Human-computer Interaction: sissejuhatus

Transcription

1 Human-computer Interaction: sissejuhatus Laur Kanger

2 Intervjuu kava analüüs Jagunege neljastesse gruppidesse Analüüsige üksteise intervjuukavasid Proovige leida igast kavast vähemalt kolm (suuremat või väiksemat) nõrkust (sõnastus, ebaloogiline ülesehitus, küsimuste vähene põhjendatus, täiendavate meetodite kasutamise võimalus jne.) Arutage, kuidas neid nõrkusi lahendada võiks Aega 20 minutit

3 Tüüpvead Meetodit (andmete kogumise ja analüüsi tehnikad, mille abil kontrollida oletuste tõelevastavust) pole selgelt eristatud lahendustest (tegevus käitumise muutmiseks) Lähteandmete mittetäielik kasutamine, mistõttu pole ülesanne sooritatud vastavalt kursuse eesmärgile Meetodite üldisus ( tuleks korraldada kasutajauuring vs. tuleks korraldada ankeetküsitlus juhtide hulgas, mis keskenduks nende filmieelistustele, filmide vaatamise harjumustele ning ajakasutusele ) Tähenärimine (nt. lähteandmete puudulikkus)

4 Kas lahendus ei võikski olla meetod? Enne-pärast uuring Meetodi kirjeldus: Rakendada stiimulit (nt hinnatõus) grupile A Jälgida käitumise muutust (filmide tarbimine) Kui käitumine on mingil määral muutunud (nt filmide tarbimine langenud 20%), omistada see stiimuli mõjule

5 Võimalikud probleemid sisemise valiidsusega (Robson et al. 2001) Sisemine valiidsus: millisel määral on järeldus põhjuslikkuse kohta põhjendatud Threat to internal validity History Instrumentation/ reporting Regression-to-themean Testing Placebo Hawthorne Maturation Dropout Description of threat Some other influential event(s), which could affect the outcome, occurs during the intervention Validity of measurement method changes over course of the intervention Change in outcome measure might be explained by a group with a one-time extreme value naturally changing towards a normal value Taking measurement (e.g. test) could have an effect on the outcome Intervention could have a non-specific effect on the outcome, independent of the key intervention component Involvement of outsiders could have an effect on the outcome, independent of the key intervention component Intervention group develops in ways independent of the intervention (e.g. aging, experience etc.), possibly affecting the outcome The overall characteristics of the intervention group change due to some participants dropping out, possibly affecting the outcome

6 Üldised järeldused Iga oht ei pruugi igal juhul oluline olla Ohte saab vältida mitmel viisil (nt koguda või analüüsida rohkem andmeid, toetuda varasemale teooriale jne.) Üldjuhul on enne-pärast uuring sobiv ainult siis, kui stiimuli ja käitumise muutumise vahele jääb väga vähe aega Vastasel juhul on targem kasutada kontrollitud eksperimenti (stiimuli valikuline rakendamine)

7 Mõned sotsiaalteaduslikud uurimismeetodid Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed Kontentanalüüs Osalusvaatlus Ankeetküsitlus Struktureeritud vaatlus Diskursusanalüüs Fookusgrupid Süvaintervjuu Struktureeritud intervjuu Lihtsustatult: Numbrid vs. sõnad

8 Tihti kasutatakse kombineeritult Eksperiment Juhtumiuuring Etnograafia Think-aloud intervjuu + vaatlus

9 Intervjuu tüüpide erinevused I (Vihalemm 2002, Neuman 2006) Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata Kõikidelt vastajatelt küsitakse samu küsimusi samas järjekorras Intervjueerija näib kogu aeg neutraalne Intervjueeritav küsib küsimusi, respondent vastab Selge algus ja lõpp Küsimused on suures osas eelnevalt ette valmistatud, kuid järjekorda kohendatakse vastavalt olukorrale ning respondendile Toimub peaaegu alati ühe respondendiga korraga Intervjuu sotsiaalset konteksti ignoreeritakse, oletatakse, et see on väheoluline Algus ja lõpp ebaselged. Võib hiljem jätkuda Küsimused tuletatakse koha peal vastavalt vestluse kontekstile Intervjueerija näitab vastuste suhtes üles elavat huvi, julgustades respondenti jätkama Tegu on justkui sõbraliku vestlusega, milles üks pool esitab enam küsimusi Olenevalt olukorrast võib respondente olla mitu Intervjuu sotsiaalset konteksti pannakse tähele, see mõjutab vastuste tähenduse tõlgendamist

