TOOTMISE PLANEERIMINE NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ-s

Transcription

1 Kaarel Kure TOOTMISE PLANEERIMINE NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ-s LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Hoonete ehituse eriala Tallinn 2017

2 Ehitusteaduskond LÕPUTÖÖ ÜLESANNE Lõpetaja: Kaarel Kure Üliõpilase kood: Õpperühm: KHE81 Eriala: Hoonete ehitus Lõputöö teema: Tootmise planeerimine Natural House Production OÜ-s Lähteandmed töö koostamiseks: Tehtavate tööde ajamõõtmiste tulemused Ettevõtet tutvustavad materjalid Ettevõte sisedokumentatsioon Töö sisu, ülesehitus ja lahendamisele kuuluvate küsimuste loetelu: Kirjeldada tootmise optimeerimise ja efektiivsemaks muutmise teoreetilisi kontseptsioone ning anda ülevaade Natural House Production OÜ-st. Analüüsida ettevõtte tootmiskorraldust ning tehnoloogiat. Anda ülevaade eeldustest tootmismahtude suurendamiseks ja võimalustest tootmise parendamiseks läbi timmitud tootmise tehnikate. Seletuskirja ning graafilise materjali sisu ja maht: Seletuskirja maht lehekülge, mis koosneb teoreetilisest osast, ettevõtet tutvustavast osast ja empiirilisest osast. Graafilise osa maht on kuni 6 A1 lehte. Graafiline osa koosneb tootmishoonete hetkeolukorra skeemist, elementide ja moodulite koostamise protsesside skeemist, alternatiivsetest moodulite tootmise skeemist ning kalendergraafikust. Lõputöö konsultandid: Konsultandi nimi Valdkond Allkiri Kuupäev Ingrid Joost Tootmiskorraldus Lõputöö juhendaja: Aivars Alt (nimi) (allkiri) (kuupäev) Lõpetaja: Kaarel Kure (nimi) (allkiri) (kuupäev) Kinnitaja: Martti Kiisa Ehitusteaduskonna dekaan (allkiri) (kuupäev) Lõputöö ülesanne antud: Lõputöö esitamise tähtaeg:

3 SISUKORD SISSEJUHATUS TEOREETILISED KONTSEPTSIOONID Moodul- ja elementmajad Passiivmajad Töövahendid, tootmisliinid ja mehhanismid Operatsioonide juhtimine timmitud tootmine NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ Ettevõtte struktuur ja ajalugu Tooted Tehnoloogia Üldiselt tootmise tehnoloogiast Kasutatavad mehhanismid ja tööriistad Materjali kvaliteet Töö kvaliteet Elementide ehitamine Moodulite ehitamine Tule- ja tööohutus Tootmiskorraldus TIMMITUD TOOTMISE RAKENDAMINE NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ-s Probleemi kirjeldus Tootmise analüüs Lean kontseptsioon 7+1 raiskamist Lean kontseptsioon taktiaeg Ruumilised, plaanilised ja tehnilised kitsaskohad Timmitud tootmise 7+1 raiskamist analüüsi tulemused Võrdlev tulemus Järeldus

4 KOKKUVÕTE SUMMARY VIIDATUD ALLIKAD GRAAFILINE OSA

5 SISSEJUHATUS Statistikaameti andmetel moodustavad puit ja puittooted ligikaudu üheksa protsenti kogu aasta Eesti ekspordist. Puidust kokkupandavad ehitised on selle valdkonna üks peamistest ekspordiartiklitest. Puidutöötlemine ja puittoodete tootmine moodustas omakorda 15,3% kogu tööstustoodangust 2015 aastal [1, 2]. Puitmajade tööstuslik tootmine on arvestatav majandusharu, kus 2012 aastal tegutses üle 140 ettevõtte ja töötajaid oli antud valdkonnas üle Seejuures aastane müügitulu oli kokku 200 miljonit eurot ja ekspordi osakaal sektoris 80%. Arvestades viimaste aastate arenguid, siis on see majandusharu veelgi kasvanud. Puitmajade all peetakse silmas nii masintoodetud kui käsitöö palkmaju, element- ja ruumelement maju [1, 3]. Sedavõrd olulises majandusharus tuleb tähelepanu pöörata ressursside tõhususele, kuna see võimaldab olla konkurentsivõimeline ning teenida suuremat tulu nii ettevõtte omanikele kui ühiskonnale laiemalt. Ligikaudu 15 aastat tegutsenud firma Natural House Production OÜ soov on suurendada toodangu mahtusid ja seda eelkõige moodulmajade ehitamisel. Kuna olemasolevad tootmishooned on algselt mõeldud elementmajade tootmiseks, siis osutuvad probleemseks nii hoone gabariitidest kui ka teistest tootmiskorraldustest tulenevad kitsaskohad. Selleks, et olla võimeline konkureerima paljude teiste sama valdkonna firmadega, peab ettevõte pidevalt arenema ja olema avatud muudatusteks ning uuendusteks. Käesoleva lõputöö eesmärk on analüüsida Natural House Production OÜ tootmiskorraldust ning seeläbi anda juhised, kuidas olemasolevaid ressursse paremini kasutada ja pakkuda välja investeeringuid, mis võimaldaksid muuta tootmist efektiivsemaks. Keskendutakse tootmistehnoloogiale, -korraldusele ja -hoonete tõhusale kasutamisele. Kuigi tänapäeval on mitmeid teoreetilisi kontseptsioone ja metoodikaid protsesside analüüsiks nagu näiteks alljärgnevad: kuus sigmat (Six Sigma); piirangute teooria (Theory of Constraints); kvaliteedijuhtimissüsteemi standard ISO 9001; 6

6 terviklik kvaliteedijuhtimine (Total Quality Management); timmitud tootmine (Lean manufacturing). Siis antud lõputöös võetakse efektiivsuse analüüsimisel appi tunnustatud timmitud tootmise parendamise tehnikaid: 7+1 raiskamist ning voo standardiseerimine. Lisaks pööratakse ka tähelepanu kasutatavate hoonete ruumilahendusele, mille abil saab aidata kaasa ettevõtte eesmärkide täitmisele ning kasutada olemasolevaid hooneid parimal viisil ära. Lõputöö koosneb teoreetilisest osast, ettevõtet tutvustavast osast ja empiirilisest osast. Esimeses, teoreetilises osas, antakse ülevaade element-, moodul- ja passiivmajade olemusest. Veel kirjeldatakse erinevate Eesti element- ja moodulmajade tehastes kasutatavaid mehhanisme ning tootmisliine, antakse lühiülevaade ka nende arengust maailmas. Samuti tutvustatakse timmitud tootmist üldiselt ning ka selle rakendamise mõningaid tehnikaid. Teoreetilises osas leiab käsitlemist veel Toyota baasprintsiip ehk vootõhusus ja selle olemus. Teises, ettevõtet tutvustavas peatükis, antakse ülevaade Natural House Production OÜ-st. Täpsemalt tutvustatakse firma ajalugu, struktuuri ning arengusuundasi. Teises osas kirjeldatakse ka kõnealuse ettevõtte tooteid ja tootmise tehnoloogiat. Antud peatüki lõpus tutvustatakse hetkel rakendatavat tootmiskorraldust. Lõputöö raames on mõõdistatud üles element- ja moodulmajade tootmise hallid, koos seal olevate mehhanismide, töötasapindade ja muu inventariga. Kolmandas ning ühtlasi viimases peatükis analüüsitakse tootmist läbi teoreetilises osas käsitletud tehnikate. Selle tarbeks kasutatakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid. Kvalitatiivsed andmed on põhiliselt saadud lõputöö autoril vaatluste teel ja samuti varasemast, paari aasta pikkusest töökogemusest uuritavas ettevõttes. Kvantitatiivsed andmed on käesoleva uurimuse tarbeks andnud kasutada ettevõtte tootmisjuht ja tegevjuht. Lisaks kirjeldatakse erinevaid ruumilisi ja tehnilisi kitsaskohti. Lõpetuseks antakse kolmandas peatükis võrdlev tulemus, kus tutvustatakse nii hetkeolukorda kui ka eesmärgiks seatut, kirjeldatakse kaheksa raiskamise analüüsi tulemusi. Seejuures tuuakse välja järeldused, mida on vaja ette võtta ning, mis tingimused peavad olema täidetud, et saavutada püstitatud eesmärgid. Kuna edaspidised tegevused, mil määral soovitatud muudatusi ellu viia, sõltuvad Natural House Production OÜ juhatusest, ei sisalda käesolev töö analüüsi parendamis-ettepanekute tulemuslikkusest. 7

7 Antud lõputöö uurimuse ning analüüsi kasu on kõige suurem Natural House Production OÜ-le. Samas võivad kasu saada ka teised tootmisettevõtted, kes plaanivad kasutada tootmise parendamiseks timmitud tootmise rakendamise tehnikaid. Teised, spetsiifilisemad käsitlused, mis seostuvad element- ja moodulmajade tootmisega on üldistatavad ka sama valdkonna tootmisettevõtetele. 8

