PÖIDE MURRAKU ERIPÄRASE SÕNAVARA TUNDMINE TÄNAPÄEVAL

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Eesti keele osakond Kati Sokko PÖIDE MURRAKU ERIPÄRASE SÕNAVARA TUNDMINE TÄNAPÄEVAL Bakalaureusetöö Juhendaja dotsent Ellen Niit TARTU 2010

2 Sisukord Sissejuhatus Leksikoloogia Dialektomeetria Dialektomeetrilised uuringud Eestis Saarte murre Analüüsitud materjal Pöide murraku sõnaloend Küsitlemise meetod ja tulemused Pöide keelejuhtide keelekasutus Jaani keelejuhi keelekasutus Muhu keelejuhi keelekasutus Küsitlemiste kokkuvõte...25 Kokkuvõte...28 Kirjandus...30 Familiarity of the peculiar vocabulary of the Pöide dialect today. Summary...32 Lisa Lisa Lisa

3 Sissejuhatus Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on välja selgitada Pöide kihelkonnast pärit 50 ainult seal esineva eripärase sõna tuntus Pöidel, Jaanis ja Muhus ning seejärel vaadata, millised nendest sõnadest on nimetatud kihelkondades inimeste hulgas ühiselt tuntud. Töös olevad ainult Pöidele omased 50 sõna on välja valitud Eesti Keele Instituudi Väikese murdesõnastiku elektroonilisest andmebaasist. Sõnade kontrollimiseks on kasutatud keelejuhtide küsitlemist. Kihelkonna valikul on esiteks suurt osa mänginud minu isiklikud suhted Pöidega ning teiseks asjaolu, et nimetatud kihelkonna kohta ei ole just väga palju töid või uurimusi kirjutatud, seda eriti sõnavara seisukohalt vaadatuna. Töö koosneb viiest peatükist ja nende alapeatükkidest. Esimeses peatükis on kirjutatud lühike ülevaade leksikoloogiast üldiselt, teises peatükis dialektomeetriast ning selle uuringutest Eestis. Saarte murdele ning Pöide murrakule omaseid häälikulisi jooni ning sõnamoodustust on kirjeldatud kolmandas peatükis. Neljandas peatükis on kirjas analüüsitud materjal ja Pöide murraku sõnaloend, kus on 50 sõna. Viimases peatükis on kirjeldatud küsitlemise meetodit ning neljas alapeatükis on lahti kirjutatud kõigi kolme kihelkonna keelejuhi küsitlustulemused, millele järgneb kokkuvõttev alapeatükk. Lisaks viiele peatükile on tööl veel kokkuvõte ning kolm lisa. Saarte murde sõnavara on ka varem uuritud. Konkreetsetelt elualadelt on kirjutatud kalapüüniste nimetustest Väikese väina ümbruses (Noot 1963), Saare- ja Muhumaa kalanimetustest (Kendla 1997), toitlusalasest sõnavarast Püha murrakus (Saar 1983) ja koduloomade nimetustest Pühalepa murrakus (Kokla 1991). Ülo Parbus on lisaks Anseküla murraku kirjeldusele litereerinud ka murdetekste ning lisanud oma tööle sõnavara (1962). Kihnu murraku sõnavarast on kirjutanud Katrin Uind, kelle töös on välja toodud ühissõnavara paljude Eesti murrakutega (1993; 2000), sh Pöidega. Tema tööst ilmneb, et Kihnu ja Pöide murrakul on 42 ühist sõna (1993: 168). Hiiu murrakute sõnavara on uurinud Meeli Sedrik (1992). 3

4 Lisaks sõnavara uurimisele on uuritud ka sõnavarasuhteid. Lääne-Eesti sõnavarasuhetest soome keelega on kirjutanud Andrus Saareste (1953). Sama teemaga seostuvalt on Varje Lonn uurinud leksikaalseid ühisjooni Lääne- Saaremaa ja soome keeles (1976). Lähtudes A. Saareste uurimusest, on Meeli Sedrik kirjutanud töö Hiiu murrakute ja Edela-Soome murrete ühissõnavarast (1994). 4

5 1. Leksikoloogia Järgnevalt on lahti kirjutatud mõned leksikoloogiaga seotud mõisted, mis on rohkemal või vähemal määral seotud käesoleva tööga. Eesti keele käsiraamatu (2007; edaspidi EKK) käsitluse kohaselt on leksikoloogia keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Üldleksikoloogia uurib sõna ja sõnavara üldseaduspärasusi paljudes keeltes, erileksikoloogia aga ühe keele sõna ja sõnavara (EKK 2007: 587). Diakrooniline ehk ajalooline leksikoloogia tähendab keele sõnavara ajaloolise kujunemise uurimist, sünkrooniline leksikoloogia aga uurib keele sõnavaras mingiks ajahetkeks, nt tänapäevaks, kujunenud seisu. Kõrvutav leksikoloogia on sugulas- ja mittesugulaskeelte sõnavara kõrvutav sünkrooniline uurimine. (EKK 2007: 587) Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. (EKK 2007: 591) Päritolu järgi eristatakse eesti keele sõnavaras põlis-, laen- ja tehistüvesid. Põlis- ehk genuiin- ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, millel vasted teistes sugulaskeeltes puuduvad ja mida ei ole seni tunnistatud ka laensõnadeks mingist naaberkeelest (Rätsep 2002: 67). Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja š eesti keeles), -liide (nt vene laen -nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või -tähendus. Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved, nt mesi, vasar, põrgu, raud, sirp, kõuts jne. Ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud, nt kantri, broiler, luuser, sport jne. Mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud, nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr (sõna admiral on laenatud araabia keelest prantsuse ja saksa keele vahendusel). (EKK 2007: ) Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või 5

6 morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Näiteks raamatupidaja (sks Buchhalter), punanurk (vn красный уголок) jne. (EKK 2007: 605) Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelendeid nimetatakse siselaenudeks. Näiteks nii Johannes Aavik kui ka Johannes Voldemar Veski tõid kirjakeelde rohkesti murdesõnu, nt lõust, menu, perv, lammutama, peibutama, viipama. (EKK 2007: 606) Tehistüved on tüved, mis on loodud meie keelemeeste ja keelehuviliste poolt vabalt ja omatahtsi, ent siiski eesti omatüvede struktuurimalle ja sageli ka mingeid kaudsemaid eeskujusid silmas pidades (Rätsep 2002: 74). Näiteks laip, malbe, selmet, nõme, sudu jne (EKK 2007: 608) Käesoleva uurimistöö seisukohalt on oluline ka see, et sõnavara on võimalik kaheks jaotada: aktiivseks ja passiivseks, milledest esimene on sõnavara, mida üks inimene ise kasutab. Passiivse sõnavara korral inimene ise teatud sõnavara ei kasuta, aga saab sellest aru. (EKK 2007: 616) Kuna paljud töös olevad Pöide kihelkonnast pärit sõnad on vananenud ning neid enam ei kasutata, siis tuleks ära mainida sellised mõisted nagu arhaism ning vanamoelised sõnad. Arhaismiks nimetatakse tänapäeval teise samatähenduslikuga asendunud sõna, mis aitab nüüdiskeeles luua ajaloolist koloriiti, nt heris (=petis, nurjatu), kuumatõbi (=palavik), tagasi-kargamise vägi (=elastsus), ümmargune kuhi (=koonus). Arhaisimid on tavaliselt nüüdisinimesele võõrad, küll aga on harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus, nt triiphoone (=kasvuhoone), tritsutama (=uisutama), meelehaigus (=mure, meelehärm). (EKK 2007: 617) Keele sõnavaras võib osi eraldada veel kasutajaskonna territoriaalse ja sotsiaalse jagunemise järgi. Ruumiteljel võib näha, et eri paikkondade kohamurdeis ehk dialektides käibib erinev murdesõnavara ehk murdeleksika, mille moodustavad murdesõnad, s.o. sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes, nt Hiiumaa murdesõnadest nilvamadu vihmauss, ninatopp taskurätik, haul aur. (EKK 2007: 618) 6