10 Intervjuu tüüpide erinevused II (Vihalemm 2002, Neuman 2006) Struktureeritud Poolstruktureeritud Struktureerimata Professionaalne toon, kõrvalekaldeid ignoreeritakse Kõrvalekalded on lubatud, ent lähtuvalt uuringu fookusest üritatakse respondente siiski uurijat huvitavate teemade juures hoida Intervjuus esineb ohtralt nalju, kõrvalekaldeid, lugusid jms., mis kõik jäädvustatakse Tihti suletud küsimused, vähe täpsustamist Ohtralt avatud küsimusi ning täpsustamist Vaid intervjueerija kontrollib vestluse tempot ja teemasid Intervjueerija on uute teemade osas tähelepanelik, ent säilitab üldiselt kontrolli tempo ja teemade üle Nii intervjueerija ning respondent kontrollivad vestluse tempot ja teemasid Intervjueeritav üritab vestluse sisu standardiseerida, analüüs enamasti kiire Intervjueerija kohandub intervjueeritava sõnakasutusega, analüüs enamasti aeganõudev Sobib kvantitatiivsete uuringute illustreerimiseks Sobib põhjuslike seoste leidmiseks, seletavaks uuringuks Sobib täiesti tundmatu nähtuse uurimiseks

11 Küsimuste tüübid I (Vihalemm 2002) Kirjeldavates küsimustes lastakse respondendil vabalt kirjeldada oma kogemusi, olukordi, sündmusi. Eesmärgiks on tundma õppida respondenti, tema väljenduslaadi, tema jaoks olulisi ning tähenduslikke asju. Nendega tavaliselt alustatakse intervjuud või teemat Esmased seosed Kontrastid Vabad tõlgendused Arvamuste, hoiakute, väärtuste, tõlgenduste kesksed küsimused moodustavad tavaliselt intervjuude põhiosa. Eesmärk on mõista sihtrühma esindajate arvamuste, veendumuste olemust ja nende kujunemisprotsesse: avada mitte üksnes seisukohti, vaid tungida sügavamale võtta lahti veendumuse komponendid, nende põhjused, mõjutajad, kujunemise-muutumise protsess Arvamuste otse väljaütlemine Põhjendamine Põhjuseni jõudmine ringiga Valmisvarutud või eelnevalt täheldatud stiimulmaterjali kasutamine

12 Küsimuste tüübid II (Vihalemm 2002) Emotsioonide-kesksed küsimused, mille eesmärk on mõista inimeste emotsionaalseid reaktsioone uuritava fenomeni suhtes Faktiküsimused-taustaküsimused, tegemaks kindlaks respondendi informeerituse astet, täpsustada sotsiaaldemograafilised jm. asjassepuutuvad andmed. Jäetakse tavaliselt lõppu või esitatakse kiirete abiküsimustena muude vahel

13 Tüüpvead I Kas teile meeldivad kiired autod? Kas teile meeldivad kenad beibed? Kas teile meeldib palju raha? Kas teile meeldib olla tüüne? (Must Q, Karm liin, 1996) Millised sõnad meenuvad sulle esmalt seoses väljendiga tüüne kärss? Milline on üks tüüpiline tüüne inimene? Kas kirjeldaksid end kui tüünet inimest? Miks? Kuivõrd tüüneks sa end ise pead?

14 Tüüpvead II Kas te olete hommikuse konjakijoomise juba lõpetanud? Kas toetate tasuta ühistransporditeenusele üleminekut alates aastast Tallinna ühtse piletisüsteemi liinidel? Üsna paljud inimesed peavad ESTER-i kasutamist päris tülikaks. Mida sa ise arvad? Kui peaksite end poliitilistelt vaadetelt liigitama parem- või vasakpoolseks, siis kummale poolele te enese arvates jääksite?

15 Tüüpvead III K: Aga mis sa arvad, miks noored üldse lähevad sellistele üritustele, mis on väljareklaamitud nagu sellised narkopreventsiooni üritused? V: Et kas sa mõtled, et neid tõmbab just see narko K: Ei ma et, ma arvan, et see ei tõmba, aga kas neile tuleb üldse meelde see? V: Ma ei tea ma arvan, et rohkem tuleb see vast meelde just neile, kes nagu ongi selle peal väljas, et narkootikumi saada, aga need, kes pööravad rohkem nagu tähelepanu sellele, et mis nagu avalikult toimub K: Ma mõtlen, et kui ta on välja kuulutatud narkootikumide vastasena ja kas ta teenib seda eesmärki üldse? V: Et kas ta tõesti aitab kaasa sellele, et K: Milliseid funktsionaalsusi sooviksid ÕIS-is veel näha?

