, neade seas 9 suur- Seega pole seal tegemist ka lihis- maa piimaosailhing!ootavad te- tootjat, 2 taluseltsi, 8 taluniktuga, nagu artiklis plilitakse toestada. gelikult just ilhistu pohimottel. Nii on Eesti Vabari1gi Valitsus ku,}.eraloom~pidaj~. ~una osaubmg on pnlnatootjatele J\.fajandijuhideiolemajandi andnud Tartu Piimakombinaadi avatud, siisliikmeskond suuomanikud, vaid ainult isikud. Jogeva. Palamuse, Poltsamaa relieb pidevalt, vastavalt vajakes esiridavad majandit. kui tsehhi tile piimatootjatele tasuta dusele taiendatakse pohikirja. osatihistu osanikku, juriidilist jagamatu varana. Praegused Hr Leetsari.vaide; et suurem isikut. Seega majandijuht fiiii- osanikud on osanikud ainu it liik- osa piimatootjaid-lehmaomasilise isikuna ei saagi olla osa- memaksuulatuses. Varaisekuu- nikke piimaosalihingute kaasiihistuosanik. Kai ta ftitisilise lutt kahtlemata jarjepidevatele omanikudveel ei ole;onkaos~~ isikuna oleks osatihistu osanik. piimatootjatele. Osalihingu ka- liselt vale. 80% Palamuse POU siis ta poleks majandijuht. vaid sumi jaotuse otsustab liikmete miiiidudpiimasttulebosaiihingu eraisik. Kahju. et lugupeetud iildkoosolekjakasumjaotatakse liikmetelt. Ka siin on vaja tapne esimehed ja direktorid ei ole proportsionaalselt mliiidud pii- olla! " moistnud, et majandijubtidena rna hulgaga_ Haaletamisel on esindavad nad tf>epoolest ainult IQa).andit kuiosaiihistu. piiratud suurtootjate osa 6 ]Jaale ga. Nii voib kuus tihe lehma omanik..:.juget ja mitte iseen- omanikku-liiget tasakaalustada nast~ Vastasel korral nad ei ot- "Kevade" kolhoosi esindaja,siks pohjust solvumiseks. Kuna hlliiled ("Kevades" on tile 900~ osaiihistu puhul on liikmeteks suure piimatootmisma.huga malehma).kui hr Leetsar kiidab AS Eesti Piima iihistulist olemust, jandid. siis on selge, et ka esindajate arv osatihingus on suhtesiis ta voiks tunnistada ka arene- vate piimaosatihingute tihistulist liselt vaikene - monest kuni olemust, arvestades hetkeseisu monektimne esimehe--direktorini, vahel sekka ka moni talunik ja seadusandlust. Hr Leetsar avaldab kahetsust, ja muu tegelane. Praegu suurem et ei ole saanud tutvuda piimaosa piimatootjaid-lehmaomanikke piimaosauhingute kaasosatihingute asutamisdokumen- tidega. Ka see on vale: dokuomanikud vee! ei ole. Kui aga ta- mente ei ole keelatud kellelegi. Suur teravilja nii upidamine algab 26. augustil kell pollumajandusiilikooli aulas: kuidas osta, kuidas mlilia nii valismaal kui omakodus.laenud. dotatsioonid, ettepanekud valiisusele ja veel palju muud viljast ja vilja limber. KAARELKAAR Ulpilks viitao ~ t:eejijrl: majandijuntide korgele va5tutnsele. See on oige, vas tutus on J6esti suur. Ka hr Leetsar on endale Eestimaa pollumajanduses suure vastutuse votnud - lausa tile jou kaiva. Mis puutub hr Leetsari vaidetesse, et valestitidistused kellelegi kasu.ks ei tule, siis ka selles on taloigus! Asudes konetooli voi sulge haarates peaks ta seda alati meeles pidama." ILMAR AAMISEPP 6. aprill august 1992 II mar Aamisepp sundis Jogeval sordiaretaja Julius Aamisepa peres. II mar Aamisepp on tootanud opetajanaja mitme tasandi p611umajandusjuhina aastal kaitses ta kapdidaaditood kartulikasvatuse alai aastal promoveeriti Helsinki Ulikooli audoktoriks. Pollumajandusministeeriumis tootades rousis llmar Aamisepp ministri esimeseks asetaitjaks. Aastatel oli Eesti Maaviljeluse lnstituudi direktor. Eesti Vabariigi Pollumajandusministeerium Eesti Maaviljeluse Instituut Matusetalitus algab Sakus 20. augustil kell 12, muldasangitamine,metsakalmistul kell14. r~-- I W =E.C106TALLINN - JOMPUIESTEE 16 c ~'\S PEATOIMET AJA OLEVANTON TEGEVTOIMETAJA ja SEKRETARIAAT MAJANDUSTOIMETUS POLIITIKATOIMETtJS KODU- JA KULTUURITOIMETUS KUULUTUSTEKONTOR TOOPKCl0-16 TEL TOOMPUIESTEE 16 HIND 60 SENT1 TIRAAZ INDEKS PRAAKEKSEMPLARID PALUME SAATA TOIMETUSSE Tellimus nr

3 Nr 34 (256) Neljapaev, 20. augu$t1992.alb, LAGLE PAREK: "On loodud miiiit, et need, kes laagrites istusid, on verejanulised. See _pole oige." ("Maalebt") LENNART MERI: ""Raske, lootusetu, pime orjaoo" on vahest koige ohtlikum vale, millega meid on piiiitud voita, sest kui p66rame selja oma ajaloole, pijijrduksime ka tuleviku poole seljaga.". ("Hobevalge") V ALIMISTE EEL Taas lliheneb Eesti iihiskond vali-. Kui eelmistel, 1900.a kevadel toimistepaevale, 20. septembrile, Tihti munud valimistel andis paljudelejuur. rohutatakse, et need on esimesed va~ bad valimised viie aastaktinine jarel. de see,. kui. agedalt-osavalt ta oskas Moskvat sfiimata, siis ~eekord haka Sisuliselt toimusidviimased vabad va- takse tilestama, kui rosine eestlane on limised isegi veelkauem aega tagasi,. kogu aeg oldud Kas selline pseudo aastate algut Kolmanda aasta-. rahvusluse Iaine iiletab kained atgu~ ktimne keskel, Patsi autoritaarse valit- mendid ja vastulaused, seda naitab lasemise all toimunud valimistel polnud opositsioonil kaugeltki neid voimalusi hitulevik. Kindlasti hakatakse p6hjali- kult lahkama kandidaatide minevikku mis valitsusringkondadel. Pole aga mingit p6hjust arvata, et ja neil, kes on kuulunud kompartei ridadesse, on raskem. Siin hakatakse viiesimesed vabad valimised jaavad aja- tama, et igas suuremas tileriigilises nilukkukui heatasemelise poliitilise kul- mekirjas on endisi kommuniste, nifnituuriga valimised. Pig em vastupidi, metatud endised aga hakkavad taestavalimiskampaania tuleb must voi vaga rna, kui halvad kommunistid nad ikka must. Loodan, et seekord pisikesi gaa- olid-kes on saanud parteilise hoiatusiballoone konkurentide koosolekutel se, kes noomituse, kel kanti see isegi vcel ei avata, ent plakatite maharebi- arvestuskaardile, kelle personaalktisimine voi seal tekstide asendamine- must arutati koguni btirool. - tilekleepiij!ine muutub ilmselt iisna ta- Ulemnoukogu senist tood on ikka valiseks. Uhed valvavad omi plaka- kritiseeritud. kord vahem, kord enam. tchl. tcised passivad helke. mil csimesed ttidivad, et siis omasoodu tegutse- Lauskriitikani jouti kevadel, mil cnti paremp6olscd noudsid: valime Riigida. Meenub. kuidas korra kevadel Ulcmnoukogu saalis "Postimehe'' fokogu. uue esindusorgani, see lahendab kohe koik ktisimused. Ntitidseks on tograaf tiirutas pool piieva tihc rahvarindelasest saadiku timber ja ploksutas sellised eufoorilised meeleolud taan- dumas. Ega s asjata ei anta valitsustetilis mitu filmi. et lcida lchelc sobiv le sada kriitikavaba paeva, et uus kaader: inimenc ju ikka korraks unus- meeskond saaks kohanedaja sihte seatab end, torgib nina, vaatab Umbrust da. Riigikogu on veelgi keerulisem ja unistava pilguga jne. Saada sobiv foto hoopis teisel alusel formeerunud organ ja pane sec lehe esiktiljele- vot selli- kui valitsus ja igasl.lguse koosscisu pune ta ongi! Nii tulebki karta. ct iihc- hul kulub tal nii pool aastat. enne kui kulgnc lliotlus ajakirjanduscs-cctris valja kujuneb tosine toine rutin. Kui viib teinekord mitmete oluliste prob- aga Riigikogu maine liialt madalale lecmide-ktisimuste ahmastumiseni. langcb. siis on see look-meie noorele. nii tuleb valimisvoitlus segane. palju villjakujunevale dcmokraatiale. raagitakse teineteisest moodaja asja sisusse kas ei taheta voi ei vaevuta tungida. KULLO ARJAKAS ARNOLD RiJiJTEL: "Mul on alati oma arvamus olnud." ("Maaleht") REIN TAAGEPERA: "Rahval ei ole oma arvamust. Uksikisikul on arvamused ja need voivad muutuda." ("Eesti Ekspress")

4 ,..,.._ ~---~ ,-~~~---=-======== ===:--~~-..,.--~~ Nr34 (256) eneljapiev, 20. august samal TEEMAL ~ --- ~ ,.,.-~ (Vt 23. juuli ML "Omanik ei sega") l Qm~~~!~.J:!!{f!p!~ ~~~~!!J!~e~00j - Liina Tonissoni kartusi kummu- kannatuste arvel saada paeva- tekib korraks palju vaikseid bekalt kasutada. Kahjuks pole ningal maiiral ka teinud. Need tada.. kuid mina pean neid kartu- pealt piistirikkaks. Need parijad. popsitalusi<l Juba 50 aastat taga- seni selles osas hiiid soovitusi peavad ni.ii.id omakorda hakkasi igati pohjendatuks. Kel jatkub llihevad ka veel omavahel ran- siolimargaca. et talud hakkavad ega kalkulatsioone pakutud. rna tegema oppimata rood. Sellielupaevi. see saab seda asja ise galt tiilli. Moni tahab oma katte suurenema ja spetsialiseeruma. Miks mul puudub usk looda- ne inimvoimete ja oskuste raisaastate plirast nliha. Kuid siis on haarata ha maad. Aga. Niiiid tahame seaduse abiga teha vatesse viiiketaludesse? Need kamine pole kuigi arukas. hilja tehtud vigu parandada. kui seda tapselt seaduse jargi ja- vee I vaiksemaid talusi<t kui olid 3.-4; polvkonna parijad tehak Kui kaugemal elavad endiste Vastuvoetud maareformi sea- gada, siis saaks ta paremal juhul pool sajandit tagasi. Vaiketalude se seadusega omanikeks. Selli- oman ike pari ja9 votaks kohe duson liiga parijakeskne. Kau- ainult iihe hektari. Koik taha- propageerijate viga seisneb sel- ne omanik pole veel see, mida valja maaeest saadava kompengemal olevad parijad oleks pida- vad maad valja volta, lootes seda les, et keegi neist ei magi, kuidas vajatakse. Oige omanik peab satsiooni, a leks rahvamajandusnud saama ainult kompensat- korge. tasu eest edasi rentida. leida viiiketalus aasta ringi tood, aastatega kasvama ja arene- lik tulu hoopis suurem. Komsiooni. Maa a leks pidanud jaa- Aga seda meie tarbija praegu mill ega saaks perekond nor- ma. Seaduse abillileoo teda luua pensatsiooni saaks muuta kapima nende harida, kes seda on se- maksta ei suuda. Kiisitav. kas maalselt elada. Praegune noo- ei saa. Sellist kauget esivanema- taliks samas majandusharus, kus nini teinud. Need oleks ostnud leidub ki.illaldaselt rendilevot- rem pere ei lepi enam sellise ta- te parandust voetakse nagu tae- tema saaja on seni tootanud. Kui maa endale pikaajalise laenu jaid. Motleme labi need nimed, gasihoidliku eluga, millega olid va kingitust. Sellise kingitusega senine palgatooline lisab oma kaasabil. Plirijate ring oleks pi- kes praegu soovivad maa valja nous meie esivanemad. PaljtJSid ei kaasne, et hakataks toole saa- wole ka veidi omaniku tunnetja danud piirduma endise omaniku votta. Paljudes ki.ilades ei saa on eksitanud ka see, et kolhoos- dud varanduse suurendamise ni- pi.ii.idlusi, siis kindlasti lopptuleja temajarglastega. neist i.ihtegi tegelikku maahari- nik sai 2-3 lehmast ja paarist mel. Paljud leiavad, et sell est mus paraneb. Oi kui p:ilju on Niii.id tekib palju neid, kes vo- jat. pullist korraliku taskuraha. Saa- J~ingitusest v6ib moni aeg en- neid toid ja teenuseid, mida ki.ila tavad maa valja, kuid tegelik- Mina ei leia., et taluseadus an- dud tulu rahuldas kolhoosnikku distviisi monusalt ara elada. on aastaki.imneid linnalt oodake maaharijaid neist ei saa. dis voimaluse teisele kuuluvat seet6ttu, et enamik kulutusi Kui teeme ntitid rohkem talu- nud. Korralikud masinad ja ehi- Aga ~ Eestimaa pold vajab just maad omastada. Kes sai talusea- jai kolhoosi 1\af!_da. Kui kulu- sid, kui ali pool sajandit tagasi, tusmaterjal. Pollu- ja karjasaa- peremeest- maaharijat. Sund'- duse alusel maad, see peab selle tusi enam kolhoosi arvele kanda llihevad maakorralduse tood ja duste korralik kokkuost, tootlekorrasloodavrentnikeseltskond niiiidvaljamaksmaendiseoma- ei saa.. siis osutub senine 2-3 kulud vaga suureks. Need mot- mine,pakkiminejakaubastamiei suuda asendada peremeest- nikuparijatele.sedaeisaanime- lehmakasum kahjumiks. Peame tetud kulud tuleb kinni maksta ne. Joe. Jne. maaharijat. Muidugi voib _rent- tada omastamiseks, vaid ostmi- votma omaks (tahame voi mit- tarbijal voi maksumaksjal. Kes Aeg on toesti murranguline ja nik olla monevorra wokam kui seks. Kui ntiiid taluseadus tiihis- te). et ilks mees peab oma pere jouab piirisihid Iahti raiuda? La- seeparast peab kaaluma ja ariasenine palgatooline-maaharija, tada, siis on see jarjekordselt normaalseks toitmiseks pidama heb mooda moni aasta ja peame liiiisima paljusid variante. Ohtekes laskis p()llud sooti kasvada. suur i.ilekohus nende wokate pe- karjas vlihemalt korra- hakkama neid popsitalusid jalle gi ettepanektjt ei tohi kergekae- Alles olevad i.iksikud endised rede suhtes;~-k:es alustasid liiga likku lehma (aastas igatihelt kokku mootma. ~ liselt korvale heita. omanikud votavad asja rahuli- varakult meie pollumajanduse 5000 kg piima) ja selleks harima Oige pole ka see, et kutsume kult ja nendega voiks jouda taastamist. Aga neid i.iksikuid ha maad. Monel juhul talu pidama neid, kcs on 1~2 MANIV ALD m6istlikele kokkulepetele. Asja hulljulgeid ali i.ihiskonna aren- voib villja tullaka vahema poilu- inimpolve 6ppinud ja teinud MlfURIPEAI. teevad vaga hulluks polv- guks vaja. maaga. kuid siis peab olema iili- muud tood. Samal ajal tahame konna _ parijad. kes loodavad Meie (p()llu)majandusele on tapne spetsialisccrumine ja voi- pfillult eemalc torjuda neid. kes "Talotist" nii plokid kui ehitajad Tihti ohkab talunik. individuaalmaja voi suvila soovija, et oleks niiiid ehitaja, kes boone ~ valmis teeks. Oleks ehitusmaterjaligi, ehitaks ise. Pamku pole lihtne saada i.ihte ega teist. Jsegi siis, kui raha jatkub. Siiski, ilks voimalus on olemas. Abi saamiseks voib p60rduda Tallinnas asuva aktsiaseltsi "Talot" poole. ~alot" kindlustab abivajajad