----- VOIKSIME TEHA PEA :KOIKE... Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht. 109 maade proletaarlased,iil*lege! VLADIMIR BERGLEZOV: peainsener

Size: px

Start display at page:

Download "----- VOIKSIME TEHA PEA :KOIKE... Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht. 109 maade proletaarlased,iil*lege! VLADIMIR BERGLEZOV: peainsener"

Kory Short
6 years ago
Views:

109 maade proletaarlased,iil*lege! Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht 21 1989 Neljopaev, 25. moi. llmub oldoobrist 1987.

1 109 maade proletaarlased,iil*lege! Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aja/eht Neljopaev, 25. moi. llmub oldoobrist ~edvigateli» peainsener VLADIMIR BERGLEZOV: VOIKSIME TEHA PEA :KOIKE NMu.ees v.., hldasti -...,... muinold ja - eltoodo jamida mole.p611ullllljonci..-y61. ted be el ole - vabnlstama. Eestis on siiskt ethwotteid. naihe tehnllisecl v used on vlgagi naitmei!wgsed, kuicl aih - de footlftisv6imsui arvllistades on Yig vilke. Maalehe» kosimustele n6ustus vastama llidutehase Dvigetel peainsener VLADIMIR BERGLEZOV.!Jirt 3. lkl Kea: «n~ab, et miasik-rootl toob.ruute hne jg' TOOMJmannaelu,.see eltdb. Viihefrluti Kodri Otsa puhul. Mist vm-umaa 89 on tumlaud miailu olembest kiill 1'0hkem meelehiirmi. Ei tea EeKimaal iihtki teiat pii:rjattul kauni.tari, keue kohta 'ftii palju kuu!ujutte lijgt&b. Ata eju tlcum.u 'ROOf"Ukeselt iikrikuri taiupida;nt141't pmeb jcmtgtuia kndama. Olgu ooi jutt kahe~ tiitrat.liiscuc. l..iwl Kadril cmgi. Dogi 1'rimega Liisa... Qmajafu clli lila kuakhdwie :teeq&. et VDrumaa ikaunei -fflq.t ~eidu ei 1&Cilm&cl,Hiu ~ ~L.. ~iu Livoonialt tuli K-*i juba enne a1gu.tt tulema. Miks? VW«us polnud...a. Juhewd niiqj ette, et: miaiko.udaat J)eOb n.utma endole jpa ettea.te tuunte ise.weftqu ja make-ttp'i tehcl. Kohclpeal aelpl', et OHl miuiln'ooni ihaldajaut o~i:4 julibtn"id ja kopneetikud k4a.su. Ulejcicinutef.e jdi aeg enne iga tviiljaastet Uialt 1UI)rila.» ~ri.en1a1 oli Miss Estom4 valimiri txwdaje.s Wc.s kurb hetk: kui ka'lmitarid 'Tat.s:ulasid. dfinu tutar olek.s iluat.ottu tet ud. Tema poleks -hobu.si oheliku otau pedanud. 0ma maokonna mi.. im pe4b Kadri iisna tihti V~'ln44 Tahoo e"e catuma. Kohiub olati ei an;restata uma kui toluperenaisega. VIc& mdjukg.i doom ou koguni oruanud, et mi&riau iirateeninu mii.iigu mna oo114isa plrine talu mah4 ja mludku Un.f!Ri ufdf Vlb'Tu kortet! On. meeldivatki. Kadri voooi Jkohal ripub pat, milk taga 011 read: «Kadrile, Vclrurmaa COim3eimale neiule. VGrumaa noormehed T4Uia7UJ.Q.» «Haanjarnaak, iluduakuningannale» Uikitotud kitjade pakis on ilea jiirgm.iae: Liaalu Miu V6Tumaa ffitule ciiiirite Te viihemalt Nobeli Tahupreem.iat. Ainult Teie mainim.ine aitas mul ~ kodwo'ja talu ya.;amille ouuse v!.utu...» Nii et vdhemalt Uk.s pere hakkas Kadri mojuz talu pidam.a. (MUs VOI'umaaM KaciTi OtBast kui talu.pe1'eno.isest m5iu lugedo tifnase tehe ll.lehekill-jelt.j MERIKE PI14 L MBIT PEEGLI fo'to

-~- Hr.ll (87( Meljlple ; 25... 1.,.. llollandls. toldab Db Iarmer ira 112 inim.eh Olid ajad, kus ole ek.sllnatult miiiirasime. kes on kes.

ianduae 'ja eriti pollume:jand:use asdatundjad Elu ise suunab meie pilgud,pollumajanduse poole. ~ :toidupoea Ju midagi vaadllta pole.

bmi vili&ummeod mijtjbnit tonnl Niied Siis, kuhu kulub -.Iuuta. mida. oteka eluliselt ~ boopis mujale. Nliteks ostmiae1al. VOi moodsa 11eboolmgia cwnandemiaeks..;ra PaJ_.

2 -~- Hr.ll (87( Meljlple ; ,.. llollandls. toldab Db Iarmer ira 112 inim.eh Olid ajad, kus ole ek.sllnatult miiiirasime. kes on kes. Alles hil'juti tundis iga(i;ks melst end kunsti asjus ekb-o Perdina. Ni.W.d on saabunud aeg, lrull koik on ma:.ianduae 'ja eriti pollume:jand:use asdatundjad Elu ise suunab meie pilgud,pollumajanduse poole. ~ :toidupoea Ju midagi vaadllta pole. Kui avalikustati arvud, haarasid pa]jud peast - meie teravilliaikaod on -:nilsama.suured nagu sisseostetava vilja lmgub. ostnud oleme ega mi5nel aastal --.bmi vili&ummeod mijtjbnit tonnl Niied Siis, kuhu kulub -.Iuuta. mida. oteka eluliselt ~ boopis mujale. Nliteks ostmiae1al. VOi moodsa 11eboolmgia cwnandemiaeks..;ra PaJ_..- miueks veel 1 'finapieva Ujadege!kur&s Maailma pollumajandus Viiksem kul MOSkva obiaat On iiks lroht, kus viike lapp maad toidab ira suute ihulga in-imeai. See Jmht on Hollandi Kuningriik ehk Madalmaad. Arvestuste klohaselt suudab meie rii is ijks pollumlljjandus~a toita inimest,_ Itaalias -pisut iile 20, USAs 80, Hollandis 112. Kuidas on see Wimalik? Ja kas me ei saaks sealt ikogemusi laena:ta? Esita!lin need lcllsimused inimesele, kes asja pab'jalikult tumeb - meie saatkanna poilum~andusnounikule Haagis Nilkolai Ibraglmovile. Esimese ldisimuae l)e&le soovitastahulga aajalikke,}robtumisi Hollandi eri paigus, sest oma silm on. kuningas,. Telsele 'kusi:musele vas~ aga kindlalt: csaaks lkiiu. Jri. peaks.,. Veel andis ta mulle rea arve, osa otsisin ise mitmesugustest ldisiraamatutest. Allvan. e't need on viiiirt, et ):a 1~ neid tearks. oma t6llae, pealegi firma patrioot. nil et tema.suust kuulen ma mondagi ka firma kohta.... Algas koik.sellest. et Uks J:tlilul- tildines oma ametist. Ta moos vorgud maha ja hakkas tegelema ka~ tega, ning edenes ael alal -paremini kui kala<pil:qgts. See oli meie sajandi kllnnisel aastal hakkas umbes sama as~ llaga t.egelema keegi pagari poeg. 'MOle!riad rajasid oma -seemnefinna, mille _ sihum sai saagikate, baigust;ele vastu.pidavate ja kliima'kindlate sor- ::a ~~ineuhi~ ~~ Wndis voimas kunpanii «Bel<>. U{unagi vedasid farmerid siia ~ saa.rtett..paatidega. Niliid -aga, vaadalke, oil 'iimberringi kooglviljaaiad, - liihidalt Oeldes, polder,» seleta$ Kindt, kui me finna pealloone juurde joudsime. Tean, et visad hollandlased vallutavad maad mere1t ;tl(ikklhaaval, ehitades tamme ja torjudes vett nende taha, ning kuttiveerivad siis kuivak:s jianud merepilbja. TeaR, et :kolme aastaktbnneea on kuningriigi <territqor.imn suurenenud ille 10 pro:tsendi... KASKA MEIE V(JIKSIME PAKKUDA KONKURENTSI? f olija aga Q&kab iliiha ka meie p')llumajandtaell kujunenud olukoitb. juuri. Jille an kiibel viiltje'ndid nagu-.kulaku kui klassi lilwideerimlne, sundkollekti~ voluntarism, 'JuurdekiJUutused, 'kaod, ikollekti~&ndilte ma;janduslik Oigusetus: KOik on omavabel seotud. Rahandusm.inisteeriumi instruk:tsioonide ja ATK DuhtnOOridega kli.sist ja jalust seotud kiilainimene ei saa inaalt kitte sec:ta, mida :too anda voiks. Sullr osa saagist Ui. heb kaotsi!kehval teel p61:lult hoidla.sae Wi lattu. Ja 1innade koogivujabaasidl Kes meist poleks seal abiks 1dllnud - et madanenut poolmiidanenust eraldada. Ja poed, Jrus ilma tutvuseta suurt midagi enatn osta ei olegi. Muide, kauplustest. NSVL Siaemini.steeritimi viiraked andmed iltlevad, et mullu oli iga viies karluli- ja kapsaki.lo kaupluses kolbmatu, ebkki se;da pqiiti.m1iiia standardse pibe. Samasugune saatus tabas -28 protsenti tomateid ja Mldtem -'kui kotmandikku popdi veetud viinamarj.adest. Muidugi teeb see meele pahaks. Ja siiski on Iroige olulisem kasvatada ja sli.ilitada va 'alik kogus saaki. Aabitsatode? Olgu peale. Ent keegi ei vaid Ie vist vastu, et i.gal pouumaijandusega 5eiG'tud i.nimesel rippwrid ju veskikividena jalus «suure juhb.qpetused. - mis sobib kokku sotsialismiga ja mi.s on sotsialismi.le tliiesti vastu~tu. Vaatamata sellele. et «sotsialistli.kud» toovonnid viisid Iangusele ja alla.kiigule, karistati nendest kqrvalekaldumist seaduse kogu -b,rmu.sega,. Seepiir.ast, - eriti sene Ya.Iguses. etkapraegu ei suuda paljud doobuda pohimd~tesb - kolasid hiljuti tiuesti :revolutsiooniliselt sonad:-.. KOilk see, mis aitab Iahendada toiutqn"obleemi, ijroik, mis attab rakendada meie agraarselktoris peituvaid voimalusi - koik see on Oige, 1:Dob kasu rahvale ja aotsialismile,,. Madalmaades elab -(198ft a JOpu &ndinetel) 14 miljonit 806 inimest. Rahvatulu Uhe inimese kohta suurenes aastal (vorreldes aastaga) 7,6 pro~nti. Toiduainete ja muude kaupade tarbimine suurenes samas ajavahemikus 7,4 pro~ntl Tunnitasu (ilma maksudeta) Oli :pollumajanduses rt988. aasta 1qpus 16,1 kuldnat (ametliku kursi jil'gi vordub 3 kuldnat ao kopikaga. 2 kuldnat dollariga). TijOniidala -pilwi:us on opohuma<fanduses 39,6 tundi (,1975. a oli kolin tundi -pikem). Haritavat maad on 2 mi1jonit ibektarit. Sellest on pi)llukultuuride all hektarit, karjamaad on 1 roillion ha, 'koogi- ja puuvilja kasvatatakse ha avamaal, kasvuhoonete all on 9000 ba. Vabetuli on polluma ~andusliku toot:m.isega Mivatud 5,7 protsenti rabvasti'kust. Eksporditi a 204 mi11ardi kuldna eest (s.o. 61 miljardit rubla; vordluseks: meie eksporti hinnati mullu 67,2 miljardi rublaga). POlluma vedasid holland ~andustooteid lased aastal viil)a 48,3 miljardi kuldna eest. Madalmaade pindala (.kaasa arva.tud siseveekogud) on Jon2. Moskva oblastil km~ (ja Eestil km2 - TOI.k.).... Meie elu oleks hoopis teine, kui poleks kartnud voorast 'kogemust nagu vanapagan pauiku. Ja ~ui seda, mida ise olime leiutanud ja viilja moelnud, ole'ksime heldemalt teistega jaganud, - siis oleks meld endid ka ro'hkem usaldatud. Aga usaldu&, ~rediit Qn suurepiiral'le. asi, millel muide toiduai on Wime kehastuda neteks, kaubaks, hangeteks. Seemnebsvaiaja.*e vliistlus Robert Ktndt on lkuulsa «Bejozaden» karnpanii (sagedamini Iibtsalt «Bejo») iiks juhte, vastutab toodangu ekspordi eest Ida-Euroopa maadesse. Ta on noor, liikuv ja silmpaatne. Viiga kiindunud cmeie firma annab beldelt raha teadusuuringuteks. riuigib Kindt, klkates uakwnatu kergusega Iahti Wimsa laboratooritn:niukse. llbes llr.a:tsekambris on seemned -pimestava valguae 'k&es. teistes katlletatakse muude nli:koormuste moju. csiin aga paneme proovlle nende vastupanuv6ime igasugwrtele hai.gustele,» jiitkab ta. «Vi1ja arvatud muidugi AIDS.» Aretades soovitud omadustega seemneid eri ]ll)iimat.ingimuste )a pinna9te tarvis, koondab fi:rma sellel tooloigul koige nhrem joude ja vahendeid. Uurlmisosakonna dllhataja sonutsi on teadustoo tiin3!piieva seemnekasvatuse alus, jirelikult ka firma vundament. MOOdas on ajad, kus uue sordi aretamisele vois kulutada aastat. Tiiliapieva seernne!ka"sva-tuses Jdiib firmade pingehne ja kann voitlu.s. Tarilija ei ra.huldu enam aellega. mis tootjal olemas on, ta esitab tellimuse, milles loetleb ka seemne soovitudomadused. Finna plliiab noudmisi ennetada, luues Uha uusi h'ubriidsorte. See on Uks pohjus, miks tal Qnnestub tavaliselt tellija SOPVe kiirmesti tliita. ~uidugi, selleks liiheb vaja selek.tsionii.iiride aas1:alkiimnete ~ musi. AreiustOOs toetub ju iga jiilreltulija eelkiiilja Irogemustelo. Selleks et saada teatud omadustega seemneid, kultiveeritakse neid firma lemingu alusel maailm{. eri -paigus...: Euroopa maades, Uhendriikides, Indias. Metoodi.ka tootab muidugi vilja firma ja -peab' ti_~ hedat sidet oma auettevotjatega. Varustab neid Hollandis kasvatatud algmaterjaliga. saadud tellimusl kontrollltak~ se viga hoolikalt. Vapralt vastu- pannes jaapanlaste survele, jiiti.b tilluke Holland praegu koogiviljaseemnetega mahu IPOOleSt alla ainult Ameerika tlhendriiiki.:. dele. (Jii.rgneb) KARl ON KOPLIS Baaa)amaal pe&b oma kunaps* 18Uala Jtirt Planhot koos abi- kaasa Maiaga. Talu ll1l1u'iis on tz ~. Planhofid kasvatavad noorloomi. Selleka on Dad wibatewtl kohaliku MUDiolllie so"hoo&lp lepinp. MaJandilt _estetaqe ftllibd ja mtltlakse mullikateda tatrasl. Noorloomt on parem Pidada kat pilmabrja. arn-..-ad pere~ mees ja. pereuaine. Need ei seo Dii Jtiislst.,.jalusl:, hlba-cl robkern. van aeca ja v6imaldavad Pikemaid kiill:ecl 'bini. kul pole booaja.tal,d. tlllevad Dad kalaekeat ltaiuadea neua taanlta tolme. Oma jaoq peeiaqe ka lambaid. Praea:u on loomad koplil. Jtlri Planhot Ieiab, et talukarja o kopus il!:'&ti parem hoida kui ma,tandi oma. Vlimaaest jiiij sqeli jirele m maa.. ptanholide maadel tebakse Prae&:u ka maaparandust. Ka~jakopleid puhastavad peentkesest vosa.st loomad be. TALU LINNAS 24. aprillil vohis JOgeva rajooni t-.litevkomitee esimees Priit Saksingu juhtimtsel vastu abuse anda kodal1ik Ruudu Truusile, kes e'tab JOgeva linnas, talupidari.i-: seks 0, 9 heldarit maad. Et varem ei ole linnata- LEMBJT PEEGLI iotod ludest midagi kuulnud, ootame rajooni t.!iitevkomitee selgitust, milliste teene- te eest faolisi talusid jagatakse ja mida sellises talus tootma hakatakse. JOGEV A T ALUHIK LilT