16 Tüüpvead IV K: Kas Sulle on narkootikume pakutud? V: Otse vist ei ole K: Kas Sul endal on piisavalt informatsiooni narkootikumide kohta Arvad, et tead kõike, mida teadma peaks? V: Ei K: Aga midagi ikka tead? V: Jah K: Kust see info pärit on? V: Koolist ja K: Kas kodus ka räägitakse? V: Ei mu ema pole mulle rääkinud aga noh, ikka ju kirjutatakse ka väga palju sellest...mitte aint koolist K: Nii et meediast ka?

17 Tüüpvead V K: Milline on sinu ettekujutus inimesest, kes kasutab rohkem narkootikume, on sõltlane? V: Nagu Jüri. Ta näeb positiivne välja. Käib ja särab igal pool, on oma eluga rahul K: Aga mida sina sellest arvad? V: Mul ükskõik, kuni ta mulle võlgu ei ole K: Mida muidu arvad narkootikumidest? V: Liigub igat asja. Narkootikumid on no suhteliselt kõik pahad ja ega ei tarvita ka eriti K: Kuidas, ma ei tea, palju te teate sellest, kuidas see poliitika, nagu õppepoliitika või noh, mitte poliitika kuidas seda sõnastada õppe sisu, et mulle tundub, et Nõukogude Liidus võeti väga tõsiselt seda, et arvutiõpetus tähendab eelkõige programeerimist.

18 Mida teha? Esita üks küsimus korraga Sõnasta küsimused neutraalselt Sõnasta küsimused täpselt ja selgelt Kasuta nii verbaalset kui mitteverbaalset julgustamist Kui kohe küsimusele rahuldavat vastust ei saa, tule hiljem selle juurde tagasi Kasuta juba teadasaadut uute küsimuste moodustamiseks Suhtle loomulikult (loogilisus + paindlikkus + sõbralikkus) Liigu kirjeldavatelt analüütilisemate, üldistelt täpsemate, neutraalsetelt vastuolulisemate küsimuste poole

19 Täpsustamisest Täpsustamine (probing): Neutraalne palve selgitada hägust vastust, täiendada poolikut vastust või saada oluline vastus (Neuman 2006) On poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuu olulisim element! 3-5 sekundit pausi Mitteverbaalne julgustamine (pilkkontakt, noogutus vms.) Küsimuse või vastuse kordamine Lisaküsimuste esitamine Ära karda võtta väheteadliku, ent samas uudishimuliku intervjueerija positsiooni!

20 Laur on (edukalt) ohmu V: Et noh, see nõuab ikka tõsist niisugust tehnoloogilist kultuuri ja omal ajal sai nende asjadega nii palju vaeva nähtud, ja minul küll tekkis selline mulje, et neil ei olnud need tehnoloogilised protsessid lõpetatud. Need kulgesid edasi ja see... väga palju juhuseid oli, kus aasta otsa värk töötab ja järgmisel aastal vajub lihtsalt ära. K: Kas te suudate ka minusugusele profaanile selgeks teha, mida tähendab, et tehnoloogilised protsessid ei ole lõpetatud? V: Tähendab, mismoodi pooljuhti tehakse? Võetakse üks ränikristall, reeglina räni, eks ole, siis tehakse sinna mingisugune fotomask, siis pannakse see mingisugusesse keskonda ja sellest keskkonnast difundeeruvad teatavad molekulid vaat sinna sisse... V: Nad olid mälu talle niimoodi, aga kuna adresseerimine ei lubanud mälu juurde panna, siis nad tegid alumise mälubloki alternatiivse, sai kasutada ühte või teist. Aga noh, sellest tulenevalt kõik asjad jälle ei töötanud, nagu ikka juhtub. K: Need on täpselt need nüansid, mida mulle peab erilise hoolega rääkima, sest mind seal ei olnud ja teiseks mul on sotsiaalteaduste taust, mis tähendab, et see tehnoloogia pool, see huvitab mind küll, aga seda peab mulle selgitama. V: Nojah, jah, nii et küsige rahuga, ma mõningaid asju tean. Eriti ma tean midagi Agatist ja eriti ma tean Apple'ist midagi, sest 82 me ostsime esimesed Apple'id siia.