ehitusmateljaliga ja vajaduse korml ka ebita- jatega, asugu tellija Tallinnas voi VOnls. Tartus voi Kuressaa ~s..,;.. _ Ehitajate tosist tahelepanu vaarib 'lalotis" valmistatav TALOTIPLOKK. Talotiplokke valmistatakse Tallinnas. Vana-Narva maantee 8 asuvas tehases poorsest keramsiidist. Sideaineks lisataksc tsementi, liiva ja vett. Plokid on ilmastikutingimusteie vasiupidavad ja neid vmb k:lsutada nii vundamcntidc. kande-. vlilis- kui ka vahescin \c chit~miscl._ Poorsus~(i!tu ~n plokktde cnkaal vi.u;e (9)U kg/m ') ja neid saab pa!'galdada ka masinatc abita. Plokkc Yalmistatak.;;e Soome na1distc ja Sooq1e tchnoloogia jargi ning ka ncndc tahistus on voetud Soomest. Praegu on tootmises 4 plok.itiiiipi. oktool:ji:ikuus lisan~ dub veel 3. ~ Koikidc plokkide pikkus on 590 mm ja korgus 190 mm. VH 200 pak:sus on 200 mm. Pealis "pinnal on tal 2 soont, mida saab kasutada armatuuri paigaldamiseks. RUH 240. RUH 290 ja RUH 380 on vastavalt 240,290 Ja 380 mm paksused. Ncnde keskel on veel kaks ava...qktoobris hakatakse valmistama ohemaid plol_dce. mis sobivad paremini vaheseinte valmistamiseks. Hinnalt on 1aloti" plokid seni levinud tuhaplokkidesl ~ odavarnad. Tehases maksab UH 200 ilma kaibemaksuta 4,2 krooni. Kui plokke miiiiakse kaupluses. lisandub hinnale veok.ulu, mis s6ltub kaugusest Tallinnast. Nende paigaldamise teeb erili holpsaks see, et ~.ettenahtild mootnietest peetakse teliases vaga tapselt kinni. Mootmete koikumine;ettenlihtud vaartusest ei i.i!cm + 2.5mm. Plokke voib osta otse tehase~~. Tallinnas, Vana-Narva maan-. tee 8 (tel , faks ), kuid neid saab tellida ka koikide maakondade ehitusmatcrjalide kauplust.:sl (v.a Hiiumaa ja Laanemaa). Tchasc~t ostes on SOO\'itav varelt! kokku leppida telefoni teel, sest alati ci pruugi noutud mootmetega plokke sooyitud.hulgal \ almi~ olla. Seni on suuremad ostjad olnud soomlased. k:uid TaloC tahab varustada b aliteetse ehi. tusmaterjaliga siiski esmajdo- ~ nes oma ehitajaid. - Peale ehitusplokkide \:almistatakse "Talotis" vcel mitmcsugustc mootmetega konnitecplaate ja tellijate mootmetega teisi betoondetaile, kaasa arvatud laepancelid. Teises tehases v mist - ve l it e ile Lisaks ehitusmaterjalidele tuleb 'Talot" soovijatele appi ka ehitustoodega. Fmna eesmark on tootada pohimottel teerijad teevad oma tood nii. et dokumentatsiooni ettevalmistaprojekti jargi ei ole voimalik: misele ja ehitusmaterjalide hanehitada ja too ldiigus tuleb haka-. kimisele. PlatsitOOdega ~ Ioodeta iimberprojekteerima. takse toime tulia vlihem kui kol- Mingeid tiiiipprojekte "'Talot" me kuuga. EhitustOOd voetakse VOTMED KATTE.. valja ei palm, projekteerimisel ette suvalises kohas Eestimaal. Kui isikul on juriidiline oigus ~. ru:v~ koigi teuija soovi- Ehitatakse nii elumaju, suvilaid maaomandile; votab "Talot" dega. Eeskujuks ja naidiseks on kuikoivalhooneid. ~ ko~ ehitusmured ~ndal~.!a pakkuda Soome ja Rootsi ehi- Kes asja vastu huvi hakk.as teeb vastavalt telltja SOOVile ~ tuskatalooge, kust voib sa3da tundma, peaks p60rduma kokproj<:kti,.muretse~ "?~itos~oa. -~idee. Otseseb nee(! projekiia -bilept)e soifuimiseks voi asjahangtb ehttusmateqali J3 ehitab melle aga ci sobi. Raha rialeb ~~ olu'de mpsustamiseks' V anaboon~ lopuni ~ valij!~.. 0~ - maksta parnst. Teltimuse esila-, 'Narva IWWltee 8 asuvasse lroo ':almts ~ ~ ka ~~~ Jai!Ojek-_ ~ mi~stkuni VPb11Cte k.iittesaami- ~ ' msse voi..belistama iilalmirgittga, kmgt- seda entt otsiarhe- seni.jrulub koioe enam ~. tud telefooil. kaks ei peeta. Mibn~ projek- ' Suurem osa setiest ajast ~ ~~~ \,. :,. KALEV 'lijri',-,._,..- RUH-240 UH-200 RUH-290 RUH-380 r

5 ~ ~ ~ '9 Onn soosib ettevotlikke Kuivati avamises iseenesest ehk polckski midagi erilist, Jruid nagu titles pallumajandusminister Aavo MOlder, on s e e kuivati suur ime. Ime sai valmis imeliihikese ajaga - kolme lruuga - ja tlinu soom Iaste abile. Abi liiks abistajaile maksma iile--miljoni marga, Iisaks votsid Sipa masinaiihistu liikmed E~sti.M~pangalt kiooni laenu. 230 tonni nikist ja muud vilja sai juba enne kuivati. ametliklru kaikulaskmist kuivatatud. A vamisel, nagu taoli5el puhul ikka, oeldi palju kiidusonu ja jagati tanukirju. Neid jagus nii- iihisprojekti Soome-;.pooiselejuhiie Hanno Heikkilale ja Soome PollumajanduskeskuSle Liidu esimehele Antti Viirimakile kui ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu tehnikanouniku Ie Evgeni lnnanile, samuti Marjamaa EPT ehitajatele ja frrmale "Eesti Taluveod". Miiljamaa EPTle, kes muuseas on valja kasvanud endisest Sipa MfJist. oli see ehitus ilmselt viimane, mis tahendab. et seegi EPT reorganiseerub. Palju riiiigiti sel paeval ka, miks soomlased abistasid just nimelt sipalasi. Valiti ju Sipa valja nelja kandidaadi hulgast. Asja otsustas see, et Sipal on POLLUMAJANDUS REFORM PRAKTIUSELT TEOSTUNUD. Majand - Sipa pallumajandusiihistu - on Iikvideeritud ja iile mindud talupidamislde. ebkki maaomandisuhted oo ved lrorrastamata ja osalrud inimestele jagamata. Aavo Molder iitles enne kuivati lindi liibiloikamist, et praegu si'iltub koik inimestest, nende ettevotlikkusest ja koostoovalmidusest Ning onnelikud olevat need, kes palju piiiiavad, Nii voibki siis t>elda,.et onn ~ui-!moodunud reede oli nii Sipa masina~ iihistu liikmete kuikakogu Ra]J_la mtiakonna Loodna valla rahva jaoks eriline. Sel piieval avati viljakuivati. vati niiol hili sipalastele tinu nende ettevodikkusele. Seda rohutas ka Antti Viirimiiki ja avaldas soovi, et ka Eesti Vabariigi V alitsus toetaks sellist iibistood. nagu Sipal oo, sesl niimoodi investeeritud raba leiab koige pamnat rakendust. Loodna vallavanem Kaare Tammaro miirkis, et Loodna on vaene vald. Voibolla just see ~ngi piihjus, miks seal eraettevotlusele iileminekuga kiirustati. SIP A MASINAUHISTUS ON43LllGETJ kellest koik pole veel paberitega talunikud. Masiuailluslu csm11:cs. talupidaja Vello Luhtaru 'utt.:s. cl tana\'u kevadel ei jiianud cndise Sipa pallumajandusiihistu maa!kst lihtki hektarit kiindmata-kiih amata. Maa jaotati inimeste vahcl nii, et moni sai mitusada hcktaritki (maa jagamine ei ole muidu!!i vee I loplik, koik endised omanikud ~i Q}e oma maad valja.vi'itnud): So6mlastelt _saadi peale kuivati ka mas'inaabi. Sipll. masinaiihistul on niiiid kolm "V almei''-traktorit koos haaketiistadega ja itks "Sampo"-kombain, peale sellc veel metsatootehnikat. Nii et Soome riigilt on saadud tegelikult koos kuivailga abi 2,8 miljoni marga ulatuscs. Sipa pi5llumajandusiihistu cnda masinapark jagati viie kiila vahcl ja igas kiilas on niiiid ka..om a masinaiihistu. Sipal on juba ka suurtalunikke. JURI SALl{ OSTIS ARA 300-KOHALISE SUURFARMI. See maksis 5 miljonit rubla chk krooni. Maksta ttilcb viic aasta jooksul, esimesed 10% on tasutud. Kuigi majandit enam ei ole, laekub tal1a erifondi, millest tasutakse endistele omanikele iihistatud vara eest ja samuti tooosakud. Sec on koige kindlam viis, et endiscd omanikud ja tooosakuile kandidc.'crijad oma osa ikka toesti katte saavad, arvas Jiiri.Salk. Suurfarmi ostmise tingis ka see. et kodulaut, kus Jiiri Salgal uli ed~ misel siigise114liipsilehma,j3i kitsaks. Praegu on suurlaudas :!.W liipsilehma ja umbes 100 nu6rlooma. Laudas on tool viisteisl' tnimesl, need, kes seal majandi aiafli lootasid. Teise majandi suwfanni olid osmud kobn- talumeest. Jiiri Salk arvab, et sellisecllllilme mehe fal' mid libevad IUfjeiD Piratama ult Uhe inimese kiitte.. Jiiri Salgal. kes on muuseas ka selle kandi esimcne talunik, on taluseaduse jargi 40 ha maad, sel aastal kasurab ta l~uga lisaks 400 hebarit. Kuivati avamise piieval Oru1estus juttu ajada ka majandi mi'ine endi~ motajaga, kes praegu on palgatoo Iised masinaiihistus. POhimotteli~ selt ei olevat vahel, kas kiinda ja kiilvata kolhoosi- voi talupallul. Kuni tood jiitkub. MERIKEPITK -V AINO MERESMAA fqtod - \ I. Kohalikud maksuametid moodustati aasta martsis endiste rajoonitaitevkomiteede rahandusosakondadest. Ka tooruumid jiiid neil enamasti samaks, toomaht aga mitte. Ainuiiksi eelmisel aastal tuli Harju m<iakonnas iga paev juurde neli uut juriidilist isikut. See tiihen~ dab. et iga 10-:-15 paeva tagant oleks pidanud maksiiamei votma mole uue inimese. Normaalne mokoormus iihe inimese koht~ on Riina Udusaar-Koidu sonul asutust. Siis jouaks peale maksudeklaratsioonidega tegelemise ka ~eljandik. ettevotteist. makse ei'maksa Maksuameteist on meil riiiigitud ja kirjutatud ainult seoses korgete maksudega. )ustkut oleks need maksuameti miiiirata. Maksuametite eneste too$(, Oigemini tootingimustest, pole ajakirjandusesjuttu olnud. Niijuhtuski, et kui Harju maksuameti direktor Riina Udusaar Koit luges "Ohtulehest" etteheiteid maksuameti lahtioleku kellaaegade kohta (see ei puudutanud Harju maksuametit), sai ta moot tiiis. kontrollida_ kas ikka koik asutused kes omakorda allub valitsusele. maks.: maksavad_ Harju maakon- Riina Udusaar-Koit titles, et vanas on praegu Iigi 1800 iseseis\'at bariigi maksuamet ~n teadlik ruujuriidilist isikut, nende peale aga minappusest, see puudutab peaaeiiksteist inspektorit. Uhe mak- gu eranditult koigi maakordade ja suinspektori kobta tuleb linnade maksuameteid. Teadlik sel- 160 asutust. Vahemalt 27 inimest lest on ka vabariigi valitsus: kuid oleks vaja kohe mole votta, kuid midagi ette ei voeta. seda ei luba etteniihtud koosseis ja Harju maavalitsusel Tallinnas eelkoige ruumipuudus., maju ei;oje,ruumipuudust leeven- Kondisiale moooa Haiju mak- dab riliiid augustist alates veidike suameti ruuine. lglis?toas - toad see, et Keila linnapea andis ruuon pealegi pisikesed - on viis- mid. Keilas hakkab toole kiimme kuus motajat. kes koik votavad ju maksuameti motaja~ kelle kontrolinimesi vastu. Iida jaiib nelisada asutust. Tallinna Tooruume pole aga kelleltki linnavalitsus on andnud oma makjuurde kiisida. Maksuametid allu~ suametile endise parteimaja.koige vad mitte oma maakonnavalitsuste- suuremad tulude Iaekumise kohad le, vaid vabariigi maksuametile, ongi Tallinna linn ja Harju maa-.. kond. L juuli seisuga -oli Harju maakonhas l160.:mitmesugust asutust : ( ettexotet, aktsiaseltsi.jne), kuid. neist.~ult135(} ehk 7(i%.on.esi~ tanu~- esbqes!_ poolaasta tulu4.e ; deklaratsio9ni. See tahendab, et 24% ettevotteid.ja asutusi ei suvatse_.. iil~e rpakse maksta!' Kul palju aga_k~' 11endi }~%, huigas voib olla neid, kes ei n'aiu.' Koiki om a tufusid. -~ Alles hiljuti avastasid Harju maksuameti tootajad, et nende oma. majas toitlustamisega tegelev AS SEDA ei maksa mingeid makse. ~UDA MAKSUAMET SAAB TEHA, KUI AVASTAB MAK SUVOLGLASE? Riina Udqsaar-Koit: 'Tulude.. varjamise eest on ene nahtud trallvid. kuid needki j~uivad enamasti saamata. Maksuameti kirjadele. jiirekparimistele ja otsimistelc ei vastatagi. Esimesel poolaastal tralwisime om a maksuvol!tlasi l krooni ulatuses. sellest saime kiitte aga ainult krooni! Trahvisummad oleksid aga palju suuremad, kui me suudak:sime koik maksuvolglased avastada. Ntitid, 1. septembrist joustub lopuks pankrotiseadus, selle alusel voime anda kohe 20 asutust kohtusse, pankroti valja kuulutamiseks. Senini on aga naiteks maksujouetuks muutunud aktsiaseltsid likvideerinud ennast iildkoosoleku otsusega ja raha (niiiid juba ka trahv), jaab neilt riigikassasse ikkagi laekumata. Hiljuti saime Ida-Viru maavane- malt kirja, miues ta _ palll!l.meid mitte ni'iustuda Viimsi vallas Je ist"' reeritud AS NORTEN likvideeri" misega. See aktsiaselts ~n mi~ie. - Ida-Virumaa asutusele v5lgu iihk-. kokku' kroo~i. Ag~ lmna see aktsiaselts on juba,ise ennasi likvideermud, siis see raha jaitb~i. saamata. Sageli annava:d vahad aktsiasclt~ sidele tegutsemisloa, kuid ei tea neist ettevotetest midagi. Vallad on huvitatud ettevotete arvu kunsttikust suurendamisest, et saada valla eelarvesse rohkem raha. Sageli figurceriv;id asutused vaid paberil. tegelikkuses jiiavad mid kadunuks. Riigiasutuste ja riiklike aktsiaseltsidega meil probleeme ei olegi. mured on just eraaktsiaseltside ja eraettevotetega. Neist 40% puudub ettekujutus. mis asi on iildse ilks ettevote ja et ettevottel lasub ka vastutus oma tegevuse eest. Osa motleb ka raamatupidaja arvelt kokku hoida ja tuleb oma paberitega siia. et meie tatoo iira teeksime." Maksuameti muredest voiks veel pikalt kirjutada. Pobiline on aga see, et samas, kui meil riiagitakse riigikassa tiihjusest, ei olegi riik bu,itatud raba saamisest. Selle asemel,. et m6elda, kuidas koigilt maksumaksjailt k()rrali~ kult raba ka~saada, koorirakse meil ausaid inimesi maksude pideva suurendamisega. Millal maksumaksjad streikima bakkavad? MERIKEPITK