7 2. Dialektomeetria Alljärgnevalt on lähemalt lahti kirjutatud murrete sõnavarasuhteid uuriv dialektomeetria meetod. Dialektomeetria on murdeteaduse osa, mis selgitab põhjalike statistiliste analüüside abil murdejoonte territoriaalset levikut, murrete suhtelist kaugust üksteisest ja murdeliigendust. Objektiivse meetodina annab dialektomeetria murdealade identifitseerimiseks paremaid võimalusi kui traditsioonilised murdegeograafilised meetodid (Bright 1992: 354). Dialektomeetria toetub murrete korpusanalüüsile, mis põhineb spetsiaalselt automaatanalüüsiks loodud suurtel elektroonilistel murdekorpustel. Kuna põhjalikud statistilised arvutused on võimalikud ainult suurte mitmekesise jaotuvusega andmemassiivide korral, siis on dialektomeetria meetodeid arendatud eelkõige sõnavarasuhteid uurides. (Pajusalu jt 2009: 31) Sõnavaraseoste uurimiseks registreeritakse võimalikult palju lekseeme kõigist murretest (jättes arvestamata nende kasutussagedused) ning arvutatakse statistiliselt murrete sõnavara ühisosade suurused. Seosetihedussuhete ja sõnavara stereotüüpsuse/unikaalsuse alusel iseloomustatakse siis murrete vahekordi. (Pajusalu jt 2009: 31) Dialektomeetriale pani aluse prantslane Jean Séguy aastatel, hiljem on seda oluliselt edasi arendanud austerlane Hans Goebl ja Saksamaal Wolfgang Viereck. (Bright 1992: ) 2.1. Dialektomeetrilised uuringud Eestis Eestis on dialektomeetrilisi uuringuid esimesena teinud Sirje Ainsaar (Murumets) aastate algul. Murumetsa artiklis Eesti keeleala murdelisest liigendusest Väikese murdesõnastiku põhjal on analüüsi aluseks olnud ainult Väikese murdesõnastiku esimene pool. Arvestamata jäeti informatsioon, mida võinuks pakkuda eri märksõnade registreerimisjuhtude arv kihelkonna piires. 7

8 Arvesse võeti seda, et kas sõna on registreeritud või mitte. Iga kahe piirkonna seoste mõõtmisel võeti aluseks neile ühised sõnad, s.o. nende sõnavara ühisosa. Haruldasemat peeti väärtuslikumaks kui levinumat. (Murumets 1982: 13) Tulemustest selgus (Murumets 1982: 14), et 115 kihelkonda grupeeruvad 25 murrakurühmaks. Saaremaal moodustab murrakurühma kümme kihelkonda (Jaani, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Valjala). Kaardilt 1 (vt lisa 1) on võimalik näha Pöide seoseid teiste Saaremaa kihelkondadega. Muhu liitub otse Jaani kihelkonnaga, mitte aga geograafiliselt lähemal oleva Pöidega. Omavahelises seoses on Pöide ja Jaani. Sõnavaralt on selgesti omanäolised vähemalt seitse suuremat ala saared, Lääne-Eesti, Põhja-Eesti keskosa, põhjarannik, Edela-Eesti, Kagu-Eesti ja Põhja-Tartumaa. Kaheksanda, s.o. mandrimurrete ristmõjudesse jääva Põhja- Viljandimaa sõnavara näib aga murrakuti liialt ebaühtlane, et piirkonda eelloetletutega samaväärselt sobiks murdeliselt iseseisvaks pidada. (Murumets 1983: 623) Sõnavaraseoseid on veel uurinud Arvo Krikmann ja Karl Pajusalu oma artiklis Kus on keskmurde keskpunkt, kus on arvestatud kogu Väikese murdesõnastiku materjali. Tegelikult ei piirdutud ainult keskmurdega, vaid uurimus haaras kogu Eesti keeleala. On loobutud 115 vaatlusüksuse süsteemist. Artiklist selgub, et nii nagu eesti kultuuriala jaguneb ka keeleala esmalt kolmeks Lääne-, Kirde- ja Lõuna-Eestiks. Keskmurre on aga ühenduslüliks nende kolme suure ala vahel. (Krikmann, Pajusalu 2000: 155) Kaardilt 2 (vt lisa 2) on näha, et Saaremaa kihelkonnad koonduvad ning alles seejärel liituvad läbi Muhu mandriga. 8

9 3. Saarte murre Südaeesti murdeala jagatakse neljaks murdeks: saarte murre, läänemurre, keskmurre ja idamurre. Täpsemat murdejaotust on näha kaardilt 3 (vt lisa 3). Saarte murde hulka kuuluvad Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning nende lähedastel väikesaartel kõneldavad murrakud. (Pajusalu jt 2009: ). Pöide murrak on üks Saaremaa murrakuid. Saarte murde tähtsamaid erijooni häälduses on (Pajusalu jt 2009: ): omapärane kõnemeloodia, mis igal saarel on erisugune õ > ö, nt pöld, köva. õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus esineb ä ja e vahepealne häälik ε, nt Khk pεε pea i muutumine ü-ks, nt pisut > püsut ng-ühendi nõrga astme vormides on toimunud assimileerumine, nt löŋŋad lõngad k ja t on järgsilpides asendunud nõrga vastega, nt kadak kadakas : kadagu Töös olevatest Pöidelt pärit märksõnade näitelausetest olen välja kirjutanud vokaalide ning konsonantide hääldusele omased jooned. Vokaalide hääldus: pikk aa, mis murdepäraselt on diftongistunud: aa > oa, nt Pöi nagu > noagu; raap > roap vana pirnipuu ; kaarde > koarde pika vokaalainese järel olev d asendub v-ga nõrga astme vormides, kusjuures vokaal võib samuti olla kas lühike või pikk, nt Pöi looplaud : looplava katuselabidas a ~ ä vaheldus, nt Pöi radilasu ~ rädilasu kõrkjahunnik ü > i, nt Pöi põldmünt > põldmint 9