8 1. TEOREETILISED KONTSEPTSIOONID 1.1. Moodul- ja elementmajad Moodulmaja ehk ruumelementmaja on moodulitest kokku monteeritud maja. Mooduli all mõistetakse ehitise ruumilist osa, kus põrand, seinad ja (katus-)lagi on tehases omavahel kokku pandud. Moodul võib olla hoone ühe ruumi osa kui ka mitu väiksemat ruumi. Tehases tootmisel on mitmeid eeliseid. Esiteks on sisekliima kontrollitud ja reguleeritav - ei pea arvestama rea erinevate tootmist mõjutavate nähtustega nagu näiteks sademed ning liialt madal temperatuur. Mooduli ehitamine annab võimaluse viia see kõrge valmidusastmeni, eestimaiste tehaste kogemus näitab, et kuni 95% siseviimistlustöödest on võimalik tehases ära teha. Lisaks saab paigaldada aknad ja uksed, teostada köögimööbli ning eriosade paigaldus muidugi ainult ühe mooduli piires. Valmismoodulid transporditakse veoautodega ehitusplatsile ja monteeritakse eelnevalt rajatud vundamendile tervikehitiseks. Eramute puhul on moodulite arv üldiselt 2-4 tk. Ruumelementide mass on üldiselt 8-16 tonni ja ühe mooduli monteerimiseks kulub minutit [4, 5]. Elementmaja on elementidest kokku monteeritud maja, kus elemendi all mõistetakse ehitise osa nagu põrand, sein ja (katus-)lagi. Nii nagu moodulmajadki, valmistatakse neid tehases kontrollitud sisekliima tingimustes, mis tagab parema, kiirema tulemuse ja seda optimaalsete kulutustega. Erinevalt moodulitest, ei saa teha nii suures mahus erinevaid töid nagu siseviimistlus ning eriosade välja ehitamine, mööbli paigaldamisest rääkimata. Elementmaja tootmise kiirus sõltub nii rakendatavast tehnoloogiast kui ka maja suurusest, kuid keskmisele elamule võib kuluda paar nädalat, paigaldamisele sama palju [6] Passiivmajad Passiivmaja on integreeritud ehituskontseptsioon tagamaks kõrgeima mugavustaseme hoones. Saksamaal tegutsev Passiivmajade Instituut defineerib passiivmaja järgmiselt: Passiivmaja on 9

9 hoone, kus on vajalikud tingimused siseruumi õhukvaliteedile ning soojuslik mugavus (ISO 7730) saavutatakse puhtalt värske õhu soojendamise või jahutamisega ja seda ilma õhu täiendava tsirkulatsioonita [7]. Passiivmajana kirjeldatakse hoonet, kus on kasutatud väga energiasäästlikke komponente. Nendeks on väga heade soojapidavus näitajate ja õhupidavusega piirdetarindid, väljatõmmatava õhu soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Saksamaal vajab passiivmaja kütmiseks ja jahutamiseks keskmiselt 75% vähem energiat kui teised tavapärastele standarditele vastavad uued hooned ning 90% vähem kui olemasolevad hooned [8]. Kriteeriumid, mis kehtivad passiivmajadele, olenevad klimaatilistest tingimustest. Näiteks Kesk- Euroopas vastavad selle ehituskontseptsiooniga hooned kõigile järgmistele kriteeriumitele [8]: Hoone kütte- ja jahutusenergiavajadus on maksimaalselt 15 kwh/(m 2 a). Hoone kütte, sooja vee ja kogu majapidamise elektrienergia tarbimine kokku on primaarenergianäitajana maksimaalselt 120 kwh/(m 2 a). Hoonekarbi õhupidavus mõõdetud 50 Pa rõhuerinevuse korral n 50 on maksimaalselt 0,6 1/h. Kuni 10% suveajast tohib ruumitemperatuur ületada määratud piirtemperatuuri Töövahendid, tootmisliinid ja mehhanismid Moodul- ja elementmajade tootmise töövahendid, liinid ja mehhanismid erinevad ettevõtete vahelises võrdluses väga suuresti. Tootmisliinid võivad olla täisautomaatsed, kus inimtöölise roll on põhiliselt masinate juhtimine ja käigushoidmine. Teine äärmus on see, kus enamus operatsioonidest teeb tööline kasutades erinevaid käsitööriistu. Lisaks leidub ettevõtteid, kus tööde tehnoloogia on osaliselt automatiseeritud. Tänapäeval on olemas mitmeid tipptasemel täisautomaatseid puitkarkasselementide tootmisliinide tootjaid. Antud töö autorile teadaolevalt kasutavad mitmed Eesti elementmajade tootjad just Saksamaal toodetud masinaid. Näitkeks Homag grupp valmistab automatiseeritud tootmisliine mis võimaldavad puitmaterjali kokku naelutada elemendi karkassiks, plaatide kinnitamist karkassi külge, plaatide töötlemist, roovituse paigaldamist, täisautomaatset soojustuse paigaldamist (Joonis 1) ning lisaks suudab teha mitmeid teisi tööoperatsioone [9]. Toodetakse nii standardseid tootmisliine kui ka erilahendusi lähtuvalt ettevõtte tootmisvajadustest. 10

10 Joonis 1. Soojusisolatsiooni paigaldamise masin WMS 150 blowtec [10] Element- ja moodulmajade automatiseeritud tootmisliinid on pidevas arengus ja tootmisvõimekus järjest suureneb. Seda tõestab ilmekalt näide, kus Homag grupp sõlmis 95 miljonilise rootsi krooni (ca. 9,94 miljonit EUR) suuruse lepingu Rootsi firma Lindbäcks Bygg AB-ga. Eesmärk on valmistada seinaelementide tootmisliin, mis suudaks seitsme minuti jooksul ühe seinelemendi valmistada, s.t et ühe minuti jooksul valmib üks meeter seinaelementi. Tootmisliin plaanitakse käiku võtta 2018 aasta jaanuaris [11]. Käesoleva töö autorile on teada moodulmaja tootmises kaks põhilist tootmisviisi. Esimene viis on selline, kus moodulmaja asukoht ehitamise protsessis ei muutu, vaid töölised liiguvad erinevate moodulite vahel. Teine variant on selline, kus moodulmaja ehitatakse liinil see tähendab, et peale teatud tööetappide tegemist vahetatakse mooduli asukohta. Moodulmajade liigutamise mehhanismideks on üldiselt relsid ja rattad. Allpool on illustreerivalt näidatud Kodumaja AS üks kasutatav moodulite liigutamise tehnoloogia (Joonis 2). 11

11 Joonis 2. Moodulid ratastel [12] 1.4. Operatsioonide juhtimine timmitud tootmine Ingliskeelsetele terminitele lean production ja lean manufacturing vastab eesti keeles timmitud tootmine. Timmitud tootmise asemel on kasutatud ja siiamaani teadmatusest kasutatakse termineid kulusäästlik tootmine ning paindlik tootmine. Kulusäästlik tootmine ei anna edasi mõiste suuremat haaret ja inglisekeelne termin Flexible Manufacturing välistab paindlik tootmine kasutamise [13]. Timmitud tootmise kirjeldused ja definitsioonid varieeruvad ning arusaamine selle eesmärgist ja fookusest erinevad. Timmitud tootmist defineeritakse kui protsessi raiskamise vähendamist eesmärgiga luua väärtust [14]. Raamatus See on lean tõdetakse põhimõtteliselt sama mida rohkem on lean kontseptsiooni defineerijaid, seda rohkem on definitsioone, sealhulgas valesid ja pooltõdesid. Antud raamatus defineeritakse timmitud tootmist kui tegevusstrateegiat, mis paneb rõhku pigem vootõhususele kui ressursitõhususele [15]. Pikemalt on timmitud tootmist defineeritud ka kui raiskamise vähendamist tootmise kõikidel tasanditel. Nendeks on alljärgnevad tasandid: kliendisuhted, toote disainimine, toodangu voog, tarnijate võrgustik, mehhanismide hooldus, 12

12 insener-projekteerija töö, tootmise juhtimine, kvaliteedi kontroll. Sellega tahetakse tõhusalt ja kulusäästlikult saavutada inimeste töö, varude, kliendiga suhtlemise aja, uute toodete arendustegevuse aja ja kõrgema kvaliteediga toodete (kui kliendiga kokku lepitud) tootmise vähendamine [16]. Timmitud tootmise kontseptsioon sai alguse 1950-ndatel Toyota autotööstuse ideedest. Timmitud tootmise arengu algus oli seotud Jaapani tööstuse kehva seisuga, mis oli ammendunud, puuduliku infrastruktuuriga, finantsraskustes ja väikse nõudlusega. See kõik tingis vajaduse kõrge paindlikkuse, lühikesele tootmistsükli ajale ning koordineeritumale tarnele. Nähes vajadust muutusteks ja saanud inspiratsiooni Henry Ford-lt ja Taylor-lt õpetas Taiichi Ohno Toyota ettevõttest koolides jagades oma teadmisi sellest, millest nüüd on saanud Toyota tootmissüsteem (TPS) [14]. Seega pärineb timmitud tootmine Toyota tootmissüsteemist, kuid nüüdseks on kontseptsioon märgatavalt arenenud ning jätkuvalt arenemas. Üldiselt väidetakse, et timmitud tootmist tutvustati lääne maailmale raamatuga The Machine that changed the World [14]. Raamat tutvustas terminit lean, mis oli kirjeldus Toyota tootmissüsteemist ja selle evolutsioonist (USA vaatepunktist lähtuvalt). Esmalt levis timmitud tootmine Jaapanist teiste Lääne-riikide autotööstustesse, kuna näiteks Lääne autööstused olid hädas Jaapani autööstuse turuosa suurus kasvas ning samuti ka nõudlus suuremale mudelivalikule. Konkureerimiseks pidi tootmist muutma ja parendama. Lean kontseptsiooni puhul on tähtis väärtuse tagamine tarbijatele ja sellest lähtuvalt tootmisprotsesside ning tööliste suhtumise sobivaks muutmine. Timmitud tootmise klassikalises kontseptsioonis on ära toodud seitse põhilist raiskamist. Nüüdsel ajal on lisatud kaheksas tööliste realiseerimata potentsiaal [17]. Raiskamise all mõistetakse protsessi, mis ei anna väärtust äris tähendab see rahakulu väärtust loomata. Seitse raiskamist on järgnevad [18]: 1) Ületootmine toodetakse rohkem kui kliendid vajavad. 2) Varud üleliigsed varud. 3) Ootamine inimesed või tooted ootavad töötsükli lõpetamist. 4) Üleliigsed liigutused üleliigsed inimesed või liigutused protsessis. 13