6 Nr 34 (256) Neljapaev; 20. august'1992 Riigikogu ei saqjiitta Pavlik Morozovite pliralt, iitleb ''Kindet Kodu'' HEIDO VITSUR EDGAR SPRllT ARVO SIR~NDI Mis teid, en~lisi ja praegusi" majandusjubte, kokku viis? H. V IT SUR: Koonderakonda kuulub praegu tile 200 inimese, kt.:s enamikus on olnud seotud majandusega ja seega mingil maar~ I "endised". Seda silti me c i karda, sest selle inimese, kes ci suuda uues situatsioonis oricnteeruda, torjub elu kiiresti kt"lrvale. Kuidas me "Kindlat Kodu'' fq!jlleerisime? Oleks ol- mul voimalik organiseerida sellme team, kes purjetaks popul.1arsete loosungite all ja saaks '<lima1ikult palju haali. Kuid ;,plugu on naidanud, et selline ~t.:adusandlik organ normaalselt 1. \lk ei hakka. Et midagi saavut.ida. on vaja, et Riigikogu esind.d..:s v6imalikult hasti eesti iihis ~\lllda. Kui me jatame korvale pt.:nsionarid. sest nad on vanad ja midagi ei tooda, kui me jatame kt 1rvale hariduse ja k6rge kvali- 1 katsiooniga inimesed iiksnes :-.c:llcparast. et nad t6otasid maj:mduses ka kiimme aastat taga :-. i. kui heidame korvale pollumajanduses hinnatud inimesed, kel (m aastakumnete tooga teenitud :IIJtoriteet, siis jaab Riigikogu 'aid Pavlik Morozovite par-alt, kd pole midagi peale kolavate 1\losungite. Siit tekkiski veendumus, etoigeks partneriks meile 'm Maaliidu mehed. E. SPRIIT: Meie liitusime "Kindla Koduga" seetottu, et n:icme selles kolbeliselt koige \ astuvoetavamat valimisfiitu, kcs pole siii.idi senises majandu '-C lohkumises, vaid kes suudab Ecsti majanduse jalule tosta. "Kodurahu!" ja "Eesti majandus pi ule!"-need on kaks pohiteesi. EDOL i.ihendab juba tile 500 inimese, eelkoige sotsiaalselt :1ktiivseid gruppe, kes tootmises j:1 majanduses kas vee! voi enam \'i osale. Oks meie peamisi taotlu~i on pensionireform. Kuid 1 cnsioniseadus tuleb rakendada hiljemalt kolm kuud parastraha '.: I onnt. Tehku sotsiaalmmtsl,'ciiumja valitsus, mis tahavad,. lf!:l vahendid selleks peab leidllla. Elatusraha kehtestaminc on "J! vav ja kerjuslik, mill ega ei -,Ja sugugi nous olla. A. SIREND[: Mulle tundub, et itl\:ic crakonna ideoloogia on Just see, mis annab voimaluse tliget suunda hoida. Me usume, cj rahvas oskab siin vahet teha, k'uhupoole hoida. Praegu on m-mda, et me piiiiame vale! tee! l1ikudes oigcid sam111e teha. Hulk miiiite on juba purunenud, hulk lootusi havinenud ja nende L!~uproduktid saastavad sotsraalset teadvust. Turumajandu :>dc iileminek on iiks neist miiiitidest. Maailmas on ligi kuuskiimmend riiki. kus on aastakiimneid turumajandus ja kus rahvas elab naljaja viletsuse piiril. Tootmise ja majandamisc viis ilksi pole piisav tingimus. vaid peab olema ka v6imalus teha viljakat tood. Meil on kolm juhtmotet: 1) aus too peab voimaldama ara elada: 2) rohkem ja kvaliteetscm too peab voimaldama rikkaks saada: 3) ausa tooga loodud omand _peab olema pi.iha ja puutumatu. Agedad reformid, milles omandit timber jagatakse, purustavad inimeses viimase kindlustunde. Teid kahtlustatakse selles, et tahate sailitada endisi struktuure ega ole kiillalt agarad uutele turumajanduse struktuuridele iile minema. A. SIRENDI: Jutt, nagu meie oleks reformide vastased, tuleb sellest, et meie ei ole nende reformide poolt, mis viivad negatiivse tulemuseni. Radikaalid linnast piiiiavad maarahvale ja tervele iihiskonnale peale suruda kindlat mudelit, selle asemel et anda inimestele vabadus ise oma asju otsustada. Koik isetegevuslikud katsed kolhoosikorda likvideerida kuulutati ebaseaduslikuks ja seda piiiiti takistada. Tagajarjena oleme kolhoosikorda venitanud kuni tanase paevani. Ta pole oieti likvideeritud ega ka oieti sailinud. Ma olen nous, et sotsialism on vaja likvideerida. Kuid koos sotsialismiga oleme niiiidscks lammutanud ka oma pollumajandusc. E. SPRIIT: Kui me reformid seame eesmargiks omaette ja t6stamc esiplaanile poliitilised loosungid, siis sattume araspidi bolsevismi. Reformide juures on kaks peamist kriieeriumi- majanduslik otstarbekus ja sotsiaalne oiglus. Seni on koige tahtsamaks peetud poliitilisi loosungeid, see ongi meie majandust lohkunud. Naide sellest, kuidas poliitilised loosungid eitavad majanduslikku otstarbekust ja lihvardavad kodurahu, on aiandus- ja suvilakooperatiivide erastamine. Neisse kooperatiividesse kuulub palju mittekoda- nikke. kellel uue seaduse jargi. on voimatu oma boone juurde maad soetada. Mis teid koige rohkem teis. test eristab? H. VITSUR: Koige rohkem vahest sec. et me oleme selle vastu, et teha mingit abstral"tset mrumajandust valjaspool konkreetseid inimcsi, olusid ja iildhumaanset tausta. Asi ei ole nii lihtne,--et keegi i.itlcb: Saksamaal tehti nii. Rootsis laks naa. Tuleb arvestada Eesti olusid - millist ralwast. kapitali. Uhiskondlikku teadvust me omame. Meie piiiiame leida konkreetseid lahendusi. kuidas siirdeprotsess Eestis kaivitada nii. et see aktiviseeriks iga inimest. Meei taha, et inimesed oleksid kellegi poolt manipuleeritavad. Me oleme taiesti vastu arusaamale. mille kohaselt on olemas ainult minu arvamus ja vale a.~.ramus. Me peame leidma lahendused diskussioonides, kus me iiksteist sallime. Votame kas voi omandireformi- me ei vii seda kunagi ell_u, kl)i me ei ole valmis suurteks sotsiaalseteks kompromissideks majandusliku otstarbekuse ja formaalse oigluse vahel. A. SIRENDI: Oiguslikujarjepidevuse ideed ei saa sam uti rakcndada puhtalt, ainsa kapitaalse ideena. Nii tekitaksime uut ebaoiglust. Oks naide. Oks lastest jai kolhoosi toole ja iile]aanud suguvosa laks linna elama. Niiiid on omandireformi jargi ka koigil teistcl lastcljarsku CJigus sellele maale, kus iiks on 40 aastat!ooo riiganud. Niiiid ki.isivad need tema kaest oma osa. Milles ta siiiidi on, et pidi koige raskematel aegadel kolhoosis tootama? Ohvritest tehakse uued siiiidiased. Sellinc ideoloogia on seadusesse sisse pandud. E. SPRIIT: Nagu bolsevikud kunagi vaitsid, et sotsialismi ei saa eksportida. nii vaidame meie praegu, ct turumajandust ei saa importida. Eesti peab leidma turumajanduscs oma tee. Valjastpoolt tulijad ci moista seda ainulaadset konkreetset majanduslikku ja sotsiaalset situatsiooni. mis meilon. A. SIRENDI: Selles moues me pole kunagi otseselt toetanud nn Hongkongi varianti. ehkki on kasulik. tcada, kuidus see protsess seal toimus. Eestlasedci sobi teenindavaks rahvaks, kes oskab kummardusi teha ja riksaga valismaalast vedada:. Me ei suuda isegi iiksteist vastastikku normaalselt teenindada. Voibollaon me is pikaajaliseorjuse tottu mingi kompleks sellcs suhtes. Suhtumine valiskapitali sissetungisse peab olema selles mot-. tes ettevaatlik. et me kallilt klittesaadud vabadust iihe p<>lvkonna ettevaatamatu kaitumise tottu ei loovutaks. H. VITSUR: Valiskapitali sissetulekus ei ole midagi kohutavat. Kuid me peame olema arukad. arvestama. kuidas ja mis tingimustel. Laenude votmise maht, voime soltub rahvuslikust koguproduktist Rohkcm laene votta tahendaks muutudakrooniliseks volglaseks, kes oma volgadesse kangub. A. SIRENDI: Meile ei sobi Louna-Ameerika tee. mis on muutnud need riigidlootusetuiks volgnikeks. Ennem voime piiiida end piirata saastuprogrammide abil. Kuidas suhtute Savisaare ja Vahi valitsuse tegevusse? Ulemnoukogusse? H. VITSUR: Uhelgi valitsusel ei ole piisavalt head sidet i.ihiskonna struktuuridega. Viimased 50 aastat ei olnud Eestil taielikku riiklikku struktuuri. me ci organiseerinud ise oma riiki. seda tehti valjastpoolt. Ja voimuorganid h61juvad praegu i.ihiskonna kohal. Pole struktuure, kus poliitika si.innib ja muutub iihe huviriihma poliitikast riigi poliitikaks. Ka meie parlamendisaadikutel puudub oma lqbby. kelle kaudu sidet pidada ringkondadega, mida nad esindasid. Selleparast UN muutuski polualuseks. Struktuure mobda toimub tegelik info liikumine edasi-tagasi. Kui me ei suuda neid struktuure luua. jaab koik endiselt ohku rippuma, istugu seal Luik, Haug, Vahk voi Savisaar. Kuhu te end parem-vasak- pools use skaalal pl,ligutate? H. VITSUR: Meie hutgast on lahkunud inimesi, kes pidasid end sotsialistideks ja titlesid, et ei sobi meie hulka. Nii et me asume tsentris voi paremal Kuid me moistame, et parempoolne i.ihiskond saab toirnida, siis, l-ui ta on humaanne ja oiglane. Maailmas ajavad parempoolsed tihtipeale palju sotsialistlikumat poliitikat kui sotsialistid ise, sest riad teavad. et nende rikkus ja positsioon saavad piisima jaada vaid siis, kui needki, kes pole nii edukad, saavad sellest piisavat kasu. A. SIRENDI: Me ei tahaks kuidagi naha sellist uut iihiskonda. mis toob iiksikisil-utcle liiga palju raskusi ja kannatusi. olgu nad voi vahemus. Me ei saa toctada ka seda. l-ui rnidagi vaga iiusat tahetakse saavutada suure iilekohtuga, nagu ajaloos tihtipeale juhtub. E. SPRIIT: Ei vasak- ega paremaarmuslik erakond saa arvestada rahva enamuse toetusega. Kui aarmuslased tahavad tosiseid reforme labi viia, on nad setleks suutelised vaid jou abil. Meie oleme tsentristlik, seega eesti rahva enamuse eest valjas. H. VITSUR: Meil on tunduvalt rohkem elutarkust. Me ei viitsi aega raisata noiajal1i peale ega tegelda puhtpoliitiliste trikkidega, nagu harrastavad noored radikaalid, kes ka ise naerdes tunnistavad, et nad blufivad. Meie tahame tegelda asja eqesega, kuigi poliitiline etendus annaks profiiti. Voibolla t6esti seeparast, et meil on jaanud vahem aega. _ A. SIRENDI: Meil on vaga hea side noorte teoinimestega. vahem aga noorte jutumeestega, kes ise pole elus veel midagi proovinud. E. SPRIIT: Meie p<ihimote on tunnistada reaalsust, rqilles elame. Me peame hakkama noudma seaduste ranget taitmist. Mina olen n.-d punase minevikuga ja labi uurinud kogu marksistliku kirjanduse. Ja rna olen joudnud vaija antimarksistlikule seisukohale, et iihiskond ei ole ~hegi partei poolt korraldatav. Uhiskond on isereguleeruv. iseorganiseeruv organism. Targad poliitikud piiiiavad moista protsesse, mis iihiskonnas toimuvad. Sellises poliitikas on vagivald valistatud. Ainuoige on kompromisside ja kokkulepete tee. RAULKILGAS

7 Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 ii.ri - see on imelihtne. Tuleb vaid leida Eesti Kaubandus-TOO:stuskoja tegevdirektor AND RES PAUNq: "Paljudmeieettevotjatevilfisuhtedsaid algusejuba enne Eesti iseseisvulllist, ja just koja kaudu. Niiiid tuleb sealtpoolt iga piev koostoopakkumisi." Moistagi on koja iiksmahukamaid tooioike suhuemine...- telefoni- ja postiarvete tasumiseks kulus nt maikuus iile rubla. maksujouline klient Registri osakonna juhataja TOIVO NllT: "Meie. saame koiki Eesti ettevotjaid aidata. Andmed oaarvutisja lroostoopakkum:isi on hillbus kokku \iia." Kojas ouakse iriideede ja iiriinfo keskel. Kojas ollakse ettevotlikud. Seni rootasid meie ettevotted ldisumajanduslikult ja tundmatu tarbija jaoks - plaan jagas toodangu. Niiiid piiiiavad ettevotted saada kasumajanduslikeks ja otsivad ise nii toodanguvoimalusi kui oma toodangule tarbijat. Lihtne see pole, sest NSV Liidu struktuuride jargi tiles ehitatud toostus pole suures osas konkurentsivoimeline. Paljuski tuleb paris otsast alala. Aga palju on voimalik ka ae gade tagant tiles otsida ja kasutuscle votta. Ka ettevotluses aastast kuni aastani oli Eesti Vabariigis KAU BANDUSKODAjapeakoikettevotted oli<j. selle liikmed. Koja eesmark oli ettevotjate uldhuvide igakiilgne kaitsmine - seega ettevotluse edendamine - ja seda tehti kaubanduskoja seaduse jargi. "Too Konstaotin Patsi innustusel koostatud sea:dus koondas segases seisus olevad ettevotted,~ ja loi nende suhtlemisel riigiga selguse. V alitsus sai partneri, kellega pidada Uibirrutk:imisi, valisfrrmadel aga ei onnestunud meie ettevotjaid enam iihekaupa ara osta." selgitab praegusc koja tegevdirektor ANDRES PA LING. Nii oli siis, nii on niiiidki. Eestimaa seis on segane, kuid kaubaiidus-toostuskoda on olemas. J uhindutakse aegade-tagustest teadmistest, aga ka rajataguste kodade kogemustest. A.P.: "Kaubandus.:...toostu.skojadon iilemaailma kasumiimittetaotlevad asutused, mille 100- tajad naevad vaeva just selleks. et tei-;ed kasumit saaksid. n Sec tahendab.etkoja teen used on odavad, osa neist liikmeile hoopis tasuta. MOOdunud aastal esitati meie iilemnoukogule uus kaubandustoostuskoja seadus_e eelnou. Tanavu 12. mail joudis see ki.ill Toompea suilrde saali, kuid jai vasto votmata. Ometi iaks see paev koja ajalukku, sest just 12. mail 199l.a v6eti Eesti Kaubandus-Toostuskoda vasto rahvusvahelisse kaubanduskotta. Kuni seadust p<>le, tootatakse vatitsuses registreeritud pi>hikirja jargi. Tootajaid on paarkiimmend, osakondi on kuus. Registri osakond J uhataja TO/l'O NIJT ( te/ , ). - korm/jab liikmete andmepanlw -, otab, astu uusi liikmem"tlldusi - rahendab liikmeile tem et koja tegemsest - mrmistab viiljasoidudokumente Kommertsinformatsiooni osakond Juhataja RA/l'O RJI'S ( ) - ko"aldab koja teatmekogu, kus on ellev61/use info, perioodika jms - valdabnii Eesti kui l iilismaistefirmade koostoopakkumisi - hangib infot nii.. iilisfirmade kui hindade kohla - konsulteerib tolliseadusandluses Viilissuhete osakond Juhataja TilT NABER ( , ). - suhtleb teiste kaubanduskocklde-. ga ja ettevotete liitudega - ko"ak/qb iirikontakle - suhtleb 1 iilisriikide saatkondade ja konsulaatidega Koolituse ja koostooprogrammide osakond lilhatajcl kt ANU TOMUSK (44 4.