3 "' ll 117). Nol)oplev,ll mt! ON'S,,DVIGA TELIL T" ABI LOOT A? JA!guol J Vodob VLADIMIR BEl LEZOV KOtcepealt tu.tvurambelul ~ lli5aa sellelr&. mlda. tooda11.ovlcaw. d>vigateh toodang on viiga mitmekillgne. EsmajOOJH!a teeme seadmeid ja aparaate JreskmasJMtilastuse ministeeriumile, kellele me auume. Nimetada voiks teadusreaktoreid. keem.iata6stuse tebnoseadmeid, aatomielektrijaama.. de tagavuaosuid, ke.skkonnakait e!!admetest k&kvoimalikke filtreld,. ae&r!.ulgaa suurel bulpl aeroeoolfiltreid. RahvamajanclneeJe otseselt 'teenle vip. BD1ll'eS valikus pumpi, autokraanalic:t SMK7 ja SMK 7M. 'Oka kofmajmuk meie toodangust Uiheblti o13eselt rahvamajanduse kisutuaee.. Mlda on cdviratel...tnud Eesti pilllllllajand118111e? Atradele teeme varuosasid viiendat aastal aastal m1liisime agrokompleksile 8 autokraanat ja remontisime kolm, kuigi me remondiga ei tegeie. M66dunud aasta1 said pollumehed meilt 7 autokraanat Veel mo.usime nelie liinud aaatal umbea 50 nim.etuat; tehnosisseseadet. sealhulgaa mitmesugusetd toopinke, keevitu.s&gregaate jmt, mida vajatakse remondikodades. Kaa seuel aasta1 u tea.ta Pillameestep. tlbeat!atld Ja m.jiit.d - ecluphiiiiijd. pjaa.. aidt Tiinavused IOplikud kogused ei ole veel teada, nii et tiipseid arve ntmetada ei oska. Jii.rgmise aasta plaanid on samutt praegu Hibivaatamisel. Varem olid meil ATKga otsesidetned, kuid niiiid on va.tavalt Eesti NSV Ministrite NOukogu mii.iirusele mooduatatud toostuskomitee juurde komisjon pollumajanduse abistamiseks ja soovid esitatakse meile Uibi sene komis joni. Komlsjonil on olnud kaks lstungit, kus on juba ~u voetud mitmeid otsti. ;Jeid. Meile on esitatud kalu -~ekirja, Obes 47 ja teises 3& ninletust noutavaid aeadmeid Vastavalt sellele nimekirjale teeme jiirgmisel aastal 10 kaheksatomlise tunnitootlikkusega trummelkuivatit, samuti on valminud tehnlline -doku: mentatsioon hiidrofooride tootmiseks. Hakkame te~ pollwilajandusele 100 ventilaato- rit aastaa. Fakkusime A TKle tootmibes Wevate pumpade nimekirja, et nad saaksid sealt valida endale vajalikke. See - lidki vilke au nrmeklrjades e8liat1ult. Mis taklaab ATK iellima.te tiumw suuremu mah.. T Melle esitatakse vajaminevate seadmete nimekfri, kuid puudub tgasugune tehniline dokumentab.ioon. Seni oleme osa jooniseid ise teinud, kuid meil ei ole pollumaj.anc:luse asjatundjaid ja 1:00 venib pikale. Ka ATKI ei ole konstruktoreid. Ma ei r.!uigi siin toojooniste:st, tavaliselt el anta melle ka tehniliai jooniaeid, mille pobjal saaks teba toojnoni"ed T6si, osa seadmeid on IIAidisteDa vaimis tehtud, kuid Deid. peame k<lllapeale vaatama ja uurima soitma, masina pobjal joodised. tege.. ma. ATKst tdodi alia reklaamprospekt..-juko:o kiilvikusa ja tahetajrse. et me aede p0hjal kiilviku valmia teeksime. Usun, et WilDe aeda teha, kui saame joonised. V6iksi:me teh,. niliste v6imaluste poolest te- ha ka soome )gwnbaiol millest aunuu juuu ali. kaid siin bakkab meld Dab...._ tatsionnile pllrama b 1aatmisv0imsus. Millbae olek8 kujullebud olakornwd vlljapl.lat POUumajanduse abistunise komisjonf teisel istungil j6udsime jiireldusele. et on vaja minclsugust konstrueertrnlsbiirood. mls oleks vmmeline vajalikud dokumendid kiiresti viilja tolitama. Asi pole ainult «Dvigatells:o, ka teised Wi!stusettevotted. vajavacf jooniseid. Ukski tehas ei vota tellimusi ilma nendeta vastu ja vaidlused Ding kauplemine voib venida loputult. Kat Y6iaQae nilflld need ntmekirjad uueatt e«e,. Biis mll Ust osa llitn lllmetalhaft. viiks d)yjpie).a valmistada! Olen veendunud, et telmillste voimaluste poolest voiksi- me teha nendest vibemalt Kelle.UUV118es oleb cdvl~.tab;. v-arem, kui mellt noori 90%. Arvestades aga tehase ptellla Parem.T (armeeas8- e1 VOetud.' tuu meikoorm.usl. on praktilisi v6jma- Ma ei, nlie Moskva 'ja Tal- le. nii venelasi kui eestlasi arlui!i vihem. lima tebaae ibn- linna hllrokraatide vabel olu- rnee :eest pakku. Ntlild ei ole berseadistamiseta saame ji.rg- list vahet. Bilrokraadid ei ole kit seda soodustust ja noori misel aastal teha ii!he kuni masina~ituses asjatundjad, luleb t66ie vihem. pooltelse- miljoni_ rubla eest. kuid piillavad dikteerida oma Palja- k&d.u Celd:laaud Tehasele jiiiivad ju koik sent- rumalaid m6tteid. Seda tnitte teba.ses 'Je\rbltad ~ sed tellimused, kuigi toodang ainult mulle, vaid kogu kol- Wkumlaed. Ku oa1ete aea~ muutub i.ga aastaga teadus- Iektiivile. m1s on palju binn- dell? - mahukamaks. sam, TOO tulemustest SO!tub Mina olen ainult lmlmllu 4 Mllliaeks kujunelt kle110le..- ju- palk ja inimeste heaolu. nistliku partei liige,_ Teiste-- aaata-7 Nil et igal juhul pe&b tehas liikumiste peale ei jitlw. libt aastal valmist:a5ime olema iseseisvam. salt aega, toodki on We pea,. pqllumehele toodangu_t Qhe Milllne ou sliski tete lsudik Keeleaeadue ' ' pf..._ miljoni 69 tubande rubla ee.st. seuukotitt «Dvip,tellp... ' -._ ~rvan.._ et sellel aastal ei tule Kui «Dvigatel:o tootab edasi pale.ow -..._,. Viibem. sama nomenklatuuriga, on mi- See oli.,...iii -... Pooltelst miuollit rubla, nisteerlumi auuvuses parem. ja_ pjdin 8ldlele ad-. MlDa_ mille eeat te v6ite piillujdeest Teeme vaga erilisi: tooteid, isikukolt.aca Diius ei ole, aidalta, et ole juat mar sum- mille on vii.lja totitanud minis- liellt _.._ tujeb tiita. Kuid ma. MiDiBeJ. Juhul v6ilu,.. teeriumi instituudid ja orga- peab -- aru ka meie kol- aumma muuiud& niiteka kildt. nlaatsioonid. Selliste seadmete Jektii\rllt. aest tlhtaeg eesti neb mi(jcmibt valmiatam.isel on otsesidemed bele Gppimiseks on liia Ul- Ainult siia, kui tehas iimber llhtsalt hadavajalikud Otseei- bilre ja tingimusi keeje ~ profileerida. Aga meie too- demete kadumisel libeb ru- miseks ei l)lnud loodud. dang on viga eripalgeline, kes keks meil ja nende1 aeltsi.- Olete e1an.a... - hakkaks sus meie seniseid meestel. kes aauvad TonmpeaL kolmkfllm==,f ~ Su: tooteid valmistama? Kui aga ~ tebas babte eatl ~ Saan aru, et see on viga Umber seadistada niitekb pol- Saan ana ~ ll adest. tahtis kiisimus, sest iga piiev. IuttiOmaainate valm1stamiseka, kuid ria-he+ pole praktitahame poes-t osta p6llum8.-, on mul lihtsam.aita kosimus- kat. Seal pall: GIDad ~ jandussaadusi. Vaja on tliieli-.,<. W Iahendamiceb Toompealr;. earti _._... Jtnni ~ timber aeadistada t:ervea kui teha ~ mli&iiiiiud... aprillini ma tebased Komisjonis oli juttu II6He MoUvaae. 1reeleoekusele ~u poo Tartu iebasest «VOih. X.. 1ehaa kuatab kobalik~ rata ei osanud, Sest ipl pool, ku..,rainett kuhu vene keelell ~ "Oksikutele tehastele mid~ Peale vee jll elektri prakti- - vastau.amu bejel ltui kee- ~a anda on poouk abinou JB u.ett mitte ~ -p t&.tf wne keelt ei osanud, 6iawJtab eudast ainult 8eni. - - ~ -..._ Y8brmdasin- ja Iiiksime tatiku. kuoi pole... u- a..t..,_ a.rr - - Olen n6us. et -eesti keelt on ~..,.Lei ~ ~ lml -.,..,_ J1e1i, vaja. kuid selline n6ue tuleb.,... Wftl!' 1 n. I - -.RJr* Dit esitada kobe idimese siiatulesust. loote ala.t lijpaai..._...._..., b IIUU- kul On vaja teha nit, et k.eele mistegemist. vaja on i~ f8lll osa toodanpat ja fllime.. oskamine muutuks 1n1mese sierinevate tehaste koopereeiji- aefti oa...w..9al& pldl a.- semiseks vajaduseks. Vliline mist. See on. minu aiilav,...u.- -Ku e1..._..._ aund voib oda ainult esma- veendumus. MinU arvates "&eltu uuma 1ll&lell te1ae1 seks toukeks keele 6ppimisel.. peaks selliaeid tehaseid olema pa1pa. kaa toorame Ja ta-rbt- Soo lte ehk vee1 midap U- Eestis 3-4 ~~~ kuni ka- jad IihenuLif sadat _ he tubande t6i:itajaga. S!inkohal peab meenutama On vaja tomada, mitte teia- Kuldq te aohtute IMEaee' tehabe ajalugu. «Dvi&ateh asu- te peale napuga niudata, MiB Pooldan. Me koik, eestjased tati aast.al ja hakkas puutub aga poilumajandusse, ia venelased, tahame paremi- tootma raudteevaguneid Kas siis lihtsalt oleme kohustatud ni eiada. Olen stin elanud ja need olid ainult Eesti tarbeks teda aitama, kogu t&!stus tootanud peaaegu 29 aastat ja ja kust oli pirlt metall? Kind- peab aitama pollumajandust. olen kursil!l probleemidega. Iasti mitte Eestist. Pfiiiame igati arvestada poi.lumis on slin illes kerkinud. K.uldaa on IMd tlllirietat majanduse soove, kuigi m6ni- Peale IME teist teed ei ole. Nagu paljudes teisteski et- kord oleme sunnitud mitme- Tehas jiiiib esia)gu ministee- tev6tete&, Jleid et jitku. Oleme sugustel p6hjufiel ka ara fitriumi alluvusse, edasise km- palga tasemelt Tallinna taos- lema, Siiski olen veendunud, ta ma midagi tlelda ei oska. tusettevotete bulgu 13. kctlal, et leiame Iahenduse ka koige Seda peab otaustmna Eesti va- t60 intensiivsuselt aga teiaed raskematele kfulimustele. litsus kooskolas Liidu v~lit- v6i kolmandad. Tti6distsip1Un susega.. on meil range, ka see lllinnu- KALEV ":r'urk - Rahvasaedik TOOM.t.S VA.REK Mostvost e V6- kill- Ita 6iglosle bltluosluhlndade nbnel. Elime1ed mete ~dikud jlmdsid Moskva.re piiha.piieva hommikul, mina jjoodrin liia esfn4ip(ietla hommtkui. Moskva v4ttil meid va.rtu Uma poolest ;ahedal:t, cooja oii ainult 6 krocdi, aoa see.ei tiihenda, et koqit elu riht ;ooe olekl. TegemUt oa vgqa pa;u. Iga piiev i.ltume.taadikutega tool, peame ftllu. wtido edui teho. Vajalikud toognqrid oa kokku pa.ndud ja 'ti50tatjad. llf.mlcvas on ka -.aodikute 7dubi, kus,faadikud Satw4d ~ pid(ula. Moskva ICIOdtkud tm ~Woosti tood teinud. Tana hom.mikul.'(kolmapiieoo hommikul - toim.etus} ei ole ved kongressi >materjale kiier, nii.ei oakagi Oelda, mis tiip&elt 46Qma lhckk4b- Ka pii.evakord ei ol-e praeguuks ved teada. M.eie atvatu on klnge rtihtsam, et saatkrime life p4evakorda rvlsua, samuti lfrp kiuimued. T"41141eZ elindajate oalhtpidamuel peavod need «.;ad ael.gelu saama. Vliga tormiline oli teisipiievane parteigrupi koosolek, mill kestis iihest viieni ;a kut -vottia rona 27 rahvamj«dikut. Registreeritud tjli orohkem, kuid kahjuks '1Wik ei piuisenud kllnepulti, lfte7jde cea1 ka Eesti. Kiill aga.eainesid utti :Ja Leedu saadikud. Eesti esinda.;atest sai ainult Rein otlalon Oelda repliitri. Annm, -et patteigrupi kocisql.ekut.oli vaja eelkoil}e Gorbatlovile, ku sai seue 'kiiigus 1.1levaate valit1evast meeleolutt ja olukorraat. O"Idse tundub mulle, et parteid on -riin liia.u!('sue tljmetud, kuigi parteilaate protsent rahvasaadikute hulgas on viiga klh"ge. Mitmeid sdtt~imehi on siin tugevasti kriti:ft!eritud. Nende seas Lomall:init, Ikeda tahetakse panna ioodavo konditut.riooni{i'tupi.erimehe Ueolul!e. KlJige enam oli vastuvqiteid -tema lfdwge vanuae (63 <UUtat) tottu. Samuti oli lkriiti.kat peaprokurori tegevute kohta. Kaik:s korda on meie saadikud kiinud Li.idu hinnakomi- tee eslmehe juures &iglaste hindade kehtestalniseks. Tahame saada oma pollumajandussaaduste ees-t sama hinda, mis on kehtestatud Leningradi ja Pibkva oblastls. Hinnakomitee on seisukohal, et Leningradi oblasti hinnad luleb meiega viirdsustada. Seeses sellega loodame saada Leningradi oblasti- saadilruid oma liitlasteks hindade asjus. Pihkva oblastist seni juttu ei ole, nii et sun on koi:k lahtine. Praegu koostame MihhaU BronSteini abiga mirgukirja RliZkovUe, et saaksime lkkagi 6iglased hinnad. Et tahame.cada toetuat oma IMEle, on meil i{lfll 6htu1 ftoh- tumiaed IJIE t111tt1utamilelu. Peab iitlema, et meie 'VIIItu valitseb auur huvi.!kuioi koik ~ oa vgtltt&d kaasa 1neil tmltu-voetud JME dokumente, ei piua nrist ja >Siift ei ole ka. mingeid pauundamiavrumalusi. Eelti NSV Miniltrite N6uko{lu erimee Indrek Toome organiseeril m:ilild.3000.ebemplari ENSV 0lem.ti6Ukogu mcter;alide triikkitl'lise_.ja hom.me-iilehomme peokatd need kohale -... Veidi muret teeb ee, et Liidu~~eiole veef elumi.rki andnud. OleR ju valitud rahvaiogdifcukl just kolhooside 3lJu:kogv. poolt. ()m(.wahel oleme JcilU kokk1j aoawud ja roe.telnud, ikuid ametukku kokkuaao.~ seni veel olnud -ei O_le. Sa.mas ft6r~ val on or-gontseerunud j"kba arhitektide Uit ja lkinolfit. KuiQi,k(Jik ii ole ami liiinud tiip;sett nii, OOgU mrie.ioqvime, 011 Uldine meeleolu hea, olem.t"" optfmistid :ja loodame kts&qe paremat. Kui kaua lcongreu.~stab, on veel!vg7'll Oe!do. Arvon, et OO.hem:dt idbnme pdevo..

$rneeleoiu o\i Ulev, esj-alik, loov. Mina ega, olgugi tulnuna- maar.hva saajt, hakkasin iihe enam end tundma seal sulis voorane, valessa kohta sattununa.$

4 MIKS MA El LIITU... _ MAALIIDUGA Olin otseos.liseks Eesti Maapoieval 7. mail Tilriu Vanemuisen, Ohena.Eesti Maaliitu loonud 667st SMdikust, valitun~saedetun. sin,. iihe valla vastse museltsi poolt. S..lsamas ja veel hiljfml koduski lekkis asja kohta hulk tavatuid motteid, mida niiiid avaldada tahaks. EttavOimlna isa oli minu mealesl maarahvale trise hidap&-. See annab 111,1e tohusa toe maaelu moistuseparaseks ar~amlseks, oma Oiguste kaitsmiseks i eneseviirikuse taastemiselts. Meapaevalist. rneeleoiu o\i Ulev, esj-alik, loov. Mina ega, olgugi tulnuna- maar.hva saajt, hakkasin iihe enam end tundma seal sulis voorane, valessa kohta sattununa.. Ausameelselt kiitsin heaks k6ik iihildokull*ldid: Eesti MN!iidu programmi, pohikirja,. dekl.-at~id. Oli IRIUfeS vihemuses soovisln iihenduwle Eati Maarahva U1Ciu nim&. Al;uUndinud Maaliidu tegevuspohimofted on rnulle viga siimp..u.d. leklsin rna, b.tid 51-bki ei saa ma temaga liituda. Ta i ole lninu, mu arnetialli, rm; kodukiila inimestale moeldud - see oli rm; turb 10- demus: saolist W.kudes. KOigis YasiuvO.tud dokurnentides, koigis Kin.w~ rligiti otsesinu kiill...,ehvast, kuld sisulise rnottesuunaga pollumaiandusele, ~ sell.te. Oli son.vilkmhdi -ap.tajaffit, -ar'$1ideft, -~. veld korra pika pleva joob&h kuuldus Gfte m& he suujf m6i5fet... ts.nejendu5. MandMttomisjoni ~ jirgi oil del~ hu&g.s PMM19U kolmv-and kolhoo51de ja sovhooside inimesi. Oli veel niiteb 7 talunikku, 6 tervishoiuiimefi esindajm, 21 haridum, spordi ;. kultuuri aiel tmta;.t, S bubenduse ja tee...-us. lnimui, 2 Vaimuliktu jne. Kuid ei einsatli tse&nmjtl Ka5... _.. sll1 l6elfl -afw hulga need k6ige v~ulisemed, ~. lokn.dl V6i on Moskvast tulnud lll6ni uus dftlttiiv..._ a.kl peab ftifmtemegi _._.ahvab ;. lllitt..., hulbf Mr. Ji-(lrJe M.ilj._l JJ. _. i._ il1vi1nut/t AIANIJUSE UMBER Just Dii kaua lcelltis ATK par- teijromitee laiendatud istudg:i. esime8e plevakorrapunkti arutetu. kwl oli kline an koondise Eestl AiandUII» peadirektori.kommunist Rein Aariku isiklik pa.nus elanlke paremas ~~e varustamiflae puu- ja JcOOgi vllj- Viljav6tteid Rein Aaliku isonavotus'r MOOdunud aasta] v6eti. elanike paremaks varustamiseks t6siseid meetmeid. TiiieDdavate aedviljakoguste vannniseks koduvabariigis tiis\eti kokkuostuhidda- ja anti majandeile lisajou.oota kartulite ja kmgivllja eest. Elanikelt on varutud kmgivilja Jrokkuleppehindadega. Talvel tihenes koostoo ETKVLi Uuna-Eesti varujategl. LiBaks varuti aiasaadusi ka viiljastpoolt Eestit, sealhulgas Poolast ja.uneartst. Poola8t on t saadud 800 tonni lrartuleid. Tiiesti uut moodi on tulnud toota4a iileliidulistel puu- ja koogivilja laatadel Kut varem piisaa ainult Iepingutele allakirjutamisest, ldlsiti nuiid lga kauba eest vastukaupa. Viiet,eistiilkmeUne grupp tegi Moskvas t&dst t60d Iepingute.sfilmtmlsekB. Seda, et koogiviljakogused vihenenud oleo. viita ei saa. KaUbandUIIOrga.nisatsioonid on moodunud aastaga v6rreldes rohkem pua- ja JrOacivllja libi milonud, ~ulps kartulit 4000 tonni enam.. ' Petpsi ii3rest pqotakse varuda rohlrem kurki ja sibuiat nine aeda tmdelda Kurldde -- bapendamiseks soblvad k6ice paremidi plasl:maslanumad. 10 tubat Kanadast plrit beertngatiinni ongj, M\U'JDllDSJdBt Kulgi elanure hldapirane varustamine alasaad.ustega on t'uuldatud, on ml1med asjad tecemata. Rakendatud. pole slaeostetud tnten'siivtebdolooliiaid mablapresslmiseka ja maasik.almsvatubej, tiiusludruseni pole suudetud viia majad. duslikku 'iuhtimist. Vaja on diferen&eerttud m'aksenormatilve, et iga kultuuri kasvatamine tapjcs samalt pinnalt sam:a tulu. Beni on sortiment viihe, nenud. sest k6ike ei ole majanduslikult otstarbekas kasvatada. _ Edasi peatus aruandja selle aasta olukorral. Majanduslepingud on sfilmitud koikide ATKdega, mille tulemusel on ri:lklikust tellimusest tilidetud IJfJ---70%. Kaubabaasi4ega -on kokkulepe tiiiendavate kontraheerimislepl.ngute sojmjmlseks. Vastavalt Iepingutele kavatsevad majandid vihendada avam koogivilja pinda; 460 hektari v6rra., kuid saqial ajal Planeeritakse '1,8 tuhande ton -ni suurust enamsaakj Katmikala koogivuja pbmeeritak:se 1400 tonni eelmi8e auta tegelilrust vihem. MWled. ijldj...,at huvi pak.. lru~d KOSDIUSED JA VASTUS!ID Kuidas suhtub koondise jubtkond aiandus\ihistusse? See on teretulnud nlihtus, et -- "andid. mitpevad iilesalulete ~ Siiski on neode teiuhid vastandavad entuast koondisele. "Ohistu ~ ni!tajad on liiinud. alla. varaiast. koogivjlja on -Hipiu rajooni ma.jandid ille 3bO tonni vihem. mounud. KOik tecele- vad iihistu tegemi.sega. kellelgi pole aega' tootmisele tibelepanu pijijrata. K~ on koondises Jcaadriga? Kabe asedirektori Ding tootmisosakonna juhataja koht on tiitmata. Siiski on pusavalt rahvast olemas. tegemata pole midagl jiiinud. Kas varu:mi8siistee rahul.. dab? N6ukogude Wim.Ule tuteks nimda rohkem vastutust. Nii.OdSeks on vilja k-d:junenud nii, et tiitevkomiteed fipnades. vastutavad, aga n6utakse Aarikult, TOnspojalt. OTSUS otsuse projektis oll viis heakskiitvat punkti, ette~ neid ei 10etud. Rein Aariku too hinuatl posttiivseks, illejiinud punkte tuleb tluendada ja pa ~- Ehk pidanuksid kom-' muni$ti.d, kes vajmistasid ette otsuse projekti, olema SUSki kriitrnsemad ja enesekriitiusemad. Seni on pooled ATK. DlU' tei.komitee koosolekud klsiuenud Rein Aariku ja aianduse kiisimust. Vaja oleks inimese1 Jasta tood teha. VOi... KAMAZid PEA VAD SOITMA KAMAZ on ilus ja suur auto, aga kas ta just p6iiumebele koige paremini sobib, on kahtlane. Siiski on ta iib viibestest diiaelkdtusel tootavatest autodest ja selli.sena Gn ta meie bmsiinivaesel ajal p5uumajanduses asendamatu. Harju rajooni majandeil ongi neid Jrokku 120 ringis, Mis lligub, see ktilub, ku!uvad KAMAZidki ning vajavad aeg-ajalt tebnilist hooldamist ja remonti. Kuna ma.jandeil ei ole otstarbekas oma paari masina teenindamiseks eri too- - kodasid ja spetsialiste illeval pidada, tegeleb nende teenindamlse ]a remondiga juba Ji.gi Deli aastat AVRE ehk -Harju EPl' ju\ll'eli asuv Autovedude _ ja Remondi Eksperimentaalbaas. Sam8 kaua piisivad ka Jahkhe!id teenint:!na ja teen!ndatava vahel. -~~~~~~ silfidlbtatala!e KAMAZide re tboddi -'dbeses :h\1\!itatuses', 166de ven~ ja too halvu -~ Neljil 'aasta - joo)rsul pole.auudetud bankida kiltuhptu::qpade remondi lteddi. kuigi ~tellest pidevalt PUuduat tuntabe.. Harju rajoolds ~. mitu stendi.oj.emas;' - ku1d })Ole vaevutud ~ liibiriikimilf! 12 nende. Uiiri~ lllirks voi ~ Satnuti oleks Wimalik mitmeid ~- millest puudust.tuntabe. 1llsta valmistad;i kokkule;jpehindad JmoperatlivideL Ka sella pole RDi tehtud. A VRE soudistab omakorda majandeid, et seal ei osata suurte masinatega" korralikult Umber kiia, juhtide- kvalifikataioon on madal ja oma vigade k6rvaldamise asemel siiiidistatakse teisi, Omaette kohal asuvad raskused, mille k6rvaldamine ei 9llltu 6ieti. kummastki. Masinad tulevad. -tehasest pooltoodetena ja vajavad enne ltiiikuandmiat fublisti kobe!ndamtst. Tallinna Autoremondi Katsetehases remonditakse kligukaste, kuid seda tehakse nil balvasti, et osa Iangeb kohe rlvist vilja. Samad sonad k.iiivad. Leedus remonditud mootorite kohta. Valmistajatebasest aaa~ pabatuj-ti varuosi, mis RaJ. oute mastnate kokkupanekul on tunnlatatud praagiks. Eks kabu siis nendega korralikku remonti teba! 12. mall tulid A VRE juhtkonna ja Harju rajooni kolbooslde-sovbooside (lutomajandite juhid taas kokku, et asjad selgemaks riikida.- luuigiu paiju, ltuicf.eteeksrtliikimi..,..t; 'tuddu3 ast -~U&el olevat. K6ige edasiviivam :00- te oli aee. et -AVRE direldor 'Ain Pnutgel 8ooritas rimondi kiijrijs' esflekerkivate probleemide korral koi;j;e tema.,oote JJ6l;nluda, mitte otaida abi kolmandate t.ikute ltaudu. Pa:raku et lruuinud aelgitust, mis siis ilt:ka&i on INDdinud kasutam,a kolaanda~ WOMe- abi. l.oomulikult lubati 'ka olulrorda paralidada. SUuremale osa-. 1e iilest&ltetud kiisimustele ei paistnud koo&oleku ~.usjd nain8it lahendust. Tead :tamad -aga Utlesid, et majandimeeste Pretensioonid. olid eelnevateet arvamusteavatdustest tunduvalt tagasihoidlikumad. Ju siis polnud motet asjatult suud pruukida.. Kas on v6imalik olukorda parandada? Piirast koosolekut direktoriga vesteldes selgus, et kui A VR.Es to6tab kokku Ule 200 PEETEB PIIR inimese, &lis KAMAZidega tegeleb 7-8 inimesest koosnev brigaad. Aastas S:nnab see brlgaad toodangut 174 tuhande rubla eest. Mllline on aga tiipne kasum KAMAZide remondi ja teenindamise eest, direktor Oelda ei osanud. Mingi viike kasum pidi silski olema. Senise arvestussfisteemi jargi moodetakse A VRE -~rogutulemusi kahjumiga, sest tootmiskasumile lisatakse osa EPT elamu-komntunaalmajanduse kahiumist, rni.s muudab nulliks kogu tootmistegevuse. Ja tegelikul.t ei olegi sellest midagi hullu, sest A VRE ef ule -Kas ei tuje just slit otstda mad,lakvajiimdrnse raaondl tap.j;jlihja? Parem WI balyem tookorraldua e1 muuda EPT allasutuse Uldises aeisus murt midagi,, milleka Ills ~ 8mine kisumajanduae sdsteem on lagunenud, uut, turumajaodust veei el ole. Seldsed ~ katsuvim! -. kuwaa vee peale JUda. Kust leida -llim veel aep. KAMAZide te uwjde piibenduda7 'Cks ma.jaoctimees arvas. et eca t'dne mida&1 muutu, kui lipaks.a\) 8elgeks,. mida A'l'K&a ter- _yiktma'«tev~. AVRE ebakindlust muren.-_ dab JeeA et Ain Prange} on ainult dlrektori kohulletiitja,. seda juba pool aastat. Kuigi majandite_ pootelf er kostnud tema vastu iihtegj paha a&;la~ on kohusetiitja suski IDldagi muud kui direktor. -. Lahttteks ilii siisld. mid& w ha KAMAZidega. JAtta nad seina liiirde paremaid aegu ootama, katsuda ajada liibi vanal kombel voi... moodustada niii.teks oma kooperatiivne remondi- ja hooldualroda? KAL&V TIJJU<