13 5) Transport üleliigne asjade/masinate liigutamine protsesside vahel. 6) Ületöötlemine üle nõutud kliendi standardi töötlemine. 7) Defektid toote parandamine või uuesti tegemine. Womack ja Jones avaldasid aastal raamatu Lean Thinking, kus oli kirjeldatud mida peaks ettevõte tegema, et neil oleks timmitud tootmine. Seal toodi välja viis mõtteviisi, mis olid keskendunud rakenduslikule poolele. Need viis põhimõtet on järgnevad [14]: 1) määra väärtus lõppkliendi vaatepunktist lähtuvalt; 2) identifitseeri väärtusteahel ja kõrvalda kõik sammud, mis väärtust ei lisa; 3) pane väärtust loovad sammud voolama; 4) lase kliendil väärtust tõmmata; 5) taotle täiuslikkust, otsides pidevalt uusi viise, et parendada ja täiustada protsesse. Järjepideva protsessivoo saavutamiseks ehk voo standardiseerimiseks rakendatakse taktiaega. Taktiaeg arvutatakse kui tegelik tööaeg jagatakse kliendi tellitud kogusega. Veel kasutatakse Toyota Production System-i baas printsiipi. Just-in-time, mille all mõeldakse täpselt ajastatud tootmist ning mida saab pidada kuluefektiivseks. Täpsemalt mõeldakse selle all tootmist ilma ühegi liiasuseta protsess peab olema varustatud õigeaegselt vajalike ühikutega ja täpses mahus. Timmitud tootmise tegevusstrateegia elluviimiseks peaks mõistma ka selle tuumfilosoofiat. Seda annab hästi edasi järgnev skeem: Joonis 3. Vahendid timmitud tootmise tegevusstrateegia elluviimiseks [14] 14

14 Raamatus See on lean antakse järgnevad seletused neljale timmitud tootmise tegevusstrateegia elluviimise vahendile [14] : Väärtused määratlevad, kuidas ettevõte peaks käituma. Põhimõtted määratlevad, kuidas organisatsioon peaks mõtlema. Meetodid määratlevad, mida organisatsioon peaks tegema. Tööriistad määratlevad, mis organisatsioonil peab olema. Jidoka on midagi abstrakset, see on justkui õigeaegsuse teine pool. Põhimõte, mis täiustab õigeaegsust ja kirjeldab tingimusi, mis peavad olema täidetud, et saavutada eesmärki [14]. 15

15 2. NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ 2.1. Ettevõtte struktuur ja ajalugu Natural House Production OÜ on ehitusettevõte, mis tegeleb põhiliselt puitkarkassist element- ja moodulmajade tootmisega. Vähesel määral pakutakse voodrilaudade värvimise teenust. Tehtud on ferme, kuid seda väikse osana toodangust ning põhiliselt kontsentreerutakse hoonete ehitusele. Tootmishooned ja kontor asuvad Tartumaal Haaslava vallas Roiu alevikus. Töölisi on 2017 aasta alguse seisuga 15. Oodatav käive 2017 aastal on 1,5 2,0 miljonit eurot. Ettevõtte struktuur on antud allpool (Joonis 4). Ettevõttele kuulub 7334 m 2 suurune krunt, millest ehitiste alune maa moodustab ligikaudu neljandiku. Moodul- ja elementmajade tootmiseks on kasutusel tootmishall I, pindalaga 841 m 2 ja tootmishall II, pindalaga 425m 2 [19, 20]. Tegevusega alustati aastal 2002, millele järgneval viiel aastal põhiliselt projekteeriti ja toodeti suvilaid kui ka elamuid. Hiljem ehitati juba korterelamuid ning sotsiaalmaju. Alates 2008-ndast aastast kontsentreerutakse passiivmajade tootmisele ja viimastel aastatel nende sertifitseerimisele. Toodang müüakse põhiliselt Skandinaavia turule [19] Tooted Joonis 4. Ettevõtte struktuur Tooted jagunevad üldiselt tüüp- ja individuaalprojekti majadeks. Tüüpprojekti puhul on tegemist juba projekteeritud hoonetega, mille puhul on projekt kohe kättesaadav ja kasutatav, kuid vajab 16

16 ehitusloa taotlemiseks kooskõlastusi. Olenevalt projektist saab teatud määral ruumilahendust muuta. Individuaalprojektid on koostatud kliendi ja arhitekti koostöös kus arvestatakse tellija soove, aga ka krundi omapära. Miinuseks on projekti suurem maksumus ja ajakulu projekteerimisele. Illustreerivad pildid on allpool (Joonis 5 ja 6). Kõik tooted jagunevad omakorda kas siis moodulvõi elementmajadeks kui ka nende kahe kombinatsiooniks. Joonis 5. Standardmaja näide [19] Joonis 6. Eriprojektmaja näide [19] Toodetest eraldi tuuakse välja passiivmajad, mille tootmisele ja arendamisele on viimastel aastatel rõhku pandud. Natural House Production OÜ-l on välja töödelnud 4 passiivamaja tüüpi A110, A130, A150 ja A180 (Joonis 7). Nimetuse juures olev täht märgib aktiivmaja, mis on ettevõtte enda kontseptsioon ja selle all mõeldakse passiivmaja edasiarendust. See tähendab siis kontseptsiooni täiendamist innovaatiliste ideedega energiatõhususe ning energia tootmise alal. Arv tähistab ligilähedaselt hoone kasulikku pindala. 17

17 Joonis 7. Maja A110 [19] Moodulpassiivmajadele soovitakse saada Luigemärki (Nordic Swan Lable), millega tähistatakse Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil loodussõbralikke tooteid ning klientide seas tõlgendavad seda kui kvaliteedimärki [20] Tehnoloogia Üldiselt tootmise tehnoloogiast Hoone ehitamise tehnoloogia on komplitseeritud ning võib erineda suurel määral, olenevalt hoonest ja seal kasutatavates ehitusmaterjalidest, eriosadest jne. Ehituseks vajalik materjal ladustatakse tootmishall I-s (Joonis 1, graafiline osa) ja puitmaterjal osaliselt väljas varikatuse all. Vastavalt sellele millist tüüpi hoonet toodetakse, sõltub ka ehitamise koht ja tehnoloogia. Ülevaate tootmise paiknemisest annab allolev tabel (Tabel 1). Tabel 1 Hoone tüübile vastav tootmise asukoht Elementide Mooduliks kokku Ladustamise Hoone tüüp tootmise asukoht monteerimine asukoht asukoht Tootmishall I Tootmishall Elementmaja töötasapinnad - II/Väljas Tootmishall I Tootmishall Moodulmaja töötasapinnad Tootmishall II II/Väljas Moodulmaja Tootmishall (Passiivmaja) Tootmishall II Tootmishall II II/Väljas 18

18 Kasutatavad mehhanismid ja tööriistad Tootmises ei kasutata automatiseeritud liine ega masinaid, vaid töö tehakse ära inimtööjõuga, tarvitades erinevaid elektrilisi, õhksurve ja mehaanilisi käsitööriistu. Kasutusel on järgmised tööriistad: akutrellid, universaalsaed, ketassaed, järkamissaed, höövlid, lintlihvijad, tikksaed, vasarad, laserid, loodid, õhksurvetrellid, kipsinoad, sõrgkangid, märke ja mõõtvahendid, peitlid, eriosade tööde vahendid, viimistlustööde vahendid, naelapüssid. Materjalide ja elementide tõstmiseks on 2 telfrit. Ühe kandevõime on 2 t. ja teisel 5 t. (Joonis 1, graafiline osa). Valmis mooduli laadimiseks kasutatakse mooduli tõstukit, mis moodulit nurkadest tõstes võimaldab laaditaval veokil järelhaagisega alla sõita ja nii haagise peale paigaldada. Tootmises kasutatakse materjalide transpordiks nii tootmishallis kui ka veoautode maha ning peale laadimiseks kahveltõstukit JCB 940 (Joonis 8). Masina andmed [21]: masina võimsus 84 hj; tõstevõime 4 tonni; 19

19 mastide tööulatus 3,6 m. Joonis 8. JCB 940 [21] Materjali kvaliteet Tootmises on tarvitatud tugevsorteeritud ning hööveldatud puitmaterjali. Kandvad seinad tugevusklassiga C24 ja mittekandvad seinad ning roovitused C16 puitmaterjalist juhul kui projektis pole märgitud teisiti. Passiivmaja moodulites kasutatavad liimpuitkonstruktsioonid on tugevusklassiga GL28h. Puitmaterjal ostetakse sisse kas juba mõõtu lõigatuna või tehakse seda tükeldus- ja nurgasaega kohapeal. Muud ehitusmaterjalid peavad olema CE märgistusega Töö kvaliteet Elementide koostamisel on puitkarkassi lubatud pikkuse ja laiuse tolerantsid ±1 mm, diagonaalide erinevus ±1 mm. Elemendi tasapinnalisuse lubatud tolerants on ±3 mm. Moodulite ehitamisel lähtutakse projekti seletuskirjas nõutud tolerantsidest ja kvaliteedist Elementide ehitamine Elementide tootmisel on tootmishall I-s kasutusel kuus töötasapinda, kus kaks neist töötavad paaris s.t elementi saab ümber pöörata töötasapinna hüdraulikat kasutades vastas asetsevale lauale (Joonis 1, graafiline osa). Tootmist alustatakse kas põrandaelementidest või siis välisseina elementidest, olenevalt vundamendi tüübist. Elemendi koostamise etapid tüüpilise põranda näitel on järgmised: 20