10 ü võib häälduda ö-na, nt Pöi ümber > `ömber üü > üi, nt Pöi hüüti > `üiti õ hääldamine (EKI märgib Aadu Toomessalu tekstides olevat õ-d ö- tähega, nt põkk > pökk merihärg ) Konsonantide hääldus: h puudumine sõna algult, nt Pöi hüüab > üüab j kadu (ka astmevahelduslikes sõnades) täishäälikute vahelt, nt Pöi ajavad > aavad; aeg > aa k > g, nt Pöi rukkilill > rugitutt pika k asemel on tk, nt Pöi pikad > pitkad; pikkune > pitkune kaashäälikuühendis langeb t välja, nt Pöi räntsus > ränsus lühikeste vokaalide vahel konsonandid teatud sõnatüüpides ei gemineeru ja seetõttu on ka illatiivis üksikkonsonant, nt Pöi tuba tuppa Sõnamoodustuses on vaid mõningad saarte murdele omapärased liited (Pajusalu jt 2009: ): is-liide, nt Ans tuhlis kartul es-liide, nt Muh sienes seen ti-liide, mis osaliselt korvab tu-liidet, nt Jaa Pöi Muh `tüiti le-liide, nt Sa Muh Rei jalutlema jalutama Töös olevate Pöidelt pärit sõnade näitelausetest olen välja kirjutanud järgmised liited: kas-liide, nt Pöi kooviskas koovitaja, kopsakas mäda puu ts-liide, nt Pöi käpits rehekäpp tis-liide, nt Pöi lipatis link di-liide, nt Pöi vireldi tuuleratas 10

11 4. Analüüsitud materjal Andmed murdekogujate, nende kogutud materjali hulga ja sisu kohta on saadud Eesti Keele Instituudi murdearhiivi sõnavarakogudest. Pöide kihelkonnast on kogutud sõnasedelit, mis ei märgi sõnaraamatu üksikuid märksõnu. Nimetatud materjalis on nii tavalisi kui ka haruldasemaid sõnu. Tähtsam koguja on olnud Aadu Toomessalu, kes kogus aastatel sõnasedelit, olles seega kõige produktiivsem koguja. Järgnevad Paul Laidus (1021 sedelit), Aleksei Rand (706 sedelit), Alo Raun (465 sedelit), Linda Raudnurm (375 sedelit). Töös kasutatav sõnavara loend on võetud Eesti Keele Instituudi Väikese murdesõnastiku (raamatuna ilmunud 1982, 1989; edaspidi VMS) elektroonilisest andmebaasist. Kokku on VMS-is üldse 6813 Pöide kihelkonna sõna. Täpsem otsing andis 318 Pöide päritolu sõna, mida mujalt ei ole registreeritud ja mis on seega vaid Pöidel tuntud. Töösse on nendest 318-st valitud 50 sõna. Loendi koostamisel on lähtutud sõnade konkreetsusest ning sellest, et nad moodustaksid kindlad ainevaldkonnad (floora, fauna jne). Välja on jäetud adjektiivid, verbid, deskriptiiv- ja onomatopoeetilised sõnad. Kõige rohkem on loendis linnu-, kala- ja putukanimetusi (15) ja taimenimetusi (11). Tööriistade nimetusi on kaheksa ja kalandusega on seotud kolm sõna. Mitmesse erivaldkonda kuuluvaid sõnu on 13. Sõnad ajamutt lahesõnn on välja otsitud VMS-st ning neil puudub info kogude, koguja, kogumisaasta jne kohta. Ülejäänud sõnade kohta on info saadud Eesti Keele Instituudi murdearhiivi sõnavarakogudest. Sõnaloendi leesukana ändrud (40 sõna) hulgast puudub info sõnade obuseapikas ja ändrud kohta. Ülejäänud 38 sõna on kogutud aastatel Keelejuhid olid kogumise hetkel vanuses aastat. Seega on ilmselt enamiku sõnade puhul tegemist kas haruldaste või vananenud sõnadega ehk arhaismidega. Töös olevas loendis on kõige rohkem Aadu Toomessalu aastatel kogutud sõnu (15). Veel on kogujatest olulisemad nt Aleksei Rand (kümme 11

12 sõna aastast) ning Paul Laidus (kaks sõna aastast). Osaliselt on sõnad välja sedeldatud korrespondentide tekstidest (KT), osalt lisasõnastikust (LS) Pöide murraku sõnaloend Sõnavara loend on võetud Eesti Keele Instituudi Väikese murdesõnastiku (raamatuna ilmunud 1982, 1989) elektroonilisest andmebaasist. Töös on sõnad esitatud loendina, kus on 50 sõna, mis on tähestikjärjestuses. Loendis on esikohal poolpaksus kirjas olev märksõna, mille järel on kursiivkirjas murdesõna. Vajadusel on lisatud grammatiline info (nt adessiiv (ad); pluural (pl)), kui näitelauses ei leidunud sõna nimetavat käänet. Järgmiseks on kirjas sõna tähendus, millele järgneb näitelause. Viimasena on lisatud arhiivimärgendus (info kogu, koguja, keelejuhi, kogumise aasta ning küla kohta), mis sõnadel ajamutt lahesõnn puudub, kuna need on välja otsitud VMSst. Murdematerjal on esitatud lihtsustatud foneetilises transkriptsioonis. Peenendus on märgitud akuudimärgiga tähe järel (nt mul juti) ja graavis sõna ees näitab III väldet (nt `peale). ajamutt aja mut t suuresilmaline võrk (võrguliik). Aja mut t oli jäme, suurde `silmadega võrk, kotused olid all Pöi. kanu pl kanud täi (lastehirmutisena) Pöi. kasa kasa silmus, aas. Kasa tehakse kattise koha `peale nöörile Pöi. kooviskas koovisk as g -a koovisk, koovitaja, tuttpütt (lind). Kevade `ööti, kured tulavad toovad kuhja `einu, kooviskas tuleb toob korvi `einu; kui kooviskas kuristas või `ihkus, siis kui keegi teeb koovit, koovit, kurr, kurr, siis tuleb kurb sui; ise just kui va `kuivand kooviskas (väga kõhnast inimesest) Pöi. 12

13 kopsakas pl kopsakad vettinud, mäda puu. Äi `sõuksed kopsakad põle `kuski tules, virisevad `peale, ajavad `suitsu `väl ja Pöi. kurrusnakk pl p kurrusnakkisi keerd, aas lõngal. Nii `kiirest kedrat löng puhas `suuri kurrusnakkisi täis, `söuke_b `aita löimeks `öhti Pöi. kurukoki kuru koki väike haamer Pöi. käpits käpits g -i rehekäpp (töövahend). Käpitsiga tuulati sii obuste jalge all tambitud `vilja, rehaltse tagu ukse vahel tuule sihes Pöi. kärp kärp g kärba paks krobeline puukoor. Männikärp, kuusekärp; männikärbast, tämast sitast pole ju midad üht; kase kärp Pöi. lahesõnn lahe sõnn hüüp (roostikulind). Lahesõnni `möiramine kostab `mütme vörsta taha ää, see peab ikka ääl olema Pöi. leesukana leesu kana lepatriinu. Lenna, lenna leesukana, näita kus mo ruut on! Leeskanu on see voasta irmus pailu. KS AR40. Pöi Saa. lepariisikas lepa riisikas seen. Sööma seenes on kaseriisikas, lepariisikas, või seenes, kukeseenes, pisiksed kut nööbid. KS AT66 AK80. Pöi Asva. lesu lesu plokk, väike tõsteseade. Suur pos t sai `keske ollandid `püsti `aetud, tugevast moa `sisse kiilutud, lesu sai `sönna `otsa `pandud. Köik said [veski ehitamisel] lesuga tömmatud, sii oli kogu aja `keskel posti `otsas. AS 75a. KT75, Pöi Pajukurdla. `Söuksi lesusi on inmestel irm vähe sii. See ketas aitab selle pisikse lesu sisse küll. Lesude varal `söuksi joobakid ikka öles `aetakse. A. Toomessalu, Tuulikud (1952) Pöi. 13