> 68j - koordineerib kojale pakutamid koostoo- ja abiprogramme - mldab tiiienduskoolituse ja iimberoppe andmebaasi - planeerib koostood usaldusviiiirsete koolitusasutustega Dokumentide osakond julzataja MARGE TEE ( ) - osutab koja Jiikmeile sideteenuseid Ha!du~sak.ond. fuhalaja TOJllO BRUGEL ( ) - korraldab ruumide ja tehnika iitirimist Raamatupidamine.. Pearaamatupidaja ULVI UADOV (441897) -levitab infotriikiseid Kuid Eesti ei koosne ju ainult Tallinnastja kojaga ei saa iihendust ainult Toompeal, Toom~ Kooli 1 asuvas majas. Kojal on avatud esindused mujalgi. Tartus Raekoja plats 12 Juhataja TOOMAS HANS SON ( ) Viljandis Vabaduse plats 2 Juhataja KAAREL LEHTSA LU ( ) Parnus Ruatli 47 Juhataja kt AVE MENETS (4 /2 33) Rakreres Tallinna 28 Juhataja ANDRUS NURK ( ) Kuressaares Rootsi 7 Juhataja TULLIO LIBLIK ( ) \"algas Puiestee 8 Juhataja!FAR MOTTUS (41114) tagused tiilitsevad ettevotjad. Koda hakkab agaramalt liilituma seadusloomesse. Koda oli ~ Tooandjate Liidu moodustamise iilitsiaatoreid. Eoamik maailma kaubandustoostuskodasid tegeleb joonkoodiga. Meiegi koda oleks juba Joonkoodi Rahvusvahelise Assotsiatsiooni liige oln~d. kui kiilpostifinria UPS p<>leks RH. tcrjalide edasitoimctamiscga hiljaks jaanud. Sec asi liikkus edasi, kuid kindlasti korraldatakse am. "Saame hasti hakkama, sest meil on voimekad tootajad," iit Ieb hr Paling. Nii oli see vanasti kah. Andres Paling toob selle toestuseks aastal koostatud koja varanduse tileandmise akti. kus seisal>. et EKPie anti ausalt ja tapselt tile krooni eest vara, sene hulgas isegi peened vastuvottudeks mreldud napsid. Lopetuseks rajatagust juttu. Baden-Wiirttembergi Kauban~ dus-toostuskoja kommertsosakonna juhataja dr WALTER 1HANNER oli Eestis kevadisel kontaktkohtumisel ja arvas nii: "Kui vlilisettevotjad veenduvad, et Eestis hakatakse ajama valisinvesteeringute-sobralikku poliitikat, kui tekib poliitiline stabiilsus, k1,li valitsused enam nii kiiresti ei vahetu, kiill siis valisinvesteerijad oma pakkumistega kohale tottavad Koostoo.voimalusi on eelkoige masinaehituse, tekstiili ja elektroonika alai." Harra Thannerrohutas sedagi. et kavalusega kapitaliste ei pi.iiia. aritegemine nouab ausust ja visadust. majanduslikku motlemist. Kui necdki on olemas. siis... "...siis solmitakse sidemcd," titles saksaarimees. "Ja usaldusc vaarseimad neist solmitakse kodade kaudu." Kommertsinformatsiooni osakonnajuhataja RAI VO RITS: "Kojas on ilmselt Eesti parim infopank maailma ettevotluse kohta.". Kataloogid jouavad siia maailma teiste taoliste kodade vahendusel. Kui seda tea vet oigesti kasutada, jaiivad iira paljudki kallid,;iilissoidud - piisah faksi saatmisest.. V AI NO MERESMAA fotod Koja tutyustamiseks veel niipalju. ct siin on loodud arbitraazikohus. kus ettevotjad saavad ti.ilisid lahendada. Kohtusse voivad lulla ka need, kes pole koja liikmed, voivad tulia isegi piiri-_ AGNES JURGENS

8 I" I f I TARGU TALITA Nr34 ~ e ~elj8piev,20. august 1992 KAt1'EVIL)ELUS Linapeod 4. LINA LEOTAMINE Olulisim etapp lina tootlemisel on leotamine. Selle onnestuminc on kiu kvaliteedile koige tahtsam. Leotamise eesmargiks on emldada kiukimbud linavarrejeistcst osadest. Leotamisellaguneb kiukimpe iimbritsev pektiinaine. Leotus ei tohi kesta nii kaua, et elcmentaarkiude siduv pektiinainc laguneks. Kiukimbud peavadjaama terveks. Selleparast nfmab I ina leotamine suurt tarkust. Tavalisemad leotusviisid on vesileotus ja kasteleotus. Vesilcotuscks sobivad madalad jarveabajad, tiigid ning aeglaselt voolavad joedja ojad. Vilikesi linakoguseid voib leotadakakraavis. kas voi vanas vannis voi muus suuremas anuma<>. Linaleotus saastab vett, mida peab silmas pidama leotuspaika valides. VESILEOTUS Kui vanadel aegadcl tina!cotati suurtes kogustes. tchti vcttc li~unemisaedik, piirates sellc vaikeste vahedega ptistiloodud tci\"ash:ga.niimoodi rajatud ligunemisaedikussc laoti linakimhud iihtlastesse korralikesse ridadesse ja mitmeid kordi tikstcisc pcatc. Linade peale asetati risti puud ja nende peale raskuseks kivc, ct linahunnikud vajuksid Uleni vee alia ja piisiksid seal. Linalcotuspohimotted on tanapaevalgi samad. linaportsjonid on vaid sageli viliksemad ja leotuspaigad vaheldusrikkamad. Vcsilcotuses kestab lina leotusaeg 1-3 nadalat. Kestust mojutavad teiste tegurite hulgas vee soojus ja pehmus, kasvuaja klii ma ja I ina kiipsus. Soojas pehmes vees tol.mub ligunemine kiiremini kui kiilmas. Kui vee temperatuur on +20 c ringis, hakataksc ligu kontrollima juba paari-kolme paeva parasl Ligunemist pc;lb jalgima vaga tapselt, lopus igapaev, isegi ~ini. Lina on piisavalt ligune~pd, kui kiukimbud irduvad linavarre puisest osast. See selgub! kui painutada ja hooruda leotatud lina- VarSi kate Vahel- unlbes nagu kate pesemisel. Liiga y31\e ligullcfiud hnadest ei irdu guitunud osa korralikult ja puhastuskadu Hth~b suureks. Lii,ga kaua leosolnud linast saadakse norka ki udu j:~ pu~'>tusk.adu lahebselgi juhul suureks, Kui ligu on valm~; 'J(1Putatakse linakimbud hoolikalt puhtaks ja ttlstetakse kaldale. :~UJ.~~kUlcsse iruivama, nii et suurem ':esi ara vruguks. Hunmu:. 't'c!f~iviti:l~l)a4ol~jkoigeenam: iiks paev, sest nad riknev~ ~er~ ~ ; '.. JCASTELEOTUS' Kastcb>fuse kormllaotatakse udar.trred Ohukese kihina nurmclc voi kesale. Kaste ja sademete IOOjullfuad tasapisi leovad... U,:otusa~ laheb pikemaks kui vesileotuses;. Kasteleotuses peab tinu kcccima ja igapaevast kontrouimist vpib alustada paari na-. dahl par.a.o;t. Nurineleotusega tuleb tavaliselt fumedam lina kui vcsilcotusega. Kakvaliteet voib olla hal vent. LEOTATUD LINA KUIVATAMINE P~irast lcotust voib linavarsi kuivatada, laotades need p6uase -ilm:1ga nurmcle voi ke~pollule ohukeste kihtidena rivisse. Parcm ja kindlam on siiski kuivatada linavarsi vaikestes koonusekujulistcshakkides voi tosta varred vastu seinailiirt voi aeda piisti. Siis paasch vihmavesi vartest valja valguma. Tanapaeval kui \':ttataksc linavarsi ktilmkuivatis. Kuivanud linavarred seotakse puntidcssc ja..;:iilitatakse cdasitootlemiscni kuivas paigas. Tilh!e Suome valjaandest ''Pellavalystef' He:i tervise alus on tervislik!(evadel eemal~.~ rnaal toit, millest suure osa moodusta- soojeneda ning k:atta uuesti vavad koogi-ja puuviljad ning hetultennekuhri Katteviljeluses marjad, mis on kasvatatud kunst- ei tehta peenraid. Leian, et koige v;ietistetaja miirkideta. Ajal.mil. sobivam on teha kahcr~seo sonnikonvagakajiis. voimaldab :, kiilvid sellistc 'reavahedega,.et katteviljelus vahese vaeva,ga juurviljadel oleks parajasti ruukasvatada korge toitevaartusega mi kasvada: porganditel 15 em. aiasaadusi. Katteks voib kasut<t- ( vahele panna sibulad). peetidel da orgaanilisi, kuid miirgivabu sama palju. kaalikatel 20 em. looduslikke taimseid m(lterjale: Kate eemaldatakse kiilv.irea ko.: puulehti. rohtu. he ina. pohku. halt. tehakse kulvamiseks vajaliroogu, umbrohtu, saepuru, pui- ku sugavusega vaguja poetatakdujaatmeidjne. se seemned, kaetakse mullaga Katteviljclus voimaldab IOQ- voi peenikeste seemnete puhul buda kaevamisest, rohimisest, soelutakse peale liiva. Ktilviread koplamisest, maa kobestamisest voib katta ohuk(fse saepuru- voi ja kastmisest. On ~js ainult heinakihiga. Taimed kawavad kiilvata voiistutada. harvendada_. ohukesest kattest labi. Soured ja saaki koristada. Arajaavate seemned, nagu oad, herned ja toode asemele tuleb kcrgcm too: mais, voib katta monesentimeetkoguda voi osta orgaanilist kat- risekihiga.kiilviridadevaheline tematerjalija katta sellega puude kattekiht peab olema parajalt ja poosaste alused, koogivilja- paks, et umbrohi Iabi ei kasvaks, maa ja lillepeenrad. paike mulda ei kuivataks ja tai- Niidetud muru ning viljapuu- mede kasvades voiks sealt made ja marjapoosaste all musta terjali votta taimeridade vahedc m ullaga harjunud aiapidajale katmiseks. Kui on margata tiksivoib katteviljeluse aed tunduda kute umbrohtude labikawamist. inetu. Minu meelest ei ole loo- li~takse katet juurde. Juuli alduslik mets inetu. kuiqi sealt ei gul. kui on paras acg liilvata ole keegi koristanud ~ oksi ega must a rtligast ja nacrist talviseks lehti. Ktill on mets inetu siis. kui s:iilitamiscks. on katte all muld inimesed sinna maha jatavad pa- vee! pamjalt niiske. Kui taimed bcreid, plastikaati jm rampsu. on tousnud. IUkata kate taimede Erisugused jaatmed saamc aias timber. Katte paksust suurendapeita heina voi peihu alla ja katte da vastavalt sellele. l-uidas see allolevmaajatabmeeldivamul~ koouneb ja taimed kasvavad. je. MOlle aasta moodudes muutub Katteviljelusega voib alustada maa viljakamaks ja siis voib l-dligal ajal: sugisel. kevadel voi su- vi- ja istutustihedust suurendavel, enne ktilvamist voi parast da. kiilvide' tadamisl Meie p5hja- Paljud alustavad kevadel maises ldiimas ei ole siiski soo- - uudismaa harimist. Pollutoomavjtav katta peenramaad siigisel. sinaid veel ei ole ja labidaga maa sest paksu kattekihi all soojeneb kaevamine on vaevarikas. Lihtmaa kevadel vaga aeglaselt ja neon uudismaad teha katteviljekiilmas mullas seemned ei idane. lusega. Majandite p<>lluservadel Kui maa on sugisel kaetud katte on sageli aastaid seisnud poh~ehk multsiga, et maa pusiks virnasid. mida on hea kasutada. ;, kauem soe ja mullaelanikud Tavaline rohumaa kaetakse Uht-. bvgiksid tegutseda, siis tuleb kate laselt umbes 30cmpaksuse poilu ~.. ;. ~. kihiga; marg ja poolkoounenud pohk pannakse alumiseks kihiks, kuiv ja kodunemata pealmiseks. Noori voi pika lauaga margitakse rea koht. t6mmatakse p()hkkorvale ja pannakse kartulidmaapinnale vahega em ja ri<jade \'3hega em. Kartulid kactakse marjema p6- huga. nii et nad valgust ei saaks, muidu lahevad roheliseks. KartUli vahele voib panna ka paldube, kuid hoolitscda. et oa sceme oleks vastu maad ja kaetud kodunenud poou VOi vahese mullaga. Para.~t mahapanekut ei vaja kartul ja uba erilist hooldusl Kui moues kohas onkattekiht jaanud ohukeseks, voivad rohi voi juurumbrohud labi kasvada. Mida rutem korvaldada rohu pealsed, seda kergern on neist jagti saada. Parast kartuli ja oa koristamist on rohukamar peaaegu koounenudja maa hargiga kergelt kaevatav. Niitid voibvaljakaevatajuurumbrohu, mis kattekihi all ei ole Iambunud. Katteviljelust ei ole motet alustada kogu aias korraga. vaid teha seda jark-jargult. Siis on naha. kuidas katteviljelus toimib. Kui uudismaa parast esimest katteviljeluse aastat timber kaevata, tuleks lisada komposti,. sest Uhe aastaga ei suuda kate maa huumuse taset oluliselt suurendada. Siis voib juba jargmisel aastal kiilvata voi istutada teisi koogivilju. Katteviljeluse praktiliste kogemuste saamiseks soovitan tul Ia Noarootsi Tervisliku Eluviisi Kooli nadalastele praktilistele k.ursustele. Aadress: E Uianemaa. Piirksi sjk, tel (247) 93212~ AIME SUGIS -- " - -- ~ - " ~ -.; Kaup. Keskturg NOm me Tartu Johvt P'cirnu ~re Narva Vlljandl Valga ~ ~ Loomaftlee Loomartbt Seakarbonaad Seartbt Lambaltha Kanaliha Suttsuvorst Sink Vol Kanamunad (tk) (} Kartul Porgnnd Peet Kapsas Lillkaps8s Sihul Sibnlapealsed KO\lslauk s Hapukurk SO : unad L Mesi Kurk ! To mat ! Till Vaarikas Must s6star Mustikas Punane sostar 4.~ : Karusmari Pohl august 1992 Konjnnktuurlinstituut

9 1'ARGU TALITA. Kui ei taha talvel karu kombelkiippa ilneda PROUA, PETTI SOOVITAB KORVITSASALAT ILMA AADIKATA 2 kg korvitsatiikke, 0,5 kg johvikaid, kuni 0,5 kg suhkrut, jahvatatud kardemooi. Johvikad suruda suhkruga katki, panna sisse korvitsatiikid ja jatta ooks tom burna. V ett ei ole va ja voi siis iisna pisut- see selgub keetmisel KORVITS SIDRUNIGA Olenkasutanud aadikaasemel sidruniviile. mille It on korvaldatud valge kiht (moru!). Hulka riivid:i ka sidruni kollast k~ l kg paiuastatlld kitrvilsa kolata vc'iua 3 sidrllllit ja ca 300 g. SIIIIknd, ~ klaasi vett., K~itsat voib hapustada ka ebakudoonjaga-vaga terv~jik ;~: ;......< viis! Ebaktidoonia seemnedjatta sisse, need annavad hea maitse. KORVITSAPUREE Keenud korvitsa tampisin piireeks. lisa sin maitse jargi suhkrut ja sidrunimahla. Kui kiilalistele pakkusin, kiisisid need: ''Kust sa ananassi said?'" KORVITSA OUNAPUREE Keeta 2 kg korvitsaviile, 2 kg hapusid puhastatud ja kooritudounu, 4 klaasisuhkrutja 1 klaas vett~ Tuleb 4 liitrit vaga tervislikku segu, mida voib siiiia magusroakspiima voi vahukoorega. Sam uti voib teha puree pir- - nidega. Korvitsa asemel voib ka kabat~olla. PUree on lausa luksuslik, kui keetmise IOpul lisada puhastatud kibu\litsamarju. MINU JOULUSALAT 1,5 I veu; aelld, U.eeli koo~ aattlke ka llltlibat..' ' -. Piisililleistt pabklit, 3 klaasi suhkrut. Lasen koik: keema ja hakkan lisarna aadikat, pidevalt maitstes: vedelik peab tulema natuke ha-. pum kui paras, sest korvits imeb hapet endasse. Tiikeldan sakilisejuurviljanoaga ilusateks paladeks 2,2 kg korvitsat. Valan korvitsa leigesse marinaadi, panen peale paraja suurusega t:;tld~ riku ja v'jheke raskust, et korvits pinnal ei ujuks. Nii hoianjargmise paevani. Siis kecdan hasti tasaselt ja omalt segades. kuni korvitsattikid tunduvad labipaistvad. Kui nad muutuvad pehmeks. on hilj;1 - korvits peab jaama rahkeks. Siis paneri kohe tuliselt purkidesse ja otwkindlalt kinni. Purgid ja kaaned hoian enne suures oous tulises vees. Sellest kogusest tuleb valja &-:.-7 pooleliitri~t purki. LUKS US SALAT..... Teenmgu~~1ruidlisan. korvitsatiikkidele veel 300 g poolital04,fj seen!