20 1) höövelmaterjali mõõtu lõikamine ja visuaalne kontroll; 2) mõõtu lõigatud puitmaterjali transport töötasapinnale; 3) tootejoonise järgi mõõtkettide märkimine ülemisele ja alumisele vööle; 4) karkassi kinni naelutamine vastavalt joonisele; 5) karkassi diagonaalide kontroll ja seejärel kinnitus töötasapinna külge; 6) linttroppide kinnitamine; 7) aurutõkke paigaldus; 8) põranda alusplaadi paigaldus; 9) elemendi ümberpööramine telfriga; 10) soojusisolatsiooni paigaldus; 11) tuuletõkke kinnitamine; 12) elemendi lõplik kontroll; 13) elemendi pakendamise alustamine; 14) elemendi transport telfriga lattu; 15) lõplik pakendamine ja ladustamine; 16) töökoha koristamine. Elemendi koostamise etapid tüüpilise välisseina näitel on järgmised: 1) höövelmaterjali mõõtu lõikamine ja visuaalne kontroll; 2) mõõtu lõigatud puitmaterjali transport töötasapinnale; 3) tootejoonise järgi mõõtkettide märkimine ülemisele ja alumisele vööle; 4) karkassi kinni naelutamine vastavalt joonisele; 5) karkassi diagonaalide kontroll ja seejärel kinnitus töötasapinna külge; 6) linttroppide kinnitamine; 7) aurutõkke paigaldus; 8) lisaroovituse kinnitamine; 9) vajadusel elektrikaabelduse kõride ja pistikupesade paigaldus; 10) kipsplaadi paigaldus; 11) elemendi ümberpööramine telfriga; 12) soojusisolatsiooni paigaldus; 13) tuuletõkke kinnitamine; 14) distantsroovituse paigaldus; 15) voodrilaua paigaldus; 21

21 16) elemendi lõplik kontroll; 17) elemendi pakendamise alustamine; 18) elemendi transport telfriga lattu; 19) lõplik pakendamine ja ladustamine; 20) töökoha koristamine. Elemendi koostamise etapid tüüpilise katuslae näitel on järgmised: 1) höövelmaterjali mõõtu lõikamine ja visuaalne kontroll; 2) mõõtu lõigatud puitmaterjali transport töötasapinnale; 3) tootejoonise järgi mõõtkettide märkimine ülemisele ja alumisele vööle; 4) karkassi kinni naelutamine vastavalt joonisele; 5) karkassi diagonaalide kontroll ja seejärel kinnitus töötasapinna külge; 6) linttroppide kinnitamine; 7) aurutõkke paigaldus; 8) lisaroovituse kinnitamine; 9) vajadusel elektrikaabelduse kõride ja valgustuspesade paigaldus; 10) kipsplaadi paigaldus; 11) elemendi ümberpööramine telfriga; 12) soojusisolatsiooni paigaldus; 13) tuuletõkke kinnitamine; 14) roovituse paigaldus; 15) OSB plaadi paigaldus; 16) kahekordne SBS paigaldus; 17) elemendi lõplik kontroll; 18) elemendi pakendamise alustamine; 19) elemendi transport telfriga lattu; 20) lõplik pakendamine ja ladustamine; 21) töökoha koristamine Moodulite ehitamine Tavalise moodulmaja tootmine sarnaneb elementmaja tootmisega elemendid tehakse tootmishall I töötasapindadel. Erinevus seisneb kokku monteerimises ja edasistes töödes. 22

22 Moodulmajade ehitamise etapid: 1) põrandaelementide koostamine; 2) välisseina elementide ehitamine; 3) vahelae/katuslae elementide ehitamine; 4) põrandaelemendi rihtimine; 5) elementide kokku monteerimine ruumielemendiks; 6) siseseinte paigaldus; 7) akende ja uste paigaldus; 8) eriosade (vesi- ja kanalisatsioon, elekter, ventilatsioon) paigaldus mooduli piires; 9) siseviimistlustööd; 10) märgade ruumide põrandate valamine, hüdroisalotsiooni paigaldus, plaatimine. 11) mööbli ja näiteks saunalava paigaldus; 12) mooduli pakendamine. Moodulitest passiivamaja ehitus toimub ainult tootmishall II-s. Seda seoses passiivmaja konstruktsioonilisest omapärast ja tootmishall I telfri (2 t.) kandevõime ning lae kõrguse piiravatest teguritest lähtuvalt. Passiivmaja puhul kasutatakse põrandaelementides liimpuittalasid, mis võivad olla kuni 16 m. pikad, kuid tüüpiliselt on 13 m. Seinaelemendid koosnevad kahest kandvast osast, mille vahel on soojustus. Passiivmajast moodulmajade ehitamise tehnoloogilised etapid on sarnased tavamajast moodulmajale, mida on kirjeldatud eelpool Tule- ja tööohutus Antud tootmishoone kasutamisotstarbest ning tuleohutusest tulenev liigitus on VI kasutusviis. Tuleohutuse tagamiseks tuleb järgida tuleohutuse seadust, mille 3 lõikest 1 lähtuvalt on isik kohustatud täitma järgnevaid nõudeid [22]: järgima tuleohutusnõudeid; kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust; tagama küttesüsteemi, grillseade ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale; 23

23 tagama ehitises nõutavate päästevahendite ja ehitises nõutavate käesoleva seaduse -s 30 nimetatud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja korrashoiu; teadma oma kohustusi tulekahju korral; rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju; tagama ohutu evakuatsiooni; teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning Päästeametit; rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid; teadma oma kohustusi tulekahju korral; tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamata Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112; abistama riiklikku järelevalvet teostavat ametiisikut igakülgselt järelevalve teostamisel ja tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni tulekahju tagajärjel tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi; täitma riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutusi tähtaegselt. Lisaks on ettevõtte või asutuse juht kohustatud täitma 3 lõikes 2 sätestatud nõudeid [22]: korraldama töötajale või teenistujale (edaspidi töötaja) enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutuse koolituse ning vähemalt üks kord aastas töötajatele õppuse evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise kohta, kui käesolev kohustus tuleneb käesoleva seaduse 6 lõikest 3; tutvustama töötajale tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja -kohast ning kontrollima nende täitmist; tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja kasutamisoskus; teavitama töötajaid võimalikust tuleohust ning tulekahju vältimise meetmetest. Tuletöö tegemisele ja tuletööd tegev inimene peab juhinduma Tuleohutuse seaduse 13 ja 14 sätestatud nõuetest [22]. Tööohutuse tagamiseks tootmises juhindutakse ettevõtte, töövahendite ja materjalide tootjate poolt koostatud juhenditest. Omakorda järgitakse seadust Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning 24

24 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrust Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses [23, 24]. Mõned tööohutusejuhendi punktid on alljärgnevad: mehhanisme kasutades peab eelnevalt tutvuma kasutusjuhendiga; keelatud on kasutada vigastatud juhtmega elektritööriistu; töö tegemisel kasutada järgmisi isikukaitsevahendeid: o töökindad, o tööprillid, o kuulmiskaitse, o turvajalanõud, o põlvekaitsmed, o spetsiaalsed tööriided, o kiiver (kui olukord seda nõuab); kui töö spetsiifikast tulenevalt on nõutud hingamisteede kaitsevahendid, siis tuleb neid kasutada; töötades kõrgustes, peab kasutama turvavarustust; saega töötades peab olema tagatud piisav tööruum; töökoht peab olema vastavalt normidele valgustatud; jäätmed tuleb ladustada ette nähtud konteineritesse ja käidelda vastavalt nõuetele; töökoht ja käiguteed tuleb hoida puhtana Tootmiskorraldus Tootmises ei kasutata liini põhimõtet, vaid tööd tehakse eraldi asetsevatel töökohtadel. Iga element valmib töötasapinda vahetamata algusest lõpuni, samuti valmib iga moodul kohta vahetamata algusest lõpuni. Tootmine algab vastavalt spetsifikatsioonile puitmaterjali mõõtu lõikamisega. Valmis lõigatud materjal ladustatakse kas spetsiaalsele kärule või põrandale ning märgistatakse elemendi tähisele. Puusepad toovad puitmaterjali üldjuhul käsitsi töötasapinnale ning alustavad eelmises peatükis kirjeldatud tööprotsessidega. Iga puusepp valmistab üksi elemendi algusest lõpuni, välja arvatud raskemate materjalide (näiteks plaatide) tõstmisel, kus kasutatakse teise töölise abi. Kõikide elementide soojustuse paigaldab eraldi tööline. Vaba tööpinna olemasolul valmistab üks puusepp korraga mitut elementi. See annab võimaluse töötada ilma pausideta, s.t soojustuse paigaldamise 25

25 ajal saab uut elementi teha. Täpsemalt tootmise materjalide ja tööliste liikumisest on antud elementide tootmise protsesside joonistel (Joonis 2, graafiline osa). Moodulid monteeritakse kokku tootmishall II-s, kus ehitus sarnaneb objektil ehitusega moodulid ei liigu tootmisprotsessis. Erinevus peitub selles, et ehitatakse sisetingimustes ning raskemate esemete tõstmisel saab kasutada telfrit. Töös vajaminevad materjalid transporditakse võimalikult töökoha lähedale. Korraga saab toota 2 või 4 moodulit, olenevalt ehitatava mooduli suurusest. Mooduli aknad, uksed ja mööbli paigaldavad puusepad. Siseviimistlust teevad ettevõtte omad viimistlejad. Kütte- ja ventilatsioonitööd, vee- ja kanalisatsioonitööd, elektri ja nõrkvoolu paigaldused teevad üldjuhul alltöövõtjad, niisamuti teevad koostööpartnerid puistevilla paigalduse passiivmaja mooduli elementidele. Lähemalt tootmise materjalide ja tööliste liikumisest on antud moodulite tootmise protsesside joonistel (Joonis 3, graafiline osa). 26