14 lipatis link. `Meite `saana uksel `on lipatis; `pöidlaga mul juti ukse lipatis `alla. KM 72. AV, s Pöi Mäeküla. loistamad pl kotad ülisuured jalanõud. Pane mo vanad loistamad siit otsa; olid soapad loistamatega jalad ää õerund. Ka vana või korratu paat, lodi võib loistam olla. KS AR40. Pöi Saa. looplaud loop la ud g -va katuselabidas (laud, millega õlg-, roogkatuse räästas tasaseks löödi). `Looplavaga lüiakse katuse rästast. AM33 LS. Pöi Kõrkvere. lude lude kepp mõrra tiivas. Mõrra tiiv on pitk, jämest lönnast. Selised (nöörid) ääres, luded sihes, nee pidavad ta `püsti. KS AT64 av64. Pöi Mäe. merepõkk mere põkk merihärg. See on mere põkk, see on pisike, neid on tüki suuremid. KS AT64. JK75. Pöi Nõmme. mustkull must kull piirpääsuke (ka raisakull). On `räästa pojad [pesakastist] `välja läind siis must kul l tuleb `jälle oma `poegi `auduma. KS AT65. VK80. Pöi Saareküla. mäntsak mäntsak mänsak. Mäntsak on `pähkeräägu `moodi lind, `rohkem alli `valge `täplik. KT 280,103. AT76. AV1900. Pöi Mäe. norikala nori kala triivvõrgu kala, juhuslikku kohta lastud, vees ujuva võrgu pealt saadav kala. Oli ka seda, et vörk `lasti äkist öhes kohas `sisse, riiviti, noriti, kala mis söukse vörgu pealt `saadi `üüti riive kala, nori kala. KS AT64. VK80. Pöi Saareküla. näkk pl näkud taim, hiirenäkk, valgete õitega mürgine taim, kasvab soomaadel. Näkul on `valged `öitsed. Näkud on `kiuhtised rohud. Näku juurikud antakse sigadele (rohuks). LS AM33. Pöi Kõrkvere. 14

15 obuseapikas obuse apikas hapuoblikas Pöi. padrakas padrakas pl padrakad pahmakas. Ea moa peal maltsad kasusid suureks, vahest mehe `körguseks. Olid suured arulised kut suured `pöösa padrakad. AT64 KT270,72. LA Pöi Kahtla. Kober on suurde `laiade `lehtedega padrakas, lillad `öitse tutid `otsas. AT64 KT270,77. LA Pöi Kahtla. Ne tüdrukud `kes `pulmas olid ne `aeti `ketrama. `Söuksid suri padrakid `sai `tehtud. AU50. MT81a. Pöi Asva. puksel tööriist. Terase natuke mis [tuulingu] pilli otsa `alla `pandi sellele `löödi `puksliga `arm `sisse ka karastati koa äe. KTk75,90. AK75a. Pöi Viltina. põkk pökk merihärg (kala). Vörgu peal on `pökki vähe, pökk läheb `rohkem `mörda. KS AT64. AK60 Pöi Randvere. põldmint pöld mint põldmünt (umbrohi). `Söukste liivaste `pöldude peal kasub pöldmint, pool ömargused lehed ja lillad `öitsed. KT270,38 AT72. VR1887. Pöi Jõe. raap roap pl roabid vana pirnipuu. Roabid ne olid vanad jämed pirnibud. `Ööti va `roapmannid on. AM33 LS. Pöi Kõrkvere. radilasu rädi lasu kõrkjahunnik. Mis sa näljarott koa kentsled, radilasu sihes sa elad. KS AR40. Pöi Saa. rahviraud rahvi raud loomatoidu peenestamiseks kasutatav varrega terav hakkeraud. Mine `vaata, kas paas on pisiksed `tuhlid `pehmeks keend, rahvi need rahvirauaga põrsastele puruks. KS PL79. UL55a. Pöi Asva. rall rall tursaõng (teat õngpüünis). `Turski `püüti veel `rahtmetega, mõni mees `üüdis veel `rallideks, tursa rallid. KS AT64 AK60. Pöi Randvere. 15

16 rodijooksja rodijooksia, -jooksva kidi. Mool on rodijooksia parama kää randme sihes sõlleprast tal on vask kett ümber. KS AR40. Pöi Saa. Rodijooksva (kidi) puhul seoti ümber haige käerandme vaskkett. RKM II 111, 563/4/27. A. Rand, Pöi Saareküla. ropsejalg g ropsejala ropsilaud (alus lina ropsimiseks). Peenra Sass murdis meite ropsejala puruks, taat tegi uie. KS MP79 VL55a. Pöi Asva. rugitutt rugi tutt rukkilill. MM61 JK78. Pöi Paeküla. ränsus ränsus rauk, puruvana inimene. Mis sõhuke vana ränsus änam teeb või on. KS AR40. Pöi Saareküla. sintsel sints el g -li tagumik, istmik. Sintsli pihta soama (vitsadega istmikule peksa saama). Poisi sintsel kiheleb jälle; tehakse so sintsel tuliseks. KS AR40. Pöi Saa. sopsis sopsis pisut purjus. Kui omingu viinapoed lahti tehakse, siis tunni aa pärast on sopsis mehi kõik nurgaääred täis. KS PL79 VL55a. Pöi Asva. säuts säuts g -i varblane. Säutsid kidavad nõnda, akab vist teist ilma tegema; säuts läks oksapinu `sisse; säutsi pesa. KS AR40. Pöi Saa. tahmapäästlane tahma päästlane piirpääsuke. Tahma päästlane on must noagu tahma `tont. Pitkad tiivad ja araline änd. `Öhta `lenvad küla kohas just kut kuulid lasvad öheteise järge, ise `karjuvad sirr sirr. KT280,62 AT76 AK1905. Pöi Asva. talike g talik e kesik. Talikeks üitti mis `üle `sui `kasnud persas. `Meni `pani talika liha. AU50 MT81a. Pöi Asva. 16