~~st. puh;lstatud kibuvilsaijwju. ' Ul ja lillesibulaid Eesti linnad ja asulad, ka pealinn Tallinn n~krutsevad vjrvikirt:'"a!e!i!lepeenarde jarele. P<)hjusi peale rahapuuduse on tt:isigi. Haljasalale istutatud lillcdc vargus on nii tavaline. Ei varastata mitte ainult suvelilli. vaid ka piisililli ja lillesibulaid. terved istutatud hekidki kaevatakse valja. S uvelilledega: haljastamine on kulukas ja tiilikas. lgal kevadel tulcb uued Iilled istutada. Suhteliselt norgema juurekava tottu vajavad suvelilled palju kastmist. Nende istikute kasvatamine nouah kallist katmikal<~ pinda. Seeparast peaks haljasalade kujundamisel rohkem kasutama slbul- ja pusililli. poosaid ja okaspuid. Kui kaunis on poo! varjulises kasvukohas siiravavarvilineastilbe! Ka enne ja peale oitsemist on ta. olenevalt sordist, ilusate roheliste voi punakate lehtedega. Inimene vajab oma hallis igapaevas hingekosutust. Lilled, puud ja pmsad ei vea alt. Pidevalt rajatakse uusi ja kt~undatakse timber aedu ja haljasalasid. llumeelsete lillesoprade abistamiseks korraldab Tallinna Aianduse ja Mesinduse Selts (Mustamae tee ()0) augustini sordiliste lillesibulate, piisililleistikute ja ukaspuuvormide miii!gi paevad. Muiiakse ka " F I o res e ~, uusi ja huvitavaid Iilli. Kobapeal antakse ka konsultatsiooni. KelleJ jaab p uud u'teadmistest ja osk us test lillepeenra rajamisel voi pusilillede riibma aeda paigutami-. sel, see saab abi meil ti)otavalt arhitektilt. Tallinna AMSi peaagronoom HELGA TEEVEER Muga.v iste Igas aias voi oues leidub moni m3dala krooniga vilja- voi ilupuu. mille umber voib teha seljatoega istme. Iste on silmale kaunis ja kuumadel suvepaevadel puhkuseks mugav. Iste ei tarvitse maapinnast korgemal olla kui 42 em, sest siis ei jaa ka liihemate istujate jalad ohku rippuma, vaid leiavad maas kindla toetuspunkti, mis jalgade puhkuseks vaga tarvilik. "Taluperenaine", juuli 1938 N iigimustade '!\a. :vto trt[l If. I,.- v ~{> '"'r kmlappeenrannast eemal asuv lllukansaar on suvel askel~ damist tills. MetSam~lle KARl KAULIO kodupaik jai 60ndate keskeltiihjaks: kogu pere kolis linna, Endistel p(ildudel kasvab niiiid pajuja tal vel kahlavad podrad Iabilume ounapuude koort noolima. Aga kevaditi arkab maja elju. ~ :vane mad kolivad su vek,s. sinna elama ja nendc lapsed kiirus~va~ n,adalavahetusteks.,saarefe~ -? j-.. -,...,. '. Ouel on endine suitsusaujl. mis laiendat~ jitr4jnonditi suvema~. pks. ~ ' ' _; ~.,OMAJOUOODEGA;-~:PUUST Kogu su~jl koos eeskoja. magamisla\mbrite ja ktloginur~ gaga on 28m ~.. Wana.suitsusaun ~'Scllesttubli poole. "Stigisel ~ jbutdeehituse vundamejldipostide valamisl Kevadel panin posaid maasse.ja pikendasin?iibe poole.sarikaid. Kulus moni p:iev, siis oli jade katus. ~ k~ftal~ Yalisseihad sain ka kevadel valmis. aga sisevfunistlus vottis:aeg3.. Kui muudeks toodeks k:ulus kevadel nadal, siis sisetoodekslaks suvel kaks puhkusenadalat. S3arel ei ole elek:trit ja tooriistad on vastavad," jutustabicaju.,. ; Abik:aasa ULLA lisab naerdes: "Valisseinad tuli ka kohe ara varvida,~na vanaema ei suutnud suure maj3 aknast vaadata paljaid seinu. Samapunase varvimullaga varvisime nii vanad palgid kui ka juurdeehituse laudseinad. Suvetoa nogimustad palkseinad ja laudlagi on vastandiks kullatooni sanglepast seinapaneelidele~ Saarel olid suured sanglepad. mis surid jalapeal. Neist saetigi paneelilauad Sangleppa on ras~ ke toodelda. Kui puu lasta hoovlist liibi normaalkiirusega, siis ta loheneb. Sanglepp peab olema taiesti kuivanud, muidu hiljem lauad koolduvad. Kambri p6randale panime puitlaastplaadi ja linoleumi. Oleks voiriud panna laudporanda, aga see krigiseb nii. ct ei paase oosel salaja liikuma. kuidas ka ei hiiliks." Uu-e ja vana iihendamine ei ole lihtnc: Uks nurk on iihtepidi ja tcine teistpidi viltune. Paneele seina sobitades jai ikka kuski le pragu. PALKON~SOE Palksein iseenesest on vaga soe, kuigipragudes on ainult sammal. Uusehituse vooderduseks on mineraalvatt. Kui ahi ja kamin soojendavad. saab suveml}jasollakf\,kiilmqnate ilmadega (talvepakaseg!l sinna ei lcipugy.. '. Pereei laiskle puhkuse,ajal. Nadkasvatavad kartuleid, porgandei!f, kurke, hooldavad oue. Kari teeb metsatood vanemate maal ja korrastab naabrite kaeve ning paadisildu. una jutustab, kuidas ta siit isegi tool kaib: kell viis hommikul hakl@b randa soudma, sealt edasi jalgrattaga kella kaheksaks too, ' le. "PeUervosf' vabendanud - SIIRI TISLER

10 l10. Ecsti poissc on muidugi pii1il enam vaja. kui praegu seal neid on. Eriti hiiiid, mil teenistusae2:a vahendati 1,5 aastalt 1 aastale. Yabu, taitmata kohti on palju. Selleparast on ka poistel kava mahv kogu aeg peal. Elu pole kerge. Pole meelakkumine. Kuid neile usaldatud iilesanne on piiha. yajalik. Monigi ar.lhellitatu ei kannata aga pin get vruja ja laseb jalga ~vaekarg$d!) iile~ ' aia~ Arahellitatu pole. vaibolla kuu koige aigem wna. Pigern hallah asi pihta juba lapsevanematest, kodusest kasvatusest. Jlliib selline mulje, et paijudes kodudes veel ei teatagi. et meil. pole cnam Eesti NSVd, on hoo~ pis Eesti Yabariik, mida peaks vahekene kaitsma ka. Vai nii... Samastatakse Eesti kaitsevagi Y ene s5javaega, mill est eemalehoidmine oli tbesti voibolla iillas ja isamaaline tegu. Kodudes ilmselt arvatakse, et las kohtlaste naabrite lollid pojad teenivad, EESTI meie vunderkindile selline madal saatus ei k.olba. On ahvatlevamaid kutsungei<f ja kiusaiusi ku~~:~~~:g!~~~ai~~tsa~oo stnppariks vo1 meesprostituudiks. Makstakse igal juhul paremini ja Soome piirivalvc kaitseb ' lea, loob turvatunde onnelikuks olemiseks. Eesti poiss loob ilmas koikjallabi! Kahtlemata on veel iiks vaimalus: kutsuda vene poisid Ecsti piiri val varna Nemad tul<fksid kiill. On ju terved Venc aimce vacosad pakkunud om a teeneid, tahtnud tulia Eesti lipu alla taies koosseisus. muuseas. Sell est me polegi veel kava haalega raakinud. Yastutasuks tahetakse ainult Eesti kodakondsust. Kui eesti rahvas seda soovib, kui poisid seda soovivad. siis miks mitte: las Yene armee haldab meid, las kaitseb meie piiri, nagu ta seda tegijubaoma viisktimmend aastat. Ainult kuidas siis strippariks m inekuga j!i3b?.. e~~ POISID PIIRIL. UldsOnalisi arvamusz Milia/ saab eesti piirivalvur iilistuse osaliseks? Vene rahva hulgas loetakse iildse ~ees teeniinist auasjaks. Ja mundrikandjat austatakse. Millal saab ~ti piirivalvur illi.s. tuse osaliseks? V ask-narvas on eesti piirivalvurid tehtud mehed - venelastest elanikkonna seas! Uibisaamine on igati hea. Kuna politseid kiilas pole, siis poerdutakse piirivalvurite poole abi saamiseks iga pisiasja puhul-kui kanapojad kaduma lainud vai aunaaias riiiistaja kainud. Sarna! ajal seisavad iile j6e Vene poolel (mis - ju ka endine Eestimaa) automaaturitc ahelikud. relvatorud sama vene kiila suunda sihitud! Niisu-. gone on tegelikkus. Tahclepanek pfuineb OOst vastu 13ndat augustit. LOunapiiril (Uitiga), kus elavad eestlased, juhtub katc.urioosseid lugusid. Piir J}ole teadagi pans kinni. leidub metsateid, -sihte, mida lihtsalt ei jouta valvata, ja mida ei suudeta ka labi kaevata.. Eesti ajal ktilges mooda kogu piiri siigav kraav. See on ailes; kuid kinni kasvanud. Kraav vajaks siivendamist, mullavallile oleks tarvis tee rajada, millel saaks kiiresti iihest punkfist teise liikuda Aga piirivalve peaks saama kiiresti liikuda! EPTd,kellelesedatOOdonpakutud, tahavad noore riigi piirivalve arvel vist rikastuda, kiisivad hingehinda. Piirivalveamet vaiks ka ise endale kopad ja buldooserid osta. aga kust vatta Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 KRISTJANLOOV ALI-raske iippustel, kerge lahingus. Tallinna noormees liibib ulemusle \ ah sa pilgu au takistusriba Remnikuoppektskuses. Saikiita. '.. ~ - -" - '. ' 'Th-IRE PWELGAS- Narva kordoni aednik, pirit Jiirvamaalt. Tema teenistus on moodunud nil kasvuhoonetingimustes. Saab varstlkoju, ei tea, k!!s tuleb asendama; H8kkab voiboha talu pidama. On 16petanud Riipina aiandustehnilrumi. raha. Piiril elavad eestlased on aga leidnud tulusa arimooduse: aitavad piiririkkujaid,. salakaubavedajaid, on teejuhtideks, hoiatavad patrulli eest. Piirivalve on lausa takistuseks, vaenla::_..-- seks,nuhtluseks neil ees, maningal juhul. Eestlane jaab eestla seks. Temamiiiibkaikmaha, vahetab rahaks koik, kui saab. On veehiks miiiit, mille peab kindlasti timber liikkama.: Dldlevinud arvamuse jargi Hihevad Eesti kaitsejoududesse vaid maapoisid. Ei! Ka linnapoisse on palju. Jutuajamistel sattusid- - ki peamiselt linnapoisid ette. Kuigi maapoiste protsent voib tildarvus suur olla. Tublid on siiski kaik, kes raskellaigul vastu peavad ja I<>puni seisavad. Kui palju ka narve krussi ajavat poleks, tugevneb piir pidevalt, kontroll suureneb. tekib juba uus kvaliteet. Selle poolt pole kiill keegi,etparis okastraadimets piirile ptistitada. Kui juba okastraat, siis pigem NarY~i jae keskcle! Vahemalt niikauaks. kuni piir nihkub vanasse asendisse.. joetagusele maismaale tagasi. Selle eest peaks aga hoolt kandma Eesti Vabariigi valitsus. Muidu on seda piiri!oiku tohutult keeruline valvata. Oksnes Narva linna elanikel on tile 4000 mootorpaadi. Kontrolli siis nende soitusid voi seda. mida nad veavad!..~,\hlr R.\:\1:\L\- tead:wlnatel andmetel pi kim puis"> Ee... ti kaitsejoududes- 2.0~ em. Pikit Tallinnast. Pmegu Remnikul.l\langib loomulikult ka korypalli. EGEL LEPASAAR- Voru puiss ( vasemal) ja \alga pois"> HA:\:\ES AAS:\IA Valga kurdoni kasarmus. Hannes Aasma kodu asub teenistuskohast 300m kaugusel, aga ta pole juba ammu koju saanud. Vorusse on teadagi pikem maa. V AI NO MERESMAA fotod AHTO LEf>P

11 I Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 Aleksander Ratt on pant ajast, m-ida minusugune teab ainult malestuste jargi. Minu ja tema vahele mahub mitu' polvkonda inimesi. Tema elu on olnudrikas ja tema teadmised mitmelt alalt nli.ivad nij suured, et intervjueerija, kes ei tunne neid, eksibkohe ja ei joua kunagi koige vajalikumani, koige tahtsamani. Ta lihtsalt ei oska esitada ktisimusi. (Nagu mina). Sest Aleksander Ratt on stindinud 1902.a. Tagasi sinna revolutsioonideeelsesse aega on terve igavik. Siis polnud veel seda esimest Eesti Vabariiki. Voi oli see ainult julgete peas. Hr Ratt ehitas seda esimest vabariiki tiles, ning oeidu pole tildse sonakolks, vaid jumalatosi! Talust pli.rit noormehena valis ta"agronoomi elukutse ning temast kujunes vabariigi koige nimekam ja asjatundlikum seemnete eriteadlane. Tema kitsam eriala pollutaoministeeriumile alluvas seemnekontrolli laboratooriumis (alates aas.tast, lopuks sai selle asutuse juhatajaks) oli muidugi kultuurtaimede ja umbrohtude seemnete tundmine, kuid loomulikult teab takakoiki teisi taimi. Ainult ntitid, vahel vli.ljas jalutades, ei tule mone taime ladinakeelne nimetus enam meelde, kurdabta. Hr Ratt on aus, kohusetundlik ja tosjne teadusmees olnud ning tootas seemnekontrollis kuni a-ni, -mil kohalikud lossenkistid ta morganist:iki-veismall!fistilcs tembeldasid. Kes need morganistid-veismannistid olid, oleks pikk jutt (parast selgus - oiged mehed), mainigem vaid, et Lossenko oli tiks Venemaa akadeemik (Stalingi oli akadeemiku tiitliga, peale generaiissimuse veel), aga p6llutoo rahvakomissariaati Eestis juhtis l948.a keegi A. Mae - Venemaa eestlane. kellest mingit tneenutustpole maha jaanud. kui vaid, et ta oma nimegi eesti keeles ei osanud kitjutada (raagitakse, ct ta liiks varsti Moskvasse elama). Lossenko oma parilikkuse vale6petusega katsus toestada, et keskkond ja valistegurid kujundavad indiviidiomaduscd ning mingeid pli.rilikkust kandvaid geene polegi olemas. ALEKSANDER RATT on tundnud koiki Eesti pollumajandusministreid' A. Ratil vedas, et ta\siberi:_ teed jalge alla ei tuhiud votta; Saatus saastis teda. Siis kehtis kogu Noukogude Liidus vli.lismaalt sisseveetavate taimede ja nende seemnete karantiin. Teistest liiduvabariikidest sisseveetavate taimede ning sortide tile ei ohmd aga mingit kontrolli! Soprus ja usaldus oli niivord lai. Tegelikult sai jga sovhoos-kolltoos voi kes tahes sisse tuua, mida tahtis. Toodi"gi sisse uusi, meie oludele sobimatuid sorte louna poolt (need pol-' nud ka kiilfuakindlad) ning seemnetega koos. umbrohtusidki. Selle moodalaskmise pli.rast kannatame tanapaevani. Siis oli aga kerge tikskoik keda siiiidistada tahtlikus sabotaazis. Hiljem selgus, et pealekaebaja tahtis saada endale A. Rati kohta. Sellest jli.i ta siiski ilma. Aga eks.elusjuhtu labasematki, mis samas edasise. suhtes vaga maarav. Paljudest tookohtadest kuni aastani, mil teda Teaduste Akadeemia Majandusinstituuti ) utsuti, markigem Piirituse-, Olle- ja Karastusjookide TOOstuse Trusti agronoomi kohta. Seal oli tema tilesandeks votta viina-jaolletehastele teistest Iii~ duvabariikidest sissetoodud linnasteks kasutatavatest odra- ja rukkipartiidest proove ning maarata nende kolblikkust ja standardinouetele vastavust. A. Ratt tegi analiitisirl, esitas andmed peainsenerile, tunnistas kogu laotaie kolbmatuks. Sest sissetoodud vili oli tavaliselt juba enne riknenud ja kohapealsed hoiutingimused olid sa.muti viletsad. Eestisse saadeti labikasvanud vilja. Venemaa steppi- "Veendumus, et pollumajandus peab saama ise omadega bakkama, on vaar. Teised tootmisharud ei tohi olla tahtsamad kui polhimajandus," arvab 90aastane Aleksander