21 Mida mitte teha? Ära kasuta palju kas-küsimusi Ära kasuta palju miks-küsimusi Ära jää kavasse kinni/ära ignoreeri uusi teemasid Ära katkesta vastajat tihti Ära lõpeta vastaja eest lauseid Ära nõua küsimusele tingimata vastamist Ära paku vastusevariante (kohe) Ära paku lihtsustatud või äärmuslikke valikuid Ära esita uurijaküsimusi intervjuuküsimuste pähe Ära oleta, mida vastaja mõelda võis, vaid uuri järele Ära keskendu infole, mida võiksid mõnel muul viisil lihtsamalt hankida

22 Intervjuu kavandamine: minimaalselt kohustuslikud elemendid Eesmärgi püstitamine Mis on uuringu peateema? Millistele põhimõttelistele küsimustele tahan vastust saada? Miks on just intervjuu selle jaoks sobivaim meetod? Valimi planeerimine Milline on uuringu sihtrühm? Milliseid alamrühmi võib sihtrühma hulgas eristada? Millis(t)ele rühma(de)le keskendun? Miks just neile? Teemade ja uurijaküsimuste sõnastamine Millised põhiteemad mind huvitavad? Millised küsimused mind uuringu peateema juures huvitavad? Küsitluskava ehk vastajaküsimuste sõnastamine Kuidas tõlkida uurijaküsimused vastaja tavakeelde, et vältida võimalikke arusaamatusi, vastuste liigset kitsendamist ning suunamist?

23 Näide: Laur uurib ajalugu I PEATEEMA: Nõukogude Baltikumi riikide kodumaiste personaalarvutite ajalugu MEETODI PÕHJENDATUS: poolstruktureeritud intervjuu (esmase tähtsusega), dokumendianalüüs (teisese tähtsusega) a) olemasolev dokumentatsioon on hävitatud, ebatäielik või selle asukoht teadmata b) dokumendid pakuvad enamasti vaid kaudset infot osaliste käitumise põhjuste kohta c) nõukogude ajal ei saanud tegelikke põhjuseid tihtipeale dokumentidesse kirja panna, seega pakuvad intervjuud võimalusi saada rikkalikumat infot ning dokumentides sisalduvat täiendada d) enamus, kes tol ajal tegutsesid, on veel elus. Seega on võimalus hankida andmeid sündmustes vahetult osalenud allikatelt VALIM: et ülevaatlik kaardistus allikate kohta puudub ning allikate tähtsus on hetkeseisuga teadmata, kasutan nn. lumepalli valimit. Seejuures püüan iga personaalarvuti projekti juures kaardistada olulisemate huvigruppide vaate (nt. riistvara loojad, tarkvaraarendajad, tehaste ja instituutide keskastme- ja tippjuhid, eri kasutajad, vahendajad ja koolitajad jne.). See võimaldab saada tervikliku ülevaate arvutite arendamise ja levikuga seotud probleemidest nende igal arenguastmel

24 Näide: Laur uurib ajalugu II PEAMISED UURIMISKÜSIMUSED: a) Mis selgitab iga personaalarvutiprojekti edu või selle puudumist? Mis on projektide arengumustrid? Millised on mehhanismid, mis neid mustreid põhjustasid? b) Kuidas tekkisid igas riigis nö kohalikud liidrid? Millised on eri projektide vastastikmõjust tekkinud arengumustrid igas riigis? Millised on mehhanismid, mis neid mustreid põhjustasid? c) Kuidas arenes iga riigi Tehnoloogiline Innovatsioonisüsteem? Milliseid arengumustreid süsteemi tasandil eristada võib? NÄITED VASTAJAKÜSIMUSTEST (ainult mõned!): a) Palun rääkige alguseks, kuidas X personaalarvutitega tegelema hakkas? b) Kes selle projektiga üleüldse seotud olid? c) Milliseid ressursse on seesuguse projekti käivitamiseks üleüldse tarvis? Kuidas nende hankimine tollal käis? d) Palun kirjeldage võimalikult täpselt, kuidas sel ajal prototüüpi masstootmiseks ette valmistati? Milliseid samme tuli seejuures läbida? Millised olid ametlikud, millised mitteametlikud sammud?

25 Järgmiseks korraks Loe moodle'ist materjale intervjuu ja vaatluse kohta Koosta 8-10 küsimusega intervjuukava ÕIS-i kasutuskogemuse väljaselgitamiseks (sihtrühmaks tudengist kasutaja) NB! Mõtle, kas meetodite kombineerimine võiks sulle midagi juurde anda? Kas saaksid nii rikkalikumat, mitmekesisemat infot? NB 2! Intervjuu tuleb sul edaspidi ka läbi viia. Seejuures ei tohiks sa intervjueeritavaks valida enda osakonna tudengit NB3! Et ma jõuaks tööd kindlasti enne loengut läbi vaadata, siis sel korral on tähtaeg varasem (esmaspäev, 10.00)

26 Ideaalse töö elemendid Põhiline: Eristus uurija- ja vastajaküsimuste vahel (mõlemad tuleb välja tuua!) Meetodi valiku põhjendamine Loogiline teemadevalik ning ülesehitus (igal küsimusel ja/või ülesandel peab olema selge põhjend(at)us!) Välditakse eelnevalt käsitletud puudujääke sõnastuses