141.11 (171 NeljopleY.JS.-,_ 5 /ISRAEL KOKKUH0/0 JA SARAV MOIST US..., )1.... maade lrftl... lpe~--.. dapuiatab.&ebtn Jia.. 1'ad, lllis...... prep-p='ale 011 )Uaad Mel le ldjudrb ja ~ hlb. rr.l, n.n.eu.

5 (171 NeljopleY.JS.-,_ 5 /ISRAEL KOKKUH0/0 JA SARAV MOIST US..., )1.... maade lrftl... lpe~--.. dapuiatab.&ebtn Jia.. 1'ad, lllis prep-p='ale 011 )Uaad Mel le ldjudrb ja ~ hlb. rr.l, n.n.eu. Oil pajju. J-,te w..d. paljad.. )l:a... jud.ull, paraka... aende ajjetesae ildca eelarvaa LIP nbqiqvd ja ejid&iii...-. ef; llil IIIIa... olla b... ~tide ltekkubolilvus oa.)a timeac1a.. Soev saada iiepinld pbu IIBraeiW 'riilr b mbdmer vm.,.. LO LINNU JldUie, U. ldljlltl. RlleR...ue... ja'lilli....sfiit aai WimaUkuks tanu meie' Kultuurifondile. kes selle koos. Besti..Juudi.seJtajp 0~ Pool gruppi koosnes kultuurit'8hvut, pimumeepest.u peale minu veel Richard. ""Martinson Ranna aovboosist,' AntB.Xlisper TaUtnna niicubiinnuvabrikuat ja Do:.. riai Gavronski ~. cpandiveze-. ltalrst.nt meld kokku ohcl ltui8i meld lliiijeo. tatl turimligru,pib. ollme rahkem turhmue teed raja deleptsiooo,. esbdene t.ollde tervest NUukocucJe Uidust. II1Ja.e... tlldaniuet clgati...me. Meie sealoleku ajal _tihistatl pidulikult!israeli taasloomise 41. aastapieva. VOib ainult i...,., kui kaugele nii lfihikese ajap on j6utud aastal, kvi ORo otsu:.. sega juudi riik tetitt. elas shn vaid pool miljonit juuti. T-anase)ts on see arv tousnud 3,9 ~Ujonini. 'Oldse on Iisraelis t.lani,kke 4.5 miljonit. Territoorium,. kuhu koik peavad iira mahtuma, on koos vallutatud aladega 20 tuh.1t km 2, seega viiiksem kui pool Eestit. Ainult Iisrael on pikergune, pohjast IOunasse annali soita. Kill!... --JD _ t llhc' b 1ft M ai- loa1 c.jaa. mincit :lllladust seuest et tehtud. NUsutus on labendatud tlied.tambivabalt ja juudi!ll6lstua vuri&elt. KUl meil on 1ldtine teooria ja prajd:i.ka. et vibmutuaega tuleb Jmrraga anda Yibemalt 10 mm JJademeld.us seal saa ~ bajdcama' mlnimaabete Ja::Jcu.tega - tunlds 2 liitdt ft'tt tga ioolarya meetri peale. KIICU.a.teemi alueb on umba 6be ~ jlmedune toru. ads pannabe ridade va- bele m.ba. SeDe toru sees on viikesed avad. mille kaudu Yeli ltultuurldele tllgub. t tuknusutus t&aeteta toimiks, 8elleks on pfildude senras veepubast,...,med Tot'Udes8e suunatavas \>ees ei tobi olla Uht4!gi Hivatera. Vett on lisrae& vibe ja veel on kujla hind. Niisutuseks saadakae.eda poblliselt.fordani JOest. fihest jirvest ja seda putnbatakse kuni 3 km s{lgavustest puurkaevudest. Kasvatatakse maisi, pikakiulist uuuvilla ja teisi kultuure. Palju nieb ltsraelis apelsini-, sidruni.. ja &m aedu. koogiviljapfilde Jlilllld '"I :11' «<n ka suuri pglde, 18-ZObektarilili. 1\ohkem on neid Go1ani k&gustiku juures gedea on p5lde vibe ja ~ on rii..._ Stin on pgbutaejt lamba.- ja kitbelmrjamaad. Kar:iuaed on beduiinld,. kes on ~ Jresldronnap nil kokku kasvanud, et el n6ustu mitte midgl b.inna eest kiila linda - vatajad... Oil paikled,. Ter.wiljUas kariu:sed liiaavad oma Jlli,japeaJ,iae karjaga kogu aeg mlgades ringi. Eemalt vaadates on Jlliied pruwiid, elutud. Kits ja tam.. mas ap. oma rohuh"ble leiab. ehk 1200 dollarit. Sellest 18- Probenti aaab kibb~~:tzl llige rahas esmaste tarbevajad\iste Azenaut modustatakse ar- rabuldami b. (llejilnu Iliheb mutult. ADa 8000 q,_piima iihi!jlra...,.;... -_ sene eest ~i"' addvad. lebmad ~tabe maidab kihbtdz oma._ -~le iuba karjut rilja, kiib pidev tasu.ta _,.._...,,. ldiik _....._ bo~... ;. ~ auu.- _...,. na juurde kuuluva, riided. toivatsjcend.ast tuuakae USAst, Canadaat. Sabamaa Liitvaba- duained,. Iaateie hariduse, rugist. Kui tabad kiiret aren- transpordi, komandeeringud, gut. tuleb lrusk:ij. ka IOlvu ka vililmaaagkhid. On pu- tud ~ karja kiireminl vahe- edasi anmdada. meilgi tou:.vat.juba kolm-neli aastat taga- kommuuni ~ ja seni Bi riigiti, et Iisraeus saadakse plris edukalt. 4,aa nad Oil; ka 7000 kg lebma kohta.. Palju tnimese kallal murt tolld iett&!ati. eriti kui arvestada Jruuma Jdiimat ia migiat maastik- nud. Lapsigi kasvatatakse ku. Lehmi oll tollal 50 tuhan- komm.uuni vaimus, viiga noode ringis. NilOd kas vtn ira re1t bakatakae eiama vanemausu oma llilmi $. kwvu! test ezaldi. Jrednn!ne pijmatootj ng lebma kohta oli mullu 9200 lrg ja leb- Ei maksa arvata, et ainult mi pole mttte vihemaks jii- kommuunidest. maa Iroosnebki. nud. vald nende arv on 120 tuhandeni kasvanud. See 011 On b. eraomandust ja sene tu- Iisraeli fenomen t&rta kor- U..id pooldajaid. raga nil Iehmade arvu kul ka piimafooclangut. Ku aalie Jlllle. lids... tap- T&ri. nii suure valjaulpslga 1ltld DaraeiDe ali kiln arealebm. tahab b palju j6usoota, vibemalt 50 prouenti. kogu CU.'l a06daat. cpiiildllin 8l!lla aei&uaele Karl on 1iiesti baruldane... jouda kaik ueed JJAend. Jllil. da tarja -sa1 ka naba. Si5nn1-.a~/ o11me. KfWeln Ddlt enkumajandua melle midacl -uut dijt. mil Gil ldiiee robbm ei paklnmwl Kuna Jdlima _. kuum ja lnllv, aaab fanld.t 11-.Wta l,...;.di slrav lootshi puhta jalaga.. tua. iri ja ettevfttlikkua WI I,ihemeU; tutvusijde Jin!IU- rikkad rahvusjraalll sed i1je: l:asw:attme&l VM1d" 4 "* tau,. ma Dma, kes blibtl Jmkku et TNLVa ja BanDa ~ tebtav on II!IN!Dmata.,...,.. botavad Ja GIDll J'1111:1 bldlebloilertte bav ' ""ne. Apml.: ma.ta toet.a.d. Aruteludest De ja tmtlemide klib Iilraelll tul1 vilja., -- WIIJap k6ik ~...,. lad. mell.. Ertnevus kokku.. Oil vaid IAibeties tarbijaga. ()st.. Ja ei pea ostma korraga terve1 Elan1ke arvu tormiune kasv kana. x:e. umastab Jelsa. kes on JraMJ...t.a tdonud Iiarae- koiba. llel sabaotaa - kadad Gil tillrp:iclabmi ja lceaastl pa-- lde t&laeid ' probleeme, aeda kitud. hind v..,vd dirt&- euam. et iuute on kok:jru tul..._ Lil:*...,.I.._ palja nud. 8Zlt maatt. kusjuures ip Ja BmmJihasl II 'alrp Juca. fib m1 kaae toonud ka Mile n.aeu. tubit:abe... Obe elauiku. 1lohta me 40 ka Uha. mu. oma~ Kuid prvbleemipooi aej1est on UnmtlJha deat OQ tile saadud tinu etted'alju on kommuune. mts vitjikkuaele ja tarkuaele. Elu ao IisraeUs edqi liinud.» lllia a.. saab, lldlelt aiuijubt neode keeles k6lab kibbutz. Obea aellises kjhdme ka meie, d.abirliaklmised olid noorte plris. pohjapiiri Ores.. Kommuunls toiitab lfgi 3110 inimast, Umbes 1.5 noort aastas Wilts spetsialistide vahetamise asjus.., seda loeti optimaal ks suuruaeka. Vastavalt asukobale ja kl1a lisraelis sealset tookorraldust Iaoduslilrele i.seirasustej.e totmub ~ Tegel-. korda &iin. Uhis!irmadest ja vaatamas. Nemad'oma da.kse seuea. :mia on tuiu.sam. Tehnika on JJ~ihf]iselt USA pi. ritolu _Ja :maalhxl;liboaemej. Kommuuni Ju.litlminl! kiib v6bdalllrult demokraatllltult, valitud on smkmehne sekretariaat. Perekonna kf'skmine kuusi&betulek on 2400 seeklit kaubavahetusest on vara riiii. ldda. peaiegi on mei.l vii.be da, mis neid huvitada Wiks ja tnida nad Jihemalt kii.tte ei...

--~ Nr. lt (87) Helfaplev, ]5.,.; 1989' m3. maade Maabilansi arvude pohjal OQ praegusest Eestimaa pindalast (4 521500 iha) metsamaad 1 922.100 ha, ehk 42,5%. Sellest on moi.

s lta IME agraarprog. rammi )mondlrontseptsioon, taotledes kujunenud nurtsasuse siilitamist Olmloogi.