Ratt. des vedelevate tohutute viljakuhilate iilemisest, umbes meetrisest kihist, ja ega korralikku viina voi olut voinud sell est enam valmistatagi. Peasiitidlaseks tehti aga agronoom, nagu varem seemnekontrolliski oli juhtunud. Sel ajal tbotas toiduainetetoostuse rahvakomissarina LOhmus, endine liharaiuja tihes Tallinna li.ris, loomulikult kommunist, kes rahvakomissar olles ei lasknud kunagi mooda voimalust oma oskusi-kogemusi nendes poodides, mida ta vahel ktilastas, liharaiujatele demonstreerida. Olid alles koloriitsed tilemused Eesti NSVs. Stalini ajal kindlasti. Viljast ja sellest. kuidas seda tellida ja hoida, polnud LOhmusel aimugi. Kuid saatus saastis A.Rattijli.llc Sibcrissc soidust. Teadlasele, pealegi praktikule nagu Ratt; kes oli kirjutanud sadu artikleid (ja avaldanudneid ka vli.lismaal) ning mitu monograafiaraamatut, oleks mujal maailmas ammu doktorikraad antud. Magistrikraadi oli ta, muide, kaitsnud 1932.a (1946.a vormistati see kandidaadiks). Uues paigas, Teadqste Akadeemias, tuli aga hoopis profiili vahetada Temast sai pollumajanduse okonoomika sektori vanem teaduslik tootaja. Varem uuris Aleksander Ratt ka seemneturgu (kes teeb seda praegu?), tegeles taimekaitse korraldusega ning oli Eesti esindajana rahvusvaheliselt tuntud, noukogude voim tombas tema uurimissuundadele aga kriipsu peale. A. Ratt arvab aga praegugi, et toiduvilja peame saama ise, 0 11 oma pollult. Kahetseb, et omal ajallopetati nisusortide aretamine ja hak::lti seda sisse vcdama. kuigi meil eridal olid juba vaga head sordid; et kadus lira ristik-. hein ja mindi korsheinte kasvatamisele,.mis on lihtsam; et rukkikasvatus on lainud mitu korda tilgasi; et riigil puudub teravilja,-prograoim (pole kogll pollumajaflduse programmigi): puudub ka teraviljakaitse sea-. dus, samuti teravilja miiiigikorralduse seadus. Pollumajanduse okonoomika sektori juhatajana tbotas Teaduste Akadeemias 23 aastat jarjest professor Endel Vint. Tema juhendamisel kaitses kandidaadikraadi 15 isikut, kuid iikski ei joudnud millegiparast doktorini, Rati korvale, konkurendiks... Prof E. Viiit oli ktimme aastat Moskvas iihtlasi Korgema Atestatsioonikomisjonf liige, e.vis voimalusi omasid kaitsmisel aidata. Kuid... ajad, ajad! Teaduste Akadeemias sai A. Ratt uurimisteemaks kapitaalmahutuste efektiivsuse (tasuvuse) ktisimused maaparanduses. Uurimus oligi moeldud doktoritoona. Tollal piiiiti vaga valitsuselt raha vli.lja pumbata (eks iga tootmisharu ptitidis, nii kestis ju viimase ajani). Maaparanduse efektiiysuse maara hulka soovitas prof E. Vint (aga kes soovitas temale?) panna ka vaetiste moju uudismaalt koristatud saagile. A. Ratt oli sene vastu, niisugune metoodika tundus talle pettusena ja iseenese petmisena. Tulemuseks oli see, et A. Ratt teemast loobus ja doktor jaigi kaitsmata. Kuid vanahli.rra subtub sell esse toika kibestumuseta. Temale on olulisem siiani, et teadus ikka kasu tooks, mitte et ainult ieadlase privileege suurendaks, valist sara lisaks. A. Ratt hakkas hoopis populaarseid raamatuid kirjutama. Need - "Taimekaitse aias" (kaasautor E. Kaarep }, "Kultuurtaimede ja umbrohtude seemned" (koos V. Reitaniga), "Linakasvatus", "Maailma rahvastik, tema. toidus praegu ja edaspidi ", "Monda maaviljeluse arengust labi aegade", "Pollumajanduse okonoomika arenguloost Eestis kuni aastani" jt ilmusid eri aegadel, viimane neist alles aastal a suunati A. Ratt 81aastasena pensionile. Eluroomus sirge seljaga vanaharra astub 23. augustil oma ktimnenda elukiimnendi lavele. Ta teab palju. Ta on elav ajalugu. Ta on tundnud ja nainud koiki Eesti pollumajandusminist~ reid Iabi aegade. Kedagi teist pole enam talle vastu panna. Ta on kirjutanud ka om a malestuste raamatu "Minu kaasaegsed". See jamuud tema kirjutised pannakse valja tema juubelinaitusele. JAAN KRUUSV ALL Baden-Baden is 1935 koos abikaasaga. Vlll rahvusvaheline seemnekontrolli kongress toimus 1937.a Ziirichis. Sellel pildil on kongressist osavutjad Sveitsi Alpidest labisoidul. Jargmine kongress pidi toimuma USAs 1940.a. Edasised kommentaarid on liigsed. Fotod A. Rati isiklikust arhiivist

12 ~- --~ ~ ~ ' ~ ~ UKS "1\tiAALEHE" TELLIJAIST VOIDAB SUC;ISEL LOOSIGA "JONSEREDI" MOOTORSAE. -maksab.-oldoobrist aasta lopuni 9 krooni 90 senti, uheks kuuks "TALU MAA"- samaks ajaks 1 kroon ja 80 senti, _ indeks "Piimaleht" 1 kroon jc 20 senti, indeks 69823, kellel see leht juba aasta lopuni tellitud, sellel mingit juurdemaksu ei ole. -Ajalehti saab tellida 15. septembrini. "AJAKIRJANDUSLEVIn NEMENT - _ - ~ MAALEHT ~ 1992.a 3 kuud ~@]@] Kuhu EE !" KeUele... : RASVokaEPT moob riiklikele ettev6tetele ja-tatunikele enampakkumise korras kasutatud soiduautosid GAZ24 y "MOSKVITS" RAF UAZ "' ZILtOOpi VEOAUTOSID ja PAZbusse. Autosid saab naha alates 3. septembrist Ohe nadala jooksul. Samas mooa ka MET ALLIGIWOTIINKAARID 481-A, RATASTRAKTORID K-701 FROHTAALLAADURJGA ja ilma, ETC202 B. HARJU EPT VOTAB VASTU TELLIMUSI: mahtboilerid mm ja mm boiler I pikkus vastavalt tellija soovile mitmesugused metallkonstruktsioonld, ehitustellingud rauduksed,varavad aknatrellid * konteinerid, segukastid veemahutid * "Multilift"-susteemi kastid. V~!J!listaja materjal. MUUA: * kaherealised kartuliistutusmasinad "Saue-Jari" * vaetlseldilvikud "Kylvi 200" mahuga 200 I VOIMALUS TELLIDA TAGAVARAOSI: * "Multllift" sosteemldele * "Hiabi" ja "Jgl]seredl" tostukitele. POORDUDA TALLINN, TULE 22 Tel , '112~~~- KATI'ETOIMETAMIS KAART MAALEHT 1992.a 3 kuud I Flnna SM o stab suurtes kogustes KASEPABERIPUUD plkkusega 3m, llbim66duga em. Hind 380 kr. Tasumine sularahas v6l Olekandega. TranspordtvOimalus. Tel Kuhu EE... ;, ! , Kellele... -~ ~ i-; '"'ll r --- ~p po umees. ;'_ :-. ' - ' JULE JA v:ji.ata,-,kfrstt~aega'ja~proovuse.. MOTLE JA OTSHSTA! " AS AUTRA DEMQNSTBEERaB.TA.LU+=-,:aA POLL~UTEHNIKAT.. -: -~AS-5-AAB KA..YORM s:ra&a-e>s:rw..epingu~voi KOHE OSTA.. ' "" -,Df!MONSTBEERIME.JA PAKUME MUUGIKS: 1. ;fir.~~--~~.d~ IJlOQtpt:~!TI.Y:I':~Is,i;d~.l<PiJs~j~kuutuv. 2. Firma "Massey-Fergusson" tooted: traktorid, adrad. Naed neid kundmas ja saad ka ise proovi- "da # ~ " -~----, ~- --.,...~----- h ~: _.,. "---' ~ '; ~.;Firma 'Tukk~Latna:oy poolt Soomest impor~~~ Talmes tbokorda seatud kasutatud pollutehni~a: adrad-,.ltllttivaatorid, ~ombainid MF' Ja 'Sampo. Na_ete ~otamas kasutatud teravilja-. kuivajit,"san'lp9a'~j? ptii}u muud. - - ~: - ~-->"c;.,_.,.. ;:; -~ : 4. Firma'"San:dvik"1<1:isitoo'riistad, kataloogides aiatootlistad.:s"aao tellfda ka ketassaekaatrile saekettaid ja :ragrrisaele saelehti. - ~.:,.. 5. Vormistame firma "Kara" ostutellimusi ja jaganie-selrekohas'f informatsiooni. 6. Sa mas ka kodumasinad perenaisele nii kooki kui ka mujale. Kohtume tei~ga Viljandi maakonnas Laose talus 22. augustil kella Laose talu lelate, kui poorate Viljandi-Tallinna mnt 15ndatt ltm-lt Vastemoisa suunas ja s6idate "Lambada" baarist 2,2 km Surgavere poole. Naitusmuugil naete, milliseid voimalusi pakub teile koostoo AS Aut raga. Info Tallinn, Heina 33, tel ************************************************************************~*****************K***** "AUTRA" PI\KUTUD TEHNIKAGA ON TOO TEIE TALUS KERGE JA TULEMUSRIKAS. Nil SAASTAD AEGA, NARVE JA RAHA. ****************""************************************************************************************.-, GARAAlJTOsnJK, MIS-T0STAB KAHETONitiSE sciouki Nil KORGELE KUf TEfLE VAJA- SEE ON TOELINE asendamatu ablmees igas autoteenindustookojas! Kuni kahetonnise t6stej6uga garaatil6stukeld-. pakub telle firma "INREKO'". KOKKULEPPED JA LAHEM INFO TELEFONIL JA "INREKO" kaudu saadud garaa!lt6stuk on tele teenlnduskiiruse ja kvallteedf garantll.... _..... ~. v,.~:~.~~ : ~;: ~,;E"e~r1 ~rs~rienr, ~~ -\-A =~ pa~ub ehevotetele ja eia.ehitajalehi', 1) ETERNiiTI atvega - 10,62 EEKi tahvel, sularah~s - 8,26 EEKi tahvel, v9i etteinaksuga. 2) KILLUSTIKKU M mm - 21,24 EEKi m 3 M mm - 1-6,52 EEKi m~ AS KUTI teost~b koigile tellijat~le AUTOVEDUSID, KUTUSEVEJ>U (82!0 L) JA AUTOKRAANA (6,3 T) TOSTETOID. TEEME AUiODELE JOOKSVAT REMONTI. Hinnad kokkuleppel. tr Asume Harjumaal, Kose vallas, Kose-UuemOisas (Tallinna-:ranu mnt 38. km). Tel , ASKose POIIumajandustehnika muob KARBIITI voi vahetab malmimurru vastu 1 : 50. Info tel , Faks (0142) )EHITUSPAASI 5,9EEKi m 3 j(otkhitffl,a.dsisaldavad KUNDAS PEALELAADtMiSE TASU, NING KAIBEMAKSU. SUVEL EHITADA ON ODAVAM! ~ /

13 . J Nr 34 (256) Neljapiev, 20. august 1992 Kroon saab tiina 'kahekuiseks- Enam meseks sa e11nast eimleta ~ nonda amkod niiod on su peres: sest kas-maletadsa voi ei maleta, on sit! \'aruks'nii monigi Keres1 Pole miitgand, et eriti kurdaks - see, kes viieko /..?inmeseks paisutandja kui arendad m;anguid taibukalt, kahekordistad J(erese Hurdaks. Noh, kui peenraha vordled, siis kopiko heidab hiirra niiiid purskkaevu likku! Viie send is e i d sinna ei topita, selle mundi eest saad- toosi tikku. Vana Hw t korjas Eestisfolkloor( ja sai rahuldust, kuid mitte rahalist; niiiid on pilt rahal punakot tooni - hiibi jah, kallis msk jiii koik maha vist... Uhket kaupa ka kroonid ei viiiiri, uued hinnad- nood viivadju hauda: ollekruusi eest ohrerdad Baeri; pakud Rauda- void lakkuda lauda Vks ja kaks krooni truki ti u s a s. kallid kroonlehed telfiti inglastelt! Kristjan Raud ongi pildi peal tusas, Karl mn Baer on kah solmnud kindlaste... ",4 :.;a kuhu jiiiib tode ja oigus?" nuit/cb Tammsaare Anton, see Hansensajakroonisel justnagu noidus istub Lydia, kef papaks m Jannsen! A.ntOil armastas eestlast ja sakslast, niiiid on Koidulast ikka mid \'eerand? Kui nod keeldumd proosa eest maksmast, oleks- \'argamiie \'iirssideks keerand...! Paljud pole reelniiinud Carl Robertit. toob ehk Jakob son )aksu me kodussc! Arivaimu ju loodijo /oodeti - mst ehk oitab veelu..'>k Riigikogusse? E n t s u ht u m i n e k. r o o n i o n rn u t k. u u. m j a rn a'i t u di s e d a k. o g ~mast j a v a a tam a s L 0 n o n n, e t k a d.u s -rub I ap i I d i m u u m i a n i n g 1 a h t i s a i m e m au so I e u m i sa at an as t! Hinnad tousevad- rahvas koos nendega. "Parteilased on jade voimu baaranud," kurdavad parteitud endiselt. Kes annab mulle mone sendi, selle valin presidendiks! Andnud koik on~ult sonu, ei nonda ela ara Tonu. TONUSEERO Vali sour sulivaar riigikotta koogiritta A.ITSKOK -131 AUSTATUO PENSIONARID! Riisipere kolhoospalub osakusaa;ate nimekirja tapsustamiseks endast teatada, kui olete tainud pensionile Harjumaalt 'Riisipere SOVhooslst v6i ''Kalevl", "Suure T611u" ja V.Kingissepa nlm kolhoosist. Hellstage telef0nll v v61 k~rjutage aa<fressji: EE3110 tlarjumaa, Riisipere sjk. Rlisipere kolhoos. Teatage ka t06tamise aeg t66raamatu jargi. TAhtaeg k.a 1. sept. OSTAN MAJA voi MAJAOSA TALLINNAS (soov garaa! ja tel), SUVlLA ja TALU TALUNNA_;_pARNU MNT lahedal, maks kaugus Talllnnast 50 km.. (Talusse ja majja v61b omanlk elarnajaada.) FIRMA VOTAB VASTU TELLIMUSI NING teeb. remonti, uldehitus- ja santehnilisi toid. Tel (247) Kl tel KERNU'HOOLDEKODU PAKUBT00D direktori asetlitjale ja medoete (soovitav perekond, koner)ja pesupesijale. Pakkumised 1. septembriks. EE3056 Harju maakond, Kemu sjk, Kemu Hooldekodu, tel EPO ettevote EPITAR votab vastu tellimusi: - TRAKTORITE JA AUTODE OttUFIL TRITE V ALMISTAMISEKS; KOHE SAADAVAL OlmJAL TRID.AUTODELE M2141, VAZJA TRAKTORITELET130; - HARJATOODETE VALMSTAIIISEKS; - PlA$lMASSTOODETE YALMSTAMISEKS (TELLLJA VORIIID);... - NAHKTOODETE V AII'ISTAPIISEKS. Into EE24CJO Tmu. Rlnglee 1, tel ,fllks PRIITAIMLA TilT KANDLER/ "ASI SUSISEB" Koridor liigutab 01U kilr \11 sis, kui keegi liheb hlp pa. Viskad bundile kondi, selle ki1hus onaga rahvakunstnik. Sol\ ad nii rahvast kui kunsti. Koige parem on juukseid pea kiilge kleepida llibimalutud natsuga. 0-L,:J juhuslik.ult Yalitud katked on Tiit Kandleri uuest las- HEINZVALk. lltiija SOIJUKORRAS GAZ 53 (polte, hfnd kr, Olekaoctega). Teeme s6iduautodele PLEKI-JA V ARVIMISTOID. Hinnad kokkuleppel. Info kl tel (8 244) VEEPUMBAD teraamatust "Asi susiseb". mis RE R"' ap:na - nuud miltigile on joudnud. II- MM Kursuste Baas iustratsioonid on Tarmo Vaarkorraldab mctsalt. Pildikc (vasak:ul) ja 24. aup _ 4. sept lauluke (all) kaunistagu susi, KETASSAEPINGIJUHI sevatele asjadele teed eesti rahva raamatukogusse. Nii et (~aimet jt) kcs on reel riigikogusse, kes KUTSEOPPEKURSUSE raamatukogusse: Polva maak. D ks puljong pirukot kord so~ T oop kl ia iseennast peale joi. Rapina r Ta piirast tassi puruks liii. tel (230) ~, I'>-...,>K... a_s_ p_u_u_ o-ng-se_fl_a_s_us_ e-:-i_v_o... i?,...,... ;_...,.. T...;A_R_M_o_v_ ~_A_R_l\_IE_'T_s_~,.... :o:m'goa 2USUTATUD viljakortstus kombaini (M.S. Fergusson ja J.D.), h a FIMi, jakamuid KASUTATUD POLLUT00MASINAID. 1<19-15 tel Austatud pensionarid. Olustvere Sovhoostehnikum palub osakusaajate nimekirja tapsustamiseks endast teatada, kui olete lainud pensionile majandist voi selle territooriumil iu;unud kolhoosidest, kuid elate praeg~ mujat. Teatage oma.praegpse elukoha aadress 1. septembriks 1992 aadressil EE2913 Viljandi maakond Olustvere sidejaoskond Olustvere Sovhoostehnikum. Teatage ka tootamise_ aeg tooraamatu jiirgi.