26 3. TIMMITUD TOOTMISE RAKENDAMINE NATURAL HOUSE PRODUCTION OÜ-s 3.1. Probleemi kirjeldus Tänu heale müügitööle Norras ollakse ettevõttega seisus, kus maju soovitakse rohkem tellida kui Roiul asetsev element- ja moodulmajatehas suudaks ära toota. Tootmine on aga seisnud viimased paar aastat mahtude poolest paigal see tähendab, et toodang on püsinud keskmiselt kuus moodulmaja/aastas peal. Järelikult 48 nädala jooksul tehakse keskmiselt 24 ruumelementi ehk igale ruumelemendile kulub keskmiselt kaks nädalat. Soovitakse aga toodangu kasvu I etapis kuni 10 moodulmaja/aastas ning II etapis 20 moodulmaja/aastas. Mahu paigalseisu taga nähakse esiteks vähest tootmisruumi tootmishall II-s, kuhu mahub tootma parimal juhul neli ja kehvemal juhul kaks moodulit. Vaja on kasutusele võtta ka tootmishall I, mis on suurel määral (passiiv)moodulmajade tootmise ajal tegevuseta, kuigi tavamoodul- ja elementmajade puhul vähem. Teiseks on vaja tootmist paremini planeerida efektiivsust tõsta, tsükliaega lühendada ja pidevalt parendada. Lõputöö raames võetakse eesmärgiks empiiriliselt planeerida tootmist vähemalt I etapi mahus ehk siis 10 moodulmaja ja mitte rohkem kui II etapi mahus, ehk 20 moodulmaja 48 töönädala jooksul. Vaja on mõõdistada tootmise hetkeolukord ning anda lahendused moodulite, mehhanismide, materjalide, tööjõu suuruse vajadusele, tööoperatsioonide paiknemisele, et oleks võimalik toota ettenähtud ajaga soovitud mahtu. Teha ettepanekuid kuidas mooduleid toota liini süsteemi rakendades. Analüüsida tootmist timmitud tootmise kontseptsiooni kasutades seda siis nii 7+1 raiskamist kui ka takti aega kasutades. 27

27 3.2. Tootmise analüüs Lean kontseptsioon 7+1 raiskamist Natural House Production OÜ puhul ei saa rääkida majade ületootmisest, sest toodetakse ainult tellimuspõhiselt. Küll on olnud olukordi, kus projekti muudatus on tinginud moodulmaja elemendi ületootmise. See toob kaasa materjali suurema kulu, üleliigsed liigutused tootmises ja transpordis. Üleliigsete varud võivad tekkida tellimusi tehes ostetakse materjali rohkem sisse kui tootmises kulub. Ehitusplaatide varud ladustatakse riiulitele ja puitmaterjal väljas varjualuse all. Need võivad pika aja peale vananeda või isegi ümberlaadimistega kasutuskõlbmatuks muutuda. Oht kasutuskõlbmatuks muutuda on kõige suurem puitmaterjalil, mis varjualuse all pole täielikult ilmastikunähtuste eest kaitstud. Üldiselt on üleliigse soojustuse, ehitusplaatide, aurutõkkega see probleem, et kui järgnevad tellijad sama toodet hoones ei soovi, siis seda ka kasutada ei saa. Firma ajaloo jooksul on esinenud üksikud korrad, kus tellija on läinud pankrotti või mõnel muul põhjusel loobunud majast. See aga tingib hoone või selle osa pakendamise ja ladustamise varjualuse alla põhjustades jällegi üleliigseid liigutusi tootmises ja transpordis ning laoruumi vähenemise. Lisaks ajakulu uue ostja leidmisel. Laoseisu ülevaadet omab ja seisu eest vastutab tootmisjuht, mis peaks hoidma ära raha kulutamise ebavajalikele materjalidele. Tootmises esineb mitmeid ootamisi. Kuna ei rakendata liinil tootmist ning teatuid üldkasutavaid tööriistu on ainult 1-2 tükki, siis oodatakse aeg-ajalt teise töölise järel. Sama situatsioon on telfri kasutamisega, s.t korraga saab seda kasutada ainult üks tööline, kes soovib viia valmis elementi lattu või elementi ümber pöörata. Ootamine on seda suurem kui mõni tööriist peaks katki minema. Siinpuhul tuleb välja väiketööriistade kasutamise eelis, mille katki minek ei tekita suuri seisakuid tootmises saab kiirelt uue osta, sest hinnad on suhteliselt madalad ning ka parandus ei võta üldjuhul rohkem kui paar päeva. Suured seisakud on tavalised suuremate tootmisliinide puhul, sest viimased on komplitseeritumad parandamise osas. Moodulite ehitamise puhul võib tekkida ootamine tarnete taga. Nendeks on olnud nii klaaspakketide, akende, uste kui ka liimpuittalade tarned ehk tooted, mille puhul tellimuse sisseandmisest kuni toodangu kättesaamiseni kulub rohkem aega. Harva on esinenud olukordi, kus on ilmnenud, et vajaminev materjal saab keset tootmisprotsessi otsa. Suurem probleem on ehk see kui tellijal võtab mõne siseviimistlusmaterjali või värvi valimine kauem aega kui tootmisprotsessi sujuvaks vooks vaja oleks. 28

28 Üleliigsed liigutused tulenevad üldjuhul kas siis kehvast tootmise planeeringust või kehvadest tehnoloogilistest võtetest. Elementmajade tootmise puhul on üleliigsed liigutused tingitud põhiliselt sellest, et ei toodeta liini süsteemis ning see toob kaasa materjalide, kinnitusvahendite ja tööriistade pikema transportimise teekonna sõltuvalt eelnimetatudest asjadest asukohast tootmises. Elementide tootmise protsesside skeem (Joonis 2, graafiline osa), näitab materjalide ja tööliste liikumisi elementide ehitamisel, toob välja ka elementide tootmise üleliigsete liigutuste kitsaskohad. Nimelt kuigi vajaminev plaatmaterjal transporditakse keskmise töötasapinna lähedusse, siis kaugematel töötasapindadel töötajatel suureneb liikumistee ning arvestades, et seda tehakse päevas mitukümmend korda, siis see summeerub suureks ajakaoks. Liinil tootes asuks plaatmaterjal ainult selle töötasapinna läheduses, kus toimub nende kasutus. Sama on mõõtu lõigatud puitmaterjaliga, mida tihti tuuakse käsitsi ja mitmeid kordi edasi-tagasi liikudes töötasapinnale. Sarnaselt eelmise punktiga, saaks ka siin liinil tootes transportida masinaga see juba töötasapinnale või selle lähedusse, kus toimuks karkassi koostamine. Üldkasutavad tööriistad liiguvad päeva jooksul erinevate töötasapindade vahel edasi tagasi mitmekümneid kordi. Kui toota liinil, siis asuks tööks vajaminevad tööriistad vastavate tööoperatsioone tegevate tootmistööliste läheduses ega ei toimuks selliseid üleliigseid liigutusi vajamineva töövahendi otsimisele ning toomisele. Moodulite tootmise protsesside skeem (Joonis 3, graafilises osa), näitab moodulite ehitamise materjalide ning tööliste põhilisi liikumisteid ja toob välja ka moodulite tootmise üleliigsete liigutuste kitsaskohad. Moodulmajade monteerimise juures on miinuseks suuremate materjalide paiknemise kaugus töökohast, mis ei mahu tootmishall II-te koos seal ehitatavate moodulitega. Näiteks ristkihtliimpuit (CLT) paneel, mis on põhiline siseviimistlusplaat, tuuakse käsitsi tootmishall I-st ning paigaldatakse tootmishall II-s. Veel kasutatakse mooduli tootmisel, mis toimub tootmishall II, tükeldus- ja nurgasaega vajalike lõikuste tegemiseks, kuid mis asub tootmishall I-s. Moodulite märgade ruumide tegemisel on suureks miinuseks veevõtmise võimaluse puudumine tootmishoonetes, sellest lähtuvalt tuuakse vajaminev vesi kontorihoonest ning muudab liikumistee märkimisväärselt pikaks. Eelpoolmainitud punktid toovad kaasa suure ajakulu liikumistele, mis parema tootmiskorraldusega ning planeerimisega vähendaks märgatavalt selleks kuluvat aega. Transpordi osa leidub mõningaid puudusi. Esineb olukordi kus ehitusplaadid või puitmaterjalid laos on paigutatud üksteise peale ning sobiva materjali leidmine ning kättesaamine raiskab aega. Seda on leevendatud edukalt tootmishall I paigutatud aluseriiuliga, kuhu saab paigalda edukalt erinevaid plaatmaterjale. Küll pole antud tootmises üks alusriiul piisav ning osa materjale on siiski paigaldatud üksteise peale. 29