6 --~ Nr. lt (87) Helfaplev, ]5.,.; 1989' m3. maade Maabilansi arvude pohjal OQ praegusest Eestimaa pindalast ( iha) metsamaad ha, ehk 42,5%. Sellest on moi.stetavalt IOviosa metsaga kaetud, s.o puistute all ha, mis '' moodustab vabarligi pindalast~40,i %-. Viimane arv ongi meie metsasuse niitajana illdlevinud. Taolist metsasust peab Oigek.s lta IME agraarprog. rammi )mondlrontseptsioon, taotledes kujunenud nurtsasuse siilitamist Olmloogi.}is-majaDdua)ikest seisukohtadest lihtudes: -Maabllansist Ieiame veel iibe -arvu ~ ebk 4,4% vabarii.gi pindalast on puit- ja poosastaimestikuga alad. Neid maid Pulstutele Hites saaksime Eestlmaa metslisuseks jtiba 44,5%. Need v6- sad on aga pohjustanud' moneti eksiarvamusi. ArvatakBe (vt ML &. aprillist 1989 ckui :saomaniku majapidamise korraldam~ks oli see hiidatarvilik, kui mets oli raievanuses v01 tema edaspidine JBial-, olnuks kahjulik. JMJKJIJE hoidmine ~as meie tulevases metsa -- seaduses voi taludele antud kasutamise eeskirjades samalaadsed piirangud met- sade kasutamiseks saavad kehtestatud, on vara Oelda. O'ks on kinde!, et ka talumetsade majandamisel peavad TALULE TALU METS! seda Wsa ees ei oleks... ), et sellel maalahmakal kasvav taimestik paberite j.iirgi ja tegellkkuses moodustabki Uhe osa i!lalm.iirgitud 40,1 %st metsarriaast. Nii see pole. Looduses on arvatavasti raske vaihet teha. missugune vosa v6i metsatukk on see Oige metsamaa ja missugune puit- ja poosastaimestikuga ala. Ja.ii.b ainult konstateerida, et 4,4% meie Eestimaa maastikust on ihooldamata seisundis, Oigemini ralsus. Need on enamasti kunagiste Eesti talude karja- ja heinamaad, ka pijllulapid ja sooservad. 40 aastat on teinud sellest maakeeli alav.ii.iirtusliku vosa. Oks osa taolisi maid on aegapidi joudnud l.iibi kolhooside-sovhooside maade iimberjaotamise riikliku metsafondi koosseisu, et neid seal intensiivsema majandamisega kujundada v.ii.iirtuslikumaks metsaks. MQnede maatiikkide suhtes on tehtud taotlusi tagastada nad pijllumaade koosseisu - puidu hankimiseks. Statistika jirgi. oli a poi.iumajantjusloenduse andmeil Eesti taludest ( talu) 33%1 ka metsa. MOeldud on polis- eihk kadastrimetsa. Kokku ha ehk 5,2% Mtiti W,lude iildpindalast. Lisaks oli, nagu ni.ifidki, eraldi arvel ha heina- ja karjametsa Ding ha peamiselt lepikuid ehk v&ametsa. Seega oli talus keskmiselt pijl:ismet:sa 1,35-. ha. Koos heina.:., karja- ja vi'isametsaga aga tinglikult 5,2 ha. Sama loenduse jlirgi oli kes.kmiseks- talu suuruseks 2.3 ha, Arvestati, et sellise talu jaoks on kullalt 2-3 ha-st metsp.st. kui selle koosseisus on nii vanu kui noori puis -tuid aasta Metsaseaduse _iiirgi v6is tolleaegne metsahoiukomitee Iubada "Uhekor kehtima normatiivid ja eeskirjad nagu ri.i.gi-, kolhoosija sovhoosimetsadeski. Talude oma mets on vajalik. Mitte iiksnes toasoojaks voi karjakoogi tarvi.s. Karjakoplid, koogi.vilja- ja marjaa-iad n!ng 6ued n6uavad teibaid, latte ja poste. Talus pole midagi. peale hakata, kui seal puudub Iauajupp vilja- voi kartuli.salve tegemiseks, loomaaediku ja seakiina valmistamiseks. Kuigipalju peaks oma metsast ka saepalke saama. Kui talu rajatakse boonetest tfibjale maaie ja dlitada tuleb elamu ja k6rvalhooned, on nibtavasti k6l.ge otstarbekam eraldada talumeihele otse valmi.spa]ke metsaturustusest. See loob kiire ebitamise voimaluse ja vildib liigse too jalalt melba raiumise n.ol Pealegi el ole tiheski puistus palgid pilsti kui plliatsid, vaid raga kuni 50 ba suurusega era~des raiuda kuni 1/4 metsa puutagav:arast, kui mettmamasti, soltuvalt parasjagu raielangi asukohast, tuleb raiuda lisaks palkidele mitte _vajalikku peenemat metsa ja lehtpuid. Puidu ostuks peaks j.iitkuma raha lubatud pangalaenust. Asi nouab valitsuse poolt praeguste puiduressursside otsustavat iimberjagamist, kuigi esialgu voib-olla rnitte eritl suurtes kogustes. ""_ Seega tuleks tathdele t.iihtajatuks kasutamiseks metsa eraldada eesk.iitt endistest talumetsadest ja liialdamata suuruses. NOuavad ju ka tule Vased talumetsad hooldus- ja taastamistoid. I..oota, et metsast voib saada h6lptulu, on ekslik. Seda ei soodusta juba praegune lhinnapoliitika. Pealegi on metsatoo veel riingem pollutoost. Looduskaitse ja Metsama.ianduse Komitee on j6udnud seisukoo.ale, et rii.gimetsafondi maadel tuleb taastada ja vajaduse korral asutada uusi metsavahtide, metsnike, alaliste metsatooliste ja ka teiste metsatootajate pal.gatalusid Meenutame, et peale 1949_ a sundkollektiviseerimist asuti armutult aasta Metsaseadusega riigimetsateenistujaile neile metsateenistuses olemise ajaks lubatud maade kasutamise i'iigust.iira votma ja nende maid eraldama- nii kolhooskle-sovhooside kiilge kui ka otse metsastamiseks.. Kui praegus~ rohkem kui 2200 mets;j.vabist-metsnikust pooledki asuks. palgatalus maid harima ja loomi kasvatama (viimast paljud ka teevad), oleks toidulisa meie rahvale.iiraarvamata suur, Vastava seaduse eelnou koostamine on ki:iimas ja Ioodetava.sti valitsus toetab seda. FELIKS NOMMSALU, ENSV Looduskaitsekomitee esh:nebe I asetiitja Kilmned sojas hukkunud eestlaste, venelaste, grusiinlaste ja abha side nimed on -raiutud mustale marmortahvlile. A.ga k6rval on mllestusklvi, mis tihistab too aashl moiidumist Sule 1 kiila rejamisesf A.bhHslas. TASSi toto Kui kedagi ei ole unustatud Rohkem kui aasta on moodunud ajast. mil «Maalehes l).ii teavet 856. t:oopataljoni kohde abll sain killlaltki olulist gi allakirjutanu sulest ilmavai.gust toopataljoni meeste _ Mitmes kirjas teatati, et iilh.t ta. kus teenis ka minu i.sa. raskele saatusele piihendatij.d Ust-Pinegast viil:juvat teed lugu. Slunal. teemaj. on seejlirel mitmel korral ltirjutatud maani Eesti teeks. Selle aluse kutsutakse rahvasuus siia «Rabva BiileP, rajoonilehtedes jm. Senlloettitest k6ige m~ joul Iabidate, ltiisi rajasid lhl aasta s6giaej. oma roomustavam oli Vinni mehe kiirude ja Uksikute hobuveokite abll noored eesti_ mehed. August Kondoja oma («RH ), kus anti teada, et Tee Uldpi1dtus oli ligi 180 km. Rakvere rajooni sojaveteranide eezotviiotaillsel alustati tmmise~. tixipataljone? Kui palju. Kui pa]ju oli. se11e tee rajapataljoni~ milestuste kogumist ja et juuju saab nud ka poolakaid jt rabvus eestlasi? Veel ei tea. Seal ol ltakver~ mall 1eob &OOpaialjonJdes olnute. ~ek. J4iks rajati see tee? Kellele test mebi. Koosbhtd OD aajreet ja ooclatakae lpsupbi: bdot; MGpMaldu, kui mitte tuhandeid kordi ou seda vaja? Nil kiisisid sajoais olaud meebte saatuse I.iibimirjad, porised ja kiilmetavad toopataljoni mebed kobta aadreaij. zenos ltak aasta siigisel. Nelle tundus, et teevad mottetut tood. K.obalikud vasta.si.d mulle, et sellel teel v6is olla ainult soialine otstarve, juhuks kui rinne joudnuks sinpamaale. P6liselanikud kasutasid liikumiseks peamiselt Pinega joge. NUU.dseks on osa sellest teest taas metsa kasvanud, osale tegid sapoorid hiljem. juba tna vere rajood., VlnDI alev:tk," August Kondoja. Leian, et Rakvere rajoonj veteranide a.igatust peaksld toettama. kiilkide rajoodide toa- ja. &ijaveteranide nllalr.o«ud. Selles v6iksid osaleda ka kodu-uurimisega tegelevad. inin1esed (pensionirid, kooli6pilased. jt). On ju k6ik toopataljonis viibinud, eriti aga seal surnud, samuti stalinismi ohvrid. Kirjutades toopataljoni meeste elust, lootsin aktiivsele vastukajale, et siis Uhisel n6ul ja joul midagi ette v6tta. POOrdusin ka Arhangelski ob Iastilehe vahendusel Verbnjaja-Toima ja Holmogori rajoonilehe poole. Algul mind ei mi'iistetud, kuid piirast selgitust ilmus molemas rajoonilehes siiski li.ihike teade ja mulle kidutas kummastki rajoonist pool tosinat inimest. Nen- KOKKUTULEK sinate ji'iul korraliku tannni peale, mis 80ndatel aastatel kaeti mustkattega. MOnda 16iku kasutatakse Praegugi tavalise l'll.ullateena. tlhel minu kirjasi'ibral Onnestus.oma rajooni si'ijakomissariaadis kohalike sojaveteranide saatust uurides maha kirju~a~. kaks e;f!stlastest toopataljoni _ mei(l~ rtimeikirja. Need olid koostatud_ aas~ ta kevadel. kui mehi saadeti Uuralite taiha Eesti v.iieosade fonneerimispaika. See Ieilf viib v.iigisi m6ttele, et Artlangelski oblasti rajoonides (Holmogori, Pinega, Verhnjaja Toima jt) sojakomissariaatides on varjul rohkemgi meie meeste rasket saatust kajastavaid materjale. Soovitasin kohaliku ajalehetoimetusel tungtda nende arhiivide saladustesse, kuid nei Ie vastati eitavalt. 1~ aasta kurbade siindmuste 50. aastapiiev pole enam -kaugel. Loota, et ainult toopa~joni meeste midestuste varal suudame vidja selgitada koga sene trago&lia, oleks palju tahta, Ajaloolased on Iubanud toopataljonide meeste saatust uurima hakata. Kuid miks oil k6rvaltvaatajaks j!uinud tooja &Ojaveteranide noukogu? Kuulub ju selle }uhtkonda hulk teenekaid ja korges aukraadis s6javeterane, kellel peaks piisavalt kogem~i olema, kuidas p.ii.iiseda armee arhiividesse. Kas ka vabariiklik sojakomissariaat kui aasta sojakomissa.riaadi 6igusj.iirglane ei pcaks osa v6tma toopataljoni meeste kurva saatuse selgitamisest ja nende suutult hukkunute malestuse jii.iidvustamisest? Arvan, et peaks. Milts pole seda tehtud? Aeg n6uab tegustd. Tuhandete (>W ) 1:60pataljOnides lbukkunud noorte eesti. meeste kurb saatus nouab seda. Sedil. peame tegema meie, eestimaalased. ENN ESKfr U. juunil t.ell i_7.00 toimub Tahkuranna koollmajas endiste poliitvangide Steplagi {Kengiiri) veteranide kokkutujek 16kketule iires. Toimub kill veteranide iihingu lipu 6nnistamine ja Ohingu p6flilr:irja kinnhamine. Ootame kohtumisele k6iki endisi Steplagi asukaid fa nende perekonna liikmeid, keda samutl vlntsutatl mooda Siberit. Meld seob iihine saatus. Ootame k61kl, kes meid solldaarsusest toetasid teistes laagritfi:s. Laagri kohale helsatakse taas must lipp punase rlstlga - cmeid varitseb bldaoht». KihutuskOnesid ei peeta, mlilestime koos lange_npld~ Kusa v6tfa telgid Ja magamiskotid. Halve.ilm/.1 puhul 'lelame, ka ulll iill varju.. Meid ei varustata. -V6tame kaasa lelvakotid! Veteranide Ohin_gu asutava kogu Juhatus.Tallinn Peapostkontor p/k 3436 teave: Keila, Koidu 50:..-'1, KeUer, En del tel.f 57.f.f, t Tallinn. Plirnus, Leo Sipelgas, H~rJu t7 A, Juhan Lumiste, tel tooi Tallinnas, Gunnart Jetsmann, Mooni tos-.fb. loe labi la ANNA SOBRALE EDASII.

ulf; sus ka oma anramwtl vilja title -. Et kilk ldrjad lehie et..._ galjlld anuaaneavai.._.... Ira n.tein) a..ua.e..-c -..aa.. vua. ~ vokime:... saacu. eriaevate vaadete bd.djad. Lp cmaalebe rabvu!

7 Mr. 11 (171. MeiJaplev, 15. malltll ' KAS KODANIKE KOMITEEDEGA VOIILMA Mida arvavad lugejad. Ea..a...&.ai.Qaaabtb pldava 8arald TillemaJllli. ja Ra.hvarlnde tlhe ltidrl, NSV Uidu t1lemn6ukoru saadiku Marju Laurilltint avallk ldrjavahetus mete lebl!lf (vt ML nr U, IS ja_.1.1) - kuiaonud idbnesi kaa a mmj._.., ja loom.uiilr.ulf; sus ka oma anramwtl vilja title -. Et kilk ldrjad lehie et..._ galjlld anuaaneavai.._.... Ira n.tein) a..ua.e..-c -..aa.. vua. ~ vokime:... saacu. eriaevate vaadete bd.djad. Lp cmaalebe rabvu! Tiname teid, et te (ometi kord!) s&lndasite avaldada u jaliku artikli, mis puudutab meie koige tllhtsamat - Eesti tuh!!orildm.rust nli mmleme ka meie" - paljud vabel otevad noored eestlaaed, kes me el kuulu Qhegt Uikumise koosseisu. Ei tohi praegu votta vastu mingit Eesti NSV kodakondsust, tuleb taastada Eesti va- bariik:! Tahame oma riiki, me ei armas.ta jagada oma kodu, me tabame, et me kodu oleks meie ldndlus. Tabame Eesti kongre.ssi ja initmeparteisiisteemi. Tahame oma kodu! Oleme nisus. nii palju aastaid kui vaja, elama kitsalt ja veeigi viletsamalt "(materiaalses rmttes) kui pr.aegu, kui ainult saaks OMA EESTI! KOike seda tabaksime edasi Oelda ka Marju Laui'istinile! Tinades ld.itme ooore pmlinna pere nimel L. SAKKOS LP. hirra Harald Tlllemann! Teadmata Teie sotsiaal.set seisundit ja Uhiskondlikku positsiooni meie Uhiskonnas, peab Utlema, et Te ei ole teadlik meie reakodanike tegelikust olukorras\ ja Uldse elust ~ilqaal VOibolla aga olete vlj.~tjane, sellisel juhul voib kuidagi Teie motteid moi.sta. Te niiete Eestimaal suveriianse rahvusriigi taastamist Eesti Kongressi (Rabvuskongressi) otsuate alusel, ku:s kodanikud valivad uue parlamendi. Eelnevalt tuleb muidugi kehtestada Eestimaal kodakondsus, Ui.btudes kindlalt rahvusest. Kes koll kehtestab meil Eestimaal kodakondsuse Teie poolt pakutud printsiipidel? Julgen viiita, et Te olete utopist! ENSV UlemnOukogu ja rahvakohtud on ju meie endi poolt valitud, anes isja valisime ise Otn<J.d saadikud NSVL UJ.emnOukogusse ja seda oleme teinud kehtiva valimisseaduse pijhjal Eelnevat kebtetuks tunnistada pole mitte mingisugust alust. Seepiira:>t on ka kodanike komiteede moodustamine Ule Eestiihaa ebareaalne. Oletagem hiipoteetiliselt, et organiseeruvad kodanike komi,teed, kuid Eesti Kongressini ei jouta. sest sellel ptotsessil ei!asta viiljud<j. kontrolli alt. Ja kordub Karabahhia 1988 voi Gr1,1usia praegused siindmu- ""' Loot&' t8iineriikide viii 'ORO toetusele on naiivne. On olemas ju rahvusvahelised lepped pirast II maailmasoda v!ilja kujunenud piiride kohta ja \ii.aneriigid ei soovigi suhete teravd<j.mist NSV Liiduga, Kolme Liiiinemere-liiirse pi$irl'igi pi-rast seada maailm uuesti viitsuukuga pommi otsa. ~lline perspektilv ei meelita Uiinemaailma. AutoiUili.JtlBJ J'OON.&S Virust csoltumatu:o Harald Tillemanni ca valik kiri pi5liim5ttelistes kiisimustes Marju Lau~ ristiililp on Eestis eestlaste ja muulaste vabeliat rabvuslikku vaenu 6butav artlkkel Demagooaibedes: ceesti territooriumil tuleb taastada rahvusriik eesti rahva vaba tabteavalduse alusel, tanase tahteavalduse alusel:o - sellega eeldab autor tiinases Eestis elava 0,6 milioni muulase i!iigusetust inimestena osaleda sellise ot suse tegemisel. Praktiliselt tlihendaks H. Tillemanni rahvusrii.gi taastami.se teostamine Eestis tina elava 0,9 mjljoni eestlase tahteavalduse alusel ni!iuet kiiiiditada Eest1st venemaale pool miljonit inimest. H. T. seda loomulikult ei kirjuta, sest siis poleks artikkel Umunud. Paraku eeldab H. T. idee teostus just Eestis muulastest labtisaamist. selle eelduseta olelcs H. T. arttkkel alusetu lora. Tinase elu reaalsused Eestis on: 1. EKP aktaiate kurss Iangeb pidevalt; parteidistsipliini moiste ei aja enam naermagi. 2. Majanduse seisukord halveneb sonategijate klira kove _nedes. Tegeliku too tegijatele puudup: nn IME kontseptsioonis peatiikk ~Stiimulid:o. Ebameeldiv, kuid faktid! BV1 800 Esimesel pilgul nti.ib. et hiirra H. Tillemanni ja proua M. Lauristini vaadetes suuri pohimi!ittelisi erinevusl polegi voi, nagu Lauristin iitleb: «Olen paljude Teie m5tetega tiiielikult piiri... tiiiesti nous ka senega, et eesti rahva rahne toppu tegema meie suveriinsusele, meie rahvusriigile. Eesti Vabariik eksisteerib de jure ka praegu, seevastu niisugune moodustis nagu Eesti NSV juriidiliselt ei eksisteeri ega pole kunagi eksisteerinud. Lauristini artiklist ji:ireldub et ka tema on sellel seisu~hal, sest miks muidu riiglb ta uue rahvusrii.gi loamise vajadusest. -Aga kas on siiski niisugust vajadust? Siin tekib uus kilsimus: miks lucia uus rahvusriik, kui meil rahvusriik on juba 'l'l aastat olemas. Missugused oleksid selle uue rahvusriigi juriidilised tag_ajirjed? Ise kilsin, ise vastan. Uks voimalik tagajiirg on, et Moskva saab siis teha Ameerika Uhendriikidele ja teistele Iiineriikidele ettepaneku loobuda Eesti Vabariigi diplomaatilisest tunnustamisest. VOibolla see ongt uue rabvusriigi Ioomise eesmti.rk. Lauristin kirjeldab, missugune on see tee, mis viib uuele rahvusriigile (seda -teed Dimetab ta narlamentaarseks). Olevat vaja arendada ja laiend<j. da seniseid autonoomseid Oigusi (s. t saada minglsugune uutonoomia _ i:mpeerluml koosseisua), votta vastu demokraat- vuslikele huvidele ~b koige ldndlajha't kaitset pakkuda ainult ornariikluse taastamine eesti rahva vaba tabteav~lduse alusel.:. Selle iibe lause pubul tekib kaks kiisii:nust: 1) mida m6eldakse omariikluse taastamise all ja 2) kuidas leiab aset eesti rahva vaba tahteavaldus. Et omariildus sai meu alguse 24. veebruaru una. a., siis,saame antud juhul otmriikluse taastamise all mi!iista ainult Eesti Vabariigi taastamist de facto. De jure ei ole- -Eesti Vabariik kunagi lakanud olemast ehk teiste sonadega, Eesti omariiklus, Eesti suveriinsus ei ole li!ippenud. N6ukogude Liit rikkus rabvusvahelist i!iigust, ent OigusrikkuMine ei ole suutelilik valiril-issecldus, valida uus ENSV UlemnOuk:Ogu, miuel. vaatu vmta ENSV referendumiseadus. Edasi selgub, et koige sell(! sihiks ongi enesemaiiramise referendum. Referel;ldum on rahvakfisitlus. En millranii.se reterendum oleks siis kusimuses, kas eesti rabvas' soovib suveriuinsust voi mitte. Me teame ilma kiisimatagi, et ta seda soovib. Kui see soov oleks formaalselt kindlaks tehtud, siis vw.b ta aluseks -saada uuele suverwinsuse deklaratsioonile, lisaks aellele, mis '16. novembril 1988 iuba vastu voeti. 16. novembri dek Iaratsioon on praegu ainult paberil ja ka temale jirgnevad deklaratsiooftid voivad jliiida ainult deklaratsioonid..,. et ;;P;;-~;: asutav Kogu oleks narem. Aga kui selleijt ei tule lllid8&i vllja? Siis v6ika J'.esti ~ teda asendada, nii nagu 191'1. aastal Eesti Maapli.ev tii.itis asutava kogu fwtktsioone. Kuigi Eesti Maapli.ev sattus paratamatult ja kiiresti vastuollu olemasoleva Wimusfisteemjga, viis ---dla tema tee silski tseseisvuaele. See ei olnud liidulepingu tee. HEINO OTSMAA, advvkaat, allf~volinik Pollitika olevat VOimaluste kunst. Nagu iga kunst, Moab ka pollitika inimeselt, kes sellega tegeleb, teatud voimeid. Armeenias ja Gruusias on tankid timivail. Ka meie interlased -on seda tgatsenud. Minu meelest tanu Marju Lauristinile ja Rabvarindele oleme saavutanud suurt poliitilist tunnustust edtimeelsete Jnimeste hu)gas, nil meil kui viilismaal, ilma suuremate vabe- juhtumlsteta moodunud aasta jooksul~ Lubage kiisida. mida on slis selle aastaga lira teinud soltumatud ees.ti rahva autorfteedi tostmiseks maailma siln:;us. Leian, ~ RAMi _poistekoor on l)s.lju rohkem ira teinud. SattumatuSe vastu ei ole ju kellelgi rnidagi. Paljud arengumaad- on soitumatuse saavutanud. Teed sene juurde aga On: olnud erinevad. Minu isa, kes vi!ittis osa Vabaduss6jast, naeris Iuuletuse file: ckaunis on surra; kui oled veel noor...:o Kui kuuten meie.wmusiaste jutte, iuleb see lu~letus mulle -ikka meelde. Oieme Uiga viiike rahvas, et jouga midagi saavutada. Ainult kaine pouitilise tarirusega Wime midagi saavutada. MOOdunud valiniised,.. -riiitasid. kellele kuulub rahv&. uilaldus. Usun kainelt motlevaisse poliitilruisse. Arvan, et ruihtavasti on ka aarmuslikke liikumisl vaja. See altab --- meie edumeielsetel poijitillstel j6ududel konsolideli!ruda. FEUKSM 0 OB, VAAT MILL/HE. POMM Tu/ekahju pahjilsed teada l&dd tagasi, 18. mai iibtul 1ekkis tulekahju _Vm-dl 5. ftsklmolis, 1tus- paraqati oli alauud 'killa.s olnud Soomekoolilaste,.kontserl Riigitakse, et oli pandud pomm., rh Ptakse isegi ohvritest. r.ii&i- _takse.. Kuidu oli a8 I 3!ilmll,..._ ~e~~~- pe' -? iumijr.. ajlll JliDallll rilliluld Viljuldl Idle Iseseisvuse taaatarnjpks piisa deklaratsioonidest. vaid asja peab enda kbie ' 6tma rabva poolt valitav uua. tiieline ja taievoliline...:.. gan - Eestl Ta asutav Kocu.. e&lhdi osakonnajuhatajal See Wtaks vutu uue Eestl'- Aime KiviBtiku1. Tema all Vabariigi pi!ibiseaduse la kuulutaks viilja uue Eesti sojav.li.e cvitjlllldi 5.,, "'-'M o1i soomlastele t6jgilla.. - loomise. Jlimld IIIMalal _... ana sop Tiliesti v6ib noustuda ~... 4twt Potvoo8t kaks muurislidl rii:lil!8a. et... _..., ja 6. klassi -ipilut ja 10 Opetajat. 'Elati lbli 1gdenile... T!ftd ja llodudes. AraaOklneelaeJe Obtule ~ awdhdntee. ~-- lrella kuueks oli lawandatud soome koolilaste kontsert. llfu1dugl,... Taas- Jriili- Teise laulu ~al 5eldi. et ltotidoris on sultsu. POles lklassiruom,!kus. olid Soome poiste vabetu&riided ja asjad. Klaui sisustus, samuti IP(>iste kraam suuremalt jaolt ttavis. Poisid piris paljaks siiski ei.jiiiinud, enamik asju oli neil meie-opilaste kodudes. Lastega midagi ei Juhtunud, ka tull ei lliinud mu'jale. Oldi hiimmastunud,. et tuli nli kii-rert:i ~. Kobe tekkisid mitmed verbioonid: pommipanek, vargus,_ tahtli'k sfiiitamine jne. Klassitoa uksi polnud ~. joutud lukustada. kwla osa, ~psi ali iisja edasi- tagasi' llikunud, oli -just alanud kotltsert., Klassi almad utksid katki uli:se avamisel. tekjdnud JMklainest; ikui mindi omal tiel_ kustutama. Va.rgusele riilib vastu 'ka asjaolu, et hiljem lieiti- polenud vahetusriided.ja raba. TuU ou a.iguse saanud 1agumille pi:dgi pealt alma juurest, seep Oli k.ri ele-ktriiutiis- vilisbrtud. Nil vih : te!isiti. - _ia(illjus }iii moistatuslibb. ataslati uurimis't. MB.JUS ON TEADA Midagi fudoomulikku slin muidugi oua- ei saam"' Ometi ]iiiib sqeli Mllj+l pdtkudel pijbjus l!ejdmata Tuli llustutab tihti jlljed. u~ad ei lela Oiget niidioisl Seekord pli&ses ausus Widule, kuigi voinuks ka...., Vahetult lehe ilmumise eel teatas.aime Kivistiki.- Helistasid Opeta.]ad Soornest. Nad olid poisid, pib:ku votnud ning nood olid illestunnistanud, et olid. ~iruumis natuke loket teinull'. Oli,d aerosooli lauale pihustanud,. -p(ilema pannud ja siisiirakustutanud. Ju oli estnema minnes li.kll:i kil.re hakanud ning tuli jiii kuskile peitu. Aerosoolid, tuleohtlikud nagu nad on, kii.rendasid ka, tule levikut. Poisikeste temp, aga ausus maksab ka midagi.:o REIN RAUDVEBE'. _j