14 lt4- Kindla ja turvallse ~ nmg vllis- ja. vaheseilad oma kodule' saate nrman Mil.II UUDISTOOOE EESTI TURUL -TALOTIPLOKK TALOnPLOKK ON TBmuO JA KONTROLUTUD TOOOE NING 8 SISALDA RADIOA~D ELEMENTE ftnhlct - aaatll-1, 2 e&k plokltt FIRMA -av- TaHinn tel Viljandi EPT tookoda miiiib 30. septembrini alandatud hindadega -1 vaalur-kaaruteid GV-4,2 ja nende varuosi ni.ng E-2'1, E-301, E-665 varuosi. ~~~~ilin ', ;:~""«~~*-=-~~~.. X«W~~ ~:-=~<*~0:~ ~::: : ::: ~::-:«Info tel :Ql1f~ oil ~-l1 "Sr~!o~)"~:;c:.: Asutus vahetab leap remonditud $01duaoto GAZ.24 ja veoauto GAZ 52 (kast vajab remontl) solduauto :Zigull" vol "Moskvltll" vastu; T5ehhi alatraktori 1Z 4 (uus, pollut66riista- -dega komplektis) soiduauto ''Zlguli" vastu. lnfotet{8244) vot " '~. ASVELER miiiib 2realisi elevaatorkartulivotjaid. Samas v6etakse vastu telllmusl rootorkartulivot)atele., Info: tel , Ohttitl TALUPIOAJAD! Meilt saate KOHE teile vajaliku TERAVILJAVESKI voi JUURVILJAPURUSTI AS Exper Tallinn, Leningradi mnt. 71, tel AS VAlKO Jlrva maakonnas Lehtse vallas moob KASUTATUD P0LLUT00RIISTU, VINEERIST AERUPAATE, NAELU ja 1 telllrnuse alusel TAGAVARAOSASID. -. Ohtutl,. Tallinna tel Kaks pohikooli lopetanud noormeest otsivad IOOd. Hea o.ets Tallim'la laheda!.., ~--~ ML, kood 857. ' -Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 j c.!. ~ ~ '"' ~ - ~~ - VORU MAAKQNNA IIISSO VALLA -~ :., REFOAMIKOMISJON : - : f>c!il.tb seosest60osaku arvutam~a : : ko1gil isikutej, kes on Misso sovhoosist voi :. ~ selli~~o::::i~~~r==nud ~ E. kuid praegu elavad mujal,.. : : teatada praeguse elukoha aadress hiljemah : JjOS4 :. 1. septembriks : : EE275S Vorumaa, llisso. :... TALLINNA VINt:ERI- JA. M00BLIVABRIK M 0 0 B SOODSALT Nil ETTEV0TETE:LE KUI ERAISIKUTI:LE magamist~agarnituure (ka osadena), sektsioonmooblit, toole, laias valikus peegleid, parketti jpm. KAUBANAIDISTEGA SAAB TUTVUDA TVMV FIRMAPOES PARNU MNT 69. Info te , HINNAALANDUS KUNI 15%. alustab. metal/icle, rnetalliji:ii:itmete ia.. vanarnetq//i kolckuostu. Hinnad kokkuleppel. " ' ' 3 / '-J \ J If, ~ 8 ' I 'r._i 1" t t ' - I f- I,..._. ' ' '. 'IIi f 1 j1 I) ( :lr 'rj, " "' (,. r \ I ; ~ -- ; ) 0 (_ ) l ) f t- /" f h. I, I ' l Firma ASKEHRA PUUT00STUS osta~ SIRGEID MANNIPOSTE,ikkusega em, llbim~a 5-1 hinnaga 3 kr ~ tokk. Tapne info tel (Tallinn) voi (Kehra). II ASmOub nurgadlivaneid "Eva 1 ". Suur katteriide valik. Hinnad m66dukad. Kohalevedu tagatud. Teateid kl9-22 tel v6i kosida kl18-21 _(peale teisipleva) aadressll: Tallinn, SOtiste B R A I L 0 w II toob otse _Soomest uusi ja kasutatud: kaupluse mooblit lihakaupluse sisustust rauakaupluse sisustust laoriiuleid elektr!- bensiini- ja gaasitostukeid kontorisisustust ja sellele lisaks ka: = kontoritehnikat ~ kontoritarbeid ~ pakkematerjale (paberit; pappi, kilet) ~ koopiapaberit Votke uhendust Tallinn Luha 16, tel ~--

15 Nr 34 (256) e Neljapiev, 20. august 1992 LOOMAO Miiiia kutsikad (isa toopaberitega kaukaasia tambakoer; ema hundikoer). 0htuti tel Ostan vihiisoitnud V AZ 2108 alalas 87.a. ML, kood 885. Muila M 4121E, 85.a. Tel Muila A VIA 30, Juuru rahvaroivad, naiste nr 48, meeste nr 48, 50 ja p06rdtugitoolid "Forte". Tel "k ( T MUila kiirlisti uus VAZ 2109 ja uued S= M 2 mulh at 1.~). e. 01. MTZ ~' T.ookarr,as DT75d,. Jl!_MZ jat150 K.Hinnad kokkull!ppel. _Ohtuti MUiia toupaberitega ~sti turnlidapea- kl18st Rakvere tel!i 94 23: J_aulik: lisi t6ulampaid. Harju.maakoild, Yilt-: tllrj:ici IIJ -~--- _k,_ V i_:li.v a_u_:_a_l_._u lil ~ L_ moo.. _--_-_-. Muila ZAZ kap rem. li'joc?tor (40 hi),.. - koi!'pieldne-kere;2rehvi 15S-13,-pum- Miiua-1Qpi;\kltseCt ja iluilid ~k:ud. Till llait"araks" je''malos'' tuued). Tin te~ Malle Muua lihaks -2 pulli. Plirnumaa, Audru Vahet VAZ 2107 maamaja vastu. Peale vald, Jiirve. Malinovski. kl18 tel Muiia toutunnistusega maatougu 2k Muila VAZ (1983.a) voi vahetada pullvasikas. Jarvamaa, Anna sjk, T 25ga. Teha palikumised. Voru Posti- Mustla-Nomme. Kosenkranius. maja, ML 102. M.Uiia dogikutsikad (mustad, t6utun- Muila kutusemahuteid, "~ercedes B nistusega). Viiga hea saber ja valvur "-diisel (stereo, el katuseluuk), Helistada kl20-22tel Elvira. VAZ 2107 (1987.a, 5 kiiiku). V6ru tel Miiiia 430kg pull voi vahet uue varvite Jeri vastu. Voib ka lihana. Ml., kood Miiila 1981.a M 412ja IZ-kombi tagumi ne luuk. Teat Rapla tel Tom- Miiiia saksa lambakoera kutsikad~ Har- son. - _ ju mk, Aasmiie, Margusetalu. Mannas- Muiia "Niva" (81.a). EE0013 Tallinn, te. Tel (7) noudm T. Lapp. Miiiia toutunnistuse~a kaukaasia lam- Miiila remonti vajav dokumentldega. M 412 mootor, katus, tagasild ja muid bakoer. I Ius 1a 4 k.. arim valvur. T el osl. EE 3211 Hi:umaa, SuuremOisa sjk, Hilleste k. Naur. Miiila 21ehma (1. ja 3.1upsil), 1,5a mul Muua M 21 4o ( a, tilesti korras, 15 likas ja 5 tm 10X20 prusse. Jarvif nik, Lehtse v, Linnape k km). Teat k tel Kalev. Miiua lambaid ja p6rsaid. Tel (8 248) "'iiiia uus (S1. a) pealt kinnine pool haagis Qdas". Pikkus 12 m, koorem Ostan elusloomi (siga 100 kg, pull 14,4 t, hind kr. Tel _ 450 kg). Tallinna tel Jaan. Maasik. Muua 10 tumepruuni nutriat. Toop Muila UAZ 451 (buss) VOl vahetada kl10-15 tel Ojala. soiduauto v6i traktori Y8$1U. Samas muua kap rem vajav VAZ 01. Ohtuti tel Miiua toutunnistusega vane h~ija (8 244) 6 34_98. kutsikad ja traktor MTZ 52. Teat Paide tel Muila uus Super~ (komplekt). ML, kood854.. : Vahet oktoobris poegiv mullikas ja 5k lehmvasikas (vajadusel koos heinaga) Muila GAZ 09. Tel (246) soiduauto vastu. Tel toop l!_ommikup , ohtupool Okva. Miiila M 408 moolor, MTZ tagumised rattad, 7, 5 kw aj mootor 1450 pm ja Miiiia suure ida-euroopa lambakoera odavah teraviljilvaski. ML, kood 879. kutsikad. Tel Ruth. Miiiia veoautod "Chrysler Fargo" 1977 Miiiia kaks emast vene touhagijat (kandevoime 6 tonm, Is km, Viieaastane hindega hea ja kaheaasta- t6stu~ 2 t, 15 I diisl_it 100 km), "Ford ne viiga hea. Valga maakond, Torva tel Taurus" 1976 (diisel, topehrattad, kan devoime 3 IOOIJil, soiduauto "Talbot Horizon Ohtuti tel Miiiia kaukaa ia lambakoera kutsikad. Miiiia "Volvo F 613. (furgoon, lift) "To- yota Hiace o, T 40 1A1S moolor. Toap kl1fl-12 tel EE3031 Harju_maa, Jiiri sjk noodmiseni, Kurusoo. Ohtuti tel MiiOlt KL t6ufi.mnistusega bokseri kutsikad. Antsla tel SO/OUK/0 Miiiia "Saab 99 GL" (89~a, vi). Kaasa anda teine samasuguhe + IOJ!Bhkum '!lid (katuseluuk). Saku, Tiig Ohtuti tel Rene, Miiua veoauto GAZ 53 A {porte). Ohtuti teat tel (8 245) Miiiia kasutatud KAMAZ ja UAZ 469. voi vahet puitmaterjali v ehituskrundi vastu. Info tel Sauna. Miiiia. soiduauto ZAZ 968 M. kl 20 tel Peale Miiiia {variandid) viihest remonti vajav metallkabiiniga LUAZ 969 A koos tagavaraosadega. Voimalus kasutada vaiketraktorina. Tel (8 243) Vahetada 87.a ZIL-kallur ''iiguliga" voi miiiia. Tel (8 243) Miiiia "Volga M 24" p6hi koos kiiljekarpidega ja ehitusmaterjali (lauad, prussid) voi vahetusvariandid. Viljandimaa Post, "Pele", kood 171. Muiia soidukorras UAZ 452 D, "Maskviis 408 E" varuosadega ja 2 kummi Tulia Mmuse 26. Miiiia uus RAFi kere I kompleklsus. Tel Jaan. Miiiia heas korras IZ 412 (orig varv, 76.a, km) voi vahet traktori, "Multicari" voi uue ZAZi vastu. Samas miiiia ZAZ 968 M (83.a) ja IZ Ju-4. Ohtuti tel (244) Ain. Miiiia soodsalt UAZ 452 D (porte). Piirnu, Ugandi 5. Miiiia KAMAZ 5320 (fur9oon 33 m 3, isoterm. 10 t, 88.a, liib1soit km). K18-9; tel (8 244) Miiiia _uus M 412 IE ja poolhaakega MAZ. Ohtuti tel Uno. Miiiia BMW , v h korras, h 2050 USD. Tel , kodus Aivar. Miiiia histi hoitud ainuh suvel soil 7500 km rohke lisavarustusega VAZ Tel Miiiia "Volkswagen"-vliikebuss (1979, bensiin, mootori kp remont) ja uus autohaagis "Zubrjonok" (korgendustega, 2800 kr). Tel Miiiia;"Moskvits 2141" kiiigukast, esiklaas, esi- ja tagalaternad, aku. VAZ 2106 mootor, M 2140 kiigukast, GAZ 51 esitiivad. Toopiievadel teat tel Miiiia uus soiduauto haagis LKZ 8101, ML 408 varuosi (uued plekid, 1\'lootorid jm), VAZi kasutatud osi (ka mootorid). Tel Vahetan soidukorras vanema M 412 ratastraktori voi p611utooriistade vastu. Tel Miiiia pikendatud kabiinlga veoauto GAZ 52; kallur ZIL MMZ 4502 ja traktor DT 75. 1<18-12 Tin tel Miiua kiiresti GAZ 51 uus.kiigukast ja T 16 buldooser. Samas ostetakse too. korras teraviljakombain. ML, kood 875. Muila ERAZ-buss, 8 istekohta + kaubaruum. Hind kr. Rapla kin, Sulupere k. Rannu. TRAKTOR/0 Muua MTZ 50 mootor (kap rem), 160 I piimajahuti, T 16 kabiin, tilgutiga keskkutte~tel {70 m 2 ), laepaneelid (koorik 72 m ), kasutatud saag "Partner 7000, vantvoiii vahetust vajav T 25 mootor. Vahetusvariandid. V(lru maakond, Lasva vald, Madala kiila. Rannamigi. Ostan viiksema kaaruti voi vahetan pullvasikate vastu. Tel Miiiia voi vahet 2telj rem vajav trakt haagis ja "Moskvits 412" (ralli, 2 kohta, vajab iluravi). Soovin vaoajajat (5real), randaali, atra (2 voi 3 holma) ja korras linttraktorit. Tallinn, Vaate tee 10. Tel Muua traktor JUMZ (rippsusteem) ja uus T 25 AZ (voi vahetada). Tel (246) Vahetada tookorras traktor MTZ 52 viilismaise diiselsoiduauto vastu (voib ka farmer olla). Teat alates kl 17 Tin, Katleri Muiia kaheholm sahk iii tookorras hobijniiduk. Rapla mk tel Muiia traktori jiirelhaagis 2PT~ ja s6iduauto jare:haagis ''Zubrjonok". Rootorniiduk KRN 2, 1 A miiiia voi vahetada morgipritsi vastu. Ohtuti tel (8 233) Miiila MTZ 82 rippseadmega ja mootoreid D 243. Viljandimaa Post, "Pele", kood 172. Muila Saksa kartulikombain. Kuulutusele jirgneval pieval tel (8 238) v6i Paide, Pimu 8a, "Vaaros", kood72. Miiiin v6i vahetan MTZ 82uued kitsad vetjed koos tagavarakummidega. Variandid. Pamu pk 121, kood 883. Vahetada kap remonditud metsaveotraktor ratastraktori vastu (T 16M, T 25, MTZ) voi DT 75 vastu. Kirjutada Parnu, Tammsaare Miiiia aiatraktor MD 1. Teat Voru tel (8241) Ostan kaherealise kartulivmumasina (voib vajada remonti) v6i. vahetada rootormasina vastu. ML, kood 839. AS ESMURSKA muub ja hooldab viljamuljureid 350 S, 700 ja Voimalik maksta sularahas, iilekandega voi vaheta'da pollumajandustoodanguga. Kl te ,mobiil I Ostan tookorras traktori T 150. Helist tel v6i Miiiia traktori tooreha (toolaius 6 m) ja talinisu see met "Holme" (eliit). Hinnad kokkuleppel., Liiii!B-Viruniaa, Tamm.salu, S-iiise 6-;-32. Ohtuti tel Miiiia adrad; kiilvikud, liipsimasin ja 'suhkrupeedi tappiskiilvik. Tel (8 238) '3 3::' Miiiia haagis 1 PTS' 9 ilma kaslideta; Sobib metsamaterjali ja pressitud heina veoks. _ H 2800 kr. Toopiieviti 1!! Miiiia uus traktor T 25, heinapress; ekskavaator JUMZ ja GAZ 53-kallur _ ning kasutatud teraviljal<ombain, teraviljakiihiik "Juko" ja va~tisekiilvik Tel Sildam. Muua voi vahetada l!lillegi vast_ u traktor DT 75 (1986). ML, kood 634. MAJAO-~ - Vahetada talumaja Viljandi mk Aimlas 2toal korteri vastu Tallinnas. Viljandi mk, Aimla, tel Vahetada 2toal