17 tarasilm tara silm sõrasilm (teine silm hall). Hobusel kel on tarasilm sel olevat mõni viga ei andvat kätte. ERA II294, 36/9 (100) A. Truu, Pöi. tomm pl tommid mudil (kala). Kõik see param ahvena sööt olid tommid. Pisike libe vaevalt sõrme `pitkune kala, kui sa lautri `ääres olid, vee solgiseks tegid, tulid säärde `ömber nakk nakk nakk. `Üüti ka veel tomm kalad. KS AT64 AM79. Pöi Saareküla. tupikas tupikas ööliblikas. Ku paastukuus `öhta tuba `akna peale liblikas tuli, vanade inimestel oli veel tupikas, siis tähendas see `jälle ead kenad `pehmed `ilma. AT67 KT 239,42 AV1900. Pöi Mäe. tuuleküütsakad pl tuule küütsakad pilved. Kui `lääne alt küütsakad öles ajab, tuule küütsakad, `söuksed küünde `moodi pilved, tuleb `jälle `alba `ilma. KT 239,68 AT1967. JK1898. Pöi Saare. ussilakk ussi lakk g -laki seen. Neid va ussi-lakkisi nad aavad (söövad) koa enestele sisse; ussi-lakid mädanevad ja `aisvad eina koarde sihes. KS AR40. Pöi Saa. viirork ad viir orgil tuulamishark (puust hark mitme haru ja pöidlaga rabantsevilja (põpete) suurtest aganatest puhastamiseks enne sarjaga tuulamist). KS AR40. Pöi Saa. Viirorgil o `kaha ja `vars `taga. Sellega tuulatse. LS. Pöi Väl. vilukilk tr vilu kilgiks metsvint (lind). Me vanad inimesed üüame kilgiks vöi vilukilgiks, nüid ma ole kuulnd möni noorem üüab vindiks. KT280,56 AT76 AK1905. Pöi Asva. vinn pl vinnid sääsk. Küll see`vasta on äga vinnid vara `väljas. KS AR40. Pöi Saa. 17

18 vireldi ad vireldil tuuleratas (ka lindude peletamiseks; väike puust veski või ainult tiivad; mänguasi). Vireldil on harilikult ka mingi puupilbas, mis hammasratta külge kinnitatud on ja tiibade pöörlemisel lärmi sünnitab. LS AM1933. Pöi Kõrkvere. ändrud pl ändrud tagumik Pöi. 18

19 5. Küsitlemise meetod ja tulemused Sõnade tuntuse kontrollimiseks küsitlesin Pöide, Jaani ja Muhu kihelkonna keelejuhte. See toimus 7. ja 10. aprillil aastal. Kõik vestlused on lindistatud. Et saada paremat ülevaadet Pöide keelekasutusest, siis seetõttu on sealt piirkonnast valitud kaks keelejuhti. Jaanist ning Muhust on kummastki üks keelejuht. Keelejuhtide valikul oli peamiseks kriteeriumiks see, et nad oleksid elanud terve elu või suurema osa oma elust samas kohas või selle lähiümbruses. Kõigi inimeste küsitlemine toimus nende juures kodus. Pöide keelejuhtide puhul oli mul kaasas vanaema, kes nendega tuttav on. Jaani keelejuhi leidsin tänu ühe Pöide keelejuhi tutvustele. Muhu kihelkonnast oli inimese leidmisel abiks ema tuttav. Viimasena nimetatud kahe kihelkonna puhul toimusid vestlused ainult minu ja keelejuhi vahel. Küsitlemisel kasutasin olemasolevat sõnaloendit, mille abil küsisin sõnade tuntust ja tähendust otse või siis püüdsin seletada. Lindude, putukate ning taimede puhul näitasin ka pilte. Loendis olevad sõnad ei olnud tähestikjärjestuses, vaid jagatud ainevaldkondadesse, et minul endal oleks kergem orienteeruda Pöide keelejuhtide keelekasutus Pöide kihelkonnast olid keelejuhtideks HI (snd ) Kõrkvere külast Tõnu talust ning NP (snd ) Kanissaare külast Risti talust. Mõlemad keelejuhid on eluaeg samas piirkonnas elanud ja töötanud ning haridust on mõlemal kuus klassi. Küsitletud 50 sõnast teadsid mõlemad keelejuhid ühiselt ühtteist sõna (kooviskas, kurrusnakk, kurukoki, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, talike, vireldi, ändrud). Viite sõna ei öeldud siiski päris nii, nagu eespool on kirjutatud. Sõna kurukoki teatakse pigem lihtsalt kokina, leesukana asemel leeskana, põldmindi asemel põldmünt, radilasu asemel rädi ning ändrud asemel ändrakont. 19

20 Peale nimetatud sõnade teadsid keelejuhid eraldi veel järgimisi sõnu: kärp, puksel, rodijooksja, säuts, tarasilm, ussilakk ning viirork, seega üldse kokku teadis kumbki keelejuht 15 ja 14 sõna. Vastavalt siis 35 ja 36 sõna kohta ei osanud kumbki midagi öelda, kuna nad polnud neid kuulnudki või siis ei mäletatud enam. Nende arvamus paljude sõnade puhul oli, et selliseid nimetusi pole Pöidel kasutatudki, aga samas arvasid jälle, et võib-olla kasutati neid väga kaua aega tagasi. Kuna kihelkond oli küllaltki suur, siis olid sõnad ehk rohkem tuntud hoopis muudes Pöide piirkondades. Üldiselt on näha, et küsitletud sõnadest ei teatud lindude, putukate, kalade, taimede, tööriistade, kehaosade jne nimetusi. Igast valdkonnast teati ainult ühte või kahte sõna. Seega võib teha järelduse, et loendisse valitud sõnad on kas väga vanad (kasutatud enne küsitletud keelejuhtide sündi vms) või et neid pole kaua aega tarvitatud, st nad on ununenud. Isegi neid sõnu, mida osati nimetada või teati, tegelikult enam igapäevaelus ei kasutata. Seda ilmselt sellepärast, et ei tehta enam teatud töid (heinatöö, veskiehitus jne), kala püütakse vähe, loomapidamine on minimaalne jne. Järgnevas tabelis on välja toodud keelejuhtide teatud sõnad eraldi ja ühiselt võttes. Lisaks on neljandas lahtris VMS-st pärit murdesõnad ning mõttekriipsu järel keelejuhtide poolt öeldud sõnad. Tabel 1. Pöide keelejuhtide teatud sõnad ja seal kasutatavad sõnad Keelejuhi HI teatud sõnad kooviskas kurrusnakk kurukoki leesukana põldmint radilasu rahviraud rodijooksja Keelejuhi NP teatud sõnad kooviskas kurrusnakk kurukoki kärp leesukana puksel põldmint radilasu Kahe keelejuhi ühiselt teatud sõnad kooviskas kurrusnakk kurukoki leesukana põldmint radilasu rahviraud sopsis Keelejuhtide öeldud variandid kurukoki koki leesukana leeskana põldmint põldmünt radi[lasu] rädi ändrud ändrakont 20

