Margus Tinits 6. ja 8. septembril 2010

Transcription

1 6. ja 8. septembril 2010

2 2

3 1. Ettevõtja Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 3

4 2. Äriühingute liigid (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. 4. Ettevõtja tegevusalad (1) Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. (2) Seaduses võib sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. (5) Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. (6) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsminister võib määrata, millist klassifikatsioonitaset tuleb tegevusalast äriregistrisse teatamisel ja majandusaasta aruandes näitamisel kasutada. ( Kohtule dokumentide esitamise kord, RTL 2006, 5, 77, lisa 16) 4

5 5

6 Paragrahv 6. Kontsern (1) Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. (2) Tütarettevõtjaks on ka ühing, kus teine ühing (emaettevõtja) omab selle osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. (3) Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. 6

7 282. Oma aktsiate märkimine (1) (2) Tütarettevõtja ei või märkida emaettevõtja aktsiaid Oma aktsiate omandamine ja tagatiseks võtmine Aktsiaselts ei või ise ega kolmanda isiku kaudu, kes tegutseb oma nimel, kuid seltsi arvel omandada ega tagatiseks võtta oma aktsiaid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti Aktsiate vastastikune omandamine Tütarettevõtja võib omandada või tagatiseks võtta emaettevõtja aktsiaid samadel tingimustel kui oma osasid või aktsiaid. 7

8 Raamatupidamises kirjendatakse kõik tehingud vähemalt kahes eri kohas. Ka kõige keerulisema komplekskande saab lahutada üksikuteks paariskanneteks. 8

9 Lihtsuses peitub geniaalsus! Tundes bilansi valemit on põhimõttelisi vigu raske teha. Omakapital = Varad Kohustused = Bilansiline väärtus = Raamatupidamislik väärtus = Equity = net worth = Netovara = puhasvara = net assets (suuruselt sama, mis omakapital, sisult siiski mitte allikas vaid mõtteline osa varast) 9

10 Lihtsamaks analüüsiks piisabki bilansi jagamisest viieks osaks 10

11 Järgmistel bilansigruppidel on RTJ-2s ette nähtud täiendavad alajaotused: Nõuded ja ettemaksud: Nõuded ostjate vastu; Maksude ettemaksed ja tagasinõuded; Muud lühiajalised nõuded; Ettemaksed teenuste eest. Varud: Tooraine ja materjal; Lõpetamata toodang; Valmistoodang; Müügiks ostetud kaubad; Ettemaksed varude eest. Pikaajalised finantsinvesteeringud: Tütarettevõtete aktsiad või osad; Sidusettevõtete aktsiad või osad; Muud aktsiad ja väärtpaberid; Pikaajalised nõuded. Materiaalne põhivara: Maa; Ehitised; Masinad ja seadmed; Muu materiaalne põhivara; Lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Immateriaalne põhivara: Firmaväärtus; Arendusväljaminekud; Muu immateriaalne põhivara; Ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Laenukohustused: Lühiajalised laenud ja võlakirjad; Pikaajaliste laenukohustuste tagasimaksed järgmisel perioodil; Konverteeritavad võlakohustused. Võlad ja ettemaksed: Võlad tarnijatele; Võlad töövõtjatele; Maksuvõlad; Muud võlad; Saadud ettemaksed. Pikaajalised laenukohustused: Laenud, võlakirjad ja kapitalirendi kohustused; Konverteeritavad võlakohustused. 11

12 Kasum on kasumiaruande ja bilansi ühisosa. Kasumiaruanne on sisuliselt bilansi ühe rea - kasumi - detailne lahtikirjutus. Kui mingi tehingu mõlemat otsa on raske paigutada kasumist ülespoole, siis on tõenäoliselt tegemist tulu või kuluga. 12

13 Eestis on kasutusel kaks kasumiaruande skeemi. Kõik nendevahelised erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Ülejäänud osas on mõlemad skeemid sarnased ja vastavad ülaltoodud joonisele. 13