8 7 LOODUSLIKUD' VAETISED L/LLELAADALE MOELDES Laat oli njb1rem. aia.ndus- kui lillelaat. Ll1li oli tuoduvalt vi.. hem ~ k66givilju ja puid-p6i'ibaid. ~ti- ja bplataimemiliijaji oli aega ipvleda ja teisi utadistada,_. ElulODpde ja teiste l!aanide mtiojail oji I!Simise Ia dapieva &.tub osa aorte juba obas. Okaspuid jitkus,. nil hulga lrui. vahku J!1001esL Sarna bjnnqa vois lllulda ni.i 20 em kui ka 50 em ~ IBtilru,. Kiiresti IIlli otsa m as!jcatabnede Jmonm. ilu,...test hakkas telki iile!l _paftema ja teijle a(iit;is lid 11m. kau8uidl UT,t.. b:lormat 'kioma. Eebniae1 Ia8dai ~!d ~ teist p8eva roos:imiiiijad lroju W mid' umbes 1000 tublaga, maa.ikataimemiiqja Dga, toogivilja taimemoiifad. ~blaga, pusikute mililja 'looga, viljapuu -~~.TiUl~u.:r-..:il~- oma... kassa 5tunnise miifigi j:iirel olevat lnit- -~ ~~. J'IU.bla. thivilun."d li.igutustega ailoldmlliijad iitle8id endid esmakordselt vlilju olevat. ega oska ilimatagi. missugune voib kassa tulia. (Andmed pirinevad nende endi suust.). KES SOOVIBr SEE PROOVIB - I j& nteaeedlnll I dctnrtriu- 11-1% nru- jlmedateb ja tugevateb iudc suudavad kasvatada wuri mucuiaid. kuda ka:rt1&j. on sellide taim. mi& vajab oma idanemiaeb ja arenemiaeksvana kartulr toiduvaru mullaa vaid niikaua. kuni auudab ajada juured mulda ja idu mullast vilja pi.ikesevalgustja -axrlust saama.. U5lguna mahapa,ndud kartul annabselle ajaga endut jiiigitult koik tugeyate varte kasvatamiaeb. lruid terves kartulis jiib toitu veel paljude kirataemajaivate varte viljaaja- -Lisatiiiina tuleb kartuli Uiikudena mahapanekul seemnemugulad l6ikudeks tiikeldada.. Seda to6cl vmb ka kuni nii. dalapievad varem ira teha. SU. tahenevad 16ilteptnnad Obu ldies. Vaetiseks olen kasutanud vaid sonni.kut. Omalt poolt lisan veel. et taadi kuvatatud kartulid polnucl lrun.agi sinised ega seest tilbjad... ~ BODC:lnlr MulnsWikaltae SeltaUe. ~--. Iauba ni-tup "'= ~ IU"'II' Yiljandi v~tlil"" -,-, !~l"jl_'tu!l Sealih& Iaiaaliha.. oo -oo r'lliu.k\11_1" "-""--,(tt) P.1~, '!? 0.-:1,:>.,,.., >, ~ Oo55 o.ro 0~60 o.56 0.<>0,_,. '-00,_oo 0~50 Yklll<e kapbi!i"; '-"",_,., 1.1)0- -1_.00 '-"" 1.po,,_oo '-"' ' "' ,'>0 o.oo 0-7<> '-"",,oo KaaU..k~ 0.'>0 0,80 S:ibul -oo -oo 2.00 '-"" ~00 --,_,.,_,.,_,.,_,.,_,.,_, '-00 ' ,l::oooo 'oo -5.00,~ _l;l_ibl,!l.aphllfl'jeli- -oo 'f OI? ').00?._op... oo 1.. ~- _,> ~00- -.lii'ifl].~ ,00-50? ' ~ ) 8~ ::'-.00 w.oo Seller~ pet 'rfe >0-00 s.oo 'l'i1l ' "' s.oo Yiirsk:.., 1tur1< ,_, ,. -oo 4, oo 3 50 '-50 l!abarber '-50 '-"' o.w,_,. _, Salat 4.00 ~ , " RU ' j KonJunktuuriinatituut

9 Fl 1 ' Hr. lt 1871e Meljoplev,lS.-t OObANpelltb. --. Kiilm 1118i Jo -. jl.n tliclob teldfid Jo... KODUOU Talu suuruseks on ba. sellest kartuli-soodaiuurvilia all- 2-3 ha. muu on mitmesu R:used rohu- ja. bejnamaad 'OleiiAnud soodad osteta.kse koodereeritult teistest taludest voi ETKVLi siisteemist. Aastane oiimatoodana: lebmakohta kg, kartuli saagilrus ts{ha. Taluga tuleb toime 3-4 inimest. Talu koosneb elamust, garaaiist-tookoiast (~aloogne eelmise labendusega), kasvuhoonest ja laudast. Laut on m6e1dud puhaslaudana ja seal on kolmes reas 60 Iooma. Neist liipsilehmi 40 ja noqrloomi nin vuikaid 20. S60dad tuuakse!rontaallaadurtga si:iodakiiku ia antakse loomadele ette k.iisitsi. SOnnik eemaldatakse laudast kraaptranstjori:oori v& frontaallaadurtp.. LOPStakse. kannu, Asfaldi-ldvit6rvapaber looak~ se tinutatud naeltega {barilikud raudnaelad IO!Atetawdl ntiskele eeinale. Siis tebabe vedelalt kivlt6rvast ia peenikaest lubjast paras kliister. miiritabe ~ k6ik praod ia Jlihekeled ldnni ntn.c t:&nma:tabe bariuku.tahuk.uistriga, muleje veidi J)Ubastamabi taroentiint :luurde Usatud. ta Deet peate. Ka -k6ia niiskem sein muutub se1 teet Jruivaks.. Niiskesse sahvrisse pannakse tiikk lupia - ja sahver muutub kuivaks. ctaniuk klisiraamat k6lclle» Tar&u, 1933 kuid edasi. libeb Piim piimaruum.i transporttorustijr.u kaudu. PHmaruumi jaoks- on Pinda 36 m 2 La\lda, ~UIIel I8IQa katuse all 01l»' kaetud slinniku-alla~, - teises otsas oil kiiiin mahtuvusega 9[) t. Pool Jdifb:d pbmast on ventileert\av. Braldi.mev mulde:s brtuliboidia an_... tfiupi. ads eejmwes Jahenduses. Ouel on samuti poihltijomasinate ja vaetiste kuur. POllutaOdeb on talus 2 traktorit ft-25 ja IIT3-tii\iPi}, peale seue iiks veoauto. Talu ~ oletatavasti aastas andiqb tub rbl kasumit. Taluhoonete Ugikaudne maksumus on 90-~ tub rbl.... z Garaai-1AiiU11a 'USPLII[ATSIOON -.. Laat e~se~e 5 Kadad Biima1kuhoidJa (t--1 kug v"an.) &Beinak&6at01t nutihoicu. (llnlldn:) 5t t I POII.utoiriildade ja vietiste MIDA TEHA VOILILLEST fteslem oo aaav...- ahju vifia1'i... iijdlallt.ooiene mlst.- AHJUDehk rege rauta suve/ Allla. _ ,.,... u EhituSnonnid 2. M Iubavad slepe Jl'{kkuse'r 0.4 m. A. VeUi rp""""v'n aillld JwnblllpiW... I :ia.,. 7 ia -.Me- )[au-.....,.,......_. olema lr.urstdatil - mitte IIDrstna talieni. Peale«i on IOOVitav lron ed ehitada... tes Uusamle tuule rilibujoonest.. 'Obelonusel ' bodnetes Wib bntna J:Joonesir~ se osa 1aduda savisegul Tiistellistest viilisvoodriea abjude omaj. Jmel JadnmiseJcs nakun vilia Jaskuvate ViOrtdega tel'molllt&il ahiu. Antud konstrojrtsi_oo iulnd pobi)lsl idea31se,ahju - reegjeid,. Need 0~ - tagama bea tiimbe. kui 100- :ri:stiku Jrotrupi]drus on uool file lllalna ~): suhpra...tde lillrmrri.. kiirus lmlru sfkl u ujatuses neab olema UhUtme WI 'Veidi~ ahiu ~ peab.:joienema viliskonstrull:tsioonip. vfnejdes aegla Bematt- - abiu vihspiud ~..ojenema UJd'laseJt; 2. I varia! ; ~ 9ldDa sisevooder On suurlesl tedi&- test. Seina' kogupaksus' 17 c:m. KiiJ&nride RiDte siselloocb" 1 do l!eih!!tewt. Seina Plbus 15 em. EsiseJna mitte... n variant (sooiusmabluvus riilr:sem). Tagumjse seina sirevoodriks viike tellis. Ule- iiiinud seidad on sisevoodrita. niilrem on 13 em uaksusevijisvooclrjga ahi. I variant.. Seina paksused : 'tm. II variant.. Seina paksused em. Samott-tellistest rilisvoodrit on soovitatav laduda ~ ti. Vooderdus valida iilaltoodud nbidete ja materjalide varal soovitud soojusmabtu~ vuse jiirgi Seinte paksuseks soovitan em. Sisewooderduse seosladumine ei ole oluline maler jallde ~ samasu- PUITAUN - ahlu peab saama )lidbedada ahiu lae awamisel Sel1ine ab1 tujeb para-tamatul\ """"' -- lllllloiil st iabtub ja soojeueb ~ - 'q-. RAVI.MTAI.MED JA ;,ij~::. TAEVA TAHED -:. 2.

$Et aga objektiivse pildi looiatele ei saaks teba ettebel.teld au\~ ~b JdHgepealt kacuda materjali. JrGcuda niipalju kuillee vgib!teadlabte suud lukku J,jjQQ ja oleks. ka tmdeldav statistiliaelt.$ Statistiliae i6ep oil bllrokraat bar:lunud arves -. NUsHs kuulutame villa tinauaeva-milestuste koeumise. llduest ootame mateliah nh YUStevaheliste suhete kohta eriti kusaia. aga ka mineviku Eestis.

Statistiliae i6ep oil bllrokraat bar:lunud arves -. NUsHs kuulutame villa tinauaeva-milestuste koeumise. llduest ootame mateliah nh YUStevaheliste suhete kohta eriti kusaia. aga ka mineviku Eestis.

lled paneksid vordluseks ldr:la tihelepanekuid ka ise.seisva Eesti voi veel varase -wast aiast. Ei maksa karta..aubiektiivsust voi lllgset emot.:sidnaalsust.. Emotsioonid on "ru&isus.

10 --- - ~ Hr. 2t 1171 e.....,..,. n.- - VEEI.. t1ks t1us- IWTSE Rahvusvaheu.ed suhted Nfil,l:: -=~=:e o:j:r: rug(tud nil. nagu iilaltpoolt kasti. On aeg bakata ruklma nii. naau asi on. Et aga objektiivse pildi looiatele ei saaks teba ettebel.teld au\~ ~b JdHgepealt kacuda materjali. JrGcuda niipalju kuillee vgib!teadlabte suud lukku J,jjQQ ja oleks. ka tmdeldav statistiliaelt. Statistiliae i6ep oil bllrokraat bar:lunud arves -. NUsHs kuulutame villa tinauaeva-milestuste koeumise. llduest ootame mateliah nh YUStevaheliste suhete kohta eriti kusaia. aga ka mineviku Eestis. Teretulnud on andmed ia meenutused nil rah ~ plngestatud Pfirkondadest (Kirde..Eesti jm) kui ka.-lt. kua alulrmd. rahuli- 1n,aa &ured. L6una-Besti im). Olelrs hea. kui vanemad inilllii!lled paneksid vordluseks ldr:la tihelepanekuid ka ise.seisva Eesti voi veel varase -wast aiast. Ei maksa karta..aubiektiivsust voi lllgset emot.:sidnaalsust.. Emotsioonid on "ru&isus. meie psiliiblllne teflpukkns Kui teie saadetistes saavad domineerima ebameel -aivad kogemused, - sus on see koijre viihem teie sllil. Oleks,muldugl hea, lrui Ielaksite ruu.teld ka meeldivatest kontakl;idest. UbesOnan.. kirjuta IW sellest. inis siidamesse on liinud. TeadusHku analiiiisi tarbeks on sageli olulised just nn Disiasiad: kui on tegemist niiiteks olmekonfliktiga. Uus on unustatud vana. Pildil on.k;a.jcs Valaa rajoollis PatkOlu rekonstruee-rltud maja. Endise m6isatalli teci ei'aik:lab ja pidude korraldamise kobaks TOrva aovhoali. kena lasteaia-.jakooli kohendasid aga Valga KEKi ebitusmehed. MOlema4 booned sobivad loodusesse hii&ti. KALEVA-IitJIA.S'P s.us pijiidke rneenutada selle tioseid asjaolusid, mille poh- M60dunud aastal asutati Tartus Elias L6nmoti Selts. JDill on Juseks suhuejate erinev rah- aeadnud ilbeks pobiolesandeb cjtalevala» eepcwca...,_ vus (~~ -- ku~tuuritlliip) ja uutimise. Seltsile on tulnud teate1d Sonme..t- Seal, P&.j& mltte nnv&d isiklfkud oma- Soome viiqlinna Kuhmo lahedaj on praegu vilja ebitamilel dused. 'Oldse on meenu~uste. Kaleva-killa Nhiebituseka kujuneb vana ehitl.wtava matkiv 1rui ka anekd<mitlike. U Kalevala-botell, Dlllle ilbel korrusel on dtalevala tutvustav line Ul mii.t'kida l~~ l viujapanek. Hotelli iimbrusse, Lammasjtirve kaldaile on plaaokau 1... es j - t nls rajada Ilmarise sepipada - iiks «ltalevala tegelaste tooga. u..._.e;l aeg a IL\11-1 seotud patku, Samat'~takse Jrunstnike AkBeU Gallen-Kal- -jnii masendavate meeld1vate j Lootnulikult on praeguses tela AitJo..talu ja v.. hiitt, kus Elias LiSnnrot pani kirja esi -Eesti$ kontakti p6bitiiu.biks mesi ttctu tahvuseepose ainetel, Kuhmo libistele rajatava Kaeesti-vene. aga huvi pakub levala-killa maksumuseks on arvestatud 33 miljonit marka. mater.ial ka teistsw!:ubte su- Aastas UDJmarguselt 80 tuhande matkaja huvides rajatakse -itete kohta. Samuti olelne veel spordiplatse ja motell. -v~aa Uinulikud saadetiste eest, Kaleva-kUla peab pohjalikult tutvustama IIOOIDlasliJdrust ja mis kirieldavad eri rahvaste suhtlemist viljaspool Eestit. 't:ema juuri una maa kauge minevikuga. KUi meilgi v6tta kisile selline Kalevi(poja)-kiila rajamine? Tde.-detbi...clatabe. Vaevalt leidub praegu suuri SUJJUD.a.sid ettevotmibe realiseeri..._ "rhnekattae 8eiWs miseks, kuid motteid mojgutada J voiks. Killadea leidub - mahajletud talusid ja terveid endisi moisakeskusi. ::'L n~~ pk Ent kuhu meil Kaleva-killa rajadll? Vl'ittes lllht:i Helmut Joonuksi raamatu ckalevjpoja paigad (Tin. 1982) tundub et StJIJRED AVASTUSED el\iik.ka LIBTSAD Kiriutan sene loo neue. kes hiirteaa badas (saavad avastatut ehk torjeks bautada). Mim.1 naabriks on noorpaar. Noorik viskas pr(lglkuti, prah-~ ti. biir- iiii oma viljahfippami BeJ(a natuke hiljaks., tekkel vaius kinni ja saba iii vabele. Noorik meest appi bfliidma, naised kardavad iu hiiri. Aga et mehel oil paruja«u auto kallal teaemlst; ails Uiks aega. Kui ta 16~ tuli. bakkas tal hiirest luile: c~ipub' liin pea alaspldi. veri vajub pihe, liheb Iolliks! Las loomake Uiheb!a.Ja J)iistiski saba Iahti. Aaa sellest ajast on hiired kadunud. see kula vmks pai]meda idapoolsetel aladel Sobiks vist v8.na --vll'1diilla ailda, kwl asub Fr. R. Kreutzwaldi sfinnikodu. Koige lobkem muibtendite iiksikobjeltte asub A.8samatla killas. Kuidas kiila rajada? Nii.iteks- Kubmosse ehitatava}e antakse selllne kallak. et seal oleks eraldi vaatamisainet ka lastele et nendepiraselt selgitada d{alevala kultuurivaramu vnrtu.si. Kaleva-killa voiks viilja arendada looduae Opperaja pijhi_.. motte1, mille iib ob-jekt on kortalikult vilja ehitatud Eestimaa talu, kua on muistendit moi.sta aitavad objektid ning ka niituseruumid Kalevipoja materjalidega. AlLYl LA.UIUNGSON PANI MOTLEMA SONA «LINNAS» Pole teile kunagi kirjutanud. lruid lruulates raadiost -saadet -.-Antenn. Ilks aiida kuidagi vaga Jrurvaks. Nimelt ou teemalrs. sotl(liaalhooldua ja seal kolas lauae: d:taa- oleks VOimalik pension.ii.ridel taauta affit linnas. &ellt paljudea maades- on- see V6i ~datud. Mind pani motlema sons. linnas: : Aca nsaat? Ikka J& jille on eaiplaanil linnarabvas kuigi maat on too- palju ra,s.. kem ja elutingimused kebvemad' ning seet3ttu pensionlle judes kindlasti ka tervis viletsam. Ma ei moista kwdaa aaakl iildse vahet teba linda ja maa vanade vabel. '. - Olen peaaegu eluaeg tii6tanud. let.i taga, bis1:i viikesea po;., 1rus polnud iseteenindam.ia ja koik vajalik i..oimesele tuit men tuua lgalt poult kaupma)t kitte. ftahvardlketel pievade! ~- tnus see JoolmlP. aest ma ei tahtnud niiha in.lniesi ootama.s. Sel ajal polnud veet konteinereid. suhkur ja kuivained olid koik 50kilostes kottides ja kastides (iile i5ue laos). KOilt oli vaja koha1e kanda, ae&lsama.. taa.ra vastu v6tta ja jalle vii& tue Ouelattu. ' Linnas Jdiies kadestan ma alati Unna kau~jaid NeD OD meestmline, kes- kl'iik ette kannab ja ti*jad kastid Ara viib. See on 6ige muiija, Kuid lrui pead olenla korraga juhataja, koriataja,. laot:mtaja, lukksepp-ltil.tja, P11UIIePP, psiibboloo& arveametnik ja.mi& koik ~1, siis.., JleiJ. oll keskus c 3:i km kaugusel ja lrui ubelukk. lib rikki,. shs oli.voimatu saada abi aea1t, ning kui el taha 60 Ulbi istuda valve. Ube peal, tuleb osata ka seda t6iid ~ Pirast seda. kut pensioni]e Jiin. Pole keegt minult k6llinud,. et kuidas mul ka lilleb. See t:lbendab seda. et lwi oled caa ~lutaa teinud. siis pole sind enaua vaja. K&vaJ lrolhoc.il kuulen, kuidaa seal on. Tasuta puud, pf.blde a.jal alatj nbalinetoetus, joululal lddgitus. Kuid enamik oo. unutatnd. ~a kui niiiid kuulen, et see II!IOOd.ustus puudutab limlarahvlld. siill tundub, et plidagi on koledaati viltu. VOib-olla oo. Dii aellepirast. et need tnimellled. kes :seadusi ja ettepaoekuid otsustavad, on kiiik tavaliselt Jinnast ja ei tunne Oieti maarahva elu. Bliilitakse palju llnna ja maarahva iibtlusest, kui.gj_ seda kunagi ei saa,.sest maatm on ja jub alatt raskemaks ja ka mustemaka. MQle}ge selle- peale, Ires te llefldui ja muru8i teete, ja pilfldke Oigluae poole. T.t\LUNIMELISED KtiLAMD.ESTISED Minu ees laual 011 ilks kctltutucu.,ma arvad., et -=e BObilts:.kiill, rohkem lebe Daljanurka, kui aelle tqa poii!q ipirns&fltuaecl VOl talu saatus. JM9. aastaj. kilikl.itati. Belllt.--: Sl""beriaae :kales inimest - 5CI&llsbme. Ltiu.- Ja 14'.,.._ llllaa. MOlemad - tidi ja lietutu ou4 _,...,..., ei. lllpli. co meest,. kede aii:ild olelts tuldud hn sim lliida suri bual. maaj. U... kdle. -Liilla tegi suutiile Ieiva eest t6lld. kuni lra tema :ramm. loijpes. V""ot:sime "WhivOOra vanakese endi juurde ja jag&siine tel:rlaga. mis men endil oil, Enne meie vahanemtst; vabanea palvekirja aluset 'Liisa. ja meilt aaadud rahajrcjpikaga si5ithl ta EestisR. Siin Ilks', ta iie toita Ja lllllua,. ae.t llehtlva ~ jirfi polnud. ta veel aup.lju em. tiiiw tebwd. et pemioaj... Oma kodumajad olld asalibelt juba. vari8enud, lruulusi.d kolbooeile ja polnud OJgust neid parandada.. Esimese otsuse -alusel oleka Jrolboos ~u btivitama. 2:1. IIII!Ptembril 1985 teatas Eesti NSV' lenh.n. haaejale, et tal 011. liieu. caa vara taaas1. saada. llqeja :P6iinlu*l vua n&.._ V. KiDirisaepa nimelise kolhoosi ~ kuid majbnd 1reeldus aeda tegemast... TelDe lrobtuotlnu jirgmisest aastast leiab taas, et hagj_ kuulub rabujdarnjsele vastavalt vara iileskirju"l:aln.ir ajrtile (nr 15, 21. ~ IMI, ira viid.i nad 25. mirtsil). Nii kuuluski hagejale tqas 18 "t' de.-e natuke muu vara kohta puudus:id ju ancbned Kui Jriiik asjaa~ aetud, tuli rahandusosakonnal. maksta kolm nabla. ~ aai aga nl'iuda vaid U rubla ja rubla riiki-loivuks.. KOik. Niisugune si1s oli kohtuot.sus, m.ia: pidi korvama. ek8likult; ira viidud inimese varanduse. See oli aelle eltt ja talu lugu. Ka ei. tea, kui- palju on niisugusetd luguaid ja aiiraseid vanmeid Saanmaa1 )a kogu Eestis. Teen dga.va Jrummarduse- neue. bs vaatamata oidu)e bakkavad 1egema talusid. vanad «milestusmargld, mida Dimeta.takse veei vaid endiste talunimede jjirgi, on ju veel aiiide ees. Ma viga tahan, et taluni -kud, killla tulnud _uued tntnnd Opivad ira varemete ntmed ja kannawd neid polvest :P61ve edasi. TllluvareJ:md. - need ot~ suure illelrohtu jiljed, neid ei tc:jbi Iruaaci- 1IDUatada. VILIU. snut.... «AMETitJDING» VOl AMETitJDING? KOigepealt ~- Vene keeles tihendab aee eriataliit, inllisekeetes tb6liit, aak&lastel t60ndua:last ja IJOOID].aatel ametillitu, mis nagu eesti keeleski viiljendab sama (sarnast) t66d tegtjateiihendust. Mika lils meie cametiilbingua (panen meelega jutumirkides--o se) a~ganisatsioon paneb ilhte punkti -ltipsja,- raamatupida. )a. traktoristi, vetarsti., elektriku, treiali ja autojuhi? Kas. mitte seepirast, et neil on ilbine. direktor? Sellises «ameti Uhingus _ on ju iga mees oma jqureg ilbi. :Mmu arvates on -~ilbj... ~ _.Uu lru.ts.u-tud- iltka sarnase USii tegijate ~endamiseb, ef' ~ paremald tj)ijtingimusi ja vahetada tolikogemusi.. Kui juba bakata ametiiihingukf reorganiseerima~ tu1ekll seda teba nn. et IME a;ial mitte jilleiimber teha. Olgu ip eriala.taatajatel oma ametiiib.ing nagu mujal maailmas. MOned Ornad katsed on juba tehtud.{inlenerid, talupidajad). Need iihingud voiksid vabatahtlikult iihineda maakonda, linna VOl vabariigi tasandil. Ainult Dii. muutub ameti.uh.ing tooliste buvide t:oeliaeks kaits- jab.