29 Ületöötlemist, mille all mõeldakse parema kvaliteediga tootmist kui nõutud ja mis tingib tootmisprotsessi aja pikenemist, üldiselt ei esine. Pigem leidub olukordi kus on räägitud üksteisest mööda kvaliteedi osas või klient soovib paremat kvaliteeti kui näiteks aknatootja lubatud kvaliteedi tolerantsid võimaldavad. Veel on esinenud olukordi, kus pakendamine või elemendi kvaliteet on puudulik ning see on nõudnud lisatöid objektil, see tähendab omakorda rohkem kulu ja aega. Defekte esineb ka seoses inseneri ja arhitekti tööga kus leidub vigu, mis tingivad hilisema töö parandamise või ületegemise. Üldiselt mida rohkem muudatusi tellija poolt, seda suurem tõenäosus, et esineb vigu muudetud projektis. Tööliste realiseerimata potentsiaali all mõistetakse tööliste oskuste ja võimete mittetäielikku kasutamist. Nende tootmisprotsessidesse mittekaasamine (kuidas näiteks parendada tootmist) tähendab jällegi ettevõttele aja, oskuste ja ideede kadu. Tootmistöölistelt võib tulla ideid, mis aitavad vähendada timmitud tootmise seitset raiskamist. Tööliste panus aitab parendada protsesse ja tööliste pidevat arengut. Natural House Production koosolekutel võtavad tihti osa ka tootmistöölised, kus võetakse nende arvamust kuulda tootmise parendamisel. Nende motiveeritus on ka tähtsal kohal ning seda mõjutavad mitmed faktorid. Tööliste töö- ja olmetingimused peavad olema head ning nad peavad saama motiveerivat tasu, mis paneks neid pingutama. Selleks on juurutatud tükitöö palgasüsteem, et vastavalt oma tehtud tööle makstakse palka. Küll võiks kaaluda olmetingimuste parandamist tootmises mida parema sisekliimaga töökeskkond, seda parem töötada Lean kontseptsioon taktiaeg Praeguse tootmiskorralduse ning tööliste arvuga toodetakse aastas kuus neljast moodulist koosnevat moodulmaja. Järelikult 48 töönädala ehk 240 tööpäevaga vastavalt 24 moodulit. Taktiaeg arvutatakse alljärgnevalt: 240 tööpäeva / 6 = 40 tööpäeva Seega neljast moodulist koosnev moodulmaja keskmine taktiaeg on 40 tööpäeva. Selleks, et saavutada nõutud toodangu maht ning panna kogu tootmisprotsess liini süsteemis tööle, tuleb mooduli ehitamine jaotada etappideks. Voo ühtlustamiseks kasutatakse taktiaega. Antud töös sai määratud seitse etappi ehk tootmises on korraga seitse moodulit, mis peale kindlaks määratud tööde teostamise aega liiguvad liinis edasi järgmisesse tööde etappi. Etapid said määratud vastavalt 30

30 mooduli ehitamise tehnoloogiast lähtuvalt. Peale 7 etapi läbimist on moodul valmis ja pakendatud ning ladustatakse väljas. Seitse mooduli valmistamise etappi on üldistades järgmised: 1) moodulite elementide koostamine; 2) elementide montaaž mooduliteks ja pakettide/akende paigaldus; 3) eriosad; 4) siseseinte katmine; 5) maalritööd, märgade ruumide põranda valamise, veetõkke ja plaatimstööd; 6) maalritööd, märgade ruumide põranda valamise, veetõkke ja plaatimstööd; 7) mööbli, trepi ja põrandakatete paigaldus, pisitööd ning pakkimine. Taktiaja arvutamisel võeti arvutuste aluseks olevaks ühikute arvuks vahemik moodulit, s.t täpsem kogus vastavalt tootmise optimeerimisele ja seda 48 töönädalase perioodi jooksul. 48 töönädalat võrdub 240 tööpäevaga. Tootmise optimeerimiseks võetud tööde teostamise ajad on tootmisjuhilt saadud seniste ajamõõtmiste tulemus ning vajadusel on lisatud kogemuslikud/hinnangulised tööde teostamise ajad. Optimeeritud tootmine on antud allpool oleval skeemil (Joonis 9). Selgus, et taktiaja arvutuseks sobiv kogus on vastavalt neljast moodulist koosneva eramu ehitamise maksimaalsest ajast saadud 16,6(6) maja ühe aasta jooksul. Seega taktiaeg arvutatakse alljärgnevalt: 240 tööpäeva / 16,6(6) = 14,4 tööpäeva Järelikult iga neljast moodulist koosnev moodulmaja taktiaeg on 14,4 tööpäeva. Joonis 9. Optimeeritud tootmisliin Kuna tegu on seniste mõõdistamiste ja kogemuste andmete põhjal saadud tootmise optimeerimisega, siis liinitöö süsteemi rakendamisel tuleb mõõdistada kõiki tootmisprotsesse täiendavalt ja vajadusel tootmisprotsessi uuesti optimeerida ning parendada. Kogu tootmise 31

31 optimeerimine sõltub väga paljudest teguritest nagu näiteks maja suurus, ruumide otstarve, tööliste kompetents, tarne jne. Tehnoloogiast tulenevalt tuli IV etapp ebaproportsionaalselt lühikese etapiajaga ning optimeerimiseks tuleb II etapi töölistel ka IV etapi tööd ära teha. Kunas V ja VI etapp, milleks on põhiliselt märgade ruumide põrandate valamine, plaatimine ja maalritööd, on ajamahukad tööd ning rohkete tehnoloogiliste pausidega, siis on need kaheks etapiks jaotatud Ruumilised, plaanilised ja tehnilised kitsaskohad Saamaks ülevaade tootmishoonetest ning töölaudade, materjalide ning tehnika paiknemisest tuli olemasolev tootmine üles mõõdistada. Hetkeolukorra skeem on antud lisades (Joonis 1, graafiline osa). Tootmishall II on moodulite liinis tootmiseks liiga väike, seega peab kasutama ka tootmishall I-te või laiendama tootmist. Antud lõputöös on kaalutud mõlemaid variante. Ümberkorralduste ning ehitustööde käigus peab tootmishall I kasutuselevõtuks esiteks vaheseina tootmishall I ja II vahel lammutama ning asendama tootmishall II kandvad postid taladega ning vajadusel mõned postid sobivamasse asukohta vastavalt tugevusarvutustele. Takistuseks saab mõlema tootmishalli ebatasane põrand, mis tuleks mooduli ratastel liikumise võimaldamiseks välja lõhkuda ning betoneerida vajaliku kvaliteediga. Eelnevalt on vaja ümber paigutada osad paiksed mehhanismid (Joonis 4, graafiline osa). Tootmisruumi saadakse veel ebavajalike mehhanismide eemaldamisega, milleks on eelkõige fermi press ning hüdraulikal töötav paaris töötasapind, mida harva kasutatakse. Suur muudatus kaasneks veel järkamissaagide ümber paigutamisega tootmishallide kõrval asuvasse hoonesse, kust vajadusel transporditakse mõõtu lõigatud puitmaterjali tootmishoonesse. Teine variant on sama nagu esimenegi, kuid selle erinevusega, et tootmishalli II tuleb laiendada. See annaks võimaluse kolida tasapinnaliste elementide tootmine laienduse ossa ning tootmishall I-te saab mooduleid ja materjale paremini paigutada. Üks võimalik variant on antud lisades (Joonis 5, graafiline osa). Mõlema variandi puhul tuleb võimalusel kaaluda põranda kõrguse allapoole viimist, kuna tootmishall I on madala laega ning võib piirata mõningaid tegevusi Timmitud tootmise 7+1 raiskamist analüüsi tulemused Natural House Production OÜ tootmisprotsessi timmitud tootmise 7+1 raiskamise järgi analüüsides selgus, et kaheksast punktist üks punkt on väga heal tasemel, neli heal tasemel ja kolm nõuavad olulist parendamist. 32

32 Suurim puudujääk tootmises on liini süsteemi mitte rakendamine. Kuna kohapeal asetsevad töökohad põhjustavad ootamist üldkasutatavate tööriistade ja mehhanismide järel. Ehitamiseks vajaminevad materjalid paiknevad omakorda töökohast liiga kaugel, mille transpordiks kulutatakse liiga palju aega. Samuti asetsevad paiksed töövahendid liiga kaugel moodulite tootmisest. Parendama peaks defektide vältimist, mis on tingitud kas siis elemendi koostamise kvaliteedist, kehvast pakendamisest või transpordist, mis tingib defektide likvideerimist ehitusobjektil ning peale kliendi rahulolematuse tingib veel lisakulusid. Üleliigsete varude vältimiseks võiks toota ainult kindlate ehitusmaterjalidega, see aga teiselt poolt vähendab tootmise paindlikkust, mis võib aga kliente mujalt tellima sundida. Kaaluda võiks ka laoruumi suurendamist, seda muidugi eelkõige nende materjalide ning toodete arvelt, mis vähendaks tarnest sõltuvat ootamist. Nendeks oleksid põhiliselt nii liimpuittalad, aknad, uksed kui ka klaaspaketid. Kuid ka see vähendab tootmise paindlikkust ning eeldaks standardmajade tootmist või siis head arhitekti ja tellija koostööd sobitamaks standard tooteid eriprojekt hoonetesse. Lisaks vähendaks laoruumi suurendamine olukorda, kus materjal asetseb üksteise peal ning selle kättesaamine ei lisa mingit väärtust, vaid raiskab aega. Suurema laoruumi omamine ja ette tellimine, aga eeldab head ette planeerimist ja varude üle arve pidamist, kuid ka heade tingimuste loomist ladustavatele materjalidele, et need oleksid hästi hoitud. Teine variant, mis on tunduvalt kuluefektiivsem, on rakendada Toyota tootmissüsteemi baasprintsiipi Just-in- Time. See eeldab täpset tootmise planeerimist kui ka ülevaadet tootmisest toimuvast mida, mis koguses ja mis ajahetkel on vaja. Tööliste potentsiaali tootmise parendamisel arvestatakse piisavalt, küll võiks parendada sisekliimat (põhiliselt temperatuur ja valgustus), mis parandaks töö tulemusi. Kui minnakse üle liinil tootmisele, tuleks kaaluda palgasüsteemi muutmist, sest teatud tükitööd on ebaproportsionaalselt tulusamad kui teised ning sellest lähtuv ebavõrdsus tingib motivatsiooni languse nn kehvemate tööde tegijatele. Veel võiks kaaluda preemiate süsteemi loomist, vastavalt selle kui palju toodetakse kogu tootmisprotsessis üldiselt, see vähendaks vajadust tükitöö palgasüsteemi tasakaalustamiseks. Kõige paremini on täidetud üle tootmise vältimine töö on tellimuspõhine ja tõenäosus, et mõni valmistoode lattu seisma jääb on minimaalne. 33