14 On reeglina raamatupidajatele lihtsam ja ka arusaadavam. Suhteanalüüsiks vähesobiv, kuid sobib paremini kuluarvestuseks. Pärit mandri-euroopa kultuurikeskkonnast. Valmis- ja lõpetamata toodangu jääkide muutus on + (tulu), kui jäägid kasvavad ja (kulu), kui jäägid kahanevad. 14

15 On juhtidele kergemini mõistetav ja suhteanalüüsiks sobivam. Pärit Anglo-Ameerika kultuurikeskkonnast. 15

16 Kaubad kantakse kuludesse alles siis, kui nad müüakse 16

17 Kasutatud toore ja pooltooted, tööliste palk, tootmisvahendite kulum ja muud otseselt tootmisega seotud kulutused pole raamatupidamise jaoks kulud - nad suurendavad lõpetamata toodangu maksumust. Kuludesse kantakse nad alles siis kui vastav toode on müüdud. 17

18 Praktikas kasutatakse toodangu arvestamisel lihtsuse huvides tihti siiski mitte otsearvestust, vaid varude muutuste kaudu tagasiarvestust. Kasumi väljatoomiseks on ükskõik, kas varude muutus arvestatakse maha kuludest või liidetakse tuludele otsa. Kasumiaruande 1. skeem eeldabki lõpetamata ja valmistoodangu varude kaudset arvestust, kusjuures varude suurenemine liidetakse tulemusele (tulu) ja vähenemine lahutakse (kulu). Kaudset arvestust saab kasutada ka 2. skeemi puhul siis lahutatakse varude muutus müüdud kaupade kuludest maha. 18

19 Eestis on lubatud varude arvestus kahel viisil: keskmise soetamismaksumuse või FIFO meetodil 19

20 Lineaarne kulumi arvestus on kõige lihtsam ja Eestis enim kasutatud. Põhivara soetamismaksumus kantakse lihtsalt võrdsete osadena kuludesse tema eeldatava kasuliku tööaja jooksul. Tihtipeale jääb põhivarale mingi lõppväärtus ka pärast tema eeldatava kasuliku eluea lõppu (näiteks kasvõi vanaraua hind). Kui see on ette ennustatav, siis tuleks enne kulumi arvestamist jääkväärtus kohe algmaksumusest maha arvata ja kulumit arvestada ülejäänud osalt. Paljude põhivarade puhul võib täheldada tema väärtuse kiiremat langust kasutuse esimestel perioodidel ja väiksemat viimastel perioodidel. Meetodeid on palju, neist tuntuim ehk nn. topeltlanguse meetod. (Näit:: 5 aastase eeldatava eluea korral kasutatakse 2x20%=40%-st kuluminormi, mis arvestatakse maha mitte soetamismaksumusest, vaid jääkmaksumusest.) Eestis vähekasutatav ja seoses orienteerumisega IAS-le ilmselt jääbki kasutuses välja. Ka kiirendatud languse meetodite puhul võib põhivaral jääda mingi lõppväärtus alles. RTJ 5 - Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist. Seega ei ole amortisatsioonimeetodi ja -määrade valikul eesmärgiks mitte vara jääkväärtuse hoidmine võimalikult ligilähedane tema turuväärtusele, vaid vara kasutamise võimalikult õiglane peegeldus. 20

21 RTJ Tulu teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava tehingu lõpptulemust (s.o. tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida. s.t. (a) tulu suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta; (b) tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; (c) tehingu valmidusastet bilansipäeval on võimalik usaldusväärselt mõõta; ja (d) tehinguga seotud tehtud kulusid ning tehingu lõpetamiseks vajalikke kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata. 24. Tulu teenuse müügist kajastatakse lähtudes valmidusastme meetodist. Nimetatud meetodi kohaselt kajastatakse teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulud. (IAS 18.21; ). 21