21 sopsis säuts talike tarasilm viirork vireldi ändrud rahviraud sopsis talike ussilakk vireldi ändrud talike vireldi ändrud Küsitlemisel tuli välja sõnu ning tähendusi, mida teati loendis olevate sõnade, tähenduste asemel, st ei teatud loendis olevaid murdesõnu, ent öeldi alternatiive. Pöide keelejuht NP tundis linnupiltidelt ära ainult pääsukese, kuid ei osanud siiski murdesõna öelda. Kui ma küsisin linnunimesid otse, siis näiteks sõnaga mustkull assotsieerus keelejuhile kohe kullilaadne lind, kuid tegelikult oli tähenduseks piirpääsuke. Varblaste ehk säutside asemel teadis NP hallvatte. Putukatest teadis ta sõna vinn kohta seda, et see on sääse poolt tekitatud kupp. Sääse nimetusele ta alternatiive öelda ei osanud. Piltide pealt tundis ainsana ära lepatriinu ehk leesukana. Kaladest on Pöidel tuntud merihärg, mitte merepõkk või põkk. Seentest teadis keelejuht ussilakki ikkagi kui seent, mitte kui taime. Obuseapika ja rugituti asemel kasutas ta kirjakeelseid variante: hapuoblikas ja rukkilill. Viimase tundis ka pildilt kohe ära. Kurukoki kohta kasutati kunagi lihtsalt sõna koki, mida kasutasid suuremalt jaolt lapsed. Seoses käpitsaga oskas NP nimetada rehereha, aga seda pärast seda, kui olin maininud, et seda kasutati seoses viljaga. Käpits ja rehereha päris üks ja seesama asi siiski ei ole. Looplaua asemel kasutati Pöidel sõnu katuselabidas või siis katuselasn. Sintsli asemel teadis keelejuht sõnu tagumik ja perse. Kasa ehk silmuse või aasa kohta, mis tehakse nöörile katkise koha peale, öeldi NP arvates lihtsalt sõlm sisse. Vanasti rohkem kasutusel olnud lipatise ehk ukselingi kohta keelejuht muid nimetusi ei teadnud, kui ainult ukselink. Ülisuurte jalanõude kohta pakkus ta vastuseks sõna kotad. Teine Pöide keelejuht nimetas paljusid sõnu täpselt samakujulistena nagu NP-gi. Olgu mainitud, et piltidelt tundis ta samuti ära pääsukese ja rukkilille. 21

22 Sellised sõnad olid: sääsk, merihärg, hapuoblikas, rukkilill, koki (kui laste mänguasi), katuselasn, ukselink, kotad. Siiski pakkus ta minu seletustele vastuseid ka sellistele sõnadele, mida teine keelejuht ei teadnud. Paksu puukoore kohta oskas HI mainida kasetohtu, mis on sisuliselt üks ja seesama. Puruvana inimese kohta kasutas keelejuht sõna muldvana Jaani keelejuhi keelekasutus Jaani kihelkonnast oli keelejuhiks ER (snd ), kes elab Taaliku külas Johannese talus. Tegemist ei ole eluaeg samas piirkonnas elanud inimesega. Ema oli pärit Hiiumaalt ja isa oli saarlane. Pärast põhikooli on ta käinud kutsekoolis ning seejärel õppinud ja elanud aastaid ka mandril. Kokku teadis keelejuht 50 sõnast viitteist sõna (ajamutt, kooviskas, kurrusnakk, kärp, leesukana, lepariisikas, näkk, põldmint, radilasu, rahviraud, rodijooksja, ropsejalg, sopsis, ussilakk, vireldi), aga seda teatud mööndustega. Nimelt teadis keelejuht küll kõiki nimetatud sõnu, kuid küsitlusest selgus siiski, et Jaanis kasutatakse nende konkreetsete loendis olevate sõnade kohta pisut teistsuguseid nimetusi. Nt sõna kooviskas koovitaja puhul arvas ER, et neil kasutatakse selle linnu kohta sõna kiivitaja ning teistest sõnadest lepariisika kohta aavariisikas, näku kohta vikk, kärba asemel korp, rahviraua asemel rahkeraud ja rodijooksja kohta jooksva. Leesukana nimetati Jaanis nagu Pöidelgi leeskanaks, põldminti põldmündiks, radilasu kohta ütles veel mitmeid nimetusi nagu roorädi, kõrkjarädi, lasu ning rädihunnik. Ussilaki kõrval teadis keelejuht veel nime ussilill, mis on taim. Sõna vireldi asemel teatakse Jaanis virelit. Järgneva tabeli vasakul poolel on välja toodud ER teatud sõnad ning paremal poolel on VMS-st pärit Pöide murdesõnad, kus mõttekriipsu järel on Jaani keelejuhi poolt öeldud sõnad. 22

23 Tabel 2. Jaani keelejuhi teatud ning seal kasutatavad sõnad Keelejuhi ER teatud sõnad ajamutt Jaanis kasutatavad sõnad kooviskas kiivitaja kooviskas lepariisikas aavariisikas kurrusnakk näkk vikk kärp kärp korp leesukana rahviraud rahkeraud lepariisikas rodijooksja jooksva näkk leesukana leeskana põldmint põldmint põldmünt radilasu radilasu roorädi, kõrkjarädi, rahviraud lasu, rädihunnik rodijooksja ussilakk ussilill ropsejalg vireldi virel sopsis ussilakk vireldi Ka Jaani kihelkonna keelejuht pakkus küsitlemisel paljude sõnade vastusteks samasuguseid sõnu nagu Pöide keelejuhidki. Sellisteks sõnadeks olid: merihärg, hapuoblikas, rukkilill, kotad, istmik ja perse. Sõna raap kohta teadis ER öelda teisi samanimelisi nagu raapluud, tuharaap, sõnnikuraap. Haamri kohta öeldakse Jaanis vasar, mitte kurukoki või koki. Vana inimese kohta kasutas keelejuht sõna rauk. Nagu peatüki alguses on mainitud, ei ole keelejuht kogu oma elu samas paigas veetnud. Samas aga teadis ta küsitletud sõnu Pöide keelejuhtidega võrdselt. Ei ole põhjust arvata, et nendes teadmistes mängiks rolli see, et ER on tegelikult käinud ka Tornimäe põhikoolis, mis asub Pöidel. Pigem on ta vanasti paljusid loendis olevatest asjadest näinud ja/või kuulnud nende nimetusi. Inimese kohta, kes ei ole pärast lapseiga põllumajandusega või talutöödega eriti kokku puutunud, on tal suurepärane mälu ning teadmised. Ilmselt väga 23

24 spetsiifilisi asju keelejuht ka lihtsalt enam ei mäleta. Põhjused võiks olla samad nagu ka Pöide kihelkonnas. Ei tehta enam ise näiteks heinatööd, loomi peetakse äärmiselt vähe jne, mille tagajärjel on kadunud igasugune vajadus kasutada nimetatud töödega seotud sõnavara Muhu keelejuhi keelekasutus Muhu kihelkonnast oli keelejuhiks AS (snd 1926), kes elab Levalõpme külas Posti talus. Tal on kuus klassi haridust ning suurema osa oma elust on ta töötanud Muhu erinevais paigus müüjana. 50 sõnast tundis keelejuht ainult seitset sõna (leesukana, lepariisikas, radilasu, rodijooksja, sopsis, talike, vireldi). Täpselt samakujulisi sõnu, nagu nad loendis on esitatud, teadis keelejuht kahte sõna (lepariisikas, sopsis). Pisut teistsuguselt öeldavad sõnad olid järgmised: leesukana asemel leesikana, radilasu asemel roorädi, vireldi asemel virel ja rodijooksja asemel jooksva. Keelejuht teadis sõna talike, kuid Muhus kasutatakse selle asemel pigem sõna kesik. Järgnevas tabelis on ära toodud Muhu keelejuhi teatud sõnad. Tabeli paremal poolel on kirjas VMS-st pärit murdesõnad ning mõttekriipsu järel keelejuhi öeldud sõnad. Tabel 3. Muhu keelejuhi teatud ja seal kasutatavad sõnad Keelejuhi AS teatud sõnad leesukana Muhus kasutatavad sõnad leesukana leesikana lepariisikas radi[lasu] roorädi radilasu vireldi virel rodijooksja rodijooksja jooksva sopsis talike kesik talike vireldi 24