llr.llfet). Neljoj>ieY, 1$.11101 198f Kadri vanaisa oli iilev.irki meet~.

tikkis monogramme ja _kudus kangaste)gedel Vanaisa Pauli ema oli jiiiin.ud pjmedaks ja nii pidi poeg ka nametood iira Oppima. Kui vanaisal killallsi ltiiis -.ja seda. jubtus- tlhti :,.,:..., viis.

11 llr.llfet). Neljoj>ieY, 1$ f Kadri vanaisa oli iilev.irki meet~. Kasvatas kaktusi - tal oli suurtoas file 60 kaktuseliigi; kiipsetas kirsipirukat - vapaisa piparkookide pirast oli Kadri lapsena-6ega lausa kakelnud; heegeldas voodilinapitse. tikkis monogramme ja _kudus kangaste)gedel Vanaisa Pauli ema oli jiiiin.ud pjmedaks ja nii pidi poeg ka nametood iira Oppima. Kui vanaisal killallsi ltiiis -.ja seda. jubtus- tlhti :,.,:..., viis. ta voora kiiigepealt oma ouda ~ Otsa Paulil oli 87 liuna -puud. millest praegu on jiirel.32. lisaks veel hulk ploomipuid. -ja pirne.. Karjatee Air oli tal k:lnse tiis istutatud. Sel ajal, kui vaoalsa )[OJaUsega aiq Jatutas, pidj tiitrel v6i minial ~ kes naibhingedest parajasti Puspuril oli - soe toit. valmis saama. V anaisa tegi ka 'oivalist ploomi- ja kirsiveini, ainult et ise ta seda ei pruukinud. Vanaisa oli rahutu bing, ei mallanud kaua istuda ega juttu puhuda. «Mul ei ole aig:u. tuii taht tetii,:. vabaiidanud ta. Puspuri on kuulunud Kadri esivanematele aegade himarusest.. Kadri on uurinud oma sugupuud ja peab end Puspuri Alatalu,s ilheksandaks pol- ma8.nteede j.rele. seal niis veks aastal osteti talu peituvat vabadus, soituroatus. moisnikult pirislooj. Praeguse- Et see nil pole, oli talle selge ni siillnud hoonetest on aga juba enhe Puspurile tulekut. osa veelgi varem ebitatud - viljaait ja koigused (rehealu- Mulle el meeldi istuda kusagil ne) 1850., d.umaja aastal. Uhiselamutoas ja oodata printsi. kes Mik kiitte taoks. Tahan olla Kui Kadri iile poolteise -aas- ise millekski suuteline. ta tagasi PUSJ)urile ttili, ei moelnud ta, et jiuib. VanaJsa Kadrl on remontinud peaoli ~uaeda vudud {augus- aegu iiksi ma-ja, krohvinud ise tis saa)> sellest juba viis a&!!- pliiditruubi. ~ tat) ning majapidamine oli va- Tii.iskuu/Stid teevad ~dri ja - enne voorastele miillinist rolhutuks. Tiiiskuu00d1 kui uni korda teha. Alles Puspuril ei tule, on unistamiseks..ja pitoimetades mffist:is Kadri, et kad talve6htud; mil ses Haanjust -see on kobt, mida ta on jamaa killas oeab sageli istu otsinud. m8. J)cirooleUmilambi valgel. Nell Ohtutel on Kadri uurinud luhus on miinginud mu elus ehitusalast kirjandust, ka Eesstuul osa. tl-aegset - vanaisa kogust. Ja Kui V6ru muusikakoolis nu ~ -_ta iauda; karjakoogi, ftiioti Oppinud tiidruk oleks kiiiini ja, lll&linateruumi pro Tallinna otsa-nim, muusika- jekti ise: KOik kaarja hoonena kooll sisse saanucj. v6i. -kui va- iihe katuse alla, et poleks mithemasti muuaikakallli.kuga me maja.vabel jooksmisi;. Vaklass Tartus, kus muusikat ei na laut j.!ui.b' alles, teised hoo Opitud, poleks talle vastwneel- ned saavad samasugused kaarseks muutunud, vaevalt -Kadri jad puna.sest tellisest aknad ja siis praegu Puspuril olek:s. uksed. cv6rukivb tehas kinkis VOrumaa missile 3000 kivi; mil- OkrJ lapsest saati harjruuul lest Kadti tahab IadUda keldri o~mtt ~ev. mulle ei meeldi ja lauda sisevooderdise. Va.J.jajdreleoaloe ega lwolitsus. poole tuleb Aseri tellis ja ka Kabeteist-~lt: tusele Leedu kivid - miuema igatses Kadrt linna. tolmuste, saamisel on lubanud aidata komsotnoli rajoonikomitee. Vnnctament peab olema aga maakivist nap taluboonetel mulstegi. Mulle on soovitatud ehitada need hooned Norva plokisl. KuUl ma talum Oigesti ja Msti td4. Atinu majad jqiiwld lg mu lastele. Uuttlu olgfl. ~ riiwfti ;. ltliiui petm _,_ liia: S«Jl totuiusides. Kadri kavatseb hakata pidama emiseid ja miuima porsaid (pnegu on tal kaks si,ga ja neli Iammast). K8drue meeldib kiul.pumakari rohkem,- kuid sene soetamiseks ori. yaja palju raha. Meil aga raba ei ole,:. iitles Kadri ema. d{adri peab liibi ajama piskuga.:. Komsomolikom.itee Iubas kui ta saab talupaberid vormistatud - asutada Kadri fondi. Kadri on ju ikkagi VOrumaa miss! Sliani on ka hii.id abilisi, veel rohkem abi lubajaid jiitkunud. Arvukatest VOrumaa mis$i Itaema tul: 1utest on Kadril kojge rohkem abi olnud kahest EPA noormehest, kes ilma pikema jututa aitasid tal kasvuhoone piisti Hl.O.a. Suvel on lubatud tulla ka heinale. Esimest kevadet pani Kadri oma talus kartuli maha. Prae. gu ldiib tal palgivedu, suur osa kevadtoode ajast on kulunudki ehitusmaterjalide muretsemtsele. Ema ja isa el.avad Puspurilt kuue kilomeetri kaugusel. Ema muretseb kooli pooleli _j.tmise -piir.ast. Kadri llipetab praegu Ohtukeskkooli. Tiitar peaks talu asernel hoopis edasi OpPima. «Olen m6elnud - see on minu siiii, et ta nii iseseisev on. Opetajaameti korvalt pole olnud mul oma tutarde jaoks aega Meie, lipetajad, ei tohtinud koolis i,segi Oelda, kui meil b;apsed ha1ged olid. Oppealajuhataja istus sus koollpiieva t6puni $U tundides. See oli sellirie aeg.:o Mliningat lohutust pakub emale tiidi Aale,, vanaisa 84- aa$1se ~tiitre <ieldu. Tiidi Aale, kes koolilipetajana on eluaeg ktuge rii.ngemaks- patuks pidanud haridustee pooleujitml$t. leiab nfiiid, et K.adri toimis 6igestl. Oma ~kspidamisi Umber hindama pant teda usk, et Kadri piistab Puspuri talu. d(.adri teeb k6~ ihu ja hingega. Nagu vanaisa. Tal on samasugune kohutav karakter,» iitleb eq~.a. Tea:elikult kavatseb Kadri edaspldi kfill i5ppima minoa. Arbitolrtuuri. Kui rna mlltlen. end ajas tagasi, siis olen teinud varemgi - enne Puspurile tulekut - mlfjude plaane ja vislui4eid.. Nftd teen,_ Jlllljfl. si~ IRIIII bi _...,... J:one k6rgkooli minekut tahab Kadri aga viie-kuue aastaga talu korda teba. Ema peab min.d ullikeseks. Mul ei ole aga aega oodota. NeljakUmne viiese!t on juba hilja. Ka uus elumoja tuleb ehitada. Vana ei pea enam kaua uastu. Ma ei saa teha vabaijhumuuseumi. mul on t aja siin elada. Kadrt maja peab sulama Ioodusega iihte, mattuma rohelusse, nii et polek11 miirgata, kus lopeb ilks ja algab teine sta 28. septembri «Noorte Utes:. kirjutas Rein POder Kaaii vanatsast )a majast ning aia&t: «Ligi saja-aastase talumaja teine ots kaob lira roheluse sisse, nii et teki.b v6its mulie, nagu sulaka: see iiirk-j8.rgult aiaks endaks ille.:. Jse oma maja ma veel projekieerido ei oska. Aga rna ei taha endale karpmoja, minu maja: peab olema volvkaartega, romantiline. l(ujutan selle Umber inglise stii/is parki. Puspurt talu ongi ju parktalu. tl'hegi teise siinse talu timber pole ni.i palju pi)lispuid. Xuoagi. tuleb vist ka mehe- le m.tnna. miffieb Ke.dri. Sest kui ta Opib, peab keegi set ajal_ ka talu pldama Melle~ minek el ok rel&ele mi~ uj:, et lw,.mij:ul Ui/lefl ja Olttul tuletl.. See on suur risk - luzs -iiiiib tema minu tahtele alla voi miiig lema onujle. Minu ja mu mehe ruigetfuis itllust peaks iih te langema. See on suur juhus. kui see nit oleks.. Kadri loodab kooli I5petada - lrui ta sinna siase saab - kolmekiimneselt. Siis, v9i paar aastat varem, on ka Oi.ge aeg esimese lapse siinnitamiseks, Selleks ajaks on nlli.ne emolluseks kilps. Tal on siis palju rohkem oma tapsele anda. YwWmal emal peaksid ka targemad lapsed olema. Kadri plaanid VOivad Ules- ti tunduda eluvoorad. Kadriga riiiiki.des veenab ta aga oma oiemusega, oma usuga. Kadri u~o~ub, et tahtejoud on see, mis teeb kolk stin maises ilmas voi. rnalikuks. Keset Puspuri. talu Oue Seisab ~saja, aga voibolla ka k-olmesaja~stane tarnm.. Ehk annab ~&(!:rile j&udu ja tabet teadmine - sene on kasvama pannud ta esiisa. >

r 2J... tq9 Roheline rinrie 0 11111/1/J SOOVITUSI......"'eire= tead- Eesll nnej&mb M.* Ja ~ - ~phil- tl-.-ctvn'=h;. ~ Ja teceww _..._... dja timnall NeDde 111ite M*MM..._.- a..t.... nhtillilllie ~ JDal Jaae: tabll toldab loom& ja.

.. lll1lld:ade ~ - =ld pnfidiil. c- J T I.....,.. Terehlaad. - II :PI..'t... ~!'' _j 7... 111 1... lilla...,.,,... ja... --,,, 811a...... t.. njoodi......,.&jln"ln.._ keele.._ Pill...a.le Ia,.

12 r 2J... tq9 Roheline rinrie /1/J SOOVITUSI......"'eire= tead- Eesll nnej&mb M.* Ja ~ - ~phil- tl-.-ctvn'=h;. ~ Ja teceww _..._... dja timnall NeDde 111ite M*MM..._.- a..t.... nhtillilllie ~ JDal Jaae: tabll toldab loom& ja... kuldmewtu...a Ja- lei...,... rid, a..... ;" I I_ MULDja looduskaitsekuu Swull._.,_..,.,. Yl mai JayUr--e Ia... teem&. del. 'F ~~- tat-... lllellde ja. DIHaBI,... lll1lld:ade ~ - =ld pnfidiil. c- J T I.....,.. Terehlaad. - II :PI..'t... ~!'' _j lilla...,.,,... ja... --,,, 811a t.. njoodi......,.&jln"ln.._ keele.._ Pill...a.le Ia,... jis nf- +n 0 l&zj..-iti,....,._... I I - bauct d-.... Kill a' 1 Pf'OJekteed......,, 'I: Old ja.._ bwji I.._,... _ < jabwl ta,..,u rr )ATRI a.._ r rhc h1jrreja4etu- m..., ja r t towl muua -v 't au..- ~ mara.a. blldlt tut.jmr. jiirist... "tad Jacane-... tuuakse -~ ja 'Mustamie Soda VaJallk - lllalidiiepada&. llloonw... tad... llivadele, x... mle paele, kus esjn e B st heidetud suitauot.. utme....ne- IBSt 8ftnnib tuli ja tuhk. Ddmese argww katsenl mujla-..a...tb. U.I)Oitide ja belavabri1at Jcqniwl on j6utud.._ d! a.bil sedj. vaid TalJinnas, mujal aetakr stiadl kujdagimoodi r.a..e..at#- lii.bi. Samal aj-1 Oil beitvete pubasb,&sseadme jilkmuda ~ kor- endiaelt JrOnekaks probjee-... Je. ~..._ miks lnitmeski lindar8 voi lldaplaaakle lrmt p-'"je kwalevia,. kuigl just see voib at- --~ 'VU&aftH llhllla viga beaks -toormeka muua.._ ~ Ja lunl-- tootmiael. 'Obtlaai. lahenekll W I '% h; otstarbekalt tiwkas keskkonnakaitse... I I Jrilsimus.. =+. I brak 77'... de-