22 Bilansi varade (aktiva) poolel on deebet sissetulek ja kreedit väljaminek Bilansi allikate (passiva) poolel on kõik vastupidi - kreedit on lisandumine ja deebet on vähenemine. Kõik tulud on kreeditid Kõik kulud on deebetid 22

23 23

24 RS 14. Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. (2) Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. 24

25 RS 15. Raamatupidamise aastaaruanne (1) Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. (3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse -des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. (4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse -des 16 ja 17 sätestatud nõuetest. (5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes). 25

26 RS 24. Tegevusaruanne (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; 2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; 4) [kehtetu ; juhtkonna ja töötasud, töötajate arv jmt.] 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi. (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema majandustulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat. (4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. 26

27 27

28 Suhtenäitajaid nii bilansi kui ka muude andmete alusel võib koostada lõpmata palju. Suurimate valearvestuste ärahoidmiseks piisab üksikute bilansi suhete jälgimisest. Suhteanalüüsi terminoloogia on eesti keeles veel lõplikult välja kujunemata, s.t. te võite erinevates allikates kohata analoogilisi näitajaid erinevate nimede all. Näiteks: Maksevõime III tase = Lühiajaliste kohustuste kattekordaja = Likviidsuse üldkordaja Võlakoormus = Võlakordaja; viimane tähistab ka: Kohustused / Omakapital Omakapitali osatähtsus kogu kapitalis = Soliidsuskordaja Rentaablus = (Kasumi)Tootlus ROE Return on Equity ROI Return on Investment (võib omada ka teistsuguseid tähendusi, kui ROA) RO(T)A Return on (Total) Assets Rentaablusnäitajatel on oma mõte kõigi kasumite korral. Analüüsiks kasutatakse siiski enamasti: - kapitali rentaabluse korral: EBIT, ärikasum - omakapitali rentaabluse korral: puhaskasum (Puhas)Käibekapital = käibevarad lühiajalised kohustused 28

29 Ajalooliselt ROI = ROA 29

30 Põhimõtteliselt lihtsa seose täpseks arvestamiseks on oluline jälgida, et kasum vastaks suhtarvule. Selleks on erinevaid praktikas kasutusel erinevaid lähenemisi. 30

31 Rahavoo aruandeid saab koostada kas kaudsel või otsesel meetodil. Kaudse meetodi puhul korrigeeritakse perioodi kasumit mitterahaliste tehingute mõju ja ülejäänud bilansiradade muutustega, ja saadakse seeläbi tulemuseks rahalise seisu muutus antud perioodis. Kaudse rahavoo aruandega otsitakse vastust küsimusele: mille poolest erineb rahalise seisu muutus kasumist; ehk (tihtipeale): kasumit on, aga kuhu kadus raha? Otsese meetodi puhul kajastatakse otseselt raha liikumist laekumisi ja väljamakseid. RTJ Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otse- või kaudmeetodit. (IAS7p18). 34. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS7p21). 35. Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (IAS7p21) 31

32 Rahavoogude jaotamist ainult laekumisteks ja väljaminekuteks kasutatakse enamasti planeerimise puhul (Rahavoo plaan) 32

33 Kaudsel meetodi koostatud rahavoogude aruanne on (pisut teises järjekorras kirja pandud) perioodi lõpu ja alguse bilansside vahe. Otsearvestuse meetodi puhul on raha bilansi ja rahavoogude aruande ühisosa, nii nagu kasum on bilansi ja kasumiaruande ühisosa. Kui kasumiaruanne on bilansi ühe rea aruandeperioodi kasumi - detailne lahtikirjutus, siis rahavoo aruanne on ka bilansi ühe rea - RAHA (täpsemalt aruandeperioodi rahaseisu muutuse) - detailne lahtikirjutus. 33