33 3.4. Võrdlev tulemus Saavutamaks eesmärgiks võetud tootmismahud sai liinitöö jaoks valitud seitse etappi, mis tuli optimeerida ning mille tulemused on antud allpool (Joonis 10). Suurim tööaeg on neljanda ja viienda etapi siseviimistlustööde 28,5 töötundi. Väikseim oli IV etapi kaheksa tundi, mis ühildatakse II etapiga ning saadakse sobivamad 28 töötundi. Seejärel saadakse tsükliaegade vahemikuks 24 kuni 28,5 töötundi ning keskmine tsükliaeg vastavalt 26,6 töötundi. Peale tootmise ümberkorraldusi saab antud optimeerimist täiendada ning parendada. Lisaks on võimalus, et aladimensioneeritud tööde tegijad abistavad mõne teise etapi töötegijaid, et ühtlustada tööde voogu. Peale ettemääratud tööde tegemist peavad/saavad tootmistöölised teha lisatöid, milleks on näiteks koristustööd või ettevalmistused uuteks töödeks see sõltub suuresti optimeeritud liinitöö toimimisest vastavalt plaanile. Antud optimeerimisest lähtuvalt tuleb taktiaeg 14,4 tööpäeva. Praeguse tootmiskorraldusega on taktiaeg 40 tööpäeva. Taktiaegade graafiline võrdlus on antud allpool (Joonis 11). Joonis 10. Tootmise optimeeritud etapiajad 34

34 Joonis 11. Taktiaja võrdlus Moodulite ehitamise eesmärkide täitmiseks tuleb suurendada tootmistööliste arvu üheksalt 15-ni ning rakendada eelpool mainitud seitsme etapilist liini süsteemi. Liinitöö toimimine annab võimaluse palgata rohkem täistööajaga töötajaid ning kasutada vähem alltöövõtjaid. Viie täistööajaga tootmistöölise ning nelja osalise ajaga tootmistöölise (alltöövõtja) asemel läheks optimeeritud tootmises vaja 13 täistööajaga tootmistöölist ja kahte osalise tööajaga töölist. Seega vajaminevate tööliste arv kasvaks ligikaudu 1,7 korda. Sellest johtuvalt võivad toodangu mahu näitajad veel paraneda kuna senine kogemus näitab, et alltöövõtjad vahelduvad ning nende tööefektiivsus jääb üldiselt väiksemaks kui pikemal perioodil tehases töötanud töölistel. Neljast moodulist koosneva majade toodang kasvaks ligikaudu 2,8 korda ehk kuuest moodulmajast ligikaudu 17-ne moodulmajani. Ettevõtte toodangu ja tööjõu hetkeseisu võrdlus optimeeritud liini süsteemis tootmise näitajatega on antud allpool (Joonis 12). Seega kokkuvõtvalt on tööliste juurdekasv ca 167% ja toodangu mahu juurdekasv ca 278% (Joonis 13). 35

35 Joonis 12. Võrdlev tulemus Joonis 13. Tööjõu ja toodangu protsentuaalne juurdekasv Seejuures võrdlev tulemus kajastab sama tootlikkusega töölisi, s.t ilma timmitud tootmise 7+1 raiskamise vähendamise kasutamisega tootmises. Erinevus seisneb nii liini süsteemi rakendamises kui ka rohkemate täistööajaga tööliste kasutamisega tootmises, sest pidevat tööd jätkub peaaegu eranditult kõigile. Liini süsteemis optimeeritud tootmise tööjõuvajadus ja teostatavad tööd etappide kaupa koos aegadega on antud kalendergraafikul (Joonis 6, graafiline osa). 36

36 Ruumiliste ja tehniliste kitsakohtade hindamisel selgus, et põhilised probleemid on põrandate ebatasasus ning tootmishallide vahel moodulite liikumist takistav vahesein ja tootmishall II sildkraana post(-id). Tootmise planeerimise analüüsi tulemusel selgus, et variant I (Joonis 4, graafiline osa) ja variant II (Joonis 5, graafiline osa) täidaksid moodulite liinil tootmise eeldusi. Küll selgus, et variant II puhul, mis eeldab juurdeehitust tootmishall II on tunduvalt parem kuna võimaldab märgatavalt paremini toota suuremaid mooduleid, nimelt variant I puhul jäävad tootmishall I tootmishalli mõõdud väiksemaks ning võivad tingida materjalide ning transpordi komplikatsioone. Variant I puhul jääb ka tasapinnaliste elementide tootmiseks vajaminevat ruumi väiksemaks, mis võib põhjustada tootmises seisakuid või materjali vedamisega kaasnevaid liigseid liigutusi. Variant II puhul on tagatud vähemalt kahe suure mõõtmelise elemendi ehitus ning ka ehituseks vajaminevate materjalide lähedus. Variant I puhul on tootmishalli pindala ligikaudu 1270 m 2 ja Variant II puhul on ligikaudu 1933 m Järeldus Selleks, et tagada soovitud eesmärk, toota ligikaudu 17 neljast moodulist koosnevat moodulmaja aastas, on kõige sobivam rakendada tootmist liinil. Esmalt tuleb kõrvaldada ruumilised ja tehnilised kitsaskohad. Milleks on tootmishallide ebatasane põranda, mis muudab mooduli ratastel liigutamise raskeks ning tingiks moodulite ehitamisel komplikatsioone, seda eelkõige konstruktsioonide rihtimisel. Veel tuleb tuleb eemaldada tootmisest mehhanismid, töölauad ning muu ebaoluline, et oleks ruumi moodulitele. Kõige parem moodulite tootmiseks on variant II (Joonis 5, graafiline osa) laiendades tootmishooneid, mis tagab piisava ruumi materjalide vabaks liikumiseks ning tööprotsesside tegemiseks moodulite ümber. Kõik see eeldab suuri investeeringuid tootmishallide ümberehitamisele. Variant I (Joonis 4, graafiline osa) eeldab väiksemaid investeeringuid, kuid kuna põrandate välja lõhkumine ja uue valamine tuleb ette võtta, tasub kaaluda ka teisi investeeringuid kuna juba väiksema mahu kasvuga ei pruugi enam soovitud nõudmisi rahuldada. Nimelt on selle variandi puhul on suureks miinuseks ruumi puudus, mis ei pruugi väiksemate moodulite puhul kuigi segav olla, siis suuremate moodulite puhul võib põhjustada komplikatsioone vajalike materjalide veos ning tehnoloogiliste protsesside läbiviimisel. Tootmise kui protsessi analüüsimisel ja parendamisel on mitmeid võimalusi. Kaheksat raiskamist tõi välja Natural House Production-i tugevad kui ka parendamist vajavad valdkonnad. Uue tootmissüsteemi juurutamisel tuleb rõhku panna timmitud tootmise analüüsi tulemustes (ptk. 3.3) 37

37 esitatud kaheksa raiskamise vähendamisele, mille rakendamisel väheneb väärtust mitte loovate tegevuste arv tootmisprotsessides. Tootmise parendamiseks rakendatavate tehnikate täpsemat mõju, nii ajalist kui ka omahinna vähenemist, saab uurida peale tootmise ümberkorralduste tegemist. Lisaks eelpool mainitud asjaolude arvesse võtmisele tuleb panustada aegamisi tööjõu juurde värbamisele. Tulevases koosseisu peaks kuuluma täistööajaga seitse puuseppa, neli maalrit, üks või kaks eriosade töötajat ning kaks osalise tööajaga tselluvilla paigaldajat. Lõputöö autor soovitab alltöövõtjatest pikemas perspektiivis loobuda, kuna nende kasutamisega kaasnevad erinevad riskid. Pealegi igapäevaselt tootmises viibivatel töötajatel suureneb vilumus oma tööpositsioonil. 38

38 KOKKUVÕTE Käesoleva töö teema aktuaalsust näitab ilmekalt puidutöötlemise ja puidutoodete märkimisväärne osakaal Eesti tööstustoodangust ning samuti puidutoodete suur osakaal Eesti ekspordist. Just palkmajade, element- ja moodulmajade tööstuslik toodang on arvestatavaks ekspordiartikliks. Selle majandusharu efektiivsuse tõstmine aitab organisatsioonidel konkurentsivõimelisena püsida ning luua lisandväärtust nii ettevõtetele kui ka ühiskonnale tervikuna. Käesolevas lõputöös uuriti Tartumaal asetseva element- ja moodulmaju tootva väikeettevõtte Natural House Production OÜ tootmist ning selle parendamise võimalusi. Analüüsiti võimalusi tootmise raiskamise likvideerimiseks, võimalusi toodangu mahtude suurendamiseks ja tootmishallide efektiivsemaks kasutamiseks. Ettevõtte praegune tootmiskorraldus ning tootmishallide ruumikasutus lubab toota keskmiselt kuus moodulmaja aastas, mis jääb mitmekordselt alla nõudlusele põhilisel eksporditurul Norras. Selle probleemi taga on tootmiseks kasutatavad hooned, mis mõeldud algselt elementmajade tootmiseks ning võimaldavad toota ainult kohapeal asetsevatel töökohtadel, vastavalt mooduli suurusele, kaks või neli moodulit korraga. Lisaks leidub mitmeid teisi tootmiskorralduse kitsaskohti, millega oleks vaja tegeleda. Töös on kokku kolm erinevat osa ja tulemused. teoreetiline osa, ettevõtet tutvustav osa ning probleemi analüüs Selleks, et paremini mõista antud valdkonda, antakse töö esimeses osas ülevaade element- ja moodulmajadest nende olemusest ning eelistest objektil ehitatavate hoonete ees. Samuti kirjeldatakse passiivmaju kui integreeritud ehituskontseptsiooni, et anda ülevaade kriteeriumitest, mis on vaja täita hoone kvalifitseerumiseks passiivmajaks. Tutvustatakse ka lühidalt element- ja moodulmajade tootmises kasutatavaid töövahendeid, tootmisliine ning mehhanisme. Lisaks on võimalik saada ülevaade selle valdkonna arengusuundadest ühe suurima tootmisliinide tootja näitel. Esimese osa lõpus kirjeldatakse timmitud tootmise teooria põhimõtteid, filosoofiat ning lühidalt 39