13 , ~-- Mr. lt (i7j elleljaplev; JS... ttlf......,~.,.._.., - Triikivabadust ei ole olemas. kui puuduvad parimah triiklkojad, parimad hooded ajakir,i~ jao):a,_ tdipkkl... 4valilwd-'oi'&Jq~ieatskJonid" koi- gei kbamat.t- kuni k01ge laiaufatua1ttprmate,lji, mis b61- l01mld -~ 'inillll:al tll6-1imjeniat. kui Jh,ll,idub k01ge.aj--- -, laiam... lr.ooeolekut:e ~ dqi. XlfCe..- j- libi' ~ Di<l, ja et -- kir)andn-w vajalikud tened virvi- aja 'V81Rikud. hiicluuured- paleed )r 4ekute j.,q - IWiJt.ee ja p8lju muud, mia on tileli =a=tusea. Jrult.tMJtaJrJassi ja taarahva ~tj!":~~ aeks tliiwsk1absi jaoks. Kodanluse jaoks ei ole meil tril~ a... vi1clewa eneaekriltib- -- ;;;::~la~bulamiae vuta.t 1 n, I iitlka-ioosunglt ei aa 'll6tta kui J:Dida&i ajuust ja kiijf'"ll4ih+mohn8.t. Sellepii. rast pole SUCQl i5igus neil aelbli 'd lla anavad et eae8elniitwi... JutlDe ;.._ tua. mood. mis peeb vanti kaduma samuti, nqa tavalielt kaob jga mood l!:i saa eitmia,. et enesekrlitika tapjlrjel Oil meie ajaklrjand~ muutudud elavamaka ja elulisem ks. meie ajalehetooliste niisugused viesalgad aga, nagu seda on tm1is- ja maakirjasaatjate orpnisat:bioodi bllldtavad - juba. muutuma via ~ poliitiliaeb jouka. Edasi tuleb mirldda, et needld ajalehed. kelle1 Oldiselt ei puudu oskus' Ojgesti arvu.stada, - needki kalduvad monikord kriitikale kriitika pirast, muutes kriitika.spordiks, mis taotleb sensatsiooni. Arvustage meie iilesehitustoo puudusi.- aga irge diskrediteerige enesekriiti. ka-loosnnglt ega muutke seda meie majandusmeeste ja igasuguste muude tmtajate Wusamise t66riisl:aks.. Xu.U. *k8ti. e1 told ial'a kl..ta? M6ned RI*simehed. &n:avad,o et BOtslallsml pealet1u~cimi~je~ lll00du8&avad peaaqa represatoonjd, ja kat repnnioonld ei IRIOftDCI, llils ei ole b pealetuql. Ku Me oa iip? Muidugi f!i ole see Oige. Repressioonid on sotsialistli Jrus iilesehitust01:16 pealetungj_ vajalik element, kuid mltte peamine, vaid abielement. Te voite arreteerida ja viilja saata kiimneid ja sadu tuhandeid kulakuid, kui te aga iiheaegselt sellega ei tee koike vajalikku llellek.s, et kiirendada uute majandusvormide iilesehitamist. et arnda(la endised. kapitaliswkud wrmid uute majandusvormidega. et lohkuda ja likvidtlerida kiua k.apitalistlike elementide majandusliku olemasolu ja arenemise tootm1sallikad. - ails kulaklua elustub ikkagi ja bakkab kasvama. ---~... ~ Dillie ~... 1,... hlf llobiliaeerida balbde ~ vat albatud ja ' ' 1 ;wt meie '"Utafte ja WIJI'"IMI_.;. n+'e b4iiokntllllll..au, mis JMJiab n.ka an me~e lrlrras )leituvaid bilidlllfkke re rw -ega lue aeid... Ira bbatada; orpqueerida. bulkade 'l!qietj" I ja: ~ 166- Viliaku:ae tlist:mieka. IIOtsialilltlilcn ~ arellda- *',..., JtUtel Asl ajgas ne.t. et partei.asu. arendama 'laialdut eble JJekdttikat. koondades hulksde tibelepanu meie iilesebt- ~~~ asutuste puudustele. Juba XV pa,rtei ~rikutes laiajdaae SIJI:sialistliku _irongress(i kuulutati. vilja enesekriitika k5vendamise vajadus. Teatavasti leidis partei iileskutse koige elavamat vas- tukaja WOlisklassi ja talurah ~ hulgas_ Edasi organijjeeris j& teba.stes voist ja massilise tg6vaimua- luse be laiatari:jekaupade toof:nu8e arendamise eest nii brget66stusening ~ kui ka metsat66btn... alal -' Mittekallaldane tihdepanu 081d.amine Jroba-Jjku taciiltule ---- arenemise k muftle- Tliestl lubarnatu subtumide taodan- _gu kvaliteedi plll'8lllllamin kfi- '. simuie.. Jitkuv mahajiimine: Da afandamiae, fsemajandamtse juurutamille aial.. lkka -veel 1tkvideerimata balb t66 Ja watasu organjseerimine, ildldiku ' vastutuae puudumine tms. vordsuatamibe t6&tasu- dsteemis. Mia puutub 1il6 ja taotasu balba organi8eerimiaae ja tehniliste nonnide viljendua kantseleilik-biirobaatlikku Oil niidjaekj; ae1le8t kor&est juhtim.lsmc!etodis, sus. nagu tmviljakuaest. mida voib ancia ainult BOt.siallsm. ja mida seda on niidanud Jcerge- Ding toiduainetetiiostuae ettevotete e1 saa anda kapitalisin.. lo!>d. pesitseb see obtlik bai MeU OD. slllki eel ~ ~ ki)igis to6stwlbarudes. pidurdadetl' nende a'i-enemist. Kuldu..U nittek$ llhenda mts& pltandunad, puudad. Kui seda haigust ei likvideerita, s1is bakkab to&rtus Ion ~-...w, da ridamonopol1 ja vfitlusi kama molema ~- Me oleme oma Wilstuae arenemise ke iiheqdada. Siin on kahtle Arvan. et neid on illdse ras taseme m0ttes eesrindlikest mata vastuolu. "OJ.~ oleks JOSSIF STALIN, rahvasle juht lse ISe bamoocjl maha JUnod < = llilparu&f..._ lliilllll:l. u''"-. vmij h Sellepirast, et 1a v6ib anda korkemaid 186eeakuJusid, Jrorgemat t00vil;jaku8t bl kapitalisuik ma~ Selleparast, et ta voib anda Ubiskonnale robkem saad.wii ja voib teha fihiskonna rikkamaks kui kapitalistlik majandu.ailsteem. StahhaaDovllk liikumine kui uute. korgemate LEHEKULG. i~-~~fl' ~ UI()}I3H37 vikus llbeb :ineil korda- viinamonopoli tlldse kaotada, vihendada piirituse tootmlsttehniliseks otsiarbeks vajali.ku mlidimumii,ti }a bujem viina miiiiki Uldse likvideerida. As- rahvu8111bted! Leala at- -. et rahviuuk... Jarahvasllkud vabeseidad bo... ajal, - kas ei Jlnldu.ues&, et oa aq teba Japp NSV Llidu. rahvaale rabvuallte l8eirasume a.rnstamille polhukale Ja- fue mlnna u.._ueerllnille JtOllitlkale... in~~ Ei saa oda kabuust, ei seekallak rahvuakilsim.uses. mida pealegi varjatakse intemataionallsrnl. maskiga ja Leninl nimega, on suurvene natsionalismi k6ige rafineeritum ja selle tottu k~ige ohtlikum liik. VOib hiiida ijnelikuda. et meie. kes me pooldame rahvusjike. kultuuride fill~ tuje... Vikwr iihed ~ (Dii vormilt kui. a:lsalt) kuituorib,. Ohefibiae kedep., oleme iib.tlasi rahvuslike Jrultuuride Oitsengu pooldajad kliesolevai momendil. proletariaadi dikta Juuri ajajirpl.. Kuid selles ei ale midq1 imelikku. Rahvuslikele lrultuuridele tuleb anda Wimalus a~neda ja hoogu votta, ilmutades koiki oma voimeid, et luua ting~used - nende iihtesulamiseks iiheks iihiseks kultuuriks ilhe iibise ~lega perioodil, kus sotsiali.sm on voi.tnud kogu maailmaslrald Us ole meu ka riicl k8 dm'iuiel tel"em.ist sam&r~aruse cva&tuoluli&wiel'a,. Me oleme riigi vii.ljasuremi, se poolt. Ja iihtlasi me olemeproletaria.adi diktatuuri tugevdamise poolt; mis on kiugevoimsarn ja koige viigevam voim koigist seni olemasolnud riigivoimudest.. RiigivOimu illim arendamine selleks, et valmistada ette tingimusi riigivqimu vii.ljasuretanllseks, - nilsugune on marksistlik vormel Kas see on «vastuoluline?- Jah, «vastuoluline". Kuid see on eluline vastuolulisus ja see kajastab Wei miii.ral Marxi dialektikat. Mlda field& kokku 6tieb? Oleks naeruvllirt nouda, et marksismi klassilrud oleksid meie jaoks vluja WOtanud vajmis labendused k61.gile teoreetilistele kilsimustele, mis Voivad tekkida Ital iikrjrul JIUiai aasta plrast, et meil.-~ klas&tkute jll'eltulijall. oleka v61mauk- i'ahultkult ahju- peal ladda ja valmis otbuseid miiluda. ~uid me v6tme ja peame Diiudma mele aja ~lenlnlutelt. et 1184 ei piirdujm: marksismi idrsikutl! ~ ~ -et Dlld tungibid nwbismi -...e. et nad l;piklid at testatpa ideie- 8iJtsiallStlflru,- rligl icdpmust: -..., et nad llipuks.,.,_,delle k:oeemustele toetudes ja markslsrni si5ust Jihtu~ marbismi fllqilg,jfl IDcUsi teejre ~mat:- muidugi ilma viinata parem, ja... tegema. sest' vun on pabe. Kuid.. Me tugume induftt'taliaeeri:- oleks tulnud ajutleelt aattuda niiae teed n:tooda t.lie auruga kapltalistide- ' 61aorjuae., mi8 -.otai81imti poctle, ilttes 3elja-., -on veel lhiul"eiq. pabe. Sellepirast ma eelistan. riiksernat taba: «venle» mele maha)ihiiinafe...- Ja pahet. Loof;Mida praegu viinast tibendab loobuda aellest. liidu autole ntng traktorile, kui me paneme NOu)rogude tulu8t. kuajuures pole nungit - katsugu siil meile jlrele alust viita. et allrtjholism jiib jouda auvb.iirt kapitallstid, kes vibemaks, aest talupoeg hakkab i.se viina ajaaaa, mi:irgi:tantga hooplevad oma «tsivtlisatsioodes enaaat puskariga. Praegu Me veel vaataine, missugused maad tuleb siis «&nata.. viina tootmist jiirk-jiirgult mahajiiinute ja missugused seisab meie- poliitika senes, et v.iihendada. Ma arvan, et tule- eesrindl.al\e hulka.

------ 14 2X VILLEM LOIGOM ERIN0UPIDAMINE OTSUSTAS 1-.

14 X VILLEM LOIGOM ERIN0UPIDAMINE OTSUSTAS 1-. maib - miletatavasti IOppes slis Naeri huuntorivoisilus - oft po,st"tolllllllusse too~ucf kiimneld ja kiim neid aurahadele pretendeerivaid naljaiugusld ja -pllte. 111rii kobuslusles tegutsev troika (A. Veetomm. T.. Lehl'" ja M.. Juur) alustas viivitamatult Ni6d, -nlng niiod voime aval.ustada b 61glase. edasltaebllmlsele m1tte kuuluva karml otsuse, mlllele flru (6udls plrast ella siidaooi alanud ja tina koldikul 16ppenucl erin6upida. mist klnnlste uste taga; MHsiis: - 50 rbl saab m -KXNDLER humoreski dttina igatahes toetan» eed; -.0 rbl saab ALDO ROOMERE toslelulise loo Eiu naiu anekdoot. eest; - 38 tbl saab- MAURI RA.US humoreski Uksekell helises» eest. Ergutuspreemlatega a 10 rbl ergutas!urll Jirgmisi kirlamehl: ~gus Malste I Eesli tdanovi sehs loodud ), lngvar Luhaill' (epigrammid) ja Georg Reinaste I AHih abl eestl>oj. Karikaturistldest said au ;a raha omanikeks kodapikud: INDREK TEGELMA.NN - preetnia 30 rbl, VlLLEM LOIGOM - preemia 10 rbl, A.LDO ROOMERE - preemia 10 rbl. Tlnarae koill:i, kes osa votsid; Onnilleme koiki. kes vohsid! Hr. lt (871 e Heljopieo, l5. mal t98!1' AANNk8t MAIN/ TALLINNAS JA TABASALUS Oles astuvad ka viis bigbandi Soomest ning parimad lauljad. Kontserdid toimuvad Estonia kontserdisaalis 26. mail keu 19, 21. mail kelt IS ja 19 ning 28. maif JteH 13 T ABASALUS. Pi~smete UlcsilcmUUk 23. maist filharmoonia kas... sas. Ra/f R. Parve jutustusi kodumaa ajaloost KULDHORD-MEIE UHINE 'KOilU.w (Batu-lchaani lciine lcohtumisel Kiievi feoda<tlalrtiiviga} Austatud baskakid, armsad v8ike- ja suurviirstid, bojaarid, druiinnikud, meie paljurahvilselise Kuldhordi vasallid! Oleme kogunenud pidulikule huraalile U:ihistamaks pidulikult Kuldhordi loomise 10. aastapiieva.. Praegu on meile enneolematult suure praktilise tiihtsusega minu vaimse ja tiiiisili~ ~isa, teie juib.i ja Opetaja Tliingis-kihaani Opetus, et khaanid peavad elama elu keskel, tundma seda Ui.bilOhki ning oskama igal hetkel eksimatult kindlaka mairata inimeste meeleo1.u, nende tege Ukke vajadusi, piiiidlusi ja.motteid. Ja Wepoolest! Kuldhordi suhete.s viirstiriikidega oleme me viirarilatult liihtunud tiiingiskhaanltkust pohimottest: «Sinu om.a on minu ja minu oma pole sinu;o. Seda Oilsat jaotusprintsiipi oleme me ellu viinud Kuldhordi olemasolu esim~est pievade.st alates. Kuldhordi peamiseks ja otsqsta~aks liikunaapanevaks jouks Qli suur MongooUa stepirahvas, selle eesrindlik, koige feodaalsem ja organiseeritum. klass., kes rohkem kui teised klassid oli huvitatud feodalismi IOplikust voidust. Asjaolu, et. hordid eesotsas TSingis-khaaniga juhtisid rahvahulkade voitlust, oli Kuld- 1-.ordi kiire voidu otsustavaks tingimuseks. VOit ajaloolise!i lahingus Kalka joel aastal pani aluse uuele ajastule iniql.konna aialoos. Meie suure kodumaa Kuldhordi - avarad stepid on kujundanud meie avarat hingeelu. Seep ra.st ongl mul eriline heameel rohutada, et siinmail on asutud ellu viima meie tarka p(ihiprogrammi, mis seisneb mustmullavoondi muutmises stepivoondiks. Seoses stepivoond.i viljakujundamisega on a.ga paevakorda t6usnud kiitteprobleemid. Metsanappuse ja talvekillmade olukorras t\beb hoogsalt hakata arendarrilf.- hobusekas-' vatust, sest il.ii saattle kuivatatud sonnikust kiillaldasel ja rahuldaval miiiral kiittematerjaj.i. Uutmoodi oleme joudnud. edendada ka meie majandust, arendades koikjal kumossitootmist ja.siirdudes polluharimiselt r-tindkarja.kasvatusele nfti.g ulukite kollektiivaele kiittimisele. Piistitatud plaa- nide edukas.tii.itmine viib meid uutele, helgetele rajajoontele..siirik:qhal tahaksin rclhutada meie suure juhi ja Opetaja Tillngis-khaani va~matut motet; octugev Kuldhord, tugevad viirstiriigidh Progressiivseid toomeetodeid on omandanud Kuldhordi vabatahtlikult.astunud viirstiriikide kii.sit60lised. Hoogsalt areneb batukhaanllk liikumine «Pigem rohk.em kui paremini!'" Suurt tiihelepanu on Kuldhord pooranud ka impeeriuml sotsiaal-majandusll.kule ning kultuurilisele arengule. Meenutagem ka.svoi Ulussikhaanide Suurhuraali Vanematekogu poolt vastuvoetud otsust, mille alusel aastaks kindlustatakse iga perekond oma jurtaga. T8nasel pidulikul Kuldhordi aastapiieval ei saa rna mooda minoa ka monedest murettekitavatest probleemidest. Nagu me heisti teame, piiiidi.s grupp ekstremistlikke ja lihiskonnavastaseid elemente korraldada Tverill korratusi, keeldudes Kuldhordile makse ajasid laiall Moskva Ivan Kalita drufinnikud. Tiinu sellele Iaekusid maksud Kuldbordi pealinna Sarai-Batusse Gigeaegselt. Lisaks on Uksikutes viirsti.-., riikides Biivenenud ebaterved, nostalgilised meeleolud, kus meenutatakse Kuldhordi-eel-~ seid nn vabade viirstiriikide aegu. Kuid aja.j.ooratast ei Onnestu tagasi poorata. Ajalugu ei tunne iihtegi selleta(llist juhtumit. Olete te kuulhud. et keegi piiiiaks taastada Kartaagot? Seeparast rohutan rna veelkord tiiie printsipiaalsusega: iiksnes tugev Kuldhord. tagab Oitsengu ja toelise suveriiansuse l bi aastatuhandete koi> g:ile viirstiriik:idele. Elagu KUldhordi vennalike rahva.ste hiil.li kiiguiav suur mongoli rahvas! Hoidkem korgel Kuldhordi odadele kinnitatud ruugeid hobuses:a.oosjd! Au Kuldhordile! ElJ;~.gU T ingis-khaan - suur juht ja Opetaja. mele voitude innustaja!ling sepi.staja! Edasi, stepiavarustesse! (Tormillsed moirg~ mis paisuv~d ulgumiseks. KOik kargavad hobustele}. 1 i 0TUPI -MAAEHITUSPROJEKTI» TARTU OSAKOND _Tartu._;ROOmu tee 16. telefon Annab majanditele, Uhistutele ja talunikele konsultatsiooni, teostab uurimisi ja vajmistab proje.kte loomakasvatushoonete (veiselaudad, sigalad, sooda- ja sonnikuhoidlad} ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. MAHTRA RV METSAMAJAND, korraldab mail PARGITUD METSLOOMAHAHIU.DE SUURMOOGI. Ulu)cinahad on erlti sobivad huvitava interjoori kujundamiseks jahimajadesse, saunlldwse, suyilatesse, aaridesse ja puhieruuffiidesse, netst voib valmista-- da omaparast mooblit. vaipu ja katteid. Kiirustage, asutused ja. organisatsioonid, koopera- fiivid ja eraisikudl Valik on suur ja hinnad so- bi~ad._ Meie aadress on Rapla raj, Hageri sjk. Jnfot saab telefonidel voi 3 6t 86. Seoses koostoos Soome ttrmaca «PARTQa automati. seeritud raudbetoontoodete teba,e ebitamlsep. vajab Tamsalu Ehitu.sma&erjalide Tehas PEA 1 N SEN E Rl. Soovitav soome -keele oskus. Korteritingunused vastavalt soovile. Hea iihenqus Tallinnaga. Niiht.av Soome televisioon. Aadress: Rakvere rajooli, Tamsalu,.-Paide mnt. telefon maksmast. Tekkinud riisina JUSS POlO,