34 WACC Waged Average Cost of Capital CE Capital Employd Rakendatud kapital = kas: Varad Lühiajalised kohustused = Pikaajaline kapital = või : Omakapital + Laenukapital = Omakapital + Lühi- ja pikaajalised laenukohustused = või : Omakapital + Intressi kandvad kohustused 34

35 35

36 Aktsionäride nõutavast tulunormist lähtutakse juhul kui tehakse otsuseid investeeringute tegemiseks. 36

37 CE Capital Employd Rakendatud kapital = kas: Varad Lühiajalised kohustused = Pikaajaline kapital = või : Omakapital + Laenukapital = Omakapital + Lühi- ja pikaajalised laenukohustused = või : Omakapital + Intressi kandvad kohustused 37

38 NOPAT Net Operating Profit After Taxes = Ärikasum peale makse NOPAT = Ärikasum Tulumaks (Maksukilp = Intressikulu * TM%) Eestis: NOPAT = Ärikasum Investeeritud kapital põhimõtteliselt = varad, kuid tihti tehakse mitmeid parandusi nii varadesse kui kasumisse (näit.: kapitaliseeritakse kuludesse kantud arenduskulud ja immateriaalsed varad jne.) Kapitali kulu = Alternatiivkulu (Opportunity Cost), kui kapital oleks rakendatud kuskil mujal. Kapitali hinnaks enamasti WACC, vahest ka Investori oodatava kasuminorm või mõni konkreetne investeerijate alternatiiv. 38

39 39

40 40

41 41

42 42

43 43

44 Diskontomääraks sobib (enamasti) analoogiliste finantsinstrumentide tavaline tulususe määr. 44

45 45

46 46

47 47

48 Alljärgnevad kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu rendilepingut loetakse kapitalirendiks (IAS 17.10): renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule; rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval ning rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda optsiooni kasutab; lepinguperiood katab suure osa (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi kui omandiõigus ei lähe üle; rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur (üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus; ja renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada, mistõttu on tõenäoline rendilepingu pikendamine nii, et see katab suure osa vara majanduslikust elueast. 48

49 Faktooring (tagastusõigusega): Loovutatakse nõue faktooringfirmale (pangale) raamatupidamises ei kajastata; Saadakse vastu raha (75-99%) loovutatud nõuete summast, nn avanss kajastatakse rmp.-s nagu laenu; Müüja maksab pangale lepingutasu (0,5-1,5% summast) ja komisjonitasu (vmt. 0,1-2,0% summast) arvete ja maksete haldamise eest rmp.-s kulu Nõude laekumisel ostjalt pangale kannab pank avansist ülejäänud summa müüjale üle rmp.-s kustutatakse nõue ja laenukohustus. Müüja maksab kasutatud summalt ja ajalt intressi (kui pole kokku lepitud, et seda maksab ostja) rmp.-s finantskulu. 49

50 Faktooring (tagastusõigusega): Loovutatakse (müüakse) nõue faktooringfirmale (pangale) ja saadakse vastu raha (60-85%) loovutatud nõuete summast, Loovutatud nõude ja saadud raha vahe (15-40%) kannab müüja kuludesse. Müüja maksab pangale lepingutasu (kui on) - rmp.-s kulu Nõude laekumine ostjalt pangale ei puuduta enam müüjat. Nõude laekumisel pangale kannab pank avansist ülejäänud summa müüjale üle rmp.-s kustutatakse nõue ja laenukohustus. Müüja maksab kasutatud summalt ja ajalt intressi (kui pole kokku lepitud, et seda maksab ostja) rmp.-s finantskulu. 50

51 * Kattekordaja (coverage ratio) bilansi andmetel: suhtarv, mis kajastab firma kohustiste tasumisvõimet, mis reeglina arvutatakse vara ja kohustiste (või nende osade) suhtena; kasumiaruande andmetel: suhtarv, mis iseloomustab tulude ja kulude vahekorda. 51

52 52