ahiku!tega korter Kloo- - garannas samavaarsega e1toal mugavustega korteriga alevis vol alavikus. Miiila toulambad. Ml, kood 886. Miiila osa kahepereelamust (sisetood pooleli). Aravete alev, Allika 1. A.Tolpt. Muiia talu_rmija Saaremaal (saun, korras laut) loodus~unis kohas, 2 km merest, loomapidamlsvolmalus, sobiv talumehele. Hinct kr. Voimalikud variandid. Samas miiua kap ramondis oiev soiduauto GAZ 24, hind 6000 kr. Teat tel Saar. Miiiia maakodu 70 km Tallinnast maa ja metsa kasutamisega, loomapidamisvoimalus, Ml, kood 874. Miiila uus maja (sisetood lopetamisjargus) flohsamaa lahedal. Info tel Miiiia maja Tsirguliina alevikus aadressil Valga mnt 5.. bmanik kohal 22augustifkl Miiiia viiiksem loomapidamisvoimph. sega maja L-Virumaal Kiltsis. Sob1o ka suvilaks.tel Miiila nw;a Tartus Karlova linnaosas, krunt 1300 rr/. EEQ039 pk 5410 voi tel t , k Jaan. Miiiia maja (2 korrust; 5 tuba ja kook). Asub. 30 km Tallinast Kehras. Tel Mati. Miiiia maamaja loomapidamisvoimalustega Valga maakonnas. Tel (8 244) > Vahetan 3toal (ahik, tel, aed) korteri Tartus Ropka linnaosas 2toal voi suurema tejefoniga korteriga Tallinnas. Tartu tel , Tamnna tel , Ohtul Priit. Vahetada viiike maja (50 km Tallinnast) koos paljude eh matarjalidega ja VAZ 05_ maja vastu Harju maakonnas. ML, kood878. Miiila suur talu v6i vahet _we GAZi, VAZi voi mikrobussi vastu. Miiiia 500 Narva plokki. Tapa, Vilguta 2 (igal ajal). Valja iiiirida erarnajas kaks. tuba ja kook oppeperioodiks. Tasu voodrilaudades voi rahas. EE0016 Tallinn, Harku tn 8-1. M. Haiba. Vahet lagunev korvalhooneteta talumaja Q;epiiii lahedal (maad 3,5 ha) viiiksema maja, majaosa voi korteri vastu Tartus, sella urnbruses voi Elvas. ML, kood 607. Vahetada maakodu Viljandimaal loo- duslikult kaunis kohas maja vastu linnas voi miiiia. Tel (8 243) Miiiia kap rem vajavad hooned. Vortsjarveni 4 km. Viljandi Post "Pele", kood 173. Miiiia maja Abja-Paluoja liihedal. Info tel317 'l7. Miiiia rem_ vajav maamaja Jiirvamaal (Huuksi). Ohtuti tel (8 238) Miiiia talu Paidest 18 km, maad 18 hektarit ja metsa 4 hektarit. Paide, Ehitajate4-4. Miiiia taluhooned Rapla mk 80 km. Tallinnast. Maa taotlem voimal. Pakkumisedtel (8 248) Miiiia maja maal. Haimre sjk. Vella Rease. Vahetan 1toal pliidikiittega korteri Tallinnas rnaja voi suvilaga mere aires. ML, kood 881. Rendile anda suurem maamaja Piir~u liihedal (sobib poeruumideks) maja vastu Piirnus. Piimu pk 121, kood 882. Vahet talumaja Saaremaal talumaja voi talvel elamiskolbliku suvila vastu mandril Tallinnast kuni 100 km kaugusel). Tel , Viikholm. ML, kood 866. MITMESUGUST Miiun liha-, likoori- jms toostusele maitsetaimi iisopil ja estragoni. Tel(243) Ostetaksa kvaliteetset hobuseheina. AS GLO-TIC, Soome keelt riiikiv naine, kellele meeldivad lapsed, saab t66d talus perenai se abilisena. Liisa lso-jaakkola. Tuomalantie 95,31950 Sadonmaa, Suomi. Ostan komis kirjutusmasina (ladina}. l<irjad aadressil Plimu mk, Vaskralima. Veesalu..Miiiia uus plekkgaraai, al piimanoud (40 I) ja Zlli rattad. Info kl tel ~44) ~~iia ku~va ~ematerjali (h ;.rnand), nppniiduk KC-2, h 3000 kr ia tsingitud traati (3. ja 4 mm, h 0,>-1 krim). Piirnu pk {;ll, ~; - Miiiia 54 m 2 puitkli!dpiaati (22 mm), tfiine Marks. \._ Muiia uued moolorid'-paz 672 jazil 157, a 5000 kr. Voimalikud- vatiandid~ EE, kood Noor lastepa pere on naus hooldama vanurit, ku1 saavidpir!nd~lts maja. M L, kood Ostan okaspuupalki. Tasumine kohe sularahas. Tel AitJ...Miiiia keskkiittekatal (tahke k), 2m-st aiavorku ja vagunelamu. Kl tel Riina. _tjiiiiia tsi~plek,k-:kattega m(iiigikiosk_. (18 m 2 ) _ja soojak (to rr/), uued. Kl 8-12 tel MOOa ~!!ad-h&ina. Teat EE:J110 Riisipe-. re. Tel I. KU!aru. Noor pere palub talu arendamiseks kii resti 2 aastaks 5000 kr laenu % 20. Viljandi Post "Pele", kood 168. Firma miiiib jiirelveetavaid-greidereid AT 25, asfaldifreese MTC 8082 baasil (saab kasutada ka_ ETC 1.65 M607~1 baasil), ekskavaatorite ETC 165 A ]a varuosi,. ekskavaatoreid'etc (MTC 382 baasil). Viljanditel : Ostame vasikanahku. Arlpieviti kl ~11 tel Jliiila puidutootlemispillke ja pak$usmasin. Rakvere tel ~uua- ohkkuiva manni voodrilaua toorikuid 25X100, 25X tm vili vilhetada diisej..eoiduauto voi diisel-kaubabussiga. Tel Miiua sa-m P 63 4 B. Hind kokkuleppel Tel (8 244) Miiila lwmmid 220X508, t81efonikaabel (500 m, 2sooneline), T 25 esikummid koos V81jedega, "'Niva" kiiijed Ja T 40 sidtw. KIB--21 tel (2 244) Muila invaliidi mooto~llj (auto, pedaalldele iimber ehit). Ohtuti tel Miiila knxtmwsatskartongi 0,4 mm ja meditsiinilist vatti. Helistada tel _. Lp talunikud ja majandijuhid! Sorteeriljtkse kiliki heinaseelilneid "Energia UN". Info kl8-9 tel (8 ~2) Ostame heina (pallides) u k!j.. Teha pakkumised: Suomen Ravi Ja Ratsastus, Rauahankatu 5 B Turku, Suomi. Tel Miiila soodsalt pakendis mootorsaag "Ural 2117", uus SakSa kompressoriga piimajahutusvann MKA 2000, importkilat too 11 paks, 1m ja 3m lai, Pakkumised ohtuti lln tel voi ML, kood 884. AS Eurostop miiiib Pamu mnt 37. kilomeetril p611umeestele soodsalt diislioli M-1 OT 2 ja M-882 ning diislikiitust. Info kl8-10 tel Miiiia siigavkiilmikud "0.-sk 115", 3200 kr ja kiilmikud "Orsk 408" 1800 kr, kojutoomisega, garantii 1 a. Tel Igor. Miiiia Narva plokid 1700 tk, okastraati 50 rulli, diislikiitet -.z t, ZIL 157, kasut liipreid 500 tk. Tel Naaber. Miiua kumme 185-a2X15, 8,40X15, 220X508. GAZ 24 mootc-.r (kap rem II kompl), GAZ_69 plel<id, vahekast, katuse present. Ohtuti tel (8 232) Vahetan korras "Muravei" (2800 km) kahe uue aku 3CT 215 voi T 40 uue kaivitusmootori vastu. EE2922 Viljandi mk, Muslla sjk. A. Tuul. Miiiia Liiti fassaaditelliseid. Ohtuti Tin tel Miiiin vineeri. Tel (8 248) Miiiia servatud ja servamata voodrilaudu. Samas MTZi tagumised laiad rattad. Kolmapaeviti ja laupaeviti kl18 tel (8 232) Okaspuupalkide vastu vahetada ZAZ Tel (8 243) Miiiia uus liipsiagregaat, viiiksem metallifreespink ja A-1 paberit. Tel Ostan talikiiiislauku (ka vliiksemates kogustes). Mlotkood_871. Miiiia vo1 vahetada kiilmhoone 16,5 m 3, helistada kuulutuse ilmumisele jiirgneval kahel ohtul kl Rakvere tel Soodsalt miiiia v6i vahet 30 m 2 perf kuivatiplekki ja omavalm 4rattal aiatr (hiidr, vahehharijad) kompl viihest rem vajava BO.a diisel-kaubabvssi vastu. ML, kood 876. Miiiia 2raudne jahipiiss "Walther"_ Tln-6, Koskla 2/2-12. Leeps Ostame ~ kasepuud.lnfo Piimu tel v6i ning ohtuti tel KOSILASEO Soovin tutvuda talu pidava noormehega. Olen 23a, 1 laps. Vallaline. Olen tookas naine. Harju maakond, Laagri sjk, Redise Hea peremees! Kui Sl~ talus leidub ruumi.kodulembelisele noorele pereo!'~imje-(jahutatud) ja kahele pisipoisl~ te, sits' kirjuta Tartu Postimaja, ''Rll:- -mor",'kood ',:,,...,A$_Fti:;TRAN, aadressil Tatu~o Piirnu mnt 59,.REMONDIB REHVE, sa mas saate tellida varuosi: ja rehve (uusi voi kasutatud) autodele, tra)doritele ning teistele liiklusvahenditele. Sotmim&lepinguid nii Oksik~ kt,ji Ita juriidiliste isikutega pikaajaliseks v~ruosadega ja rehvidega varostamiseks. ' Ootame TeidE--R kl9-20, 16unak113:-1.4, L kl9-16. Info tel Tartu maakonna ALATSKIVI SOVHOOS palub seoses t06osaku ar:vlltamisega _. k6iki majandi pensionan~. kes on mujale etama asunud, teatada Otila asukohast - 1. septem6riks 1992 aadressil EE2425Tanumaakond,: Alatskivi-valla\lalit$US. Endise H a r g 1 a k o 1 h o o s i -piirkonna, esmah Plrgu, L6iuse, Kalda kuiade. etanikud, plrijad ja 6igusjarglased, kellel on huvi ning hakkamist, olete o.odatud. 22. aug. 92.a kell10 Pirgu m6isa kuiaohistu loomisele. tnfo tel (248) Janeda POIIumajanduslik Osauhing...c palub seoses tooosaku arvestamisega k6iki majandist pensionile jaanud endisi tootajaid, kes on majandi piirkonnast mujale elama asunud, teatada oma asukoht ja tootamise aeg hiljemalt 1. septembriks 1992 aadressil EE 2832 Jarvamaa, Janeda POIIumajanduslik OsaOhing. Tibemetsa Sovhoosteh nikum palub seoses tuiiosaku arvestamiscga koiki m~jand ist pensionile ja~in!!d endisi tiii)tajaid, kes on majandi piirkonnast mujale elmna asunud, teatada oma asukoht ja ttx)tamise acg biljemalt 1. sept J 992.

16 VK ESTIMPEKS ~Hev6teteH~.~St\PALtEJ$~foQ!LQIJ$.~ Tallinna Uussadama puidukal varavas. PAPERIPUUD MAND, pikkus 3m, nind 155 SEKttm, -KASK, pikkus 3 m, hind 170 SEK,.tm, KASK, pikkus 2 m, hind 145 SEK,.tm, HAAB, pikkus 3m, hind 120 SEK,.tm. M&danikku lubatud 10% llbim66dust. Uibim60t alates 6 em koore alt. Tasumine sularahas kohapeal. Tasumine toimub Eesti kroonides Eesti Panga antud paevakursi jirgi. Vajalik isikut t6endav dokument ja raiepileti koopia. Mah~laadimise voimalused kohapeal. Info tel I N F 0 ASUNNON ~"" OS. KASEPABERIPUUD PARNUS nuod ja edaspidi IGA TOOPAEV.... ',.. '. MAKSAME SULAS. T E. L E F 0 N I D TALLINNAS PARNUS SAKALA TOOLINNUKASVANDUS M00B uuedt75, uue buldooserl DZ 42G, planilno,. punktkeevltusagregaadl, trelpingl TB-01. Eestr. Pdllum~J~nduse 6PPf': ja NdUANDEKESKUS ASRAAM v6tab tooie KOGEMUSTEGA SAERAAMIJUHI. Kortertv61malus. Harju maakond, Harju-Ristl. Jarvamaa v a at s a Ohlsmajand {endine "9. Mal" kolhoos) V0TABTOOLE SUURFARMI LOOMAARSTI. Mugavustega korter. Majand asub 5 km kaugusel Paide linnast. Laheminfo J6geva paksus 0,1 mm, ~1200mm, hind 1 kg 10 kr voi 1m 2,5 kr. Hind sisaldab k&ibemaksu. ~)~~ IEfErl Olttut KURSUSED SAKU OPPEKESKUSES SEPTEMBRIS :oo Juriidiline teabepaev maarahvale ~~inar p611umajandusreformikomisjoni liikmetele "Uhistegevus ja ette\'otlus maar Seminar p611umajandusreformikomisjoni liikmetele Taluperenaiste 7. grupi I etapp Taluperemeeste 9. grupi I etapp lilleseadekursused algajatele, I etapp Oppepaev '1" aluehitus r Kuidas odavalt ehitada" T aluperenaiste kursuse 6. grupi Jl 9tapp Taluperemeeste 8. grupi II etapp Oppekaslws asub Sakus, Aiandi tn 2. OsavOtust teatada telefonidel , , Kursuste algus kl1 0. Jatkub eelregistreerimine taluperenaiste, taluperemeeste, vitspunujate ja traktoristide kursus8le. Aktsiaselts moob soodsaalt eraisikutele voi ejtev6tetele heas korras M 412 (1988.a) VAZ 2101 {1982.a) DT 75 (1985.a) kompressor ZIF 55A automaatjuhtimisega metaflhrelpink (uus). PoOrduda tel (8 233) voi (8 233) AS Sammet. Pakurne juba soglstoodeks hodrokivikaitsmega 2-ja 4korpuseHsl vinth61maga atru traktoritele DT 75, MTZ 82, T 40AM, samas valmistame mehhaanllise kivikaitsmega 2korpuselisi atru traktorlle T 25A. Tel Metsatehnika muretsemiseks ei vaja te vahendajat Riigiettevote "ME:tTEHNIKA" pakub - Euroopa standarditele vastavaid hiid hudrotostukeid, - rotaatoreid ja haaratseid. Voimalik monteerida autole ja traktorile. HINNAD TUNDUVALT ODAVAMAD TURUHINDADEST Uiti, Riia rajoon, Salaspils, lnstituta 1. Tel , , 'ff11~ AS Viljandi V)(G liz) K EK f: TRADING m o o b jatkuv~lt ILMASTIKUKINDLAT KATUSEV ARVI AK-1. SOB IV ETERNIIT..:., KIVI-: JA. PLEKK-KATUSTELE. Info tel (243) ~ ~-~