15 Hr. 21 (81) e Heljaphv, 15. mol RAUA ~i Rakvete -raj. UHTHA KOLHOOS kutsub tooie kogemusfega SEAKASV ATUSE ZOOTEHHIKU. Samas pakume noorlele perekondadele teenimisvoimalust, kui -nad on nous t00tama seafarmis talitajana ja traktoristina, IUpsifarmis IUpsjana, karjak.una voi fraktoristina poiiutoodel. Elamiseks pakume majandi keskuses mugavustega kortereid. Kool ja lasfeaed kohapeal. Info tel Rakvere voi Postiaadress: 2021"12 Rakvere raj. _Uhtna sjk. Pirila lillekasvetuse nlidlssovltoosi _ vajatakse tooie kraanajuhti, kraanale KC 3575 A. T eated tel RAKVERE PIIMATOODETE KOMBIHAAT votab tooia separeerijana pn~.pe~c sialisti. Antakse korter. Info: Rakvere Tiigi 3, tel 43689, '43482 voi ctea.til.takse, ei Eesti NSV Ulemkohtu krlminaala.sja.de kohtukolleerium on 15. septembril 16petanud krbnida&;lasia Theodor P.ooll suhtes kuriteokoomeisu puudumise ti'ittu ja re~billteetis iema. («Edasl, 7, dets, 1.$88.) t:esti Vabariigi pouumajbddust iseloomustas talude kiireareng ja joukuse kasv. fdeie talupoja tookus, arukus ja armastus oma -kodu vastu aitasid liihikese ajaga taestada ~ laostunud pollumajanduse. IseseisvuSe ~ ati l!lali ~ majandus Liiiine-Euroopa p6lluma~ liiindi --. ojid ka objektiivaed pob.,j.-d.. Cllime ju b tibbialt aeotud idamaise ~ aba mfiimi"ke el buvitbnud eesti 1alupoja elujarje ~- Iseseisvuses arenes -koik. 10 aas_ ta,ga iiletasld talud omaaegsete mo:isate too~!de:il kujunes euroopalik pollumajand~ultuur. meie pooumajandustoodang voistles edukalt ~ Selle aja aeea Juri:i.--balk biid ja rica hiid talusid. Net'41e taladlt..._ lwallllb -..._.jiiddase ajaloos esikoht Tctri...,... PT ' j&..._ Selle Mil peiemeel oli. -TREODOR KOTKA -pievad EESTI NAITUSEL 28; -19. mai a. Osalevad ll Soome firmat ia organisatsiooni erinevatelt tegevusaladelt. Samas soimivad Kotka ia Kymen UUini ettevotjad koostooiepinguid. EESTI HAITUSE II ja Ill pavilion, Pirita ftoe 28. ~Nuus avatud tell t t-t9. E".n; Aii,7UJ', Lp tootjadl Kvaliteetsef toidubrtulit ning virsket koogivilja ostavad puu la koogiviljabaasid: Tallinnas tel ; _Tartus tel Narvas tel Kohtla-Jarvel tel P.iirnus' tel Rakveres tel Hinnad kokkuleppel. KUTSEKESKKOOL NR 45 pakub tood briga!:ldile, ke;s- on voim-eline tegema santehnikar; tgid Oppehoone soojustamiseks. Vajame, ka restauraatoreid suveperioocuks vaita m5isaboone restaureerimisel. Info tel VOr!-53391, IA.R.VA KOLHOOS ~OER.lfS ootab tooie juribu. autoelektrlkut ja liipsjat. Info kohapeal Telefon- Paide SeoseS tomrfli~ -~-!O;r~~-1"' misega voib PAJUSI K()L.: ;;:::,~-:;_;:.; mooa lanclval>olt... p1:1ekivi -killustikltu. -Frakt moiaalt.sioonik-5-20; ja pijllud. duma karjamajandusele. O-S mm. KOvadus:. mark. Mart Pool oli Oige eesti ta1upoeg, kes moistis, et teaduseabita ei saa pollumajandust edendada ja 'ta pani oma -p:oj.;i 600, kuuluvus: mark U-1, U-11. Hind kokkuleppel. Tellimusega poorduda kolhoosi juhatusse aadressil: JOgeva rajoon, Pajusi sjk., Pajusi k.olhoos. T ef voi VERIOIIA SOVHOOS ootab tooie peeveterinaararsti, liipsjaid, mehhanisaatoreid, suurfarmi juhatajat ja seemendustehnikut. Perekonnal omaette elumaja voimalus. lnformatsioon kohapeal voi telefonil ja ETKVL POLTSAMAA POLLUMAJJ.MDUS KOMBIHAAT pakub food veterinaararstile. Sarnas vajatakse trakto- risti ja sootjat-karjakut ning uude ehitatavasse konservitehasesse seadmete remondiinseneri. Perekonnal korterivoimalus. T eateid saab kohapeal voi tel 51909, 510()9, Asutus vahetab Uue furgooni YAZ-7to1A GAZ-24 voi V AZtiiiipl- auto vastu. Info: Tartu, tel , Riia Poliitehnilisse Instituuti pollumajandust Oppima. Instituudi IOpetas 'lbeodor Pool aastal esimese jiirgu Opetatud agronoomi diplomiga. Kui juba Mart Pooli pereme!heks oleku ajal kuulus Piistaoja oli iimbruskonna paremate talude huigas, sils poeg viis talu mone aa.staga Eesti parimaks: aastaw..se YiiiBOuses tali Pllstaoja. Eestis e s i k o b a I e, seue eest kuaptl riicl... auhtnd (kdlvaja kg.ju), Theodor Pool pidas Piistaoja 'l:alu4fte:sti Vabariigi ajal. Ta oli loov toomees, riiakis saksa, vene, '111glise,!IOODlE!, rootsi, taani ja hollandi keelt. Nende maade pollumajandust kiiis ta kohapeal tundma Oppimas. KOike uut ja eesrindlikku, mida ta pidas sobivaks rakendada meie oludes. katsetas ta oma talus ja kohandas kohalikele tingimutitele. See, mida Cart Koberl.Jakobson kavau!es oma Kurcja. t&lllll l.rkamisajal, ~ 1e(l Theodor Pool Plista.ojal Eesti Vabarllci ajal. ~oja tahtsust tostab veel see, et 'I1b.eodor Pooli paljude ifr]utiste kaudu said Piistaoja too- ja uurimi.stulemused kiittesaadavaks kogo. Eesti agronoqmidele ja talupidajatele, pollumajanduskoolide ja iilikooli Oppejijududeleja Oppijate-le. Tiheodor Pool avaldas ille 300 kirjutise, need on enan:iasti koik algupiirased ja ei ole oma aktuaalsust kaotanud ka tanaseks. Piistaoja talu tunti ka viilismaal aastal kirjutas Rootsi pollumeeste ajakirjas «Lantm.anlletb pikema artik:li PiistaojaSt maailmamainega Ioori'lakasvatusteadlane Nils Hansson. e Piistaoja oli Eestis eestvedajaks kultuurkarjamaade rajami$eil ja kasutamisel. Tiinaseni on siilinud aastal rajatud vasikakoppel. Kultuurkarjamaade loomine, hooldaroine ja karjatamille sisaldavad bulga agr-o- ja wotehnilisi tarkusi, nendest tarkustest annavad selge Ulevaate Theodor Pooli koostatud hea raamat «Karjakoplid ja mitukiimmend artiklit ajakirjades. e aastal hakatakse Piistaojal tnrudrenaaiiga maad kuive_ndama. 20 aasta jooksul kuivendatakse nil 63 '"hektarit. Viiijade kujundamibel pooratakse tahelepanu maastiku arhitektuurile ja Ioodusliku tasakaalu siiilitamisele. TOOd kiidab tosiasi - set ajal ehitatud drenaazisiisteemid iliotavad Iaitmatult veel praegugi... e aastal ehitatakse Piistaojal Eesti esimene s1iohmdla. Siin uuriti pohjalikult sileerimist ja silo sootmist. Katsetati maisi ja piieval-ille kasvatamist. Juba 1920ndatel aastatel_ selgitas Theodor Pool. et Kanada varased maisisordid ei va)mi meil kiillaldaselt. Piistaojal kiiidi Oppimas koike, mi,a.. siloga seatud... e Tulukas phm.atootmine oli Ee.!lti$ kiillaltki raske, eriti 1930ndate majanduskriisi aastate atgu-ses. Piimasaaduste hinnad maaibnaturul Iangesid, see piiras jousi:ll:lda ostmist ning sundis sum-emat tiihelepanu poorama omatoodetud sootadele. Uks mille vastu taludes huvi tunti, oli soodajuurvili. Aga - juu:vili osutus tasuvaks vaid suurte saakide pub':l-1. Niisu~ne juurviljakasvatus noudis teadmist ja oskusi, m1~a tay::'-l''><>lt talupidajal ei olnud. Theodor Pool tutvus Taar-i ;wi;v.!jaka<>-

----~--- -~-- ----~---~----------~~-~---------- -~------ Hr.111871 e Heljoplev, 15. malt9119 ~, - ~ vatubega ja PUstao'Ja. pollult tuli 800--700 tsentnerit hektarill V-iUnase 50-60 aasta.

Jrimjae Ra katsetamisega 161 Th.eodor Pool PUstaoi&l'~ -~rjlf -_ pohisiwidalise. s06tm1stiiiibi.. Omas ajaa 011-"see mu.sterta6 ja mustersaatmine.

16 ----~--- -~ ~---~ ~~-~ ~ Hr e Heljoplev, 15. malt9119 ~, - ~ vatubega ja PUstao'Ja. pollult tuli tsentnerit hektarill V-iUnase aasta. JoQksul ef ole meil olnud uudlseid juurvilj8. bari,miaes. illiseid koplaid ja k5plamise votteid kasutada, aeda voib TheodOr Pooli teadmistest appida praegugj. veel....-aastaid. ~ud Ul.Jrimjae Ra katsetamisega 161 Th.eodor Pool PUstaoi&l'~ -~rjlf -_ pohisiwidalise. s06tm1stiiiibi.. Omas ajaa 011-"see mu.sterta6 ja mustersaatmine. Liipsikarja pohiline soot dli suvel kultuurkarjamaarobi, talvel valgurikas hein. silo, juurvili ja kartul. 19M/35, karjakontrollaasta - aruimetel oli Piisliaojal- 29,6 aastalebma. p-timatoodanc 5137 q-, pumarasvairiii ~'11%-, j6ua61cla ~ B~Wktaraisloonia ainult 16,6,., e Piistaoja]. ~ pohi eestt m\u!lakirju _karja aretustoole. una. aastal alustati plaanipirast O:retustOOd mustakirju kar-. ;aga. 'Dheodor PoOl oli histi kursis LiUine-Euroopas ja USAs kasutatavate aretusv6tete ja -Opetusega-. 20 aastaga viis ta oma karja kotgaretualn\l!ja tasemele. Piistaoja karja iseloomustas suur piirrultoodan&... tlltrl biimatav oli korge piimarasvasus. Karl oli nus. tugeva keht~l~wtusega ja hea terv:isega. Karja aretuses ei aetud taga rekordtoodanguid. Karja toodangutase SOItus tilielikult turu konjunktuurist ja majanduslikust: tasuvu- -P:Ustaojalt miliidi t6uloomi -meie vabariigi taludesse ja ka Ni5ukogude Liitu.- Plistaojalt ostetud Ioomade alusel aretati NSV Liidus turitud «Bor.skaja Ferma,. sovhoosi kart (Gorki oblastis). e Piistaoja paistis suma taluwo ratsionaliseerilnise ja mehhalliseerilnlseta. nil US8teti tooviljakust ja kergetldati kehalist 1. t6bd. 1930ndatel aa&tatel moderniseeriti liipsikarjalaut Inglis- I maa ja USA.eeskuJul. Lauta tuli automaatjootmine, aastal Eesti estmene liipsima:si:n (nil- Iaudas kui ka karjamaal). Rein laaditi lakka kull-telferiga, osteti vilja16ilrusmasin-isesiduja, sonnijrulaoti, elektrikariu.s jne..traktorit PUstaojai ei olnud. 'l,'heodor Pool.nflkendas, et _ bobuste 'too on traktori omast odavam. Raskematel t66del tarvitati mitmehobuserakendit. Kui. liiks tarvia traktorit. telltti see masinaiihistust. e!iati. Vabariigl 16puaastateks oli Piistaoja tipp-topp talu, eriti piimakarja poolest aastab ou kogu talu maa (129 ha) kultuurseisus. sellest oli poldu 75 ha ja ktiltuurkarjamaad 29 ba. Liipsikarjas oli 30 lebma. DOOrloomi peeti viibe, TOuvaslkad miiildi eruunaatt nildala vanuselt, sigu ja lidde peetl ainult -oma majapidamiaes, TOObobuaeld oli fiheksa. Bead IBilki saadi p6jlult: hein «) 1s/b8, Jrartul Ole 300 tsjba, Antsla kunagise kodumajanduskooli I lennu l6petamisest on moodaa 60 aastat. Antsla ptaeguses kutsekeskkoolis iopetab 4. lend. Hiljuti peeti koolis vabarii.gl kutsejreskkoolide IV kutsemeisl:erllkkuse Wistlused. Selgitati, kes on osavam liipsj.aparaacli kokkupanija, piuim 1\ipsja ja pariln kokk. Pildi1 on voitjad Kuressaare ja KoBe kutsekeskkoolist. Liipsjate Witjflkarik,as liks saarlaste Wistkonnale - Vllvl Vallik, Mal Kuvis ja Terje Talp. Nende kokad Agriessa Pelt ja Katre Nurm olid kol~ rnandad. ten.vili tslba (aid kaalwi). 1938/39 majaudusaastal ou,,. ;..._,, talu rabaline siaetulek. %7 167 krooni,. sellest andia veiaekasva- 11 ~ kr ja taimekasvatus 9300 kr. Taimekasvatuae aisaetulekutest andis suure osa nisu. Talu puhaskasu oli 45'1'1 lo'ooni. Aktiva kapitall protsent oli 6,33 (majanduskriisi aastail aga ti:wttas kahjumiga isegi Plistaoja). Selles llihikeses 1oos ei saa kirjutada koike, mida tegt 'l'heodor Pool 20 aasta joobul.. S11Ui tuleb wet. nimetada noor-karjakasvattise, tera\rilja kiilvidormide, I"UUre&e savimuldacle harimise, pouumajandustike ehitiste, pi)uutoouste olmeja palgatingimuste parandamise Ding veel ll'litmete teiste poilu- majandusprobleemide uurinust ja publitaeerimist. Taqa Ja db... pm111jdebe ill PIWaoJal Jipe&ail 1t. jna- llll 1H1. a. "l''leodor Pool kiuldhati- 8Jhriaae. T D&PAe -vab on m&rdtud Z5. oktoober Uti. a. 'l'heodor Pool oti 111i1 51a... Piira$t ldliiditamist miulrati Piistaoja hooldlljaka :r:dpr X... vauik (tootas siin 39 autat). Edgar KeevaWkul Onnestus sfijakeerises piista Piistaoja kari, ta arendas edasi 11leodor Pooli poolelijiiiinud t66d. lm'l. aastal moodustati PUstaoja katsetatust Eesti Loomakasvatuse Instituudi ;E'iistaoja kataejaam, kus veiste smtmist, t6uaretust ja noorkarjakuvatust hakkasld uurima _ teaduslikud tootajad nimetati Piistaoja katsejaam Vindra katsejaamaks (Piistaoja kui endise ~urtalu nimetus ei sobinud n6uk0gude kateeasutusele, ka Piistaoja nimi ei k6lanud vene keeles kuigi kena.sti). Et sliilitada Piistaoja nimi, anti -19'15, a. Vindra katsejaama maa-alale Piistaoja kii1a nimi. Vindra katsejaama pindala suurendati korduvalt kataejaamaga piimevate vosastunud maade arvet. kus kohe ka maaparandus tehti a oli katsejaamal maad 1067 iha, ~llest pollumajanduslikku maad 522 ha. Ehitati juurde uusi tootmishooneid ja elwnaju. Lehmade arv suurendati 2fie. -Katsejaatnast kujundati intensiivse veisekasvatuse toouiisiiksus-.- siin liipstqd piim 9li Eestimaa majanditega VOrreldes troige odavam ja tookulu piimatootmisel k6ige viiksem.. Ka taimekasvatuses saadi SUU!j saake Viikese tookuluga, P6llud asusid tootmishoonete Nihedal. trbdsjiordikulud olld viiikesed. _Majandi rentaablpa oli 12D-140%. Toodang saadi om:a toodetud sootadega. MOnel aastal mood~ ostusoot ainult 5% karja soodakulust. Sama1 ajal millis majand tunduvalt ~- taimekasvatussaadusi, kui _ joustiota juurde ostetl Kuni _viindra kaise$ovboosi moodustamiseni 19'18. a piiais Viindra katsejaama talumiljm t66de korraldamisel ja inimestevahelisel suhtlemisel. Tolleaegne loomakasvatusinstituudi juhtkond arvas, et. Vindra katsejaama toot:mine ei vasta sotsialistliku suurtootmise nouetele, et viiikeses majandis on lliga lihtne saada hiid majanduslikke tuleo;tusi. :I a kui stis Edgar Keevallik pensionile 'liiks, tehti ~ direktorile :Iilri Kulbinile filesandeks luua Vindra katsejaamast ja Selja kolhoosiit ilks suurmajand. Majandi juhtimfue jiii endise kolhoosi keskusesse Seljale. Piistaoja iii tead1,rsliku too paigaks.- Omaette karjana jii pilsima ka Piiataoja karl (Piistaoja karjal on olnud juhthr osa eesti mustakirju karja aretuses). Alates a tootab Piistaoja taluaeftses liipsikarjalaudas suuretoodangulistele lehmadele jousooda sootmisel lrompuutersiisteem a Oli PiisU.oJa 211 lebma- keakmine tooda&c 6'184 Q puma, paremaci lebmad ltipsid It kg plima. Theodor Pooli viimane teadaolev soov Eestimaa pinnal o1i - hoidke Piistaoja karja! See lause ou kusagu Virumaal loomavagunist viilja visatud kirjas. Seda soovi on ka seni suudetud tiiita. Honorar Eesti Kultuurifondi MANIV ALD METSAALT, Vindr-. katsejaama Juhtivteadu-r MITMESUGUST Miiiia IAWA 350 (heas s6!dukorras) a viiljalase. Tulia Haapsalu, Jalaka 86, Laimets. Miitia 200 I soojaveepaa.k. 'rei Tallinn Meister. Va:betan maakodu (50 km Tallinnast. mansardkorrus poolikult vftl]a ehitatud, hea loomapidamise viilinalus, kontakt majandiga vajalik), maja vastu Tallinnas. Juurde pakkuda 2toal korter, garaa! Mustamiel. Teat noudmiseni. M. Meier. Vahetada tugevajouline soiduauto J&relhaapa Husqvamaoo v6i Partnerb vastu. Pirnu tel Ohtuti R. Noormaa. Vahetada 3toal korte.. P1irnu kesklinuas (38 m! elamisp, ahikiite. vann, gaas, kelder} korteriga Tallinnas Tallinn, Mooni 1D-1. K. Ku-,...,. Vahetan GAZ Z1 osad GAZ M osade vastu. Kirj Haapsalu, OObiku 5 voi hel toole Oks. PARASMAE RAHVAS! Tulge kodukuia juubelile! TAna-va aa1t 'tn...- He IIhtme 1dWJwnna P...a1e... tiijiii&kordaest lramlrtimbeld tir)manas Koos ljgikaudu 500 Harju- ja Virumaa kfilaga on Taani. Preestrid ja mungad 12Ut a. Taani Hindamisraamatu.sae kirja pllddud ka 1'1 adramaa SUUl"WWl! Parasmie killa a. koosta- tud maamootja :I. Holmbergi kaardil oli Parasmiiel 21 peret. praegu on. neid samas 20. Parimate kokkade kajikas: on koselaste Aet Qrase ja LW.: Rebase kiies. V6istlmnnM on vee1 KrLstUna Nu-., ia AD-- ge~a BuntseL VMrustajad ~ katse- kesjrkooi!;st jlid lmlmandalrs 1lVD 'I'OOTSEI<.JUD&N PALU Jdli - lwb! _... cle Ja pllsnte lsi, ' -._.,_ net--. rv-ueel- EMMO Ol<ll TXRillftANUI ~ 1. juunist v6etabe taas- lrod nlkelt vasto kuu-o luttisi drlaalehes avaldamiseks EKP Keskkomttee kuulutuste osakonnas Piirnu mnt 87a. MOOdunud aastal mmdus Parasmiie esimesest kaardistamisest 300 aastat. MMemat Juubellt t:ibwatakae la-ultae'n mall ~ aeca rara..~e~, VUna talus. AICUII ked 11. Eslueb JOeUihtme segalmor. Kiila bskele ohvrijp.vi juurde istntatajr.. miilestustamm. Obtuse mijes.. tuslokke ilmber saavad kukku polvkonna p8j'iiiiidiie mitme laoed KOa&&I.DAV KOMIBION VAET/SEKOORMAGA UBI SILLA 10. mall vajoa VliUila kol~ booill Kam &z koos br~ bamildikoonnap. libl Saarlase -tllaveskl tajtnnlsllla Pi-rlijOkke, kuuuures osa koorma.st viis vool miaema. v eflld.tammis&; peaaegu kunl Pirlljh sanbumiselll (lt km) MusU6kke mrid praktiliselt k6ik jieforellid,suur hulk haugisid ja teisl kalu. Raske on praecu hilmaia. lrabju. JDil; tekltau Jie..a -Jatekitafnd kahju b-.-.ttaml~ 'rodoonle -tauaale ~ lllillesj suunati soltab jie lralac1t:ca ~ aq.juardlas lnaehllle klip aajaelode illtttelra vllja.- seks p~ adea klib- Ja selkga tepleb Vkv ~ dubkaitse Valltaus. GEORG LINTS -: 111MaaJiexi,. ( CeJUoCKaJl raaeta») r~.,.. ~ KU 3cTORilH HRJJ:eKc Toimefuse aadress: Tallinn, Gagarini pst 16 I:. konus Toimetuse illdtelefon Toimetaja asetiiitja Sekretariaat Majanduselu Uhiskounaelu Maakodu Kultuur ja aiandus '1 0'1 Maaleht ilmub kord alidalas neljapieval. Uksiknumbri bind 10 kop ' Kuulutuste osakond Pirnu mnt 67a avatud toeiplleviu kl 8.3D telelonid , Tiraai Z MB EKP Keskkomttee KirJa.stus, Tallinn, Piruu nm,. 6'1-A Tellimist- nr. 2258

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language. Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen

Data Mining Research Project Report Generating Texts in Estonian Language Author: Robert Roosalu Supervisor: Tambet Matiisen Tartu University Institute of Computer Science January 2016 Introduction The