39 kirjeldatakse nii tekkelugu kui ka populaarsust. Lähemalt käsitletakse organisatsioonide protsesside, tööliste tegevuse pideva parendamise välja töötatuid kahte tehnikat 7+1 raiskamist ja toodete voo standardiseerimine taktiaja rakendamisega. Teises osas antakse ülevaade uuritava ettevõtte Natural House Production OÜ struktuurist, tegevustest, kasutusolevatest tootmishoonetest, lisaks veel lühidalt ajaloost ning tootmise arengusuundadest. Lähemalt kirjeldatakse firma toodanguid, milleks on tüüp- ja individuaalprojekti majad, mis jagunevad omakorda veel element- ja moodulmajadeks, sealhulgas passiivmajadeks. Tutvustatakse organisatsiooni tootmise tehnoloogiaid ja tootmiskorraldust nii elementide kui ka moodulite ehitamisel. Sealhulgas käsitletakse tegevuseks vajaminevaid tööriistasid ning mehhanisme. Antud uurimuse raames mõõdistati üles tootmishallid koos töötasapindade ja muu inventari paigutusega. Lisaks tuuakse välja tule- ja tööohutuse tagamise nõuded, mis on primaarse tähtsusega antud valdkonna ettevõttele. Kolmandas osas käsitletakse eelpool tutvustatud Natural House Production OÜ tootmise probleeme ja kitsaskohti. Analüüsitakse tootmist läbi nii kvantitatiivsete kui ka kvalitatiivsete andmete, kasutades tunnustatud lean kontseptsiooni kahte rakendamise tehnikat. Ruumilisi ning tehnilisi probleeme analüüsitakse põhiliselt visuaalsete vaatlustega ja hoonete mõõdistamise tulemustega. 7+1 raiskamise analüüs tõi välja alljärgnevad tähelepanekud. Käsitletavast kaheksast raiskamisest oli üks punkt väga heal tasemel, neli heal tasemel ja kolm punkti nõudsid olulist parendamist. Suurim puudujääk on liini süsteemi mitte kasutamine, mis põhjustab ootamist, materjali transporditee pikenemist ja väärtust mitte lisavaid liigseid tegevusi. Rõhku tuleb panna kvaliteedi suuremale kontrollile, et vältida defekte. Laoruumi suurendamine väldiks tarnest põhjustatud ootamist, kuid pole kuluefektiivne ning parendada tuleks nii tarnekindlust kui ka tootmise planeerimist. Tööliste potentsiaali kasutatakse tootmises ära, kuid kaaluda tuleks motivatsiooni tõstva palgasüsteemi juurutamist ja tootmise sisetingimuste parandamist. Väga heal tasemel oli ületootmise vältimine, sest toodetakse tellimuspõhiselt. Ettepanekute osas liinil tootmiseks jaotati käesolevas töös tootmine seitsmeks etapiks, milledest igaühes on korraga tegemises üks moodul. Optimeerimise tulemusel kulub ühele etapile maksimaalselt 28,5 töötundi ning see annab taktiajaks 14,4 tööpäeva, ehk aastas suudaks ettevõtte ehitada ligikaudu 17 nelja mooduliga eramut. See tähendaks Natural House Production OÜ jaoks 40

40 peaaegu kolmekordset mahu kasvu. Aegsasti tuleb värvata uusi tootmistöölisi, mis on üheks eelduseks saavutamaks soovitud tulemus. Praeguse üheksa tootmistöölise (s.h alltöövõtja) arvu tuleb suurendada 15-le. Lisaks selgus, et nii suurema tootmisvõimsuse saavutamiseks kui ka raiskamise vähendamiseks, tuleb rakendada tootmist liinil. See aga nõuab ruumiliste, tehnoloogiliste ja tehniliste kitsaskohtade eelnevat kõrvaldamist. Nendeks on põhiliselt ebatasane põrand ja vähene ruum moodulite liigutamiseks ning ehitamiseks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks pakutakse välja kaks lahendust. Esimese variandi investeering on väiksem ei hõlma juurdehitisi, kuid niisamuti on väiksem selle tulemusel saadav tootmispind. Teise puhul on küll suurem investeeringu maht, kuid samas ka juurdehitustest saadav tootmispind. Üldjoontes täideti lõputööga seatud uurimuse eesmärgid. Edaspidi vajavad täpsemat uurimist veel investeeringute suurused ning tasuvusajad. Samuti tasuks uurida timmitud tootmise rakendamise mõjusid, kuid neid on võimalik uurida alles muudatuste elluviimise järgselt. Ettevõtte enda otsustada jääb, kas antud töö tulemusi praktikas ka ellu viia milliseid investeeringuid ja muudatusi tootmise parendamiseks ning raiskamise vähendamiseks rakendada. 41

41 SUMMARY The actuality of the following thesis, Production Planning in Natural House Production OÜ, is illustrated by the fact that the Estonian wood and wood products have a significant proportion of the local industries total output. Furthermore, the wood products form a large share of the total exports in the field. Industrialized production of log houses, volume element and element houses shape a considerable proportion in the field s total exports. Increasing the efficiency of the industry can help organizations to remain competitive and create value for themselves and the whole society. The objective of the thesis is to find possibilities to improve and eradicate wastes in manufacturing processes of element and volume element houses produced by the company Natural House Production OÜ. Therefore, the goal is to increase the fabrication capabilities and find more efficient ways for the use of producing halls at the above-mentioned company. The company's current production organization and the use of the production halls space allows to produce six volume element houses on average per year. That is several times less than required by the market s demand. One of the problems slowing down the production is a limitation of the production buildings which were originally designed to produce element houses. The other restrictive factor is the need to improve the process management. This dissertation is composed of three chapters. Firstly, a theoretical section will be highlighted; secondly, an introduction to Natural House Production OÜ and its production processes will follow; and, thirdly, an analytical section will consider relevant issues. In the first chapter, there is an overview of the theory of element, volume element and passive houses. Also, lean manufacturing theories and some techniques for implementing these principles will be introduced. The second chapter introduces the management structure of Natural House Production OÜ. Additionally, a brief overview of the company s history and development is given. Furthermore, the technology used by the company, and as well output and manufacturing process, will be described. Thirdly, the empirical section of this thesis will introduce the problems and 42

42 bottlenecks of the production process. Eight wastes of lean and tact time are used to analyze and optimize manufacturing. Additionally, spatial and technical problems are evaluated visually and by designing of the process. Consequently, the analysis showed that out of eight lean wastes, the company had excellent results in one aspect, good results in four and three areas need considerable improvement. Visual observation showed that production halls need improvements and investing before changing the manufacturing process into an assembly line. A good choice for the company would be to install an assembly line out of seven element volumes, which would entail a division of the production process into seven different stages. After optimizing the production, each stage would take the maximum time of 28,5 working hours and, with a tact time of 14,4 working days, it would affect the fabrication output of approximately 17 volume element houses with four volume elements per year. That means the current capacity of production output would grow about three times as a result of the use of an assembly line. In order to meet those goals, the company would also need to increase the number of fabrication workers up to 15. In conclusion, the thesis has achieved the goals set. Further research could address the cost of the investments and, as well, the payback time of the implementing lean into production. Nevertheless, which of the given suggestions and improvements Natural House Production OÜ will put into practice remains the choice of the company. 43

43 VIIDATUD ALLIKAD [1] Statistikaamet, kaupade eksport ja import majandusüksuse registreerimise koha, tegevusala ja kaubajaotise järgi, [Võrgumaterjal]. Available: andus_alates_2004.asp [Kasutatud 30.aprill, 2017] [2] Statistikaamet, tööstustoodangu osatähtsus tegevusala järgi, [Võrgumaterjal]. Available: astastatistika.asp [Kasutatud 30.aprill, 2017] [3] K. Kaarna jt, Eesti metsa ja puidutööstuse sektoruuring Uuringu lõpparuanne, Tartu, 2013 [4] Eesti Puitmajaliit, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [5] Kodumaja AS, [Võrgumaterjal]. Available: ruumelementidest [Kasutatud 2.aprill, 2017] [6] Eesti Puitmajaliit, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [7] Passivhaus Institut. Passipedia, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9.aprill, 2017] [8] Passivhaus Institut. Passipedia, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 9.aprill, 2017] [9] Homag grupp, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [10] Homag grupp, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [11] Homag grupp, [Võrgumaterjal]. Available: 44

44 [Kasutatud 2.aprill, 2017] [12] Kodumaja AS, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [13] M.Säinas, Timmitud tootmise ja piirangute teooria koosrakendamine tootmisprotsesside juhtimises AS Saku Metall allhanke tehas näitel: Magistritöö, Tartu, [14] M.Höök, Lean Culture in Industrialized Housing a study of Timber Volume Element Prefabrication: Doctoral thesis, Lulea University of Technology, [15] N. Modig ja P. Åhlström, See on lean. Tõhususe paradoksi lahendamine, Lohkva: Äripäev, Greif, 2016, p [16] R. Smith ja B. Hawkins, Lean maintenance: Reduce costs, improve quality, and increase market share: Elsevier Butterworth-Heinemann, 2004, p [17] A. Miina, Pidev protsessi vool toob probleemid pinnale, Inseneeria, nr 16, p [18] T. Ohno, Toyota Production System: Beyond Large Scale Production, Oregon: Productivity Press, 1988, p [19] Natural House Production OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 2.aprill, 2017] [20] Natural House Production OÜ, Äripäev, [Võrgumaterjal]. Available: [Kasutatud 10.aprill, 2017] [21] JCB, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 10.aprill, 2017] [22] Tuleohutuse seadus, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 20.aprill, 2017] [23] Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 20.aprill, 2017] [24] Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses, [Võrgumaterjal]. [Kasutatud 20.aprill, 2017] 45

45 GRAAFILINE OSA 46

46

47

48

49

50

51