25 Muhu kihelkonna keelejuht pakkus samuti teatud küsimustele samasuguseid vastuseid nagu eelmiste kihelkondade keelejuhidki. Nendeks sõnadeks olid: hapuoblikas, rukkilill, kotad, ukselink, istmik ja perse. Piltide pealt tundis AS ära varblase, lepatriinu, rukkilille, kuid murdes oskas nimetada ainult lepatriinu nime. Ööliblika ehk tupika kohta ütles keelejuht selliseid nimetusi nagu koiliblikas ja nahklapp. Viimast kasutatakse ka nahkhiire kohta. Muhus on samuti haamriga paralleelselt kasutusel sõna vasar nagu Jaaniski. Looplaua asemel teadis AS kärpi ja katuselabidat, millest esimene on oma ehituselt väiksem kui teine. Lina ropsimise alust nimetas keelejuht soaks, mis peaks aga seotud olema linade sugemisega, mitte ropsimisega. Pöidlaga alla vajutatav ukselink ehk lipatis on nii nagu Pöidelgi lihtsalt ukselink. Muide AS oli ka ainukene küsitletavatest, kellel taoline link veel saunas olemas on. Puruvana inimese kohta ütles keelejuht, nagu Jaani keelejuhtki, rauk. Põhjus, miks AS murdekeelest suhteliselt palju teab, on see, et teda ennast väga huvitab murdeteema. Pole teada, kui tihedalt ta maatöödega seotud oli, aga ilmselt mitte väga. Suurem osa teadmistest on arvatavasti pärit lapsepõlvest, vanematelt kuuldu või õpitu. Kuna sõnavaraline side Pöide ja Muhu vahel on väiksem kui Jaaniga, siis on ka selge, miks keelejuht teadis ainult seitset sõna. Neidki pisut teistsuguse sõnakujuga Küsitlemiste kokkuvõte Kui teha kokkuvõte kõikide sõnade kohta, kus on arvestatud kõiki kolme kihelkonda, siis teati 50 sõnast 22 sõna. Pöide ning Jaani keelejuhid teadsid võrreldes Muhu keelejuhiga ühiselt rohkem sõnu. Kolme kihelkonna keelejuhid teadsid ühiselt nelja sõna: leesukana, radilasu, sopsis ja vireldi. Pöide puhul on arvestatud neid sõnu, mida sealt pärit kaks keelejuhti ühiselt teadsid. Jaaniga on Pöidel kaheksa (kooviskas, kurrusnakk, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, vireldi) ning Muhuga viis ühiselt tuntud sõna (leesukana, radilasu, sopsis, talike, vireldi). 25

26 Järgnevas tabelis on kokkuvõte Pöide kihelkonna keelejuhtide ühiselt teatud sõnad Jaani ja Muhuga ning samuti kõigi kolme keelejuhi ühiselt teatud sõnad. Tabel 4. Kokkuvõte Pöide, Jaani, Muhu keelejuhtide teatud sõnadest Pöidel ja Jaanis ühiselt teatud sõnad kooviskas kurrusnakk leesukana põldmint radilasu rahviraud sopsis vireldi Pöidel ja Muhus ühiselt teatud sõnad leesukana radilasu sopsis talike vireldi Pöidel, Jaanis, Muhus ühiselt teatud sõnad leesukana radilasu sopsis vireldi Piltide pealt tundsid erinevad keelejuhid ära järgmisi linde, putukaid, taimi: pääsuke, rukkilill, lepatriinu, kooviskas, näkk, varblane. Seletustele ja küsimustele ei osanud keelejuhid enamasti murdesõnalist vastet anda ning öeldi teistsuguseid variante, nagu sääsk, merihärg, hapuoblikas, rukkilill, katuselasn, ukselink, kotad, istmik, perse. Seega paljude asjade kohta teatakse ikkagi rohkem kirjakeelseid sõnu. Põhjused, miks keelejuhid enam küsitletud murdesõnu ei mäleta või ei tea, võivad olla erinevad. Esiteks on paljudes kohtades kadunud teatud tööde isetegemine, nagu näiteks heinatöö, loomade kasvatamine jne. Seega pole ka vajadust võib-olla ka kunagi kasutatud sõnu tarvitada. Teiseks olid osad küsitletutest seotud hoopis muude töövaldkondadega, kus ei kasutatudki murdelisi variante. Järgmiseks põhjuseks võiks olla see, et sõnad on vananenud, st neid kasutati enne keelejuhtide sündi vms. Neljandaks sõnade mitteteadmise põhjuseks võib olla see, et nad on lihtsalt unustatud, kuna neid pole väga kaua enam tarvitatud. Keelejuhtide puhul võib nimetada ka passiivset sõnavara, mis tähendab, et nad saavad sõnadest aru jne, kuid ise neid ei kasuta. Sest kui sõnu otse 26

27 küsisin, siis oskasid nad paljude juhtude korral rääkida küll, millega tegu on. Nagu eespool on juba kirjutatud, pole inimestel enam põhjust teatud sõnu kasutada, kuna töödega, taimedega vms seonduv vanem sõnavara on jäänud tagaplaanile. Pöide kihelkonna keelejuhtide puhul on ilmselt paljude sõnade mitteteadmise põhjuseks see, et mõlemad keelejuhid olid murraku idaosast, kuigi paljud loendis olevatest sõnadest on pärit just lõunaosast. Jaani keelejuht on elanud vähemalt veerandi oma elust väljaspool nimetatud kihelkonda ning ilmselt sellepärast ei tea väga spetsiifiliste asjade kohta käivaid nimetusi. Kuigi tegemist on inimesega, kellel on äärmiselt lai silmaring ning üldine huvi murdekeele vastu. Muhust pärit keelejuht on ka suur sealse murdekeele huviline, aga kuna Pöide sõnavaraline seos Jaaniga on tugevam kui Muhuga, siis on loomulik, et ta enamikke küsitletud murdesõnadest ei teadnud. 27

28 Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli kontrollida Pöide kihelkonnast pärit sõnade tuntust Pöidel, Jaanis ja Muhus ning millised sõnad on nendes kihelkondades ühiselt tuntud ning lisaks veel välja tuua keelejuhtide poolt pakutud vastused, mida küsimustele, seletustele anti. Küsitletud 50 sõnast teadsid mõlemad Pöide keelejuhid ühiselt ühtteist sõna (kooviskas, kurrusnakk, kurukoki, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, talike, vireldi, ändrud). Üldse kokku teadsid keelejuhid vastavalt siis 15 ja 14 sõna. Ülejäänud sõnu polnud nad kuulnudki või siis ei mäletanud enam. Jaanist pärit keelejuht teadis 50 sõnast viitteist sõna (ajamutt, kooviskas, kurrusnakk, kärp, leesukana, lepariisikas, näkk, põldmint, radilasu, rahviraud, rodijooksja, ropsejalg, sopsis, ussilakk, vireldi), aga seda teatud mööndustega. Jaanis kasutatakse nende konkreetsete loendis olevate sõnade kohta pisut teistsuguseid nimetusi. Muhu kihelkonna keelejuht tundis 50 sõnast ainult seitset sõna (leesukana, lepariisikas, radilasu, rodijooksja, sopsis, talike, vireldi). Täpselt samakujulisi sõnu, nagu nad loendis on esitatud, teadis keelejuht kahte sõna (lepariisikas, sopsis). Tulemustest selgub, et küsitletud sõnadest on Pöidel Jaaniga rohkem ühiselt tuntud sõnu kui Muhuga. Kolme kihelkonna keelejuhid teadsid ühiselt nelja sõna: leesukana, radilasu, sopsis ja vireldi. Pöide puhul on arvestatud neid sõnu, mida sealt pärit kaks keelejuhti ühiselt teadsid. Jaaniga on Pöidel kaheksa (kooviskas, kurrusnakk, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, vireldi) ning Muhuga viis ühiselt tuntud sõna (leesukana, radilasu, sopsis, talike, vireldi). Põhjused, miks keelejuhid enam küsitletud murdesõnu ei mäleta või ei tea, võivad olla erinevad. Esiteks on paljudes kohtades kadunud teatud tööde isetegemine, nagu näiteks heinatöö, loomade kasvatamine jne. Seega pole ka vajadust võib-olla ka kunagi kasutatud sõnu tarvitada. Teiseks olid osad 28

29 küsitletutest seotud hoopis muude töövaldkondadega, kus ei kasutatudki murdelisi variante. Järgmiseks põhjuseks võiks olla see, et sõnad on vananenud, st neid kasutati enne keelejuhtide sündi vms. Seoses sellega võikski mõnesid töös olevaid sõnu nimetada kas arhaismideks või vanamoelisteks sõnadeks. Neljandaks sõnade mitteteadmise põhjuseks võib olla lihtsalt see, et nad on unustatud, kuna neid pole väga kaua enam tarvitatud. Esines ka passiivset sõnavara, mis tähendab, et keelejuhid saavad sõnadest aru jne, kuid ise neid ei kasuta. 29

30 Kirjandus Bright, William International encyclopedia of linguistics. Vol. 1. New York; Oxford: Oxford University Press. EKK = Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Kendla, Mari Saare- ja Muhumaa kalanimetused. Preprint. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Instituut. Kokla, Järvi Koduloomade nimetused Pühalepa murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Krikmann, Arvo, Karl Pajusalu Kus on keskmurde keskpunkt. Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril Eesti Keele Instituudi toimetised 7. Koost. ja toim. Jüri Viikberg. Tallinn: Eesti Keele Instituut, lk Lonn, Varje Leksikaalseid ühisjooni Lääne-Saaremaa murrakutes ja soome keeles. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Murumets, Sirje Eesti keeleala murdelisest liigendusest Väikese murdesõnastiku põhjal (I). Keel ja Kirjandus, nr 1, lk Murumets, Sirje Eesti keeleala murdelisest liigendusest Väikese murdesõnastiku põhjal (II). Keel ja Kirjandus, nr 11, lk Noot, Meida Kalapüüniste nimetused Väikese väina ümbruses. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Pajusalu jt = Pajusalu, Karl, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg Eesti murded ja kohanimed. 2., täiendatud trükk. Toim. Tiit Hennoste. Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Parbus, Ülo Anseküla murrak II. Murdetekstid ja sõnavara. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Rätsep, Huno Sõnaloo raamat. Tartu: Ilmamaa. 30

31 Saar, Kaja Toitlusalane sõnavara Püha murrakus. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Saareste, Andrus Länsi-Viron sanaston suhteesta suomen kieleen. Suomi 106:3. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Sedrik, Meeli Hiiu murrakute sõnastik I II. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Sedrik, Meeli Hiiu murrakule ja Edela-Soome murrete ühissõnavarast. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Uind, Katrin Kihnu murrakule omane sõnavara. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. Uind, Katrin Kihnu murraku sõnavara. Magistritöö. Käsikiri Tartu Ülikooli eesti keele osakonnas. 31

32 Familiarity of the peculiar vocabulary of the Pöide dialect today Summary The objective of this Bachelor s thesis was to determine the familiarity of 50 words originating in the parish of Pöide in Pöide, Jaani and Muhu, and then see which of these words are commonly known among the people of the named parishes, and also to provide the responses of informants to questions and explanations. The 50 words only characteristic of Pöide included in this thesis were chosen from the electronic database of the Small Dialect Dictionary of the Institute of the Estonian Language. The words were verified by means of interviewing the informants. Pöide Parish was chosen for this thesis mainly because of the personal connections of the author with Pöide. The second reason for choosing this parish was the fact that very few theses or research works have been written about Pöide, particularly from the viewpoint of vocabulary. Interviews with informants were conducted on 7 and 10 April All conversations were recorded. In order to receive a better insight into the language use of Pöide, two informants were chosen from that region. One informant was chosen from both Jaani and Muhu parishes. The main criterion in the choice of informants was that they had lived all or most of their lives in the same place or in the nearby surroundings. In the interviews, I used the existing word list on the basis of which I asked the informants about the familiarity and meaning of the words directly or tried to explain the meanings of the words. In the case of birds, insects and plants, I also showed pictures. Of the studied 50 words, both informants from Pöide knew eleven words in common (kooviskas, kurrusnakk, kurukoki, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, talike, vireldi, ändrud). Altogether, the informants were 32

33 respectively familiar with 15 and 14 words. They had never encountered or did not remember the rest of the words. The informant from Jaani knew fifteen out of the total of 50 words (ajamutt, kooviskas, kurrusnakk, kärp, leesukana, lepariisikas, näkk, põldmint, radilasu, rahviraud, rodijooksja, ropsejalg, sopsis, ussilakk, vireldi), but that with certain concessions. In Jaani, these specific words are denoted somewhat differently. The informant from Muhu Parish was familiar with only seven of the presented 50 words (leesukana, lepariisikas, radilasu, rodijooksja, sopsis, talike, vireldi). The informant knew only two words in the exactly same form as they were presented in the list (lepariisikas, sopsis). From the results, it becomes evident that of the studied words Pöide has more words known in common with Jaani than with Muhu. The informants of the three parishes all knew four words: leesukana, radilasu, sopsis and vireldi. In the case of Pöide, only the words which both of the informants from that parish knew were taken into account. Pöide has eight words known in common with Jaani (kooviskas, kurrusnakk, leesukana, põldmint, radilasu, rahviraud, sopsis, vireldi) and five words in common with Muhu (leesukana, radilasu, sopsis, talike, vireldi). The reasons why informants do not remember or know the asked dialect words anymore may be different. First of all, certain traditions, such as haymaking, animal farming, etc., have disappeared in many places. Therefore, it has perhaps never been necessary to use the words studied in this thesis. Secondly, some of the interviewed persons were engaged in entirely different areas of work where dialect vocabulary was not used at all. Another reason could have been the fact that the words were archaic, i.e., they were used before the informants were born, etc. The fourth reason for not knowing these words may simply be that the words are forgotten because they have not been used for a very long time anymore. 33

34 Lisa 1 Kaart 1. Murrakurühmad sõnavara järgi (Murumets 1982). 34

35 Lisa 2 Kaart 2. Perifeeria/keskme vaheline dünaamika eesti murdesõnavara põhjal (Krikmann, Pajusalu 2000). 35

36 Lisa 3 Kaart 3. Eesti murrete kaart (Pajusalu jt 2009). 36